Tüüp: Sündmusaare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Veedaks ühe päeva veebruari keskpaigas Kiviõli künkal.
Logiraamat on avatud 11:00-12:00 mäe tipus, sinna pääseb tasuta, suusatamiseks/lumelauaga sõitmiseks on vaja piletit. Peale seda on kõigil vabakava, kes soovib võib jääda mäele, kes tahab saab edasi liikuda aarete radadele.
Laupäeval on mägi avatud 10:00-20:00. Kiviõlis saab soetada mäepileti ja varustuse (võite tulla enda tavaariga või kuskilt mujalt laenutatud varustusega). Keskuse kohvikus on igapäevaselt soe buffee (2-3 erinevat garneeringut ning 3-4 kohalikku kui ks aasiapärast pearooga), värske salati valik, desserdid, võileivad, salatid, supid jne. Samuti on soojad ja külmad joogid. Soe buffee maksab 1,75€/100g ning taldrikule saab tõsta endale meelepärast.
Kuna laupäeval on tõenäoliselt rahvast palju, siis igaüks peab endale lõuna ajal istekoha ise välja võitlema.
Kohtumiseni mäel!
Vihje: pole
Lingid: https://seikluskeskus.ee/
Aarde sildid: soovitan (4), erivarustus (2), lumega_leitav (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC82QWP
Logiteadete statistika: 13 (92,9%) 1 5 0 0 1 11 Kokku: 31
Nädala pärast ootavad St Antoni nõlvad ja pargid Austria Alpides. Teeme siis enne suti sooja, saab mingigi tunnetuse vast enne kätte. Ruttu sai selgeks vaid see, kui rooste võib napi aastaga minna. Park polnud ka suurem asi, üsna nigelalt hooldatud. Ja suuremaid hüppeid üldse olnud. Tuul hakkas ka nagu vastu puhuma ja kärss läks kärna.. Tagatipuks unustasin oma 13a teeninud mäekiivri ja -prillid kuhugi tuhamäele, nii et tuli enne Austriat uued ja ilusamad soetada. Kusjuures see, minu esimene mäekiiver oligi Austriast, Mayrhofenist ostetud, sest ei lubatud ilma sõita. Õige ka.
Sündmus ise oli vahva ja sellisena esmakordne. Selgus, et toredalt palju geopeitureid on ka mäeusku. Merle, Kaupo, Kristjani ja Annega sai arutatud, et miks mitte järgmine 19/20 tali geopundiga kuskile suurematesse mägedesse minna. Broneeriks nt 8-16 inimesele appartmenti(d) või maja(d), sõidaks sõltuvalt asukohast auto ja/või lennukiga kohale. Päeval teeks mäel tegusid ja õhtul otsiks mõned lähemad aarded ning ajaks geojuttu. Kõlab ju nagu plaan! B-)
Tänud Mairele lumele kutsumast! Mulle meeldis. Eriti sellise päikeselise ja üsna tuulevaikse ilmaga. Võib igal ajal korrata. Ja tulevase pikema lumereisi plaane ajaks hea meelega huvilistega suvel-sügisel edasi. Annegi üks päev helistas, et arutame seda asja geojaanil. Veiniklaasi taga ongi sellist mõtet kõikse parem heietada ja - teeme ära! B-)
Hoolimata soojast ilmast oli mägi täitsa sõidetav. Selga küll märjaks ei saanud aga mõnus oli ikkagi. Et siis järgmine samalaadne sündmus on umbes täpselt aasta pärast juba vähe korralikuma "künka" otsas.
Meil oli plaan, et saabume Kiviõlisse mäe avamiseks, siis saame enne sündmuse algust juba paar laskumist teha. Jõudsime parklasse ja poisid olid elevil. Mina mitte nii väga, mägi oli ikka väga kõrge. Võtsin logiraamatu näppu ja hakkasin otsima kohta kust saaks mäkke marssida, hirmu tekitas juba jala sinna minek, seega otsustasin, et teeme logimise siiski mäe jalamil. Istusin kohustusliku pooltunni hanges ära, tervitasin kõiki, kes viitsisid ennast kohale vedada. Vestlesime veidi geoteemadel ja siis oligi see hirmus hetk käes, kus sündmus sai ametlikult läbi ja kell oli alles nii vähe, et koju tagasi ei saanud minna. Võtsin oma varustuse ja suundusin laste mäele. Enne polnud ma mäesuuski jalga saanud, olin vaid paar korda lumelauaga mäest sõitnud, aga ka see päädis sellega, et enamusajast ma veeresin mäest alla. Olles laste mäe tipus, siis tundus see nõlv päris järsk. Kristjan näitas ja proovis mind õpetada, aga oli näha et ta kibeleb suuremale nõlvale tagasi. Nii ma seal siis proovisin laskuda kui ühel hetkel nägin palju tuttavaid nägusid enda ümber tiirutamas. Kõik olid lastemäel ja uurisid kuidas mul läheb. Üheskoos sikutasid nad mu suurele mäele ja ütlesid, et ma ikka prooviks. Edasi tegimegi nii, et läksime koos üles ja hakkasime laskuma. Mina hästi tasa ja targu, ülejäänud julgemlalt. Kui nad uuesti üles jõudsid, siis tulid uurima kus maal ma juba olen ja vajadusel aitasid. Tore oli mõelda, et kui ma kuskil hanges lõpetan, siis nad tunnevad niipalju huvi ikka, et mind leitake enne kevadet ja lume sulamist üles. Kokkuvõtteks sain mäest alla tuldud lausa kolmel korral nii, et kordagi ei kukkunud. Aitäh kõigile, kes tulid ja veetsid aktiivse päeva mäel!
Hommikul säras nii ilus päike, et patt oleks lumist tuhamäge mitte vaatama minna. Sain mäele paar lähimat mugu kaasa meelitada ja varsti olimegi mäe juures, aga seal ülespoole vaadates tekkis küll õudustunne ja küsimus - kuidas logiraamatuni õnnestub saada. Õnneks taipasin GP-lehte vaadata ja selgus, et logiraamat sobivamas paigas. Tuju läks taas heaks kui juba tuttavad näod paistsid. Suuski alla ei julgenud panna ja kaua neid rõõmsaid, mäest alla tuhisevaid, nägusid vaadata ei tahtnud, kartus oli, et lõpuks tekib endal ka isu. Suurema isu saime seekord täidetud sealses kohvikus. Vaatlus-tutvus suusatuhamäega on tehtud, selle eest tänud kutsumast.
Lootuses kerge vaevaga mäe otsa saada loodust ja suusatajaid vaatama ajasin Miki kodunt välja. Suusatamise plaani ei olnud meil kummalgi, parklas ikka uisutada veidi sai. Kui selgus, et meiesugused talvesaapa-inimesed peaks mäelatva ronima trepist, läks kõrgelt vaatamise isu kärmelt üle ja nautisime logi kirjutamist madalamal tasemel. Väga tänan lahket peitjat.
Mõte sündmusest künka otsas meeldis kohe, hea võimalus nädal enne kooli suusavaheaega väike eelsoojendus teha ning ka ühe Eesti popima suusamäega tutvust teha. Korraldaja poolt tellitud superilus talveilm, tore geoseltskond, meeldiv aktiivne tegevus - päeva võis juba ette kordaläinuks lugeda. Plaan oli mäel olla kaua jaksab või kuni kannatab. Lõunapaus möödus mõnusa geojutu saatel, osa seltskonnast lahkus muude laupäevategevuste juurde, ülejäänud pundiga läksime tagasi mäenõlvale lustima. Hirm, et pealelõuna saab siin sellise ilmaga olema väga ülerahvastatud osutus aga täiesti asjatuks, kordagi ei tekkinud tõstukite juurde kardetud järjekordi.
Saime talverõõme täielikult nautida. Teada oli, et meie saame mäelt ära alles siis, kui Taavi on nõus lõpetama. Täna väsis temagi pisut enne tõstukite sulgemist, veel üks viimane ring ja saime koos teistega vahva päeva kella kuue ajal lõpetada.
Ilmselt nautisid kõik seda päeva, sest arutelud järgmise suusasündmuse teemal algasid juba ennelõunal. Võiks saada küll traditsiooniks. Tänud korraldajale ja kõigile kaaslastele.
Oli tegelikult plaan piirduda nädalavahetusel vanemate külastamisega Kundas. Plaanid muutusid aga peale mitmeid ettepanekuid, mis tõid meie neliku laupäeva hommikuks hoopis sündmusaardele. Enamiku osalejatega saimegi juba mäejalamil kokku. Kuna mina mäesuusatamist ei naudi (tegelikult see mulle ikka meeldib, aga olles väga hiline alustaja, avastasin kunagi, et punased mäed jäävad liiga raskeks ja sinised jälle liiga lihtsateks, siis pole nagu mõtet raha selle suhteliselt kalli hobi peale panna. Aferpartyd olid muidugi nende suusareiside juures alati meeleolukad, aga ikkagi on teised hobid ennast enam tõestanud)
Panime Piiaga oma nimed kirja ja laenasime Marjelt tema uue hobuse ning kappasime siis Jõhvi poole.... Paari tunni pärast olime tagasi, just siis kui suusatamise seltskond kohvikus pika laua olid hõivanud ja kosutavat kõhutäidet nautisid. Liitusime tüüpiliste kiibitsejatena siis samuti seltskonda ja veetsime taaskordsed hetked sündmusel.
Ega igakuu sündmusaare Ida-Virumaale ei tule. Otsus oli, et osaleme kindlasti. Nädal enne sai kohapeal käidud ja olukorda hinnatud. Maastik 2,0 tundus meile pigem 5,0. Geokotti sai lisaks muule varustusele inhalaator, vererõhumõõtja ja kui oleks olnud, ka hapnikumask. Tunni ajaga oleksime ehk ka tippu jõudnud. Sinna jõudes küsisime ühest telgist, et kus me võime üles jalgsi minna. Anti suund kätte. Siis kohtasime Piia ja Peetrit, kes tegid teatavaks rõõmusõnumi, et seekord saab all logida. Meile sobis. Läksime siis Mairet otsima, kui vastu tuli üks rets. Peas kiiver, silmade ees prillid ja suu ees rätt. Ütles tere. Vaatame üksteisele otsa, et kes see veel on. Kaupo olen, kas ei tunne ära või. No maskeering oli hea. Rahva hulgas vilksas midagi väikest ja punast. See oli kohe selge, et nuffi Anne. Olite kõik vaprad, kes seal laskuma jäid. Täname.
Kui sündmus üles tuli, olin kohe kindel, et seda vahele jätta ei saa. Olen ikka korra talve jooksul mäel käinud, kaugemad maad on viimastel aastatel ära jäänud, aga kodumaa küngastel on ikka käidud. Võtsime kohe päeva pileti ja nautisime liugu kuni õhtuni välja. Tänu pluss kraadidele ei olnud küll lumeolud kõige paremad, aga väga midagi hullu ka ei olnud. Liug oli hea, seltskond tore, mida veel tahta? Suur tänu korraldamast!
Seda sündmust ootasin kaua. Kõik oli kena kuni neljapäeva õhtul külmetusin, kuigi olin soojalt riides. Reedel oli kehva olla ning üpris kindel, et laupäevaks terveks ei saa. Imelik haigus, nohu ja köha ei ole, palavik 37,4, pea paks ja nõrkus. Hommikul ärgates oli täitsa normaalne olla, ainult kurk kange. Uni kadus õigel ajal ära, Kristjan polnud veel Tallinnast ära sõitnud. Polnud 3 aastat mäel käinud, algus oli väga suuri probleeme alla saamisega. Paar tundi harjutamist ning võis juba julgelt igalt poolt hooga alla lasta. Õnneks oli Marjel kurgu jaoks ravim kaasas, aitas kõvasti. Pärast lõunasööki tekkis väsimus, aga ronisime siiski veel mäele. Kella 20ni siiski vastu ei pidanud, aga 18ni siiski. Oli lahe päev, mu arust võiks teha sellest sündmuse iga aastase traditsiooni, päev enne tartu maratoni. Kui keegi orgunniks, siis osaleks järgmisel aastal ka välismaal. Tänan korraldamast :) .
Varesesaares sai plaan paika, et kohtume mäel. Tuli ju tulla ja ma ei tea kui palju ilmataadile peitja maksis aga nii mõnus soe, päikseline oli.
Ja no suusataja ma olen ka. Algsed tiirud olid mul Marje moodi, kes tasa-tasa liugles, kuid päeva edenedes kerkisid künkal ka minu suusadki maast lahti, selline hea hoog tuli. Ma muidugi ei saa Marjet kiitmast jätmast, sest tuli välja, et tal 3-s kord laud all ja no nii ilusti tuli alla, lihtsalt vaata ja imesta. Ise olen umbes 30 korda lauatanud aga no ikka pussakas.
Kui me olime kõik, ka keelatud raja läbi sõitnud, hakkasin uurima, et kus siis korraldaja on? Et mis ajal ta minust siis mööda tuiskas? Selgus, et titemäel! Ma ei saanud algul mõmmigi aru, et mx seal aga tuli välja, et pole enne sõitnud. No selle peale keeras kogu me meeskond teda kohe otsima ja nähes, et läeb juba küll, vedasime ta üles suurele mäele. Ma ei tea, kas ta ei julgenud meile vastu hakata, igastahes üles ta tuli. Proovisime jagada omi tarkusi ja kui oli näha, et ta nii tubli oli, et temast saab asja, siis oli aeg kaugeltnurgaomadel lahkuda.
Aitäh kutsumast ja mina olen Austrias käpp! Ainult ei tohi korraldada iga kuu 1-5 kuupäev! Tegelikult võib Kuutsemäel või Cesises ka kohtuda!
Võtsin Tallinnast koos Annega suuna Kiviõli poole juba hommikul 8 ajal kuna mul oli plaanis ka Mõedakul murdmaasuusarajal käia Suusataja aaret otsimas. Mõedakul säras päike, suusarajad olid eelmisel päeval värskelt hooldatud aga hommikuselt jäised. Sain nii suusatada kui ka aare logitud ja edasi suundumisime juba Kiviõli poole. Kuna logiraamat oli siiski mäe jalamil, siis esmalt logisime ja seejärel suundusime kohe mäkke. Sõitsime läbi kõik rajad mida Kiviõlis pakutakse, s.h. pikima raja, mis ametlikutl oli suletud aga sõita sai sealgi kui alguses oli rajal mõni lõik kus kivid väljas. Aeg läks ruttu ja kolme tunni möödudes tegime kohvikus kerge lõuna ja suundusime tagasi Tallinna poole. Tänud kutsumast, oli väga tore päev!
Mäel käidi välja ka mõte, et järgmine sarnane sündmus võiks toimuda järgmisel aastal juba Alpides.
Tere hommikust kõigile. Teeme siiski geokogunemise mäe all, kuna puudub hea koht kust jala mäkke minna. Ootan logiraamatuga tõstukite juures.
“Väiksed suusad pilla-palla sõita oskavad vaid alla”...
Tõstuk veab üles ja füüsikareegel ju alla. Olen kohal.
Kahjuks tuli plaanides muutus ja me ei osale.
Plaanime osaleda. Käisime üleeile juba harjutamas. :D
Käisime testlogimist tegemas. Ettevalmistused sündmuseks on kulgenud plaanipäraselt. Külma oli kaks kraadi, tuult minimaalselt. Nii hoida! Hommikupoole oli nõlv väga hea, aga mida enam aeg edasi, seda rohkem vaalu sõideti. Seega, tasub varakult kohal olla. Teiseks, tempo oli keskkeltläbi 6xtunnis ehk ca 10 minutiga sai teha ühe laskumise. Järjekorrad kasvavad samuti päeva edenedes. Ei mäleta, et varasemalt nii kaua oleks pidanud järtsus ootama, aga tõsi, ilm oli ka ideaalne ning see oli palju rahvast kohale toonud.
Kokkuvõte - toimumispaik heaks kiidetud, ettevalmistused tasemel!
Kas peale väsitavat mäepäeva on ka ööbima jääjaid? Kohalikus Tuhamäe hostelis on kõik toad kinni. Vaatasin vahetus läheduses olevat Rosi puhkemaja, mis sobib kümnele geopeiturile (vastati, et maja kahjuks juba kinni) või Everest hosteli, kus peaks vabu tube olema (kahene tuba broneeritud, vastuse ootel). Kui kellelgi veel mõni sobiv ööbimine broneerimisel, andke teada, kui soov seltsi suurendada.
Miks mitte teha geokambaga lõbus äftekas ja tähistada mõnusat geo- või mäepäeva! Vast saame oma plaane ühildada!
Võtame plaani kohale ilmuda. Kes meist ja kui palju suusatab, selgub kohapeal.
Voh, vahva üleskutse, Maire! Osaleme Board Meetingul (ingl. k. juhatuse koosolek) e. Kiviõli Lauamiitingul. Polegi Eestis juba liiga mitu aastat lumelauaga mäkke saanud. Nädala hiljem sõidamegi St. Antonisse Austrias. Paras jalg enne valgeks saada. Loodetavasti ikka vaid lumest.. Vast on seks ajaks ka Kiviõlis park valmis, kus end rohkem lõhkuda. Mäel näeme! Omadega mäel.
Ma olen mitu aastat plaaninud, et Kiviõli mägi ka üle vaadata, aga plaanist kaugemale pole jõudnud. Nüüd siis polegi enam vaja plaanida vaid lihtsalt kohale vurada. Tänan kutsumast!
Kõige rohkem hea meel selle ürituse üle Annabelil, saab lumelauaga sõita. Ühesõnaga võtame plaani.
Kui vähegi võimalik, siis plaanin ka tulla seda imemäge vaatama, siiani ei ole sinan veel suusatama sattunud.
Juhtumisi viibin Kiviõlis. Ei plaaninud sel päeval mäe otsa küll minna aga paistab, et oleks vist patt nüüd minemata jätta. Maastiku raskusastme hindaks aga ratastooli asemel küll vähe kõrgemaks :D
Suusad juba ootavadki kannatamatult, et neid mäele viidaks..