Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Neeruti mäed on tuntud, kui Eesti esinduslikum oosistik ja sellisena huvi pakkuv isegi Euroopa ulatuses. Neerutit nimetatakse ka jääaja muuseumiks. Selle muuseumi püsinäituseks on võimas loode-kagu suunaline ooside ahelik, mida ümbritsevad ilma kindla kuju ja suunata pinnavormid ja neid omakorda piiravad sood-rabad.
Rahvasuu on oosid mägedeks nimetanud ja neile ka suupärased nimed andnud: Ristamägi, Kruusimägi, Liivamägi, Paljasmägi, Tammemägi, Unimägi, Linnamägi, Valgeristi mägi, Paatermägi, Sadulamägi, Mustakatkumägi, Kuresöödimägi, Kahejärvemägi, Tornimägi, Kanasoo mägi, Lusthoone mägi, Nuuskaugumägi, Kiisauagumägi, Rebaste mägi, Vesiaugumägi, Nõekseaugumägi, Ämmamägi, Oruotsamägi, Ussimägi, Emumägi.
Pusle lahendus viib Sind aarde juurde, mis asub ühel nendest mägedest. Aare on kännu? sees.
Pusleseeria jutt: Aare kuulub pusleseeriasse. Aarde esimene leidja saab au (ja kohustuse) peita sama seeria järgmine aare. Palun austada seeria reegleid - kui puudub soov pusleseeriasse aaret peita, siis ei tasu FTF-ima tormata.
Pusleseeria reeglid: • Esmaleidja peidab kuu aja jooksul pärast leidu seeria järgmise aarde, ühe arvu võrra suurema nimega. Nt Pusle #01 aardele järgneb aare nimega Pusle #02 jne. Soovi korral võib aarde nimi sisaldada alapealkirja, mis iseloomustab puslet rohkem kui vaid arv. Nt Pusle #02 - alapealkiri. • Pusle pilt võiks olla Eestis tehtud ning aardekirjelduses võiks mainida pildistamise asukohta. • Pusle maksimaalne suurus võiks olla 1000 tükki. • Kasutada võib jigidi.com keskkonda või soovi korral mõnda muud lahendust, mis annab pärast pusle edukat kokku panekut info aarde asukoha kohta. • Seeria viimaseks aardeks loetakse Pusle #25. Pärast seda võivad huvilised soovi korral seeriat jätkata, kuid siis puudub esmaleidjatel kohustus omakorda uus aare peita.
Vihje: pole
Lingid: https://www.jigidi.com/solve.php?id=AO1BMO66
Aarde sildid: lahe_teostus (7), soovitan (5), pusleaare (2), võsa (1), ronimine (1), lumega_leitav (1), eramaa (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC83773
Logiteadete statistika: 73 (100,0%) 0 2 1 1 0 0 Kokku: 77
Sipelgad on välimise topsi pesaks võtnud ja tundsid end seal hästi. Logi oli parima tervise juures. Aitäh!
Selle pusle lahendasin ikka väga ammu. Praeguseni ootas see täpp siis külaskäiku ja ära jõudis oodata. Tänane päev tundub läbi akna vaadates jubedam kui ta tegelikkuses on, nii et täitsa mõnus on väikene matk ette võtta. Igavesti vahva kodu sellel aardel. Tänud peitjale toreda pusle ja aarde eest.
Kasutasime vaba pealelõunat, et kunagise kodukandi ümbruses natuke ringi tuuritada ja jalgu sirutada. Esimese hooga mõtlesime Pariisi minna aga seal tundus, et loodus on hetkel liiga võimas orienteerumiseks seega võtsime suuna hoopis Neeruti peale ja tegime läbi siinse matakaraja ja noppisime mõned läheduses olnud aarded. Pusle oli mul juba ammu aega lahendatud nüüd sai aga siis ka näpud ägedale aardetopsile taha :) Aitäh siia kutsumast, vaatamata kergele vihmasabinale mis meid tabas, oli siiski mõnus matk ;)
Talvel pusletasime, laulupeo saatel käisime logimas. Oligi känd :) Täname matkama kutsumast!
Nils lahendas pusle ära ja siis Tiinapäeval ehk neitsipäeval sai matk ette võetud! Tõesti lummavad maastikud. Teisi selliseid ei leidu! Tänan kutsumast! Ja oli känd mis känd! Mulle täitsa meeldis
Huvitav oli talvel sõita neil jäistel ja kitsastel künklikel teedel. Metsas oli nagu külmkapis, kuigi päike paistis ja temp. +2. Siin püsib lumi vist aprilli lõpuni. Kena matk kenal päeval
Pusle panin kokku mõnel pimedal talveõhtul. Matkarajale tulekuks valisime ilusa sooja suvepäeva ning nautisime nii loodust kui aaret, aitäh.
Tänane jalutuskäik nõuab natuke pikemat logi. Olles eile olnud natuke ulakam kui tavaliselt siis täna oli ainuke mõistlik mõte - välja. Kõndima. Kuigi Neeruti on kodu ligidal ja hunt kodu ümbert ei murra oli siiski tänane valik just matkamis kaalutlustega. Pusle oli juba ammu lahendatud. Mine ainult kohale ja logi. Autole parkla välja valitud,otsustasin ligineda mööda matkarada. Uurisin raja tähiseid ka, valisin paraja numbri ja pistsin telefoni tasku ning tuld. Päike oli särama löönud, kusagil vilistas sügislinnuke ja jalg tatsus. Mõtlesin veel, et valisin täpselt paraja pikkusega lõigu. Suts sinna ja tagasi. Jõudsin valitud numbrini, pilk telefoni ja... krt,vale mäe otsas...niipaöju siis lugemus ja süvenemusoskust. Valik - minna tagasi või edasi. Loomulikult edasi, sest sisetunne ütles ju hommikul. Välja. Matkama. Uus number ja edasi. Kurv. Veel natuke ja siis ütles sisemine- stop. Midagi oli selles kohas teistmoodi kui kogu muu raja peal. Valitud tähist veel ei paistnud ent võtsin siiski telefoni et kontrollida. Oleme me juba kohal? Vaevu-vaevu märgatava georaja algus hakkas otse mu kõrvalt. Nii tugev sisemine. Õiget mäge ei leia aga vaevumärgatava raja leiab eksimatult. Superlux teostus ja vinged vaated. Siia tuleks niisamagi tagasi. Tänud peitjale. Hetkel istun lõkkeplatsil ja õnneks tean gepsutagi kus auto jätsin. Ah jaa. See number, mille ma teiseks välja valisin tuli alles sadade meetrite pärast.
Kes seda enam mäletab, et millal ma selle pusle kokku panin aga tehtud see oli ja nüüd oli aeg siia kanti geopeituma tulla. Hää oli tõdeda, et kodutöö tehtud ja nüüd saab vaid langenud lehtedes sahistades kohale astuda. Jutupunktidest võtsin aga järjest jutte, mida kuulates aeg ja meetrid lendasid märkamatult. Lõpus oli ootamas meid igati kena teostusega aare.
Nüüd mälu värskenduseks vaatasin ka kokkupandud pusle pilti ja tore oli tõdeda, et just selle sama koha peal tegime me endale lõunapausi. Ainult aastaaeg on teine. Aitäh!
Pusle oli Salme juba kunagi ammu kokku pannud ja täna oli mõnus matkaring Neerutis. Väga ilus koht, vahvad ja ülihästi tähistatud ning rohkete infotahvlikestega ääristatud matkarajad. Jalutasime siin suurima rõõmuga ja aare oli ka omamoodi kiiksuga ning vahva. Suur tänu peitjale!
Logiraamat on küll täis, aga reeglite teine külg oli täiesti kasutamata :-) Aitäh aarde eest huvitavas ja varem külastamata kohas!
Pusle sai ammu lahendatud, nüüd oli siiakanti otsimisasja. GPS variantidest osutus siin kõige tublimaks Locus, kellel huvitaval kombel sees (erinevalt teistest) Eesti matkarajad. Mis nii viga matkata, kui aare peaaegu matkarajal. Äge välimine konteiner. PS! Logirull täis, juhendile mahub natuke veel nimesid.
Pusle oli lahendatud juba pikka aega tagasi. Nüüd käisime panime logiraamatusse nimed ka kirja. Tänud!
Kui mina, Simone ja Kristjan kohale jõudsime, oli Dauno juba leidnud ja uuesti peitnud. Ja lollitas meid selle aardega, peaaegu juba hakkasime autosse tagasi liikuma, et abivahend tuua. Tänud
Taas ülimalt nauditav jalutuskäik. Neeruti mäed on tõsine pärl mitmeski mõttes. Meie lauge maa inimestele mõjuvad juba järsunõlvalised voored niisamagi erutavalt, kuid kena loodus, mis kaunistab nii oosiharja kui ka nõgusid kahel pool, moodustab üsna täiusliku komplekti. Lisaks üldisele kohailule, on ka aardeteostus jällegi muhedalt omamoodi, aitäh!
Pusle sai kohe kokku pandud, kui avaldus. Nüüd siis hilisõhtune jalutuskäik Neeruti mägedel, Ilus on siin. Tänud siia kutsumast.
Esialgu otsisime ikka väga valet kändu, lõpuks leidsime ka selle õige! Tänud meeldiva matka eest!
Matkates uurisime toru käest, kas need vaod on tema meelest Kalevipoeg siia kündnud või jääaeg teinud? :D Vastus oli napp: jääaeg. Aga maastik oli tõesti huvitav, aitäh siia toomast!
Väga huvitav maastik. Leitud peale telkimist. Retk aitas üles soojeneda öisest rõskusest. Aitäh!
Logitud Wingmäni imelike para-ajaloolis-fiktiivsete heietuste saatel. Telkimine mõjus talle vist nii. Aitäh.
Miskid ajad tagasi tegin eeltöö ära ning nüüd suundusime välitöödele. Kuivõrd topo matkarada ei näita, siis ei teadnud, kuidas see kulgeb ja kas see nulli juurest läbi läheb. Seega sõitsime autoga lähimasse paika ning jalutasime mööda teed aardest u 400 m kaugusele, sealt siis panime otse linnulennult nulli. Päris metsa ja võssi oli u 170 m. Tegelikult polnud miskit hullu. Kohapeal läks kiiresti. Aitüma!
Lahendus oli Annal talvel valmis nokitsetud ning täna siin oosidel jalutades said nimed kirja pandud. Paraku on loodus nüüdseks juba niipalju lopsakas, et ega rajalt kuhugi kõrvale midagi ei näe. Puud on niivõrd lehes ja varjavad kõik vaate ära. Peab vist talvel tagasi tulema. Täname!
Pühendasime esimese meile vaba päeva Neerutile ja Heldurile. Ei kahetse, oli ilus emotsioonikas matkake punktide vahel.
Selle aarde juurde autoga sõites meid kuhugi ei paigutatud. Seega jäime ühe tahvli ja välikergenduskoha juures seisma ja panime otse aarde poole punuma. Ühel teelahkmel tahtis punane nool meid vasakule suunata aga igasugu mägedes käinuna tahtsin selles kahelda. 15min ja 200m hiljem võisin hõisata - mul oli õigus - sinna vasakule orvandilõksu me olekski jäänud. Ja siis oleks see tõus aardeni, see oleks tõesti ohoo!
Meie tõusime päris järsust mäest, mis hingeldama võttis aga see oli matkarada ja sai nautida kulgemist ja linnulaulu.
Aare oli stiilne ja nimele väärikas kohas.
Oli tore jalutuskäik Neeruti mägedes. Just veidi enne aaret jõudsime järele ühele pisemate lastega aeglaselt liikuvale seltskonnale. Ilmselt karantiiniaja puhul otsustasid nad meid viisakalt mööda lasta ja pugesid põõsasse täpselt sinna, kuhu meil asja oli. Meie aga ei tahtnud mööda minna ja pugesime siis ka põõsasse paarkümmend meetrit eemal. Eks me siis piilusime seal vaheldumisi üksteist, et kuna teine liikuma hakkab. Me isegi jõudsime juba kahtlustada, et tegemist on geopeituritega. Lõpuks see teine seltskond andis ikka alla ja liikus edasi, meie saime siis ka õige põõsa vallutada. Sama päeva logiteateid eest ei leidnud. Tänud!
Mu elu esimene geopusle. Päris lahe! Ja ka elu esimene käik Neeruti mägedesse - veel lahedam! ...kännust rääkimata:) Kindlasti tuleme siia kunagi tagasi. Aitäh, Heldur, mägesid tutvustamast ja toreda aarde eest!
Kevadhooldus. Mõni känd oli veel terve, see aaret peitev kohe päris korras ja kena. Seisin seal oosi harjal ja vaatasin alla, kuigi puud on veel raagus siis millal nõlv lõpeb pole näha. Seisin seal ja mõtlesin nende orienteerujate peale, kes aarde juurde metsast tulevad, no see võib ikka hullemini hinge kinni võtta, kui coroona. Aga eks orieteerujad ongi tugeva tervisega, ülejäänud riskirühmad peaks küll aarde leidmiseks ikka igaks juhuks matkarada kasutama.
Keegi oli mööda matkarada hobusega sõitmas käinud ja raja poriseks tallanud. Muidu selline mõnus astumine.
Menutasime aegu kui siin sai orienteerumisega seoses oose risti üles ja alla joostud, mis üldsegi nii mõnus ei olnud ja ega siis polnud ka aega ümbruskonna ilu nautida. Täna mõnus jalutuskäik ümbruses. Oosid on ilusad vaadata ja jalutada ning aare oli ägeda teostusega. Tänud jalutuskäigule meelitamast.
Mõnus väike jalutuskäik varasemast tuttavatel radadel, aare ise oli ka igati toreda teostusega. Tänud peitjale!
Kui auto ära parkisin, siis võttis hambaid kiristama küll. Ma olin siinsamas ju mõned kuud tagasi olnud, aga siis oli pusle lahendamata. Eks loll pea ole ikka kere nuhtlus olnud. Nüüd siis koordinaat olemas ja sai jalutama asuda. Esimene valitud tee sai liiga vara otsa ja tuli natuke läbi metsa forsseerida. Tagasi õnnestus juba õiget teed mööda tulla. Aitäh peitjale.
See pusle sai mingi hetk lahendatud ja ootas oma päeva otsimiseks. Täna oli see päev. Sai väike matk tehtud ning nimed kirja pandud. Kena teostusega aare :) Aitäh peitjale.
Pusle aarded olid minu ja vist ka noorte jaoks esmakordsed. Lauri oli ära lahendanud ja nüüd oli vaja lihtsalt koordinaatidele minna ja aare ära korjata. Ma ei ole kunagi aru saanud miks peita aardeid kuhugi padrikutesse. Siinsele padrikus ragistamisele lisaks liikusime pidevalt üles ja alla, kuna gps ei olnud just koostöövalmis siin ooside vahel. Elektrikarjustega piiratud alad tegid meie jalutuskäigu veelgi pikemaks ja ebameeldivamaks. Viimast kuud lapseootel olev tütar pidas siiski vapralt vastu.
Kui emand tegeleb mõistatusaaretega, siisminu ampluaa on pusle aarded. Täitsa meeldib. Ja see on siis esimene puslest maastikule aare meile. Igatahes pusle oli tore, teekond aardeni imes, aare oli nummi, teekond autoni jälle imes. Kuid ma üldse ei imestaks, kui sinna oleks ka vähem imevam tee :D . Igatahes sänx ö lot!
Peale Tapa pizzakioskis suure "Sõduri pitsa" endale sisse toppimist oli see jalutuskäik paras selle asja ära seedimiseks.
Nu on ikka hunnikud sinna kokku aetud. Nullis läks ikka päris pikalt selle õige kännu leidmiseks. Valikuvõimalus on ju suur.
Uutest pusledest tunnen puudust, mõnus oli neid kokku panna. Nüüd on veel 4tk logimata, aga küll nendeni ka kunagi jõuan. Siinne koht oli jalutamiseks hea, võib-olla talvel lumega isegi ilusam.
Pärast seda aaret on pusleseeriast veel 7 leidmata aaret järgi. Uks on avatud juba kõigi nende juurde, lihtsalt kohale jõudmine võtab aega. Teel aardeni arutasime veel omavahel, et ongi kuidagi imelik pärast seda kui pusleseeriat enam edasi ei arendatud. Isegi need kes polnud just suuremad pusle fännid, igatsevad uue pildi järele. Mul küll üks õlekõrs on mis peaks nagu õiguse andma ühe arhiveeritud aarde asemele uus luua! Aga mine sa tea, võibolla peakski realiseerima.
Tükid olid ammu kokku lükatud. Tuli isegi lausa meenutada seda mis seal pildil nüüd oligi. Teekond aardeni oli mõnus nauding. Varem käimata huvitavas piirkonnas on alati põnev ringi kolada.
Tänud.
Sügisene suundorienteerumine läbi metsa. Nüüd mõtlen, kust kaudu tagasi minna. :)
Nagu juba kirja sai on kevadest saati ikka plaan olnud Neeruti mägedesse matkama tulla. Sügiseks jõudsin kohale. Looduse nautijaid jagus parklasse ja puhkekohtadesse, aga ühtki matkajat ei kohanud. Et ma väga täpset plaani polnud teinud, siis sain selle aarde pärast veidike topelt "tööd teha". Tõin auto lähemale parklasse ja uuesti rajale. Mulle siin meeldis. Suurepärane aare. Puslest ei mäleta ma väga midagi. Enamasti lahendan kohe, kui pusled ilmuvad. Aga aardest jääb meelde tore jalutuskäik mööda kena rada. Ja konteiner . . Mul lihtsalt pole sõnu :) Suur suur aitäh!
Vaatasin siis mis jalutuskäik järgmiseks mul on ja nu jh, pikem matk. Lootus oli, et rajad on ees, et ei pea kuskil rämedas puuke ja rästikuid täis maha langenud puudega võsas roomama. Aga just sinna mu geps mind ajas. Ennist olin leidnud ilusa puraviku ja panin selle ülespoole igaksjuhuks maha, sest käsi ei jagunud. Minu mitu navigeerimisseadet ei teinud üldse omavahel koostööd ja jälle loomulikult lahe teostus. No kus siin padrikus seda otsida?
Võtsin suunaks kuused, õieti neid polnudki või olid siis rääbakad. Siis kännud, siis mahalangenud puud. Kui oleks lumi maas, siis pisikeste jalajälgede tegijaid tunduks 100 olevat. Kohati tundus, et puzzle tuleb siin võssis uuesti kokku panna, kuid siis geps rahunes ja no loomulikult olime me peidupaigast korduvalt mööda käinud, lihtsalt piinlik. Lahe teostus loomulikult, aitäh kutsumast, oli tore!
Oma puravikku algselt ei leidnud aga jonni pärast ei jätnud teda ka teistele, et tema otsimisele läks ka veel tükk aega. Nüüd on ta mul igastahes kõhus kindlas paigas.
Pusle tehtud, koordinaadid käes ja mis muud kui jalutama :)
Kuna poolele teele juhatas teine aare siis polnud ka siia enam pikk maa, tänud :)
Võtsin Henny kaasa ja tegime väljasõidu Neeruti, Pariisi maastikele. Auto jäi Eesjärve lõkkekoha juurde ning peale Valgeristi mäega tutvumist jalutasime tagasi mööda erinevaid oose/mägesid. Henny sai vabalt joosta. Pusle oli ammu kokku sobitatud ja nüüd siis leidsime ka loodusest lahenduse. Aitäh siinsetele radadele kutsumast!
Lapsed soovisid ujuda. Varjatud tagamõtet paljastamata (mida enda lapsed ilmselt tegelikult läbi nägid) pakkusin välja, et ujuks seekord Neerutis, meelitades ilusate metsajärvedega. Esimest järve vaadati hapu näoga ja keegi ei kiirustanud vette minemisega, teine pakutud variant muutis pikaks veninud näod õnneks taas rahulolevaks ning varsti oli kamp vees. Nüüd oli juba hilja kedagi vahepeal jalutuskäigule meelitada, kari lapsi jäi vanaema valve all sulistama, ise sörkisin aardejahile, saatjaks kilked järvelt, mis kostusid päris kaugele.
Nautisin teekonda, tõeliselt vahva koht, polnudki siinkandis ammu käinud. Tore aare logitud, jalutasin rahulolevalt tagasi ja sujuvalt suunasin lapsed järgmise aarde nulli suunas, ise rääksin, et näitan teile tordat kuju;) Jõudsime pisut ülesannet uurida ja varsti itsitasin enda üle, no võiks ju vahel eeltööd teha või kirjeldust varem lugeda.. lihtsalt pidin hetke jagama, nii saigi geokolleeg ka lõbustatud.
Tänud peitjale! Tore koht, on põhjust siia uuesti tulla.
Kui pusleaarded millalgi avalduma hakkasid, hakkasin mina neid hoogsalt lahendama. See siin oli esimene, mille logiraamatusse nimed kirja saime. Kõik ilusti omal kohal olemas. Tänud!
Pusle lahendamisest loodusesse minekuni ei kulunud paari kuudki. Rattaga liikumiseks väga mõnus ja huvitav kant. Kände oli lõpus rohkelt, kuid lõpuks sai ka see õige leitud. Tänan.
Oma arust saime autoga päris lähedale, aga ega see päästnud üles alla ronimisest. Viimase languse ja tõusu eel jäi Tiia ootele ja kui leidsin aarde üles, hõikasin talle, et mine üksi tagasi. Mõni meeter aardest läks soovitud suunda korralik matkarada. Kui jõudsin tee peale, sain aru, miks me seda ei näinud. Ilus põld oli tee ja metsaserva vahel kust rada algas. Pärast tuli välja, et peame veelkord selle läbima. Aitäh.
Anti 1 vaba päev, geopeituseks. Kasutasime siis võimalust ja panime nimed kirja.
Koertele meeldis väga ,et me Neeruti mäed ette võtsime.Carol õnnestus isegi vees ära käia.Aardel oli väga armas kodu.Aitäh!
Koeral ja koeral on ikka vahe. Caro oli nii energiat täis, et oleks veel mitu korda suutnud oosidest, kõrvade laperdades üles tuisata. Lotte tahtis vaikset tatsumist, no see jooks on ju ilmsaelge energia kulutamine. Parem vaikselt, ei tea kuhu peremees järgmiseks tahab minna. Suured tänud peitjale aarde eest.
Päeva teiseks punktiks võtsin ette Neeruti mägede vallutamise. Varasemast kogemusest teadsin, et aardeni saab Tilliniidu lõkkeplatsi juurest lühemat teedpidi aga oli soov natukene pikemalt jalutada. Kivist nimekaimu polnud ka ammu näinud. Alustasin enda matka siis Eesjärve lääne kaldalt. Lund oli siin kandis veel paksult. Ka järv ei näidanud sulamisemärke. Õhtul hiljem kuulsin kohalikult jutte, et vihmavaesetel aastatel on siin ka suvel veel sulamata lumi.
Olustik oli täna hoopis teistsugune kui ma mäletan aastast 2013. Uus ehitis ja palju eriskummalisi infotahvleid. Keegi tundmatu nimega Erosioon on Karlil näo ka peast kiskunud. Jalutuskäigul jäi enim silma Leivaahjumäe lõkkekoht. Päris ägeda koha peale see ikka ehitatud. Kunagi piirkonda sattudes võiks seal täitsa vabalt ööbida. Kahju muidugi, et sinna RMK alale ka prügikast pandud oli. See oli ääreni täis topitud ja ümber kukkunud, mille tulemusel osa soga oosilt alla lennelnud. Äramärkimist vajab veel jäine matkarada mis oli algusest lõpuni libeduse vaba. Tänu okastele. Nagu öeldakse, et iga okas loeb. Viimasel ja kõige järsemal oosijupil tuli ainuke lõik kus kadus ära kõik lumi ja oosile paistev päike tegi ümbruskonna maaliliseks. Seal lihtsalt pidi aja maha võtma ja vaatama ümbruskonna ilu. Kui päike pilve taha läks, siis tegin viimased meetrid nullini ja panin nime kirja. Oli väga mõnus jalutuskäik. Aitäh!
Oleks me Siimuga aarde avaldumise päeval veidi puhanumad olnud ja poleks pidanud järgmisel päeval taas võistlema minema, siis oleks leiukuupäevaks hoopis muu. Aga nüüd sain pusle ka koduarvutis kokku panna ja täna lõuna ajal oli imeline ilm, mis mind metsa vedas. Ja nüüd oli valge. Kuigi teed olid jääs, tundus, et kummikud peavad hästi. See oli muidugi vale arvamus. Esimene tõus sai võetud ja siis hakkas lund sadama. Kergelt niisked lumehelbed kiilasjääl tekitasid hullult hea libisemise. Ühesõnaga oli aardeni kulgemine paras väljakutse. Õnneks sain hakkama ja aare leidus täpselt sealt, kus ta minu arust olema pidi. Piki oose kulgemine on üsna lihtne ja mõnus. Läbi võsa ja oosidega risti on hoopis teine tegu.
Aitäh kutsumast!
Neeruti päeva kolmas. Tore matk oli. Rajal tundsin end eriti kindlalt, sest panin enne minekut jäänaglad saabaste alla, mis sest et pärast matka avastasin, et ühe jala naglad olid talla poole.. Tänud Neerutisse kutsumast!
Tegelesime hoopis naaberaarde lahendamisega, kui tundus, et vbl tuleks ikka see enne võtta. No võtsimegi. Väga laheda koha oled, peitja, leidnud, nii teravat oosiharja ma mujalt ei mäletagi. Tee oli kena, üks rebane oli samal hommikul seal tuterdanud ja mõnda kohta eriti karmil märgistanud, nii et ka tuimim kaasasolev nina lõhna ära täheldas. No ja nii me tatsasimegi, nagu kääbikud, sinna ja tagasi. Vahepeal hakkas kanget maa-aarde haisu ka ajama, näis mis sellega teha. Aga koha näitamise eest surimad tänud, polnud mitukümmend aastat siia saanud!
Veetsime mõnusa laupäeva kauni loodusega kohas. Tänud aarde eest
Võiks öelda, et möödaminnes kiire leid. Siis ei reeda väga palju.
Oli tore ring läbida koos vahva seltskonnaga! Aitäh peitjale!
Helduri-päeva kolmas aardeleid. Enne aardeleidu kohtasime minu meelest esmakordselt Rauli [raul59], kellega pisut muhedat geojuttu sai aetud ja siis sõbralike soovidega omi teid mindud. Juba ootaski vingelt temaatiline aardeleid ees. Kirjeldus on samuti teemasse ja harib nüüd takkajärgi veebis logides väga meeldivalt. Oskavad need eestlased ühtedele pisikestele küngastele ikka igasugu imenimesid panna (-:
Vahva aardelaegas, hariv kirjeldus ja tore sumpamine lumes, kus õnneks jäljed juba ees. Soojad tänusõnad Heldurile meeldiva geokogemuse eest!
Koht on lahe ja Mirjami soovil astusime ikka edasi, mitte tagasi. Seetõttu vaatasime üle ka Raivo kulgemise alguse vao põhja. Kusjuures siinkandis olid vaated vägevamad ja päike soojendas selga. Tänud peitjale.
Eelmine päev kui Kalevipoja hobuse neere otsisin, siis lahendust veel polnud. Tagasitulles otsustasin selle telefonis ära lahendada, ning istusin Sadulamäe puhkekohta maha ja peale 40 minutit pusimist tulid ka koordinaadid nähtavale.Omalegi üllatuseks selgus, et tuleb uuesti käidud rajale tagasi minna ja konteiner üles otsida. Konteineri ma leidsin, aga kirjutada polnud kahjuks millegagi.Enda pastaka olin vist taskust mööda pannud ja nii jäigi logi kirja panemata.Märkasin veel, et oleks teine leidja olnud ja otsustasin järgmine päev tagasi tulla. Täna hommikul tulin siis uuesti tagasi ja seekord juba Neeruti mõisa poolsest teeotsast maha keerates.Ega teeolud polnud sugugi muutunud ja hoidsin hinge kinni, et keegi autoga vastu ei tule. Nüüd uuesti karpi lahti tehes avastasin ka sealt tillukese pliiatsi mis eile märkamata oli jäänud.Selle ajaga oli ka üks uus leidja juurde tekkinud, ning täna siis kolmas logija. Tagasi tulles sain jalutada kõigest kuskil 3-4 minutit kui silmasin eemalt neljaliikmelist seltskonda vastu tulemas. Nii ma kohtusingi Marje, Paavo ja Piia ning Peetriga seal jäisel rajal.Peale väikest jutuajamist kiirustasin uuesti auto juurde ja tuldud teed tagasi.Nüüd oli see kurviline tee veel hullem, sest suur seltskond tuli mootorsaanidega vastu, jättes teele korraliku lumekihi. Aitäh peitjale vinge aarde eest ja tuleb välja, et teinekord tasub teisel päeval tagasi tulla.
Meie jäämatka kaugeim koht. Kokku tuli libedate Neeruti mägede teid kõndida üle 5 km. Olen talvel küll siin suusatamas käinud ja suvel matkamas ja orienteerumas aga talvel matkamas - ei kunagi. Seega kogemus oli uus ja võimas. Ilm oli ilus, seltskond parim ja saatus kinkis teele veel lisaks geopeituri (Raul) ka kellega veidi juttu räägitud ja rõõmsamal meelel edasi kulgetud.
Kahju, et fotod tegemata jäid, oli ju päris tore taaskordne teoltatabamine kõigile. Aitäh, tore matk oli.
Sõitsime aarde poole, olime juba peaaegu kohal ja... Ateca küll hoidis neljade naeltega teest kinni aga siiski pidi ta liumäele alla vanduma. Ei jäänud muud üle kui parkisime auto ära ja proovisime, kuidas kondimootoriga kulgemine on. Meil olid Peetriga kahepeale üks paar naelu. Peeter hoiab oma naelu ilmselt suveks :P Nii me siis kulgesime tirilimps-poolteist ja niimoodi ligi 7km.
Matkal leitud aarded oli boonuseks ilusale ilmale ja mõnusale seltskonnale.
Suured tänud Heldurile ilusa päeva ja ägedate aarete eest!