Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnu linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nullis näed rongi. Sa oled geopeitur. Sa tead, mida teha. :)
BYOP
Seeriasse on koondatud geopeiturite vaieldamatud lemmikud, et igaüks saaks hinnata oma silma vilumust.
Vihje: Väljas, otsi otsest vihjet silmadega
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Rong | Muu | 58° 23.1210' 24° 30.2720' |
Aarde sildid: muguoht (5), soovitan (3), lumega_leitav (2), lahe_teostus (2), drive-in (2), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC82EEV
Logiteadete statistika: 167 (94,4%) 10 8 4 1 0 0 Kokku: 190
Varemleidjanana ja ülevaatajana kontrollisin aarde seisukorda ja seis oli väga halb. Nüüd on aardes uus märgistatud ja minigripitud logiraamat.
Ikka tunnike läks, kuni leidsin koha, mis sarnases kohaga, mis ühel GC fotol oli.
Tänud aarde eest!
Väga keeruline leid! Rahvusvaheline koostöö ja väike inimene taskulambiga on meie edu võtmeks! Aitäh!
Instinkt töötas kõige paremini Pirgitil, kes suutis kiirelt asukoha tuvastada ja aardele näpud taha saada. Eks me olime hästi varustatud seltskonnaga ka. Lapsed, koerad jms annab suurepärase kattevarju kogu operatsioonile ka keset päeva. Aitäh!
Olen ikka väga kehv otsija...nagu selgus. Mitu korda nägin aga ei vaadanud ja nägin muud. Tram vihjas õieti ja siis sain nägijaks. Öösel oli suht rahulik seal taskulambiga "liipreid otsida".
Kui mugupõnnid objektilt lahkusid, tegime koos oma suurte lastega põhjaliku otsimise ja vihje tõepoolest aitas. Kristin ja Henry said nimed kirja. Meil varasemalt logitud, aga tänud siin uuesti põnevust pakkumast!
Koht oli suhteliselt muguderohke, aga vihje aitas aarde leida ilma suurema sahmimiseta :) Tänud!
Lootsin siit kiiresti läbi saada aga nope - päevasel ajal palju rahvast. Mängivad lapsed ei saanud midagi aru aga kui olime juba ära loginud siis üks vanem härra pingil ei tahtnud kuidagi ei ära minna ega kõrvale vaadata. Vaatasin talle siis muiates otsa ja panin aarde supsti tagasi.
Paar ringi ümber rongi tehtud ja geopeituri instinkt lõi välja Veikol. Täname!
Testleid varemleitud aardele uues asukohas tehtud! Uus logiraamat oli tühi ja ei hakanud minagi ruumi raiskama. Tore teostus. Tänud peitjale!
Peale kiiret kirbuka ja veel kiiremat kohviku külastust, seadsime sammud rongi poole. Tegin samu tegevusi, mis varemgi, kuid nüüd avastasin, et mu käed juba katsuvadki minigrippi. Panin nimed kirja ja asusin prügi seest konteineri kaant otsima, leidsin ka ja panin peale. Aitäh!
Leitud,ikka võttis aega see puurimine kruttimine aga kannatlikkus viib sihile
Jah, ma olen geopeitur, ma tean mida teha. Tuleb minna nulli. Siseneda rongi. Näppida, katsuda, mõelda, vaadata, väänata, pöörata, keerata, leida, naeratada, logida, logirull tagasi panna, väljuda rongist. Ja veel kord naeratada, tehtud. Kummardus peitjale.
Kiirelt just ei tulnud, kuid Liisi tegi katet ja mina otsisin. Lõpuks leidlikust kohast tuli aare ka välja. Eks kui otsida palju kohti pole, siis mis sa teed - peab ju kuskil olema, kus isegi jõmpsikad jagu sellest ei saa. No noh :) See oli viimane instinkt, mida otsida. Nüüd on instinktid ära kulutatud.
Täna on üks igavene vahva päev, kõik probleemsed aarded lahenevad nagu iseenesest. Seekord küll soomlastest geopeiturite abiga. Ise olime seda sama kohta täna juba poleerinud ja üritanud avada, kuid millegipärast ei õnnestunud. Kuid seekord oli õlekõrreks soomlaste telefonikõne ja siis juba lahenes kõik.Tänud selle parajalt kiusliku aarde eest!
No seda tegelast olen enne ka kaemas käinud, aga koeraga oli natuke kummaline mööda vedurit roomata, kui kuts kahtlustavalt perenaist piidleb. Täna oli hoopis teine lugu. Kohale jõudes oli kamp soomlastest geopeitureid usinasti asja kallal. Teretasime rõõmsalt ja ühinesime otsijatega. Ütleme nii et ühiste jõupingutuste tulemusena saime kõik ilusti logi kirja. Isegi sellele ei tulnud meelde mõelda, et mida need möödakäijad küll kamba mitte just esimeses nooruses olevate inimeste tegevusest arvab. Kuigi, keda see huvitanudki oleks, arvaku, mida iganes. Tänud peitjale väljakutse esitamise eest. Iga kord kui otsimisobjektiks on mingi vedur või traktor või muu taoline monstrum, tõusevad mul kõigepealt juuksed püsti ja siis saab alles asja kallale asuda.
Ei andnud ikka rahu ja käisin uuesti vaatamas ja katsumas. Kuigi instinktiga on halvasti, siis vähemalt olen järjepidev :D
Ei leidnud, kuid tagantjärgi mõtlen, et vist ikka leidsin aga püsivust oli vähe. Jala lõin seal ka ära.
Kuigi tegu on laupäevaga, on inimesi aarde ümber nii vähe ning sain nime ilusasti kirja.
Aeglasemad bussi pealt tulijad ei jõudnud bussist välja, kui mina juba seal olin. Mingid ukrainakeelsed lapsukesed mõtlesid vist, et see on selline rong, millel Z külje peal on. Igatahes taandusid laamendajad nurga taha ja üritasid mu kotti omaks võtta. Slava Ukraini. Aare kenasti korras, ehkki Pärnu spetsiifikat arvestades tundub see minigrippidega mängimine mitte eriti jätkusuutlik.
Hetkel ümbritsetud kenade lintidega ja panen ajutiselt kinni.
Jätsin auto "uue silla" juurde ja jalutasin, et proovida veel kuidas veduri juht olla. Korra käisin eelmine aasta, siis olid instinktid maas. Täna aga jälle laes, tulin ja võtsin. Päevad pole vennad. Tänud ????????????
Ei pääsenud seekord löögile. Õhtu käes, väsimus peal, ei hakanud seekord väikeste mängijate tüdinemist ära ootama.
No seda aaret olen ma üritanud leida mingi 8 korda kindlasti. Lihtsalt pole leidnud ja olin suht loobunud. Täna aga vedasin ühe nutika sõbra endaga kaasa. Ega ma ei lootnudki väga selle leidmist, sest pime oli ka juba. Näitasin kohti, kus ma poleerinud olen ja ise samal ajal näitasin taskulambiga mujale kui ta lihtsalt võttis logiraamatu välja! Täitsa uskumatu ja ma mega rõõmus! Aitäh peitjatele põnevuse tekitamise eest!
Tükk aega kõikvõimalikke kange tõmmates ja nuppe kruttides ei õnnestunud masinat käima saada, kuid vähemalt jäi aare näppu. Aitäh!
Lokomotiiv seisis õhtupimeduses üsna nukra moega. Rahvast oli ka vähe liikvel ja seepärast kasutasin võimalust ja viisin inspektsiooni läbi. Tulemused kandsin sinna kuhu vaja. Tänud, tore masin.
Kes üksi hakkama ei saa, võtab abijõud kaasa. Kahjuks seekord oli ka sellest vähe kuna ei õnnestunud aaret leida ka koos varemleidnuga.
Sai seda aaret korduvalt vaadatud ja logisid loetud. Tekkis selline tunne, et seda peab kindlasti vaatama minema. Kuna oli reede õhtu siis rongi poole astudes pidi ikka korralikult jalge ette vaatama, keegi oli korralikud "pakid" maha pannud... Noori mugusid oli väga hilisele kellaajale vaatamat palju aga õnnesk ainult lõbustusasutuste uste taga tossamas... Ja ek me asusime siis seda toredat rongi uurima. Aga tundub, et instinktid ikka paigas, sest ei saanudki pikalt otsida, kui juba logiraamat näppu jäi... Ja siis me seal mõtlesime, et mida seal nii pikalt otsida aga eks see ole ikka nii, et kui otsid, siis ei leia ja kui oled leidnud, siis mõtled, et kuidas seda ennem ei näinud.... Aga eks need instinktid sellega seotud... Tänud siia kutsumast! Aare korras.
Algul näitas instinkt natuke valesse kohta, aga peagi näppisin õiget asja. Tänud!
Sai erinevaid asju näpitud kuni lõpuks näppu jäi. Tänud peitjale!
Üleeile sain siin päeva jooksul päris mitu korda poleerida. Hinge jäi nii närima, et otsustasin peitjal endale lisavihje anda. Täna lâks paar minutit ja leitud. aitäh!
Leitud. Oli natuke nuputamist aga päris kiiresti leidsime üles.. ????????????
Puhkuse esimese geotuuri 52. aare. Eileõhtune ebaõnne saaga leidis täna õnnelikuma lõpplahenduse. Eile pimedas ei olnud läheduses kedagi, seega sai ka ülemeetrimehena tegusid teha. Kohe sisse piiludes liikus minu käsi õige asja vastu ja sealt oli selge, et peidukas on leitud. Ometi ei tahtnud see mitte mingi valemiga avaneda. Jõudsime juba mõelda, et äkki on siiski vale koht, aga natuke paistis vana head kamotopsi välja, seega olime pigem kindlad, et koht on õige. Aga konteinerit lahti ei saanud. Jätsime pimeduses asja katki ning küsisime peitjalt kinnitust koha õigsuse osas.
Selle saime täna hommikuks ning nüüd saime kindlamalt sinna vandaalitsema minna. Peitja vihjega varustatult toimis täna asi nagu kellavärk. Võin vanduda, et eile proovisime samamoodi, aga ju siis mitte. Igatahes saime näpud üsna virilale logiraamatule taha ning nimed kirja. Peitja poolt tasuks mingi hetk hoolduskontroll teha. Muidu igati tipp-topp aare ja lahendus, meile meeldis! Aitüma!
11/16. Eelmisel õhtul olime selle rongi juures veetnud mõnusalt pikalt aega. Mõni laps oli käinud isegi vaatamas, et millal need kaks sealt vedurist ära tulevad. Igatahes püüdsime olla jõujuurikad, aga siis ei saanud ikkagi hakkama. Peitjale sai vastav kiri saadetud ja hommikuks saime nõuande vastu, mis toimis suurepäraselt. Nüüd oli ainult logiraamat vaja kätte saada. Kahjuks oli see täitsa räbal ja osad lehed küljest tulnud. Panime omad nimed juurde ja püüdsime võimalikult ettevaatlikult logiraamat tagasi paigutada. Tänud sellise kavalustüki eest.
Jalutuskäigul Pärnus sattusime ka seda vaatamisväärsust üle vaatama. Olene seda aaret varem otsinud, aga tulemuseta. Geopeituri instinkt ütles, et üks koht on eriti kahtlane, aga avada tookord ei õnnestunud, jõudu nappis. Täna aga läks peidiku avamine nagu õlitatult ja aare leitud-logitud. Aitäh peitjale!
Tuttavasse rongi aardejahile minna oli päris äge. Allameetriseid meil paraku võtta polnud, aga tegime tähtsad rongihuviliste näod pähe. Üldiselt poleerimine sujus, aga tuli ühel hetkel ikka logide lugemise juurde pöörduda. Logid nii palju aitasid, et andsid enesekindlust uurida edasi seda, mida algusest peale kahtlustasime, aga millest mõistuse ega jõuga jagu ei saanud. Lõpuks uurisin nii lähedalt kui sain ja sain ka aru, mis teha tuleb. Aitäh!
Mõnus õhtune rattatiir Pärnus jätkus. Saatsin lapsed asja uurima, õnneks veel nii suured pole, et mahtusid ilusti rongi. Instinktid olid meie rõõmuks seekord väga korras, rongis mängimine lõppes seetõttu varem kui lootsime. Tore aare, aitäh!
Juba Pärnusse tulles sai Silverile räägitud, et tal on vaja ühest rongist aare üles leida. See muutis ta muidugi üsna kärsituks, aga suutsime oodata ära issi tööpäeva lõpu ning suundusime objektile. Sander hüppas koos lastega rongile ja suht kohe ulatati mulle logiraamat. Sandril on see geopeituri instinkt alati olemas olnud, aga ta ei kipu seda just tihti kasutama. Aitäh!
Tundub, et instinkti on juba piisavalt, leidsime kohe ja päris kiiresti saime ka kätte. Nutikas peidukas!
Sai kogemata rongi juurde satutud ja kuidas siis saaks aaret mitte otsida. Seltskonnas oli ka meie kõige värskem peitur, kes pidi kiirelt bussile tõttama. Viimase asjana veel mainis, et huvitav kohake jäi silma. Ja nii see oligi. Tänud peitjale!
Esimesel korral katsusin isegi õiget asja aga ei lammutanud seda lahti. Otsustasin, et küsin sõbralt abi ja ta andis vihje. Nüüd on see siis leitud. Tänud peitjale!
Lahendasime mitmeid LAB asju Pärnus ratastega ja noppisime neid sik-sakke tehes ka aardeid. Siia jõudsime külmas kuid ilusas taevas. Otsimise ajal jõudis aga sadada nii vihma, lund kui ka rahet. See va tuul oli täna nii pagama külm ka, et ma ei suutnud teistele mitte kuidagi ära viriseda kui külm mul ikka on valesti arvestatud riietuse tõttu. Kuna kuskile meil selle saju ajal minna tahtmist polnud siis otsisime, kuni hakkas silma midagi .... Logiraamatu kätte saamine võttis peaaegu 1/3 sama kaua aega kui me enne aaret olime otsinud. G väiksed näpud tõid lõpuks edu kui selle "nutsu rulli" sealt kätte saime. Tagasi püüdsime seda veidi sirgemalt panna, et mitte järgmisi piinata (kelle geokott ka kaugemal on). Täname!
Algul tundus küll, et vist tuleb lammutada algosadeks, aga õnneks läks siiski lihsamalt. Tänud peitjale!
Tuleb välja, et vahel instinktid töötavad paremini. Seekord läks siis hästi :)
Kuna allameetrist abilist võtta ei olnud, tuli ise ronida. Natuke poleerimist ja käes ta oligi. Õnneks eemal olnud mugud tegelesid kõik omade asjadega. Tänud!
Kolmas kord siis sellel kohal ja nüüd sain siis ka sellele osale ligi kus aare asub tänu väikesele vihjele aga ikkagi leitud! Esimesel korral ei saanud otsida , oli soe sügis ja mugude seltsing nautis sellel kohal oma elumõnusid , ehk siis puhkas jalga kesvamärjukese seltsis. Teisel korral otsisin ise valest kohast ronides isegi korstnast käsipidi sisse , ärge te sinna oma näppe toppige. Seal pesitseb bioloogiline relv , igasugu sodi + kasutuses käinud mähkmed selle juurde lisaks :) . Nii, et ettevaatust kuhu ronite edasi ei tahaks enam palju rääkida ...! Aitäh peitjale omapärase peidiku eest, selle leidmisega läks ikka aega .
Kui mu rongi fännist laps näeks seda rongi, hüppaks rõõmust lakke. Kabiini lagi õnneks madal, kerge saavutada. Leid tuli kiiresti. Alguses sirvisin silmadega üle ja siis hakkasin poleerima. Vaist tabas õige koha kergusega. Alguses ei tahtnud peidukas avaneda. Andis järgi ja logoraamat välja tuligi. Kuna Tallinna Rabas oli väljakutse aare, kus oli vaja 10 virtuaalset aaret. Mul oli 3 puudu. Tuligi idee Pärnu tulla. Bussipilet ostukorvi ja hommikul sai 06:40 toast välja liigutud, et enne kella 08:00 Tallinna bussijaamas olla. Foto ei hakka lisama. Neid piisavalt.
Pärnu geopäeva *1 leid.
Vaimusilmas kujutasin esiti hoopis midagi muud ette aga nurga tagant välja jõudes tuli nearupahmakas peale kll. Ah et see rong :D ma arvasin et mingi porgandi pilt stendil vms. Ju ma olen siis ikka nii kontvõõras et ei taibanud kohe mis siin ees ootab. Allameetrine oli kaasas ja teda sai ka kohe sihtotstarbeliselt kasutatud. Aga aega läks seal ikka omajagu. Ei aidanud just kaasa ka nihkega null või vihje sees. Sees kll aga käru sees? Ratta sees? Mootori sees? Lambi sees?.... uhh siin tuli täielik instinktide üleküllus. Kui siis lõpuks asi igati pidi läbi poleeritud ja külm hakkas pisemaid juba näpistama tõmbasin õlekõrre ja helistasin Silverile. Ka peale üsnagi konkreetset vihjet läks omajagu aega ja poleerruutmeetreid. Olime juba pmst loobumas kuu siis äkki õige asi näppu jäi. On ikka va sunnik. Olin sellest juba ennam ka mitu korda üle käinud geopimedana ;) aga lõpp hea kõik hea. Tänud peitjale instinktiprofilaktika eest :)
Siia tulime ka täna teist korda tagasi. Eelmise korral leidsime küll kahtlustäratava jurapunni, aga meie väänamise tulemusena see lahti ei tulnud.. Kuna allameetrine oli kaasas, saime rahulikult mugudele rongihuvilisi etendada. Täna pidime juba loobuma kuna üks mugugäng libistas nullpunktis õlunaadi. Käisime vahepeal ühe teise mõistatuse juures ja tagasi tulles oli linn muguvaba. Hing ei andnud selle algse jurapunni osas rahu ja keskendusime uuesti sellele. Tulemuslikult! Tagantjärele tarkusena võiks tõdeda, et liiiiiiiga kindel endas ei tasu ka alati olla :) :) Jälle täname peitjat! Nii äge!
Talvepuhkuse leid # 60. Leitud, logitud, tänan! Eks tuli veidi oodata, et teised huvilised lõpetaks mu rongil lõbutsemise ja seejärel sain kiiresti ka ise lõbutsema asuda - leid tuli kiiresti,instinktid toimivad kenasti.
Läksin uuele katsele. Oli nüüd ja ilmselt ka eelmisel korral kõik korras. Aitäh!
Kellaaeg oli selline, et allameetrimehed mind ei seganud. Külm oli ka. Õnneks lõi õigel ajal tulukese põlema. Aitäh!
Tundub, et on nii kinni, et abivahendita logiraamatut kätte ei saa.
Kui me sisse ronisime, möödus parajasti üks laps koos emaga ja vaatas täpselt sellise näoga, et miks neil suurtel inimestel lastakse sinna ronida, aga temal mitte. Natuke näppimist ja saimegi logi kirja panna. Vahva koht aarde jaoks! Tänud!
Leidsime. Peitja pidi käima abis oma tööriistadega, aga peidukas avanes lõpuks.
Tänase vihmasema ilmaga oli mugusid kordades vähem ning leid tuli ka üllatavalt kiiresti. Väga hea peidupaik. Aitäh!
Algab meie aarde otsimine esimese mitteleiuga. Vaatasime paari kohta, aga kuna mugusid oli palju, siis jätsime oma otsingud pooleli.
Selle aarde kohta saab öelda vaid üht - instinktidega on kõik parimas korras! Peatusime reedel enamvähem nulli külje all lihtsalt selleks, et Loona bussijaamast peale korjata. Muidugi nägin eemalt rongi ja hakkasin Tarmole seletama, et siia on raudselt aare peidetud, no sa vaata seda! Kiire check GC kaardile kinnitas kõhutunnet ja kilkasin suurest rõõmust nii kõvasti, et inimesed tänava pealt vaatasid imelikult. Suundusime kohe kolmekesi objekti poleerima. Kahjuks oli ilm suurepärane ja rahvast palju. Mööduvad võõrad lapsed arvasid, et ka nemad soovivad rongijuhi ametit proovida. Lõpuks oli kabiinis nii palju lapsi, et me ei mahtunudki enam kuskile, rääkimata konteineri otsimisest :D Jätsime asja katki ja tulime laupäeval tagasi. Vihmane ilm soosis otsinguid ning samal ajal kui tegelesin "igaksjuhuks" ka silmnähtavalt valede kohtade uurimisega, leidsid Tarmo ja Loona kavala peiduka üles. Aitäh!
Selle aarde juures on üks paarist kohast, mis mulle Pärnus tuttav on. Niisiis ei olnud ka minu üllatunud, kui bussist tulles Simone ütles, et ka siin aare on. Saime nii paar minutit otsida, kui objektile lendas mitu last, kes oma suuruse kohta üllatavalt palju ruumi võtsid. Loobusime selleks korraks ja otsustasime järgmisel päeval tagasi tulla.
Paras hetk uurida rongi, kui ootad kedagi kõrvaltmajast :) Leid tuli üllatavalt kiiresti.
Seda siin olen mitmeid kordi vahele jätnud, kuna olen peljanud seda avaliku koha pärast. Täna oli hoog hea sees ja ei lasknud end kellelgi segada, meie Cärolyniga olime lihtsalt ühed suured lapsed, kes seal lustisid ja aare andis ennast üllatavalt kiirelt kätte. Kusjuures ma näppisin aga tunnetusest jäi midagi vajaka. Cärolyn võttis sealt aga aarde välja. Aitäh!
Õhtul rattaga ringi tiirutades sattusime ka selle rongi juurde. Õnneks mugusid ei olnud ja sai segamatult rongi vaadelda. Kuna olin objektil koos varemleidnuga, siis andis ta väikese vihje otsimispiirkonna kohta ja leid tuli väga kiiresti. Järeldan, et instinktidega kõik OK! Logiraamatu ümber olev minigrip oli täitsa räbal, panime ilusa uue kotikese. Vahva aare, mis on hästi peidus ja samas nii avalik.
Jah seda vedurit on seest ükskord kergelt poleeritud.Täna tuli eduelamus. Siljal oli treenitud silm.
Sõpru tunned hädas. Kui saab kokku kari naisi siis aitame ikka otsida aarete mida pole suudetud varem leida :)
Jõudsime kohale ajal, kui kesklinn oli päris vaikne. Tegime kiire kontrolli ja kruttisime siis õigesti.
Siis kui ootamatult on keset Pärnu kesklinna viis minutit vaba aega, tuleb see loomulikult geopeitusele pühendada. Kuna viis minutit pole sugugi nii pikk aeg, siis ei hakanud väga pikalt valesid kohtasid poleerima ja nimi läks kirja etteantud aja jooksul. Aitäh peitjale :)
Tunnistan, et mitte seal pool päeva tsirkust teha, lugesin eelnevalt logisi. Täna oli suht selge, mida tegema peab.
Vahepeal tekkis juba tunne, et ei tea kust enam otsida aga logid aitasid
Teine kord läks õnneks. Esimesel korral küll katsusin korduvalt õiget kohta aga õige liigutus jäi poolikuks. Seekord sai nimed kirja pandud.
Siin hakkas instinktiivselt vererõhk tõusma. Kohe, kui kohale jõudsin, astus kõrvalt välja mugu ja hakkas eriti rahulikus tempos suitsu tegema. Ja nagu sellest veel vähe oleks, kohtusid otse aarde kõrval neli mugu ja juttu neil jätkus kauaks. No nii ei saa ju rallit sõita! Lõpuks oli siiski õhk puhas ja sain nime kirja. Logiraamat tunneb end seal üsna ebamugavalt. Aitäh peitjale.
Leidsin kiiresti. Õnneks praegu palju inimesi liikvel ei ole aga ootama pidin ikkagi.
Siin läks aega. Sai ümber objekti tiire tehtud. Sai sees käidud. Sai vahepeal objekt loovutatud linnakadanikele ja lähedal aru peetud. Järgmisel rammimisel leitud. Tänud peitjale
Sai mitu tiiru objektile ümber tehtud, enne kui ühel meist instinkt avanes ja peidiku leidis. Otsingutele sai pausi tehtud ja istutud,vaadeldud inimesi kes mööda kõndisid. Üks poiss rohelise kummist maoga jäi eriti meelde. Suured tänud peitjale aarde eest.
Mnjaa, võttis see ikka aega. Päike paistis, linnud laulsid. Taustal räuskasid laksu all mehed. Lõpuks aitas see, kui Kaupo ühe logi ette luges. Leidsin seepeale sobiva koha ja Kaupo võttis aarde välja. Lahe, tänud!
Millegi pärast seda aaret ei märganudki, kui geotuuri kokku panin ja võib-olla olekski leidmata jäänud, kui poleks GPSi lähimate leidmata aarete nimekirjas olnud. Kartsin, et siin läheb aega ning ega midagi kiiret polnudki. Ma poleks seda leidnud, aga õnneks Liis taipas koha ära.
Eelmisel päeval õnnestus logiraamat kättesaamatusse kaugusse nihutada. Kurtsin aardeomanikule oma õnnetust ja järgmiseks korraks juba kõik korras. Tänud peitjale
Selle aarde jätsime teadlikult kõige viimaseks, et oleks ikka pime ja lapsed kõik kodus. Tänav oli vaikne ja saime rahus tegutseda. Leiuga läks kiirelt kuna pisikesed mugud olid peituka korgi maha keeranud ja see vedeles maas. Tops loomulikult tühi. Uurisime siis, kas ehk kuskil vedeleb ka logiraamat ja meil oli õnne, leidsime selle kuskilt muu prügi hulgast. Logiraamat läks oma õigele kohale tagasi ja kork ka. Hästi teostatud peidukas, suur tänu.
Pagesin jõuludeks Pärnusse, kuna selgus, et ka teisi geopeitureid seal liikvel, siis sai ühine geotuur kokku lepitud.
Tore päev oli, tänud kaasosalistele ja peitjatele!
Veel üks sari, mille leidmisega Pärnus algust tegime; vot ei teagi, kas ainult omi instinkte kasutades oleks üles leidnud ;)
Linnas kõrtsis söödud ja joodud, otsustasime veel jalutades ühe ringi teha linna vahel, enne kui sai oma teed mindud. See aare kuulub MTJ ja muude taolistega sinna aarete hulka, mis mulle ei istu :D Instinkt on puudulik ja otsimine võtab aega nii kaua, et juba piinlik hakkab sellises kohas. Mis siis, et peidukas on hea, kuid no ei ole tore otsida enamuse ajast sellistes kohtades. Aga nüüd vähemalt leitud ja ühel hetkel saavad Eestis need vedurid ja traktorid kindlasti otsa ju ka :)
Siin saime vihma ja tuule eest varju. Tänud peitjale.
Ilm soosis meid ja saime rahulikult otsida.Õnneks väga kaua ei pidanud otsima.Aitäh!
Tegelikult on huvitav kuidas geopimedus võib tabada ka enda arust juba natuke kogenud otsijat. Olen seda rongi silitamas käinud varasemalt vähemalt 2 korda ja pettunult lahkunud. Nüüd läksin ja panin kohe esimese korraga käe õigesse kohta, mis on ka varasemalt ilmselt korduvalt läbi katsutud. Hing on nüüd rahulikum ja saan edaspidi tööreisidel paarisaja meetri kaugusel ööbides sõba silmale ka :)
Mõni aare tuleb vahel ise teele ja siis peab ta lihtsalt tervitades ära noppima. Kuigi leid oli kiire, läks siiski omajagu aega, eelkõige tagasipanekuks õige aja ootamisega. Mõnus peidukas. Tänan.
Sõites Pärnu kesklinna selgus, et liikuskorralduse muudatus viib meid antud aardest mööda. Kuna rongi juures oli parkimiskoht ja tundus ka, et rong pisimugudest vaba, oli kiire reaktsioon otsima siirduda. Loomulikult kui rongis sees, siis saabusid kardetud pisimugud, kes emme-issile lehvitasid ukselt. Õnneks-rõõmuks jäi kiirelt silma ebakõla ning logiraamat sai kätte. Tagasipaneku hetkeks saabus järgmine pisimugu, kes täpselt istus kohta, kuhu tahtnuks aaret panna. Ja loomulikult hakkas tulistama küsimusi - mida see nupp teeb, miks see kell siin aega ei näita, kas ma katusele tohin ronida. Õnneks peagi saabus lapsevanem, kes järeltulija rongilt ära kutsus. Juhheii. sain kõik tagasi ja rongist maha astudes, tulid teiselt poolt järgmised pisimugud veduriga tutvuma.
Katsusin üpris alguses õiget asja, kuid ei saanud sellest aru ja siis otsisin 25 minutit kuniks esialgse asja juurde tagasi pöördusin. Ohjah.. logi sai kirja pandud lõpuks. Aitäh aarde eest!
Sai sealt korduvalt läbi ronitud ja siis minimugudele teed antud. Lõpuks hakkasid instinktidcl tööle ja lähenevate sammukestega võidu sai ka nimi kirja. Aitäh.
Alguses kõndisin vedurist mööda, aga pärast virtuaalide juurest tagasi tulemist, otsustasin, et annan sellele aardele võimaluse. On ju sellel nii palju "südameid".
Hästi kavalalt peidetud. Kahtlustasin tükk aega üht teist kohta, aga lõpuks reetis peidukas end ise. Kahju, et mul rohkem aega polnud, et ka teisi ägedaid Pärnu aardeid otsida. Aitäh!
Kui veekeskuses sai kõhud tühjaks raputatud ja Aleksandri pubis need taas täis söödud, lubasin lastele üht rongil turnimist. Tundus igati win-win seis olevat. Nemad said meelelahutust ja mina korraliku katte rongis jõlkumiseks. Instinkt oli hea, leid tuli otse esimesest kohast kuhu piilusin. Minu poolest oleks võinud ju kohe edasi tormata, aga lastele hakkas siin nii meeldima, et masin naelutas nad sinna tugevaks veerandtunniks. Ja isegi siis tuli neid parkimisaja lõppemisega ära meelitada.
Tänud.
Tänan aarde eest. Võttis aega aga kahepeale leidsime üles, mina rohkem jälgisin esialgu mängu.
Siia plaanisin tulla koos noorgeopeituritest koosneva kamoflaažmeeskonnaga. Aga ei saanud kuidagi asju klappima. Täna tulime lihtsalt kahekesi ja saime ka hakkama. Sain teada, et mu instinkt töötab küll, aga pean õppima seda usaldama. Pärast 2min otsimist taipasin, kus aare on. Aga kätte ei saanud ja loobusin ideest. Pärast natukest logide lugemist sain aru, et mul ikka oli kohe õigus ja saime ka logiraamatu kätte. Aitäh!
Kohale jõudes oli rong turnivate massuurikate poolt vallutatud ja nii olime mõnda aega äraootaval seisukohal. Riburadapidi noormehed siiski selle rongi hülgasid ja nii sai kärmelt nimed kirja. Tänud peitjale!
Küll me ikka uurisime ja uurisime. Ka õiget asja uurisime ja näppisime. Tegin lõpuks kaks kõnet ja täitsa õiges kohas (eks sai valesid kohti ka kahtlustatud). Aga väikese õige nõksuga saime logiraamatule näpud taha. Tänan peitjat!
Algul käis Tõnu koos Martaga rongi uudistamas, siis aga läksin ise ja peagi oli ka peidiku asukoht teada. Logiraamatu kättesaamiseks ei pidanud ka palju mõtlema. Õige liigutus ja logi oligi peagi kirjas. Täname!
Mul on geolapsepõlvevedurikompleks. Oli kunagi Türil üks aare nimega Kc-4-110, mida sai mitu korda paljude aastate jooksul otsitud ja lõpuks läkski enne arhiivi, kui mul õnnestus see kätte saada. Ma ei paranenud sellest kunagi.
Esialgu tegime ringi niisama ära ja näppisime suvalisi jullasid. Siis võtsin kirjelduse ette ja perimeeter kahanes kitsukeseks ruumiks. Sai seal siis kõik jullad üle poleeritud, ei miskit. Logisid lugesime sealsamas, sest mugulapsed hakkasid meid ründama ja muguvanemad saatsid meile kurje pilke, et mis need täiskasvanud inimesed seal passivad, lapsed tahaks ju hoopis mängida. Aga meie tegime südamed kõvaks ja kivist näod ette. Aru ei saanud, kuidas siin miskit geoiseloomulikku saab olla, kõik ju puha vedurlik. Kui kõik oli juba mitu korda üle krutitud, näitas Kätlin mulle üht jullat, et no see on kahtlane, aga see ju ei saa olla. Saab küll, vastasin.
Aitäh ravi eest! Üle ei läinud aga vist leevendus.
Selle aarde leidmisele aitasid kõvasti kaasa vihje ja logide lugemine. Meie vihased ei olnud, v-o seetõttu läks veidi rohkem aega. Mugav rong, täname.
See objekt oli minu jaoks kohe kutsuv, ei saanud sellest kuidagi mööda kõndida. Hüppasin sisse. Hetk kulus olukorraga tutvumisele ja varsti oli ka aare käes. Mulle meeldis, aitäh! Peale seda leidu läksime sööma. Kõhud täis, meel hea, saigi geopäev selleks korraks läbi.
See oli üks tore vahepala linnas söögikoha otsimisele. Oli tore näidata end eriliste rongi huvilistena. Ei läinudki kaua aega, kui aare silma hakkas. Aitäh peitjale!
Siin läks otsimisega pimedas ikka tublisti aega. Õnneks ükski mööduv mugu minu tegevusele mingit tähelepanu ei pööranud.
Oli küll sees. Enne pidime pisikese muguplika sealt välja tõrjuma, see oli otsimisest oluliselt raskem tegevus. Aitäh!
Kuidagimoodi mahutasime end neljakesi kabiini, nii et aardele palju ruumi ei jäänud. Aitäh.
Korra suutsin ööbimise sebida aardest ületee ja mõtlesin rakendada Karli soovitust panna kella 4ks öösel äratus. Äratuse panin, aga ärgata ei suutnud. Kui seda muret teisele inimesele kurtsin, sain teada, et tegelt pole ka päeval logimine üldse võimatu - võta lihtsalt kabiinis koht sisse, keera mõnuga rooli vasakule-paremale, testi pidureid ja ära unusta ka vastavaid häälitsusi teha. Võid kindel olla, et keegi ei tule enam midagi küsima ;) Seekord sattusime siia just päevasel ajal, aga Pärnus on nüüd juba rahvast piisavalt, et teisi pole aega jälgida ja rongihääli tegema ei pidanud. Helle-Mari terav silm märkas midagi geopeitusele omast, aga lahti ei saanud. Proovisin mina, sama teema. Vahepeal hakkasime juba kahtlema, kas näpime ikka õiget asja, kirjutasime Karlile ja tema kinnitas, et koht on õige. Nüüd juhtus nii, et Helle-Mari vabanes oma viimase poole aasta jooksul kogunenud vihast paari sekundiga ja nii muuseas panime ka logi kirja. Aitäh! :)
See äge lokomotiiv jäi meie tänaseks viimaseks aardeks, Kerli pidi minema Tallinna bussile, mina Tartu autole. Kartsime siit pikka algosade analüüsi, aga tegelikult saime üsna ruttu aru, kus aare on. Ainult, sunnik, ei tahtnud end kätte anda. Täna olid korra juba hambad plaan B olnud, siin ei tahtnud asjadel nii keeruliseks minna lasta. Vihastasin korraks ja see aitaski. Aitäh!
Instinkte on nüüd juba treenitud jah, selles mõttes polnud probleeme. Rahvast saalis nagu murdu, aga võtsin Suure Tüürimehe poosi, kes vasaku käega kaardile kurssi märgib - ka ses osas läks kõik libedalt. Vaadates aga uhiuue olemisega, kuid kibekiiresti täituvat logiraamatut, jäin hoopis mõtisklema Geopeituse kui kultuuriteenuse tarbimisväärtusest...
Paarkümmend aastat tagasi olin ühe nähtuse sünni juures Eestis, millest on tänaseks võrsunud palju edukaid "tooteid" nagu kolhoosi-stiilis meeskonnakoolitused, RAI-episood pulmarongis jne jne. Kui meie rollimänge korraldasime, siis "kommertsist" räägiti pisukese halvakspanuga - kirtsutasime nina, natuke tegime, aga see polnud ikka see õige. Täna hommikul Rubiku juurest Strandi jalutades käis silme eest läbi turistidest pensionäridele suunatud, hotelli poolt kinnimakstud ja Geopeituse poolt bränditud lihtne rajake aktiivsematele papidele-mammidele, kes arvavad, et "lihtsalt" puiesteid pidi promeneerimine võib ajaviitena ruttu ammenduda... Aga tegelikult me ju ei taha, et meie "tsunftisaladus" liiga avalikuks saab!?
Vabandust, et heietama jäin - see on rohkem nagu foorumi teema, kolin pigem sinna.
Seda aaret käisin ikka mitu korda otsimas ja siis ükskord oligi logiraamat ootamatult käes. Logi ma tookord sinna siiski ei kirjutanud, kuna kodukoha aaretega on nii, et neid tuleb hoida kuupäevadeks, kus veel aardeleidu ei ole. Täna oli seega põhjus jalgratas jalutama viia ja logi saigi kirja. Tänan.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Peale sündmust tulime siia. Mitemed koosseisud saabusid pea üheaegselt. Priit leidis esimesena, tema instinkt oli tugevaim. Teised riburadapidi järgi. Seda, et sellises kohas raudtee oli tuli mulle üllatusena, aitäh!
Suure kambaga oli kohapeal küll kitsas otsida, aga leid tuli kiiresti :)
Leitud sai kiiresti, aga kättesaamisega oli raskusi, tänud.
Instinkt ütles, et mida rohkem rahvast, seda kergem leid. Tänud!
Parkisime auto ja nägime vagunis askeldamist. Ootasime kuni soome gepeiturid logi kirja said ja siis läksime ise aaret kaema. Õnneks kaua ei pidanud otsima, aga logirulli kätesaamisega läks aega, kuna eelmised olid selle sügavale topsi põhja surunud. Õnneks saime logile ligi.
Kui peale sündmust ja õhtust einestamist oli meel hea, siis keerasime kinganinad siia rongi poole, kuna juhtumisi oli 2/3 seltskonnast see aare leidmata. Nii me siis end neljakesi kabiini pressisimegi. Nüüd arvutage kui pikk oli vedurijuht. Ei, arvutage parem, et mitu meid kokku oli.
Igatahes kui leid ei tahtnud kuskil tulla, siis ühel hetkel siiski sain märkamatult logiraamatu omale näppu. Carole tegin muidugi "lätlast" ning võtsin logiraamatu kõrva tagant välja, no et tundub, et seda õiget aaret siin ei ole, paneme siis enda oma :)
Aga panime siiski oma nimed sellesse ainumasse ja õigesse raamatusse kirja nagu meite maal kombeks. Tänud aarde(seeria) eest!
Pärast sündmust ja õhtusööki kohalikus restos, astusime koos ka siit läbi. Varemleidnud jälgisid meid ohutust kaugusest. Poleerisime rongi ning ühel hetkel võttis kallo logiraamatu oma kõrva tagant välja. :D Aitäh!
Helena sai siin sõbrannaga kokku ja meie teed pidid paariks tunniks lahku minema. Oota, palusin, teeme natuke turisti siin rongi juures. Õnneks meiega samal ajal keegi rongi ei pressinud. Kerttu tegi näo, et ta pildistab ja meie otsisime. Helena instinktid lõid seekord kiiremini välja ja nii sai ka logi kirja. Aitäh!
Kohale jõudes, olid juba aarde juures Reigo, Ingrid ja Mari. Kuna meid oli nii palju, siis kõik korraga me sisse ei mahtunud. Mina jäin koos Karliga välja kuni Priit mingi aja pärast tuli, et tema leidis, teised veel ei olnud leidnud. Mulle ei andnud rahu ja ütlesin Priidule vaata sina last nüüd, ma lähen ka otsima. Õnneks oli see teine koht kuhu vaatasin ja aarde leidsin. Kampas koos oli päris lõbus. Tänud peitjale.
Leitud ja logitud.
Leitud ja logitud.
Üheskoos on kõike teha kergem,
Üheskoos saab otsida mõnuga.
Aitäh! Mulle meeldis.
Instinki nagu oli, aga segavaid mugusid oli lausa trobikond. Etendasime fotografeerivate turistide osa ning selle varjus näppisime asju, mis tundusid näppimiseks sobivad. Et aega oli ülearu, sai ka logisid loetud ning lause haaval tarkusterasid omandatud. No ja nii ta tuligi. Aitäh!
Rongi oleme külastanud ilma eesmärgita aaret otsida korduvalt. Lapsele on see tore atraktsioon ja aare andis põhjuse ka ise seda lähemalt tundma õppida. Lihtsalt leid ei tulnud, kuid lõpp hea, kõik hea.
Kunagi aegu tagasi jalutasin siit õhtusel ajal mööda, kuid siis olid muud mõtted peas ja eesmärgid silmeees, mistõttu ei hakanud siis objekti poleerima. Seekord olid vajalikud rööbad seljas ning sain rahulikult toimetada. Miskil moel see mind ka sihile viis. Aitähhid!
Rong keset linna. Millal sest enne head nahka on tulnud. Ega siingi teab mis ülemäära nobedasti leid saabunud. Vihjetki võib mitmeti mõista, kui tahta. Õnneks on siinne peitja sirge silmavaate ja ausa näoga, vihje on täiesti otsene. Tegime siis nagu vihje käskis ja mängisime (geo)peitust. Kui peitus mängitud sai, nuputasime algul peidiku ja seejärel sellest sellest aarde nagu võluväel välja.
Linnamikro, eriti rongi kohta üpris viisakas lahendus. Kui poleks nii ruttu või üldse leidnud, oleks viinamarjad küllap palju hapumad olnud.. ;)
Täname Piretit ja Marti, et saame oma geopäeva jätkata! Aare kombes.
Tänud ilusa aarde eest ja kaaslastele aja eest, mida minuga jagasite
Sain ka logi kirja, no sellisesse kohta küll e tahaks üksi otsima tulla. Aitäh peitjale ja Kleonele, Henrikole!
Paar tundi tagasi siin käies veendusime, et kell 10 reede õhtul ei sobi kuidagi selle aarde logimiseks.
Nüüd oli uus päev värskelt alanud ja vihma ka tibutas. Ideaalne kooslus mugude ära ajamiseks.
Õnneks kaua ei läinud - natuke vaatamist ja peidukoht tuvastatud. Üldiselt on pärnus lihtsalt leitavad mitmekesised aarded. Lihtsalt käi ja nopi.
Tänud!
Sattusime aaret leidma pimeduse varjus, päevasel ajal oleks keeruline silma torkamata tegutseda
Keset Pärnumaa metsasid magama jäädes tuli loll mõte tullagi kell 3:47 seda aaret otsima. Kella 3-ks sai siis pandud äratus ja sõidetud tagasi Pärnusse. Raske oli haigutamist tagasi hoida.
Pärnu oli täpselt nii tühi nagu minu antimugu maitsemeele jaoks sobib. Südamerahuga võis lausa prožektori välja kiskuda. Esimese hooga tahtsin rongi tükkideks lammutada aga siis jäi ilmselge võõrkeha silma. Päeval poleks ma seda eales üles leidnud. Mitte füüsiliselt vaid vaimselt tõkestatult. Logi sai kirja minut ennem endale ette seatud kellaaega. Aitäh!
Kuivõrd hea mõte oli öö poolenisti vahele jätta näitab päev. Lihtsad aarded ees ei oota. Väga võimalik, et tuleb tasakaalustamiseks põletada päevavalgust lõunauinaku(te)ga.
<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev| Järgmine_>
Õhtuse jalutuskäigu aegu sai pisut rongijuhti mängitud. Leid tuli küllalt kiirelt ja keegi veel imestust ei avaldanud, et "miks see vanaisa seal küll vedurijuht mängib" ja oma memme ei taha vedurisse kaasa võtta. Instinkt ei vedanud alt. Tänud
Minu geopeituri instinkt sellist objekti nähes on "Oh ei! Jookse nii kaugele kui võimalik! Ignoor.. Ignoooor!!" Seisin nagu tola seal kõrval ja vaatasin kuidas vähemalt 15 inimest minutis aardest mööda kõnnib. Nii palju suutsin ennast kokku võtta, et näpud kahte kohta ajada. Korra ületasin ennast, panin silmad kinni ning kujutasin ette, et ma olen maailma ainus inimene ja ronisin sisse. Katsusin kibekiirelt kõike ettejuhtuvat. Siis aga langes mult fantaasia kaitsekilp. Märkasin vaid, et üks meesterahvas oli imestunult mind vaatama jäänud. Viskasin pilgu maha ja põgenesin kiirel sammul auto poole. Oi jah. Siia peab tulema tagasi tööpäeval, öövarjus, umbes kell 3:47 ja see ei tohi olla suvel. Saab keeruline olema.
Kuna lapsed olid kaasas, siis sai ka siit läbi käidud - üksi on suht nüri seda poleerida ajal, mil rahvas ümberringi liigub. Väga palju loogilisi kohti õnneks ei olnud (no näiteks Are traktorile oleks pea et hääled sisse saanud juba keset otsinguid...)
Njaa...teantean mida rongi aarde juures teha...piiluda kahte kohta mõne sekundi jooksul ja siis loobuda...no ei saa ma nende raua kolakate ja sinna peidetud aaretega mitte kuidagi läbi, olgu rong, traktor või timixi "traktor". Kõik ühted õudsad tuhande auguga raua kolakad mille poleerimine mulle ei istu...või no seda võib teha vahest aga aeg peab parem olema...keset päeva rahva keskel see seda kindlasti pole ja andsime alla ja läksime edasi selleks korraks :)
Rahvast oli rohkem kui inimesi. Läks ikka aega aga õnneks sai ikka nime kirja. Väga lahe, tänud :)
Rongi nägin küll ja selge oli ka, mida tegema peaks. Laupäeva hommikul on aga sealkandis ülearu palju uitajaid. Veduril turniv mutike oleks kindlasti vähemalt imestust tekitanud. Niisiis tuli oodata. Leid ise oli lihtsam, kui mõne trakatsi juures. Tänud
Nullis nägin rongi ning muidugi ma teadsin, mida teha. Ikka ei läinud käima, krt aku vist tühi. Vähemalt aarde leidsin, hea seegi.
Korralik turistiaare. Selline lihtne kuue sekundi laks ja samas huvitav eksponaat. Kui nüüd selle minigripi ka normaalsema sinna saaks, oleks asi päris Boeno.
Helilõhkuja juurest tulles jäi õhtuprogrammi veel kaks aaret Pärnu kesklinnas. Maa-ameti pildil näitas algne koordinaat vist kuhugi hoone külge ning kuna lisapunkt "Rong" oli tähistatud tüübiga "Muu", siis esimesed 5 minutit püüdsin vihjet rongist eemal rakendada. Kui üks taksojuht seinale tuled peale lõi ja niimoodi autot soojendama jäigi, siis tekkinud otsimispausi jooksul suutsin tuvastada nulli ja "Muu" vahepunkti sarnased koordinaadid. Edasi siirdusin juba õigesse kohta, seal leidsin isegi teataval määral varju valgusvihkude eest tänaval. Väheste muude mugude hulgas möödus ka reedeõhtuselt ülemeelik seltskond, kelle seast üks valmistus juba vedurirattale põit tühjendama, kuid poolkogemata märkas viimasel hetkel kabiinis "juhti" :D Huligaani instinkt sundis igatahes avaliku korra rikkumise sel momendil katki jätma ja ilmselt kuskil vähem avalikus nurgataguses vallandama.
Kui segajad lahkunud ja jälle tuhmi lambivalguse abil lähemalt otsida sain, siis enam kaua aega ei kulunud. STF läks logiraamatusse kell 22:50. Aare on päris hästi peidetud, suvel otsimine nõuab küll loovat lähenemist ja asjasse pühendatud noorgeopeiturid lihtsustaks tegevust tublisti, nõnda võiks ehk isegi päise päeva ajal logiraamatuni pääseda. Aitäh!
Siia tulime esimesel võimalusel, tulenevalt plaanidest ja elutempost mitte piisavalt kiiresti aga oli ka aeg FTF-ist ilma jääda, sest mine tea,hakkab veel pähe või midagi. Poleerisime tänavavalgustite valgel ja üsna uhkes üksinduses. Päevavalges ja suvel saab rong vast trammi tunda!:D Suurimad kiitused ja tervitused tublidele peitjatele! Asukoht muidugi vägev taaskord valitud ja teostus ju ka väga hästi, kvaliteet, mis muud! Aitäh aitäh! :)
Siia tuleks kõigepealt panna kirja mitte-leid, sest käisin tegelikult lõunapaiku otsimas aga ei lugenud enne kirjeldust. Tulin kõrgete saabaste, heleda mantliga ja lumivalge tutimütsi ja kinnastega, siis vaatasin vaid põgusalt ja loobusin, sest ei tahtnud riideid rikkuda.
Õhtuks olid kohalikud mul kohale sebitud ja otsimine pimedas ja Henriko katteks, võis alata. No läks ikka aega, pole mul kunagi nende rongidega vedanud, sest no lihtsalt ei taha käsi määrida, peidikuid ka palju. Siin mängus on aga peiturid igal sammul oma kavalust näidanud ja kahtlustada ja katsuda tuleb kõike. Saime lõpuks logi kirja, tänud!
Mardil ja Piretil vist nüüd meie kalendrid seinal - et viimased aarded ilmuvad siis, kui pole võimalust kiirreageerida X). Aga pole hullu, kõik Pärnu esmaleiud ka meile ei saa ju tulla :D. Siiski tegime hilisõhtuse jalutuskäigu aardeni ja ehk oligi äkki parem. Säärases kohas päeval ikka paras piin otsida. Kohapeal aga instinktid vedasid alt ja sai ikka jupp aega väga valedest kohtadest otsitud. Lõpuks peale "instinktide" sinna samusesse saatmist tuli ka logiraamat üsna ruttu näppu. Meie igatahes täname jälle :).
Tööpäev hakkas juba lõppema kui Anne andis märku Pärnu uuest aardest. Vaatasin korra aarde asukohale otsa ja kohe oli arusaadav, et ilma Henrikota seal läbi ei saa. Saime Annega kesklinnas kokku ja ühiselt asusime rongi poleerima. Henrikole on rong vana tuttav ja ega ilma ronimata sealt jalgsi mööda ei minda. Aarde leidmisega läks ikka aega. Toppisime oma näppe ja taskulambi valgusvihku igale poole kuni viimaks valgusviht tabas kohta, mis võiks aaret sisaldada. Suvel saab seal kindlasti keeruline olema ja ega talvelgi väga lihtne ole. FTF 18:10 Aitäh.