Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Järvamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Sellel aardel ei ole oma lugu. Ka pole siin midagi tutvustada ega reklaamida. Ideegi võib tunduda laenatud, kuid peitja on panustanud siia oma vaba aega ja energiat.
Aare asub Nullist Paide poole liikudes paremal pool. Objekt, mis aaret peidab, on kõrge, rohkem kui 5 meetrit, laiust on ka. Olnud on ta seal juba kaua ning seekord on eelis neil, kes peitjat paremini tunnevad ja teavad, milline on ta lemmikvärv. Aare on küll kättesaadav 24/7, kuid peitja soovitab otsida päeval ja lihtsam on talvel. Tee pealt on nähtav. Teist samasugust või isegi sarnast asja otsida ei tasu.
Google või muu Nett teid ei aita.
Kohale jõudes võib siiski huulilt pääseda valla, Ohhoo!
Head Seaaastat Teile kõigile!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: lahe_teostus (10), soovitan (6), lumega_leitav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC81TNZ
Logiteadete statistika: 103 (90,4%) 11 3 2 1 0 0 Kokku: 120
Lõpuks see kodukandi aare ka logitud. Kui midagi eriskummalist silma pole hakanud, siis oled liiga vähe edasi sõitnud :) Kuigi muidugi kuskilt juba toodi ka välja, et sellest lemmikust värvist enam suurt alles pole miskit. Kui ise kohalik poleks ja aimatavat värvi poleks teadnud, siis oleks päris keeruline olnud tuvastada peidukat
Maretil mõistatus lahendatud ja seetõttu polnud aarde leidmisega probleeme. Tore aare vahvas kohas. Tänud peitjele!
Viimase aasta jooksul olen mööda Paide -Türi teed sõitnud ikka nii mõnedki korrad ja teadvustanud siin kuskil selle aarde olemasolu ikka pingsalt olenevalt suunast kas paremale või vasemale vahtinud. Aga märkamata see ilmutis jäi. Siis hakkasin logisid lugema ja tekkis ettekujutus, mida ma siis ikkagi otsin ja kuskohast ma otsin. Igatahes, selle selguse peale oli ikka küll netist kasu, koht sai kohe täpselt paika pandud. Täna siis möödasõidul väike peatus ja vahva asjandus üle vaadatud ning logi kirja pandud. Tänud peitjale märkamast ja teistelegi näitamast.
Teel Rakverre orienteerumisvõistlustele otsustasime nullis tempot pisut maha võtta ja silmad lahti hoida. Saigi siin siis nii edasi kui veidike ka tagasi sõidetud. Üks objekt jäi silma, siin on ka hiljuti vist ümberringi käidud nagu tallatud heina järgi võiks arvata. Põhjaliku poleerimise tulemusena aga midagi ei leidnud ja ega mingit ohhoo-tunnet siin ka ei tekkinud. Vaatlus aga jätkus ja siis tuli ka see OHHOO! Nüüd polnud enam kahtlustki, et oleme õiges kohas ja nimed saidki kirja. Aitäh peitjale toreda mõistatuse ja aarde eest!
Sõitsin ühtpidi, vaatasin paremale, siis teistpidi ja vaatasin vasakule, ei jäänud miskit silma. Siis hakkasin nullist astuma, paremale vaadates,vist nii km kõndisin, ikka ei midagi, mis võiks ohhoo moodi olla. Tegelikult vahepeal üks ohhoo oli, aga see polnud see aare... Võib-olla sai vähe kõnnitud, aga tänaseks piisab. Uudishimu ajab kunagi kindlasti uuesti Paide poole paremale vaatama. ;)
Paar korda olen siin teel vaikselt sõitnud ja silmi punnitanud, aga pime jääb pimedaks. Nüüd saadeti mind lihtsalt õigel hetkel autost välja ning anti käsk logida. Ei saagi aru kuidas see varem märkamata oli jäänud. Täitsa OHHOO! Aitäh!
Pärast sada, kui olin Herki pakutud variandid maha laitnud, anti mulle võimalus ise õigem objekt leida. Kogemata kombel leidsin selle ruttu ja seda silmates polnud kahtlust, et see on nüüd ikka päris tõeline ohhoo! Aitäh!
Paar korda oleme piilunud mööda sõites. Mingit asjalikku ideed ei tekkinud. Õnneks saime ühest aardest hea vihje ja peale seda tuli leid kiiresti. Aitäh!
Kuna olime siit möödasõidul, siis mõtlesime, et hoiame oma pilgu rohkem paremale suunatult. Ühel hetkel miskit huvipakkuvat silma torkaski ja mulle tundus, et märgatud sai teda just seetõttu, et oli hämar. Objekti lähemalt uurides tuvastasime kiirelt ka aarde ja saidki nimed kirja. Tore positiivne lõpp ilusale geopäevale.
Esmakordselt hakkasime otsima seda, ei tea mida neljapäeva õhtul. Ei leidnud, aga tõtt öelda, pimeduses otsimine tundus tookord päris lootusetu. Tagantjärgi vaatades vist see ongi nii. Tulime täna jälle Tartust Paidesse ja kohe läksime sinna.
Mina tuvastain objekti kohe värvi järgi. Praegu see värv ei ole vist nii OHHOO nagu oli 3 aastat tagasi, aga ikka nähtav. Kui konteiner oli juba käes, siis selgus, et pliiats ununes autosse, aga tegelikult see üldse läks kaotsi, nii et päeva lõpus, juba pimeduses tulime siia uuesti ja siis logisime.
Päris huvitav, mulle meeldib niimoodi otsida ei tea mida ja ei tea kus!
Vaatasin küll, aga ei näinud miskit, kuni üks hetk Marko teatas, et mööda sõitsime. Tegime auringi ja tulime tagasi. Siis lõpuks nägin ma ka selle Ohhoo ära. Täitsa olemas, kuigi värv hakkab vaikselt justkui lahustuma ja alla voolama. Tore objekt.
Tänan peitmast.
Kunagi sai seda proovitud leida, siis küll leidsin ühe objekti, mida poleerida, aga see aaret ei peitnud. Täitsa vale objekt oli. Täna proovisin uuesti ja kohe teisel katsel jäi kummaline asi silma.
Hetkel peab silmad eriti hoolikalt lahti hoidma, muidu võib aardest mööda sõita nagu meie tegime. Aitäh.
Seda mõistatust sai korduvalt lahendama hakatud - küll valele poole sõites, küll pimedas. Ükskord jäi aga "midagi" silma, mis tundus õige. Esmaspäeval jõudiski see aeg kätte, et objekti kontrollima minna. Jalutasime veidi eemalt tagasi kuigi tuul tahtis ära puhuda. Tegime auringi ning siis sain võimlemisharjusi teha aardeni. (753) Aitäh!
No oli ikka ohooo... Tegime mõned tiirud edasi ja tagasi ja siis jälle tagasi ja edasi ja ei midagi. Sai siis kõne peitjale võetud, et väikest vihjet saada, ei ole nii tuttav veel... Ja selgus, et olime liiga kärsitud... Tõeline ohhoo kui näed. Aare kenasti korras! Aitäh Nuffi!
Oleme paar korda enne ka tee äärt jälginud, aga õigest kohast mööda sõitnud. Nii ka täna, aga mingi sisetunne ütles, et tuleb lähemalt uurida seda asja ja nii ta leitud sai.
Aitäh!
Null oleks võinud sama hästi ka Türil olla, seda suurem oli leidmisel OHHOO. Olen aastaid ja lugematuid kordi sealt mööda sõitnud ja mõtelnud kes ja miks
Originaali me leidnud polnudki aga kuna nagunii oma koduteed kõverdasime siitkaudu siis hoidsime silmad lahti ja saime ka logida. Mõni sai ka ronida. Täname.
Kui sul pole tundigi ehitusmeistri haridust, Makita akutrelli oskad vaid kasutada kasutusjuhendi järgi ja ehkki loodad, et kui kirjutad ainult eesti keeles, et “tõmba ninast”, siis püsis mu mikro isegi kaua vastu.
Tänasest istub mu peata sõbrake arvuti kõrval ja jääb sinna. Nuffi mikro muutus tavaliseks, vot Ohhoo!
„Ohhoo!“ tuli, kuid see jäi lühikeseks. Mitte sellepärast, et me õiget objekti ei leidnud või et me peitja lemmikvärvi ei oleks välja mõelnud (isegi see oli nagu kuskilt muude aarete logidest meelde jäänud) või aarde ülesehitus poleks meeldinud, vaid sellepärast, et aare ei asunud omal kohal ning oli katki. Logi saime küll kirja, kuid kuidagi kahju oli kõiges sellest mida nägime. Suured tänusõnad, tegelikult on vahva aare. Omanik olukorrast teadlik.
Eelmine kord siit mööda sõites jälgisin teeserva, aga ei näinud midagi ja lõin käega. Täna esimene kord jälle ei näinud, aga teine kord nägin. Nii objekt kui ka aare väga vahvad. Ja teisaldasin aarde lähistelt ka prügi. Omanik võib järele minna Paide Selveri prügikasti. Aitäh!
Kuna olin kusagilt poole kõrvaga kuulnud, mida otsima peaksin, siis sai umbkaudne piirkond interneti abiga välja otsitud. Praegusel siiski veel lehtes ajal poleks ehk muidu seda toredust märganudki. Olin siis mina objekti juures ning tõmbasin ühest kohast nii, et midagi kuhugi lehtede sisse lendas. Oi-oi, vaadates suurust olin juba kindel, et nonii, nüüd ma Anne nano siia lehtede sisse pillasingi. Otsisin nii viis minutit ringi kuni võtsin julguse kokku ja helistasin peitjale. Tema ainult naeris ja ütles, et mine otsi aare ikka üles :) Ohkasin kergendatult ning tegin, nagu öeldud. Aitäh!
Ohooo oli mõttes paika pandud juba ammu, aga selle külastamiseks pole siiani peatust teinud. Täna saime laiskusest võitu ja panime nimed logiraamatusse kirja. Tänud!
Vot, OHHOO sulle!
Liikudes Paidest nulli poole leidsin vasakult objekti, mis on kõrge, oma 5 meetrit kindlasti, laiust on ka. Näeb välja nagu oleks ta seal juba kaua olnud aga peitja värvieelistustest ei tea paraku midagi. Samas seda värvi võiks talle kärada küll. 24/7 saab seda objekti poleerimas käia küll, kuigi tõesti, päeval oleks parem ja talvel lihtsam. Nähtav oli tee pealt ja teist samasugust silma ei hakanud. Õigemini ei hakanud üldse mingit muud objekti silma.
Muu nett andis mulle teooria, mida ma kontrollima tulin. Aga tõesti, mu teooria ei pädenud, kuigi see objekt on mu teooriaobjektist vaevalt mõnekümne meetri kaugusel.
Kohale jõudes pääses huulilt "ohhoo" ja pärast poleerimist "no on sigadus, ei leia".
Tagantjärgi võib öelda, et õige värvi arvasime täitsa õigesti ära. Objekti märkamine oli aga küllaltki keeruline. Väga vahva idee ja teostus! Tänud!
Käisin ja tegin tänased sammud täis ja asetasin oma traditsioonilise mikro õigele kõrgusele. Uus logiraamat ootab!
Nooohhhhh, lahendatud sai ikkagi neti kaudu. Kohale minnes oli WOW täitsa olemas, kuid logiraamat täitsa täis, sai kirjutatud kuhugi servale. Lisaks metsmaasikad, nüüd on neid seal vähem muidugi. Peitjale tänud!
Vaat ei leidnud, st mitte mingit WOW-i ega OHHOO-d ei tekkinud. Liiklus oli tihe, ei saanud seal maanteel ka päris 30-ga tiksuda.
Ohoost sai kena 900. leid :) Objekti tuvastamine toimus juba talve poole, siis aga ei tihanud seisma jääda. Seekord peatus ja kõik läks kenasti ja juba oligi paber näpus ja logi kirjas! Aitäh! PS. Logiraamat on täis
Hüüdsime OHHOO ja pidasime auto kinni. Siin ei olnud mingit kahtlust, et oleme õige objekti juures. Nautisime nuffi näputööd, nimed kirja ja koju. Tänud!
Aarde avaldumise päeval tulime timmu ja satiirega uue aasta vastuvõtmiselt Tõrvast kodu poole ning otsisime seda aaret jupp aega aga tulemusteta. Vist oli pime ka. Täna sõitsime pärast pikka geopäeva öömiskoha poole ning leidsime OHHOO praktiliselt kohe. Ei tea, mis siis eelmine kord viga oli. :) Väga nunnu aardeke jälle, aitäh!
Oligi "Ohhoo!". Aga selle "vot´iga" tuli tublisti pingutada. Tänud
Nägin kui tekkis ja mõtlesin miks. Olin siis geopuhkusel, muidu oleksin ilmselt kohe taibanud. Nüüd siis uurima ja oligi nii. Jälle väga lahe. Jätkuvalt, mõistatused ei ole minu teema.
Seda aaret oleme korduvalt nullinud, aga pole kunagi silma hakanud. Täna aga Anne nägi juba esimesel möödasõidul objekti. Iseenesest tore asi ja vaeva nähtud, aga kas nii tohib üldse teha? Äsja foorumiski ühes teatud teemas kriitikat säärastele asjadele avaldatud. Muidu päris mõnus leid :). Aitäh!
Oii mõnus! Alati hämaras otsinud ning siis ongi väga raske, aga valges,vot ohooo kui lihtne ja lahe! Nuffilikult hea teostus! Kiidame sokid jalast! Kniks, aitäh!
Uhtnast tulema hakates oli nii ja naa, et kas jõuame päevavalges kohale, või ei. No napilt jõudsime, esimese hooga vaatlesime Paidest tulles suunaga vasakule. Siis ei jäänud midagi tarka silma. Keerasime nullis otsa ümber ja vaatlesime paremale. Üks kahtlusalune tekkis, läksime kohale, kratsisime kukalt, objekt nagu sobis, aga samas nagu ei sobinud ka. Üks logi siiski reetis, et koht oli meil vale valitud, ega siis midagi, tagasi autosse ja pilgud paremale. Teine kahtlustatav sobis juba paremini ja viimases päevavalguses said nimed raamatusse. Tänud peitjale!
Ohhoo kõlas juba suvel ära, aga ei saanud õigel hetkel pidama. Pärast seda olen isegi veel paar korda siit mööda kihutatud. Nüüd aga pärast mitme päevast pühadega kaasnevat mugimist, tundsin vajadust vähe ringi seigelda. Kuna hetkel piirkonnas oli lausa 3 poolikut geoprojekti, siis tundus hea mõte just siia nendega tegelema tulla. Täitsa muretult jõudsin ohhooni, aga siis tekkis väike mõttepaus. Jalas olnud valged püksid polnud just parim valik nii selle kui järgneva aarde jaoks. Ilunumbri tegin siiski puhtalt ja edukalt ära, aga maandumine libedatele lehtedele sai hoopis saatuslikuks ning õnnestus külg maha panna. Kõige kallim vara mille refleksid kukkudes käskisid käes hoida, jäi terveks. Seega aaret sai hoolega hoitud. Sisu revideerides saabus väike nõutus. Logiraamatu leidmine tekitas väikeseid probleeme. Tuli välja et ma polnud ennast vihjega kurssi viinud ja sadaviisi kippus see hellalt aaret koheldes märkamata jääma. Kõik hea, lõpp hea. Nimi kirja ning edasi karupoja und segama.
Tänud.
Alguses pimestas meid päike ja kihutasime aardest mööda. Teisel katsel ja aeglasemalt sõites aga jäi peidik kohe silma.
Sõidetud edasi ja tagasi mitmeid kordi, isegi pimedas õnne proovinud aga valges lõpuks õnnestus, tänud :)
See on juba vana nali, et peitjale meeldib oma aarde raskusi alahinnata, aga selle puhul on ta ennast küll ületanud. Ütleks, et maastiku ja peidukoha peale kokku oma 4 palli alahinnatud. Kogemata ta siiski silma jäi ja sain nime kirja pandud.
Olin enda arvates vägagi tähelepanelik aga tühjagi. Vajasin abi ja siis läks ka aega enne kui sain nägijaks. Nojah... teksti võib mitmeti mõista ja minu tõlgendus sellest ei olnud peitjaga ühel lainel.
Ei leidnud, sai küll silmi pööritatud. Mul oli tegelikult mingi idee küll olemas - püha interneti kaasabil tekkinud oletus, aga jah silma ei jäänud midagi...
No küll me vahtisime. Algul jalutasime miski maa ja pärast takistasime maanteel autoga venides liiklust. Vahtisime mis me vahtisime aga meie sellest sokiaardest miskit pihta küll ei saanud.
Kuna me peitja lemmikvärviga sugugi kursis ei olnud, siis hoidsime nullist alates lihtsalt hoolega silmad lahti. Esimese hooga jäi midagi kahtlust äratavat silma küll, ja kui edasi sõites rohkem kahtlusaluseid ei olnud, siis keerasime otsa ringi. Ja seal ta oligi!
Antud puust olen mitu korda peatust tegemata mööda sõitnud. Täna leidsin aja teha väike peatus. Aardest võtsin omaniku loal välja ostutšeki. Aitäh.
See leid tuli nüüd küll raskelt, rohelust on nii palju hetkel ja alles kolmandal korral jäi õige asi silma. Aitäh aarde eest!
See oli täiesti plaaniväline aare aga kui juba Nuffi aaretetuuriks läks, siis võib ka selle ju üle vaadata. Poolel teel tahtis Herki loobuda aga ütlesin talle konkreetselt, et sõida ja nii ta sõitu jätkaski. Sõitis hetkeni, kui Ohhoo efekt sõnad suust võttis. Ilmselt oli kellelgi igav. Aga tore oli seal jah.
Tänud!
Talvel kindlasti leiab paremini, ma ei pannud alguses tähele. aga kohale jõudes oli küll selline emotsioon. Aarde kirjeldust polnud lugenud ja siis läks logiraamatu leidmisega aega, aga sain kätte ja jälle vahva aare, millest teistele geopeitust tutvustades rääkida.
Osutus keerulisemaks kui logide põhjal oleks arvanud. Tänud peitjale!
Oligi see värv, mida kahtlustasime. Nahktagi oli ju selline! Aitäh!
Jäi päeva viimaseks. See ohhoo tuli nii ootamatult nähtavale, et polnud mingit kahtlust, et see mingi muu asi on. Tänud Annele selliste omapäraste aarete eest. Homme edasi.
Paides on väga palju ägedaid aardeid. Alati Paidest mööda sõites peab midagi otsima.
Selle aarde asukoha tegin juba kord varem selgeks. Anne lemmikvärvi ma küll ei teadnud (enne aarde otsimist), küll aga uskusin, et hall ega beež see pole, sest mingi halli hiirekesega tema isikus tegemist pole.
Täna siis venitasin ennast kohale. Eelmistes logides kirjeldatud aardevalvur oli vist vihma tõttu tööpostilt eemal, sain segamatult asjatada.
Uhh, andis seda alles kätte saada ja pärast tagasi panna. Selline käelihaste trenn, et siiani tunnen, kuidas muskel kasvas.
Tahaks, et endal tuleks kord paari aastagi jooksul nii hea idee aarde peitmiseks, kui Annel neid vist küll mitu korda päevas tuleb. Suur tänu!
Ei olnud see aare plaanis, aga lähenesime Paidesse õigest suunast ja see asi hakkas silma kohe. Kui logisime, siis tuli tõeline vot ohhoo, kui üle tee naabermajast hakati meid politseiga ähvardama...kuna liiklus oli tihe, siis ei saanud me täpselt aru mis me valesti tegime...kas kaheldi, et lisame seda sinna mida seal palju? Igatahes mingi põhjusel rahuneti maha ja mindi hoovis laiali ja saime rahulikult ära logida ja aarde tagasi panna oma kohale.
"Mis te teete seal? Ma kutsun teile politsei kohe praegu! Kuulete või? Mis te teete seal üldse?!"
Aardel on valvuriga kahtlemata vedanud, sellise valve all ei saa sealt puuleht ka kaduma minna ;).
Vat, uhhuu! Peitja lemmikvärvi teadmine on küll paras sokivärvi ära arvamine, aga eks ajaloo põhjal mingi aimdus tekkis. Sai siis kunagi talvel selle pilguga vaikselt kruiisitud ja autoaknast välja jõllitatud, 90% ajast enamvähem kõike peale liikluse. Kergelt hämardus ka juba ning ahhaa-moment jäigi toona tulemata.
Kui päike kõrgema kaarega hakkas käima, siis tulin uuele katsele ning ei jõudnud veel õieti alustadagi kui juba libises huulilt "ehhee" - rahuldust pakkuv äratundmisrõõm, mis kaasneb ootamatu leiuga pärast vähese lootusega küllalt suurelt territooriumilt ise-ka-ei-tea-mille otsimist. Ega objekti silmates ei saa tõesti enam kuidagipidi kahelda, et see justnimelt see ainuõige on. Ihii, vaimusilmas võib ette kujutada, kuidas peitja siia oma vaba aega ja energiat kulutas :o) Ning millise diagnoosi möödujad sellele tegevusele võisid anda :D Isegi päevavalgel logimine jätab küllap kergelt kohtlase mulje. Einoh, aga geopeitur on sellega juba harjunud. Ja ega me päris normaalsed olegi. Maastikunumbrile keeraks ehk pool punni juurde. Lõbus teostus, aitüma!
Ka see oli teistel leitud, nii et sumasin ise objektile. Anne lemmikvärv oli ammu teada ning õiges objektis kahtlust polnud. Kohapeal veidi kehalisi harjutusi ning saingi logima asuda. Üks vidinas oli veidi kannatada saanud ning Anne võttis selle koju tuunimiseks kaasa. Tore teostus, aitähhid!. Kell oli juba mitu saanud ja see jäi geotuuri viimaseks.
Paar nädalat varem sai eemalt märgatud...Ohhoo! Seekord sai lähemalt uudistatud, Ohhoo!
Seda aaret otsisime ka eelmisel NKT päeval aga siis oli juba hämar. Täna päikesevalguses oli ohhoo-elamus kindlustatud. Erle mängis oravat. Tänud peitjale omanäolise aarde eest.
Oli tõesti ohhoo aare! Värv oli teada :) Aitäh peitjale!
Hommikul Türi-Tori kiirlaskumisele sõites jätsime koha meelde, õhtul tagasi tulles tegime peatuse. Aitäh!
Igavese Jõulupuu juures seletasin Otile pikalt-laialt, et hakkame nüüd Türile minema ja et hoia silmad lahti. Tegelikult me ise ka ei teadnud, mida me otsime. Ühel hetkel hõikab Ott "Ohhoo, vaata!".
Päriselt. Seuke asi :) Mul oli kohe selge, et seda me otsimegi. 3-0 Oti kasuks täna.
Tänud aarde eest! Vahva.
Selle aarde peitja looming on tehtud, et kestaks. Kaua. Seetõttu ei pidanud vajalikuks hakata kuskile öösel tormama. Aeg ei vähenda sugugi leidmise rõõmu. Täna siis sõitsimegi kirjeldusele vastupidises suunas ja talitasime kirjeldusele hoopis vastupidi. Peatusime esimese ettejuhtuva objekti juures ja panime nimed kirja. Lihtne ju! Mis siin ikka mitu korda edasi-tagasi rallida ja silmi punnitada. Kiidame tegijat!
... ahhjaaa. No mis see lemmikvärv ikka olla saab! Pole ju palju variante. Iga mees teab seda peast, mis naiste lemmikvärv on :)
Vot Ohhoo, milline kingitus ootas mind aarde manu. Aitäh Teile Helle-Mari ja Kerli, lihtsalt imeline!
Õigest asukohast sai kunagi varem juba mööda sõidetud. Siis tekkis hoopiski selline W*F moment, et mis siin juhtunud on. Muidugi olid siis suured hanged ja ma ei viitsinud sinna roomama minna.
Täna olid hanged läinud ja ligipääs lihtne. Tops paistis kah kaugele.
Kui olime pool päeva NKT-radadel veetnud, otsustasime teise poole nautida Paidet koos Annega. Sellest sai nii imeline ringkäik, et kõike emotsioone ei jõua kindlasti kirja panna. Tervituseks kohtusime Annega Kirna mõisas. Kui päeva esimene toidukord oli minul ja Kerlil Adavere tankla kabanoss ja kohv, siis siin nautisime parti ja Merlot'd. Tasakaal on see! Ees ootas võimas ekskursioon kohalikus lõbustuspargis nimega Nuffiland. Esimene peatus oli meie ohhootamise saatel siin. Närvikõdi saime lõbustuspargi tiirlevate teetasside jagu, aga emotsioon on suhkruvatisuurune. Aitäh!
Pärast Kirna mõisas söömist kolisime kõik Anne Porsche peale ning läksime ohhootama. Pean ütlema, et mu esimene ohhoo selle aardega seoses oli tegelikult esimesi (mitte)leiulogisid lugedes. Ohhoo, mis mõttes on geopeituse maastikul veel inimesi, kes ei tea Nuffi lemmikvärvi??? No te vaadake teda korraks, ühest pilgust iseenesest piisab, aga ettevaatust, seda pilku ei pruugi enam ära saada ;) Nooo ja kui pilt on juba selline, siis on ju ka päevavalgus ilmselge must-have. Pimesikutada võid hiljem magamistoas ;) Kuu aega tagasi sain oma niigi kindlale mõttele veel kindlama kinnituse. Ei saanudki aru, kas see värv oli siis peitja enda valik või „lastele ju muud värvi riideid ei tehta“ vastab tõele? :D Ei tahaks hästi uskuda, pigem mässiti Sind juba vahetult pärast sündimist just seda värvi teki sisse ning edasi läks kõik oma loomulikku radapidi ;) Peitja andis märku, et nüüd tuleks silmad lahti hoida, leppisime Helle-Mariga kokku, et tema vaatab vasakule ning mina paremale. Üks reklaamkast köitis vasakule-vaataja pilku, mille ka Anne „täitsa toredaks“ tunnistas. Paarsada meetrit veel edasi ja siis hüüdsime Helle-Mariga kui ühest suust…. Ohhooo, vaata, SEAL!!!! „Vot, Ohhooo!“-momenti jätkus parkimisplatsini, aardeni jalutades kui ka sündmuskohal olles. Aga see tõeline „Vot, Ohhoo!“ pääses valla alles aarde sünnilugu kuuldes, kus vot-ohhoo ei võtnud enam kaugeltki kokku kõiki emotsioone, mis meid valdasid. Helle-Mari võttis aarde, mina täitsin vihjet, Helle-Mari logis ning minu ülesandeks jäi aare tagasi panna. Ei jõudnud veel kahte jalga maast lahtigi saada kui mu taguotsa taaskord ootamatult krabati. Sa vahi, Paides ka üks kohalik krabaja :D Kui juba taguots kõigile ette jääb, siis võtan seda kui vihjet, et tuleb midagi ikka ette võtta :P
Aitäh Annele kogu aarde ja logimisprotsessi eest, selliste sündmuste valguses ei oskagi sobivamat väljendit mõelda kui just „Vot, Ohhoo!“ ;)
Krista ärgitusel see aare Manilaiult tulles leitud sai. Aga seda ma küll ei tea, kuhu me täpselt logisime, sest aarde juures väljaspool oli täitsa külmunud logiraamatu moodi raamatuke. Asetasime selle pärast logimist aardesse.
Panime oma nimed külmunud lehele, sest raamatukest lahti ei saanud. Aga taskulambiga läbi vaadates tundus sees kirjakriba olevat. Kui see siis ikkagi vale asi oli, eks siis logime järgmisel möödasõidul uuesti.
Aitäh peitjale toreda aarde eest!
Väga armas aare. Mõnus jalasirutus peale pikka autosõitu. Aitäh peitjale.
Siin oli mul koduväljakueelis. Mitte, et ma Järvamaalt pärit oleks, vaid olen nuffilt saanud aegade jooksul mitu personaalset geotuuri siinses ümbruses. Panin kaardil punkti paika kus võiks aare asuda. Ja vot, ohhoo! Just seal see otsitav oligi. Natukene naljakas oli seal tegutseda kuid kui ebamugavaks kisub, siis võib alati pealtvaatajatele selja keerata. Aitäh!
Märgatud, siis leitud vajalik, siis leitud vajalikust otsitav. Vajalik tahab natuke remonti. Tänud peitjale.
Märkamisega muret ei olnud. Objekt lausa kargas silma. Aga kahjuks on külmad ilmad või midagi muud mõjunud aarde valvurile, kes vajab väiksemat sorti operatsiooni. Aare on leitav edasi. Vihje lugemine on väga soovitatav. Aitäh!
Teel Põltsamaale "puhastasime" teed kollastest täppidest. Aga ega see polnudki nii väga kollane ;)
Tänud, Anne taas vaeva näinud ja meisterdanud :)
Üritasime ka siin Ohhootada, kuigi samanimeline meri kaugel. Esimesel ringil köitis mu tähelepanu üks tee ääres imelikus kohas parkiv kaubik. Teisel ringil käisime kontrollimimas üht väga kirjeldusele vastavat kohta, aga see ei olnud ilmselt nuffi elamine. No ja siis nägime, ikka seal, kus ennist Timmu transport seisis. Logitud ja tänud!
Sain siin Paides varem vähemalt kahel korral tühja sõidetud. Noh peaaegu tühja, leidsime mingid muud aarded, aga pimeduses Ohhooood ei näinud. Põltsamaale sündmusele sõites sattusime siia valgel ajal ja raske oleks seda objekti olnud mitte märgata. Tänud peitjale.
Vot, saime mitu tiiru teha, enne kui silma jäi. Lõppu viis muidugi juba OHHOO milline geomaantee. Jaa, huvitav objekt. Tänud näitamast!
VOT, leidsime ka nüüd üles. Päeval on kökimöki, sõida ainult Paidesse. :D
Õnneks ma pääsesin ise ronimisest, Timmu tegi kogu musta töö ära.
Tänan peitjat.
Otsitud teel Pärnust kodude poole. Väikse Põltsamaa põikega. Info, mida otsida, oli loetud. Mina küll pakkusin, et mis seal Paides ikka muud üle viiemeetrist on kui kokkupandud peopesasid jäljendav organ. Värvi üle diskuteerisime ka - kust krt me seda teame. Porschepruun? Aluspesupunane? Arvasime, mis arvasime, aarde pelgupaiga leidsime ilmeksimatult ja lõdva randmega. Nii ka aarde. Isegi käsi ega muud ei määrinud. Ei tulnud selle pealegi, et see meid peaks võõpama.
Mis on linnukesel muret, mis ta sööb, kust ta saab.. Me suundusime Põltsamaale pugima. Annet kohtasime seal ka. Täname teda leitava mõistatuse eest! Soovitatav aardepotsik. Kõik korras, kuigi Peeter pani hooldusvajaduse, sest maa on valge ja lumi kippus saapasse ;-P
Sõites aarde poole tekkis veidi peale Türit idee kuid see ei päädinud mitte kuidagi. Värv oli täiesti vale.
Selle aardega läks mul lihtsalt, kuna asusin sõiduvahendis, milline suunati sujuvalt otsitava objekti lähedale. Edasi juba läks korralik geomaantee, tõsi küll, oli veel liivatamata. Kohapeal jäi minu rolliks olla tugijõud. ja OHHOO oligi tehtud. Tänan.
Ohoo, mis laheda asja peitja on sinna püsti pannud!! Muidugi me ei leidnud seda pimedas. Valges oli käkitegu. Mina olin see, kes saadeti siis kastaneid tulest tooma või midagi sellist. Otse loomulikult sain esimese laksuna käed värviseks - see raip ei kuiva ju miinuskraadide juures ära ja selle peale oleks võinud ju ise tulla. Edasi oli kogu mu tähelepanu suunatud sellele, et jopega kusagile pihta ei läheks - savi sest jopest, aga võõra auto istme rikuks pöördumatult, kui värviga ära lagastan. See ei tule istmelt never maha. Priit logis, ma vannun õrrel, et "kurat, tee kiiremini, ma hoian ainsast asjast, mis värviga koos ei ole ja kohe sajan alla". Tema muidugi loeb all rahulikult logisid edasi - "oli näe, see on käinud ja see on käinud". Ise pakkusime alguses lolli peaga, et see on mingi magus maisisodi, mis lindudele serveeriti ja mis kõhus edasi paisub. Muigasimegi, et Paide ja Türi vahel on nüüd liikvel (lendvel) uus linnuliik - tuvisuuruseks paisunud varblased peitja lemmikvärvi pepuga, sest see vidin annab ju jätkuvalt värvi. Pärast tuli ikkagi välja, et tegemist täiesti ausa Maxima linnusöödaga ja et ükski varblane ei säutsuks. Söögu ja olgu kuss :) . Kui olime lumes ennast puhtaks püherdanud, ma sain käed värvist puhtaks ning Priit mingist kleepuvast sodist puhtaks, siis jätkasime geopäeva. Meile meeldis. Natuke.
Sel korral sai aarde otsing valges ette võetud ja kohe hakkas silma. Muidugi, kas kõik korrektne on, seda ma kahtlen. Antud objektiga vist ei ole päris õiglane nii teha. Tänud peitjale.
Saime kinnituse arvamusele, et peitja lemmikvärv pole pruun. Kahjuks vajab aare hooldust - lumi oli sügav ja ümbruskond libe :)
See oli tõesti OHHooo. Tegime nii nagu juhendis öeldud!
Pärast mõnusat rabamatka Soomaal tuli hea mõte kodutee Paide kaudu väänata ja põnevust tekitanud ohhood uurida. Soojenduseks elukindlustus üle vaadatud, pühkisime autoaknad korralikult puhtaks ning ajasime silmad suureks. Jõudsime just juhile hüüda, et võta tempot maha, äkki me kihutame nägijaks saamata mööda, kui autos kõlaski ohhoo! Oli tõesti ohhoo! Lahe idee! Nuffi ikka oskab üllatada. Kiitused ja tänud!
Kiire leid loogilisest kohast, tänud.
Hakkasime mööda teed sõitma ja siis käis "Vot, ohoo" ning aare oligi leitud.
Kuna Soomaa matk käis väga ruttu, siis oli aega palju üle ning tulime Paidesse. Googeldanud polnud, tahtsime oma mõistusega ära teha ja pusida. Märkisime nulli maha ja hakkasime sõitma. Vaatasime maanteekraave ning tundus, et Kristjan kihutab liiga palju. Tegelikult sõitis 80ga ning auto oli taga. Seal ta siis oli, tõesti OHHOO mis koht. Valgel ajal ja talvel väga kerge. Tore teostus, annab sellise idee peale tulla.
Teinud kindlaks peitja lemmikvärvi tuli mulle kohe silme ette hoopis teine objekt ja minnes seda kontrollima me sinna ei jõudnudki kuna teepeal tuli vastu veel põnevam objekt.Läksime siis rõõmsalt seda kontrollima.Ohhoo käes.Märt võttis käega kaasa ka natuke peitja lemmikvärvi.Aitäh peitjale.
Kaaslasel oli peitja lemmikvärv paremini teada kui minul. Üritasin küll veidi vett sogada, aga ei läinud läbi. Ja juba kaugelt pistis teine kisama, et seal, seal! Mina ei näinud küll esialgu midagi. Kui lähemale jõudsime, nõustusin temaga, et tasub proovida, ega see tükki küljest võta. Ei võtnudki, vaid käed olid pärast värske värviga koos. Suured tänud peitjale.
Leid tuli õnneks kiirelt, selline asi lihtsalt hakkab silma. Elamus milline, ohhoo. Tänud vahva aarde eest ja väga hea vaheldus NKT-le.
Relvastatuna vihjega peitja lemmikvärvi kohta asusime otsime Vot, OHHOO aaret. No ja oligi ohhoo, sellist pole siin varem märganudki, olgugi, et mitmeid kordi mööda sõitnud. Eriti rõõmus oli leiu üle Mare, kes meile muidu tänase päeva puhul autojuhiks oli tulnud. Leidis ju selle aarde just tema. Vahva aare jälle, aitäh!
Ohh, lahe! Aitäh peitjale! Alguses otsisime pimedas ikka oma pooltundi. Siis otsustasime koju minna, et valges tagasi tulla. Aga kae imet, kodu teel jäi kahtlane objekt silma ja logitud ta saigi. Head uut aastat nuffi!
Sain uuest aardest teada, kui Anne mind ninapidi arvutisse surus. Tema aare ja kuidas ma ei ole veel seda märganud. Mis teha, ei olnud tõesti. Lugedes läbi aarde kirjelduse ning teades Anne ühe värvi lembust, oli selge kus aare on. Teadsin seda objekti, ilma, et peaks otsima minema. Täna kohale minnes oli tõesti OHHOO, no nii ei ole Anne veel tõesti kunagi peitnud! Kes teavad Anne stiili ja kavalust, saavad sellest aru kui kohale jõuavad. Soovin aardele pikka iga ja heatahtlikust. Tänud peitjale!
Peale Rauli logi ilmumist hakkas Timmu ka asja googeldama. Leidis isegi täiesti lubava koha, nii et oli vaja kohe kontrollima tulla.
Pool 2 öösel jõudsime Paide, kuid idee ei pidanud siiski paika. Läksime hoopis kuusepuu aaret logima.
Nüüd koju tagasi ja üheksaks tööle. :D
Aarde avaldamise hetkel GC lehel olin Võrus ja kuna kaart näitab ainult lähi aardeid, siis ei teadnud sellest midagi. Peale uue aasta vastuvõtmist GP lehte vaadates jäi nüüd see silma ja tekkis kohe huvi.Aarde kirjeldust lugedes otsustasin ikkagi arvutisse kaevuda ja tegin mitu reisi Google kaardil nullist Paidesse, sest usalda, aga kontrolli :) Teades peitja lemmikvärvi avastasin kohe mitu potentsiaalset kohta tee ääres ja ei jõudnud ära oodata kui koju jõuame. Kella kolme ajal kimasin kohale, ning tegin sõidu Kirna mõisani.Mingil hetkel aga jäigi üks kahtlane koht silma ja tagasi tulles sai peatus tehtud.Enam küll kahtlust ei tekkinud-see ongi see otsitav.Nüüd alles sain aru millist vaeva peitja kõigega on näinud ja veel midagi nähes ei jäänud ka OHHOO tulemata. Lõpuks kui logiraamat käes selgus, et STF sai kirja. Aitäh ja sellised ägedad aarded mulle meeldivad mis uue aasta sisse juhatavad.
Aare avaldus GC-ngu lehel kogemata varem, mitte 01.01.2019 nagu mõeldud oli, Geocaching vabandab.
Mitte, et see nüüd midagi muudaks. Aare leiti esialgse GC kirjelduse järgi ilusti üles. GP lehte tõesti peitja täiendas ehk lisas veel paar vihjet, millel on kokkuvõttes ikkagi väike kaal. Aare on väga nähtav nii jala käies kui bussiga sõites ja automark siin tähtsust ei oma.
Vat see on, kui Jõuludeks lastakse koguaeg sokke kinkida...
Kuna FTF on niikuinii tehtud, siis võib ju peitjale ka helistada ja soovida Head Uut Aastat, ega ma läbi telefoni hammusta. Ja häid kohti käiakse ju ikka mitu korda vaatamas, eriti Paides!
Kuna tee viis mööda, siis tegin veel ühe põike Paidesse ja uue piilumise. Tulemus ei erinenud eelmisest. Nüüd loen, et kirjeldust on oluliselt muudetud ja mul polnud sellest õrna aimugi. Mnjah. Kedagi pole süüdistada - ise olen loll, et iga natukese aja tagant kirjeldust eelmise versiooniga ei võrdle :)
Õnneks ei alanud aasta mitteleiuga, valisin enne targu lihtsama aarde otsimiseks :)
Muidu kindlasti tore aare, küll ma selle ka kunagi leian.
Üldiselt pole mul õrna aimugi peitja lemmikvärvist. Kuna ta räägib oma Porschest, siis pakun, et Porschemust või muu sarnane. Ühesõnaga, tegime väikese geotripi, mille tulemuse võis juba teksti lugedes ette aimata - puhas bensuraisk :). Raiskasime umbes 100 000 trilobiidi jagu fossiilset taastumatut kütust ja paar tundi aega. Saime ette teada mitteleiu (mis ei olnud tore) ja palju värsket õhku (mis oli tore). Edasi suundusime Paidesse, logisime ja leidsime muidu tavalise topsi (Igavene jõulupuu) kuusest, mis tundus hetkel kõige lahedam aare üldse ning andis päevale ning kogu geoaastale lõpetuseks positiivse laengu. Paides on ka toredaid aardeid, keegi ei käskinud meil minna sokivärvilist otsima. Kunagi tagasi.
Mitte midagi ütlev mõistatus, kahjuks meie ei leidnud. Otsisime ka Türi poole minnes, sest enne ei olnud kirjelduses kirjas, et nullist Paide poole ja GC lehel ei olnud ka mingit vihjet. Eks teine kord valges tagasi.
Hoolimata mitmekordsest kõigi võimalike asukohtade kontrollimisest jäi leidmata.
Sokid on mul nüüd uued ja uhked.
Kunagi tagasi.
Me tee Pärnusse viis juhtumisi täpselt siit mööda. Vahel juhtub selliseid kokkusattumisi. Kuigi aare ise avaldus hommikul, meie olime siin aga alles pealelõunal, siis muidugi oli hirm, et puhast logiraamatut me ei leia. Igatahes - kulgedes mööda maanteed sai hoolega kõiki kõrgemaid objekte silmas peetud ja seda ikka eesmärgiga leida sarnasusi peitjaga. Tundes peitjat, teadsime, et ta on ju selline pisike, aga otsitav objekt peab olema suur. Väike ebakõla ju. Siis lugesime uuesti kirjeldust ja nägime, et hoopis lemmikvärv on oluline, mitte suurus ise. Ei läinud aega tundigi kui Anna silmaski tee ääres sobivat kirjelduse vastavat objekti. Kõik tundus klappivat. Juba olimegi objektil ja uurimas, kas meie teooria peab paika. Leidsime otsitava ja ei leidnud ka. Midagi leidsime, aga midagi jäi nagu puudu. Logiraamatut ei kuskil. Alles siis kui hoolikamalt uurisime, et mis ja kuidas, saime logiraamatu kätte. Täitsa puhas jah! Nii saigi FTF kella 3 ajal kirja. Tänud peitjale aarde eest!