Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnu linn Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kood 23680
Ega kui mosse 412-ga sõita, pead kõigeks valmis olema. Tööriistakast, kummiheeblid, tungraud, tagavaragenekas, halg ratta taha, küünal, piduriklotsi kate, barett, must kittel, töökindad, sisekumm, toorkummid vulkaniseerimiseks, kolm ohukolmnurka – üks veel mosse 408 ajast, 10 liitrit bensiini, lumeketid, pump, vänt, kolvirõngad, genekarihm, rongiajad. Alati pagasnikus. Vahel unustad seda kõike üle kontrollides prillid kulmudele, vahel ruudulise pluusi taskusse, vahel dressipükste värvli vahele. Näedsa, jälle lugemisprillid kuskile kadunud...
Sisene julgelt, ROOSTETÕRJEKESKUS on geosõbralik.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Võid auto jätta | Parkla | 58° 23.9669' 24° 31.8490' |
Aarde sildid: lahe_teostus (24), soovitan (23), 2019_aasta_aarde_kandidaat (10), lumega_leitav (4), lastesõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC845RQ
Logiteadete statistika: 133 (95,0%) 7 1 4 2 0 0 Kokku: 147
Leitud ja logitud. Tänud toreda möödunud aegu meeldetoova aarde eest!
Sellistes poolavalikes kohtades on alati natuke kahtlane tegutseda, aga õnneks kirjeldus oli julgustav. Midagi tegin lahendamise juures õigesti ja midagi vist valesti, aga viimaks sain siiski hakkama. Väga äge, aitäh!
Hmm. Panime kõik oskused mõistliku tegutsemise piires mängu. Mingil hetkel said ka logid läbi loetud. Siis sai korra eemale astutud. Ja kasu polnud sellest mitte kui midagi :) Ainus faktor, mis lõpuks päästis, oli pime õnn. Puhas pime õnn. Olgu, võib-olla järjekindlus soodustas seda natuke. Igal juhul oli väga mõnus ennast lollina tunda :) Sügav kummardus peitjale.
Teel koju oli vaja kiiresti ühte aaret logida, see siin sobis väga hästi. Super aare! Aitäh peitmast! GX1X7Y
Ridikül andis end kätte ilma suurema vaevata. Suur tänu peitjale väga kihvti lahenduse eest!
Ridikül sai põhjalikult läbi vaadatud. Volskvishi uuritud, et mis küll parandamist vajaks, aga ei leidnud midagi. Kuna kaas sai näpuga lahti keeratud, siis ei pannud isegi otse "öeldud" vihje ajusagaraid tööle. Sai juba eemale mindud mõttega, tulebki seekord kaotusega leppida. Kui siis äkki lambike põlema lõi. Tagasi ridiküli manu, kus lambike põles juba päris heleda leegiga. Tänud põneva lahenduse eest.
See mosse sai vahepeal juppideks peaaegu võetud.Aarde leidsime aga logiraamat oli täis.Muidu teostus oli vägev.
Ridikülis üks asi, mis peaks kinni olema kruvitud, on lahti...rippuvas asendis. Vahva aare! Leitud ja logitud!
Lahe. Nii need nõukaaegsed tööriistad toimisid. Ja eks peitja sai ka oma elamist lagedamaks ????. Mõni minut ikka läks, enne kui lambi põlema lõi. Tänud ???????????? FB
Leitud. Mosse ka parandatud. Selgus, et viga oli kõigest käsipiduri juhtmuhvi tõberelee esimeses anduris. Selle vahetamisega sai auto korda ja logi kirja. V: võti
Natuke oli pusimist, polnud sellist konteinerit varem näppu sattunud.
Tänud peitjale aarde eest!
Tore teostus. Eks mu vanaisal oli ka siis selline ridikül oma 412-s.
Pimedas parklasse sõites mõtlesin, et kas olen ikka õiges kohas. Jalutasin siis nulli aga midagi ei leidnud, õnneks ikka silmasin ka vägevat ridiküli. Ka logiraamatu tuvastamisega muret ei olnud. Aitäh!
Tuttav tööriistakast, põrkas oli ka taoline aga punane, russis sinine... Seda tüüpi aare, mis teeb tuju rõõmsaks. Aitäh peitjale ägeda aarde eest!
Ega ma ju kirjeldusi väga ette ei loe. Tegelikult polnud see aare ka tänases päevakavas, sest Ingridil juba ammu leitud. Nii ma siis aarde nime järgi unistasin heleroosast pehmest ridikülist kõige ilusa hästilõhnava sinna juurde kuuluvaga . . ja leidsin eest Ridiküli. Eks ta väikese üllatuse valmistas. Õnneks konti ei murdnud. Usun täiesti, et see on karuste mehiste meeste nägemus ühest eriti praktilise sisuga ridikülist. Mina tänan!
On alles mehine ridikül. Õnneks läks logiraamatuni jõudmine väga kiiresti. Tänud!
Koduteel tegime põike ja tulime põnevat ridiküli uurima, logiraamat jäi kohe näppu, aga uudistasime siiski kogu sisu ära. Mõned logijad olid millegipärast küll ridikülis oleva aksessuaari peale oma nimed sodinud.
Aitäh peitjale.
Meie pere lemmik! Võrratu teostus! Nii hea, kui vahel nalja ka saab! Tänud peitjale!
Ma ei saa aru kuidas ma eelmine kord pime olin. Seekord oli nagu väga lihtne leid. Kuusevaik lõhnas mõnusalt ja lausa "jääpurikad" rippusid. Koht küll lemmik ei olnud - ikkagi võõras aed. Aga tänud toreda teostuse ja kirjelduse eest. Ja parka oli ka mõnus, lausa kaks ööd sai siin kuudiga oldud.
Selle peremeheta koti tuulasime korralikult läbi. Naisterahvale kohaselt, ei olegi tegelikult neid kõige õigemaid tööriistu vaja, et midagi lahti keerata...seekord, aga selline lähenemine ei toiminud ;)
Daamide ridikülis tuhimine ei ole väga viisakas tegevus. See ridikül tundus, et ei kuulunud mõnele daamile. Piisava järjekindlusega sobrates leidus lõpuks mulle vajalik ese. Aitäh!
Leitud sai kiirelt aga nuputamisega oleks kauem isegi läinud, kui poleks meiega kaasas olnud verivärske geopeiturit, kes sekunditega tabas asja naelapea pihta.
Väga vahva leid hommikusel jalutuskäigul. Ja selline teostus! Suur Aitàh, tore oli!
Võttis ikka aega enne kui logi kirja sai. Hea peidukas tõesti.:D
Sai seal näpitud ja katsutud liigagi palju kohti. :D Mega kaval peidukas, aga sain logi kirja.
Saime Haapsalus sarnast trikki ka nähtud, seekord oli olukord leebem :D Väga vahva teostus! Teades, et piirkond sõbralik oli pimeduses palju julgem uurima ja puurima minna.
Võiks arvata, et pühapäeva õhtul selles piirkonnas kedagi ei liigu, aga ... ei ole nii. Esimese korraga läksime lihtsalt mööda, sest autoga noored mugud valvasid ridiküli hoolega. Hiljem, kui õhk puhas, saime tööriistad korralikult üle vaadata ja neid sihtotstarbeliselt kasutades jõudsime ka logini. Väga tore teostus, suur tänu!
Nonii, võtsin tugeva pilguga meeshinge kaasa ja ... mõjus hästi! :) :) Ainult näitasin talle eemalt eelmisel korral tugevat vastupanu osutanud logikonteinerit ja see avanes nagu imeväel meelsasti ka minu näppude vahel :) Tundub, et on "hingi õlitatud" ja ka uus logileht lisatud. Sain nüüd nime ka kirja ja võin öelda päriselt leitud. Aitäh peitjale ja aitäh "õlitajale"!
No tegelikult leidsin küll, aga... leidsin ridiküli - väga vahva - ja logiraamatu konteineri ka, aga midagi jäi puudu, kas mõistust või jõudu, ei õnnestunud logida. Tundub, et seekord jäi puudu jõudu. Eks kui tagasi tulen, abimehe või abivahendiga, siis saan teada. Aitäh peitjale, väga lõbus aare on!
Lahe varustus siin. Kruttisime õigeid ja valesid asju ja logisime. Tänase õhtu lemmik! Aitäh muheda aarde eest!
Esialgu ikka võttis mõtlema kas tahame kuskil võõra õuepeal aaret otsida aga tegelikult oli väga okei koht ja väga mõnusa ülesehitusega aare ;) aardest võtsime ränduri endaga seiklema.
Erinevalt eelmisest külastusest oli täna logiraamat üsna kergesti kättesaadav. Tänan peitmast.
Meie selle päeva lemmikaare! Väga kihvtilt tehtud ja andeka looga! Aitäh-aitäh!!!
Saad aru, et see pole ju nii aga teed ikka kõik selleks, et end lollina tunda. Eks see käib asja juurde. Rusikareegel töötab alati. Aitäh!
Sobiva tööriista leidsime ja logi sai ka kirja. Täname! Väga äge lahendus!
See on nii emotsionaalne aare! Isa tõi Moskvitš 402 Leningradist.
ja nii nagu siin laulus, oli ka minu isa pidevalt auto juures.
Hästi mäletan kui ükskord keegi tormas teele ja isa pidi äkkpidurdama, siis ta vandus, et nüüd jälle mansetid läksid.
See tähendas, et pidi pidurisilndrid lahti võtma ja kummid uuesti paika sättima. Ja siis õhu süsteemist välja laskma, ja seda ühe jalakäia pärast. Ma veel väiksena küsisin, et miks sa vajutad kahte pedaali korraga alla, et kas siis pidurdab paremini? Nii sai mulle selgeks siduri funktsioon.
Selle 402 ehitas ta roolikäigukangist ümber nii, et freesis käigukasti kaanele ava ja monteeris sinna käigukangi. Nii sai käigukang põrandale Seda lukksepa värki käidi ka kaugemalt imetlemas.
See esimese istme diivan on legend, oma poisikese uned olen seal veetnud kui kustusin sõitmast vanaema juurde. Mina olin ju alati esiistmel, õde pidi ikka taga koos emaga olema.
Isa oli ka andekas kujundaja, ta asendas ukse- ja laekattematerjalid lahedate venitatud naturaalsete lihvitud nahkadega, tõi mootoriruumist voolikud iseehitatud ahjuventilaatorini, nii et meil oli ka külmemail talvel soe olla.
Haahaaa, kui lahe teostus. Ikka sigalahe. Kuigi see kaane avamine vist ei tööta nii nagu mõteldud? Ei tea, mul tuli see näpuga lahti. Logiraamat samuti väga lahedalt paigutatud.
Minu esimene auto oli Mosse 407. Olin siis 9. klassis kui see meie perre tuli. Kasuisa keevitas külamehel midagi ja sai vastutasuks selle pikalt kuuri all seisnud Mosse. Oh oli see alles masin - veneaegsete paberitega ja mustade vene numbritega, puidust rooli, roolikäikude ja pika diivaniga esiistmete asemel. Olin sel ajal tugevalt tehnikapisikuga nakatunud ning lõin auto töökorda tegemisel käe külge. Ajasime ta käima, remontisime veermiku ja pidurid ning värvisime läikivkirsipunaseks. 9. klassi lõpuaktusel ulatas kasuisa Mosse võtmed lõpukingina. Assaraks, sellest hetkest saadud emotsioon on siiani üks suuremaid minu elus. See on minu omanduses olnud autodest vist ainus, mille müümist ma tagantjärele kahetsen. Oleks tol hetkel rohkem oidu peas olnud, sõidaksin sellega pühapäeviti praegu ikka väga hea meelega.
Õnneks siin läks kõik õlitatult.Aitüma positiivse emotsiooni eest geopäeva lõpetuseks.
Vaikselt hakkab juba seda geopeituse nägemist tulema. Lahe teostus :)
Üliäge aare! Mulle Toivo aarded kohe istuvad hästi. Mõnusad kavalad. Sain ka kohe valesti tegutsetud. Naersin veidi omaette kui sain aru, kus tegelikult aare on. ????
Nii toreda teostusega aare, suur tänu peitjale!
Seekord oli aare ka avatav ja sai logi kirja panna. Aitäh!
Eelmisel korral sai tehtud kõik nagu peab - lootus, action, lootusetus, uus lootus. Nüüd oli kõik nii kui peab ja sai nime kirja. Tänud peitjatele vahva aarde eest.
Igal endast lugupidaval tütarlapsel on ju ometi ridikülis multitööriist (ja maei tee üldse nalja siinkohal. Reaalselt minu 10x15cm kotikeses on see olemas), mis siinkohal aitas hädast välja
Käidud siin ka varem, aga nüüd oli kuidagi lihtne see ülessanne. Täielik müstika:) Endalgi olnud kunagi AZLKà. Piduri katteidki vahetatud, mis oli seal selgelt eristuv.Tänud!
Jee, veel üks toivokas, ma sellele panen kohe AA sildi... :D. Just sellist geopeitust me tahtsimegi, palun palun palun veel!
Geopeituri häda on selles, et head tööriistad on ikka endal kaasas ja peaaegu läks see ka kasutusse, õnneks aga oli eelmine mängija jätnud õige abivahendi kõige peale, niiet oli hoopis lihtsam seda kasutada sihtpäraselt :) Igate geniaalne asi igatahes taas :)
On erakordselt pime õhtu. Kahjuks läks mul autos kohmitsemisega kauem ja jäin valele poole aeda. Sai siis ees kohale jõudnud hügienisti ja roostefoobikuga, kes olid õigel poolel, õiendatud ja neile nõu antud, mida nad proovida võiksid. Huvitas neid jah, aga lõpuks ulatati mulle konteiner ja saime logitud. Mulle meeldis ja nalja sai. No mina sain. Aitäh!
Lahe komplekt. On endalgi olnud au sellist pagasiruumis hoida. Tänud!
"vigade parandus" stiilis uuesti kohalkäik. Seekord sai kohe õige asi leitud ja logi kirja ;)
Remonditud. Uus konteiner. Me kõik teame, et keskmine geopeitur on hea ja tugevast tõust ;) aga võibolla järgmine kes otsib on natuke õrnema käega kuid tahaks ka logida. Seega, kontrollime, et see ikka võimalikuks osutuks. :)
Leidsin vägivalla tunnustega eseme, mis võiks olla konteiner, aga logiraamatut kätte ei saanud.
Olin täiesti kindel, et Ridiküli ehk käekoti spets just mina olen aga tutkit. Korra olin oma Gucci kotiga vehkimas käinud ja lahkusin nähes pakutava koti sisu, sama targalt. Täna arvasin, et sellise ridiküli alal on kaaslane taibum aga tuli välja, et sama mõmm kui mina. Läksime sööma.
Söögilauas ei andnud asi Kleonele rahu ja läksime koos tagasi ja no ei ole asjad nii nagu tema leides. No logi saime kirja aga kahju on, et ise nii ei saanud logiraamatuni kui peitja pakkunud oli. Minu respekt igaljuhul, et teil jagub kannatust tulla toime Issanda Loomaaiaga. Olge hoitud!
Muidugi me leidsime ridiküli ja tegime seda, mis loogiline tundus. Saime kenasti tünga kätte. Mingi hetk hakkas peas mängima jmke ja oma silent disco rütmis kõristasin tööriista taustaks...
Mu aju on organ
mis ammu ei tööta
Vist aegade algusest peale
Kas miski on puudu
või miski on üle
Ei häälestu ma teie lainele
... kahtlustan, et kerge kinnikiilumine takistab logiraamatule ligipääsu.
Teisel katsel õnnestus logiraamat üles leida, esimese hooga ei õnnestunud kuidagi õiget tööriista tuvastada. Tundub, et asi siiski päris nii ei ole nagu peaks, omanik peaks igaks juhuks pilgu peale viskama. Aitäh peitjale.
Katsetasime päris pikalt mõtteisse kerkinud ideid võimaliku konteineri osas aga andsime alla. Kell 01 öösel ei ole kõige erksamad ideed ega jätka jaksu onu Toivo ridiküli esemetega.
Ei mõelnud midagi välja. Siis toodi Mosse asemel hoopis bemm sinna remonti ja kiibitsejad hakkasid segama. Kuna mark oli seega täitsa vale siis ei saanudki abi pakkuda ja lahkusin.
Põnev ridikül! Minu oma sisaldab küll veidi teistsuguseid esemeid, kuid vajaminev on ikka alati samamoodi teiste asjade all peidus. Tutvusime kohaliku ridiküli sisuga ja õige pea saimegi logi kirja panna. Vahva aare! Tänud!
Natuke olin juba varem seda ka studeerinud. Aga siis olin koos emaga ja naiste mõistus jooksis kokku. Täna tassisin oma kalli kaaslase kaasa, tal on toda mossele vajalikku tehnilist taipu rohkem. Siiski läks ikka hea jupp aega enne kui hargnema hakkas. Kõike läks vaja, tehnilist taipu, lugemisoskust, püsivust ja loovust. Tõeline multitalent. Aitäh toreda aarde eest, kui meie enda mossest ja nahkpatjadest pilti teen, panen siia üles ka.
Lõpuks ometi raputasin lapsed maha ja leidsin aega ka omapead natuke georadadel askeldada. Nii kui vabaks sain, võtsin kohe suuna Pärnu peale, kuna siin jäi paar päeva tagasi ühe aardega arvete klaarime pooleli. Esmalt tulin ennast soojaks tegema selle ridiküli peal. Esimese katsega jäin valele poole aeda. Õnneks sai kirjeldusest ruttu julgust juurde ammutatud ja teise poole kobida. Aare lahti ja pilt ju selge mis edasi. Ai kurja, kohe lasti ka vesi peale. Proovisin veel teiselt poolt ka aga ei, ikka lahmin tühja. Ja siis hakkas ikaldus pihta. Revideerisin seda ridiküli sisu tükk aega. Juhe jooksis juba kokku, nagu teaks küll mida edasi teha aga ei leia. No oli see alles pähkel omaette.
Vahva aare, annab sellise teostuse peale tulle. Tänud.
Ei meeldi mulle kellegi hoovis aaret otsida, ükskõik kui sõbralikud nad on. Ja määrib käsi see "ridikül"
Kui jutt käib ridikülist, siis mul on kohe silme ees Gucci käekott, pärlite, lipsukeste ja tutikestega. See siin aga jahmatas, et selline vana. Soov logi kirja saada on iga geopeituri unistus, kuid minu unistus on puhaste kätega roolist hoida. Nende kätega polnud ukselingil ka lootust puhtaks jääda. Ei tea, kas kuumenesin rannas üle, et kiunun siiin, et teistel kõigil on lahe.
Kohustuslik programm sai täies mahus läbitud. Tänud peitjale, väga äge asi.
Kaks päeva tagasi jõudsime siia täpselt äikese ajaks. Vaatasime autoaknast ridiküli ja sadavat vihma. Jätsime tänaseks. Väga asjalik vihje! Tänud peitjatele.
Automehhaaniku tütrena olid mu esimese auto pagassis pool loetletud varustust kindlasti, ainult et ma ise ei teadnud seda. Lapid õliste käte pühkimiseks aga on olemas ka praeguses Fabianikeses. Krowni poisse rõõmustasime eile ja täna. Libalogileht suutis meid eile segadusse ajada ja ajasime omaniku jalgele, et kas aare ikka on korras või on konteiner "jalutama läinud". Muidugi ei olnud konteiner kuskil mujal kui õiges kohas meid ootamas. Pärast tänast hooldusteadet ja peitja kirja tuli leid kiirelt, veidi roostesest veest märgade kätega saime nimed kirja. Suur tänu ja nael kummi!
Hooldatud, head otsimist! P.s. otsides mõtle, mis abi onu Toivo siis ikkagi vajab. ;)
Oli kunagi meie perel selline lahe Mosse nagu pildidl. See oli küll 408e, ehk siis 412 kerega aga mootor oli 408 oma. Siiani mosse lõhn ja mootori heli peas.
See oli küll äge aare, olin eelnevalt logisid lugenud ja oli selge, mida teha tuleb, küll aga oli ikka Kaupo see, kes kotisisu täielikult avas.
Antud aardele lähenemine oli nagu USB sisestamine - läks kolm katset. Eks endalgi on tagavaranodi kaasas, pole kindel kas neid ka reaalselt teepeal vahetama hakkaks - kütusefilter, rattalaager, genekarihm, kojamees. Jälle üks teistmoodi aare, sellist polnud varem näinud.
Jah, kirjeldusega tutvumine ENNE otsimisega alustamist võib kasuks tulla. Mikk kõõlus kipakal euroalusel üle aia ja käänas end liigendnoaks. Aga mingeid tööriistu ta leidis ja tarvitas ning enne kindlale maale maha ei saanud, kui meil logitud oli. Andekas, aitäh!
Abivahendiga saime siitpoolt aeda nokitseda. Pärast vaatasime, et värav paarikümne meetri kaugusel. Aitäh.
Ilmnes, et avamisega hakkama saamiseks oleme ikka vähe putru söönud. Tänud peitjale.
Oi, kui laheda asja ma siit eest leidsin. Heas aardes on ikka natuke tillikat, natuke kiusu ja võib-olla on vaja ka natuke hambaid kasutada. Toivo koti peale mõeldes tuli vaimusilma ette see Ameerika sari, kus neid kogumishulle näidatakse, kes kastide ja muu pasa vahele imeväikse käiguraja elamiseks on jätnud. Toivo, miks on vaja viit ilma otsata kruvikeerajat? Samas on sellised toivod tegelik eesti kultuuri alus. Nagu Mikitagi ühes oma raamatus ütleb, on midagi ürgset ja müütilist iga õue peal olevas kuhjas, millele on sinine koormakate peale tõmmatud. Aitäh supervinge aarde eest!
Tegime mugul "käe valgeks". Tähendab tehniliselt küll pigem mustaks, aga geopeidulises mõttes valgeks, kuna see oli tema esimene aardeleid. Niisiis päris mugu Harri nüüd enam pole. Mmrrtt-i ja Pirrr-i teostuse kvaliteet on kindla peale minek - tahaks ju ikka midagi head näidata algajale, ehk sütitab temaski geosädeme :o) Sädeme kohta ei tea, aga muus osas ütleme, et ei pidanud pettuma :D Väga muhe komplekt, aitäh!
Esimene mälestus Mosses istumisest on ajast kui koolieelikuna onu 412 tagaistmel sõitsin. Hoolega hoitud, terve ja puhas. See spetsiifiline lõhn, hääled, mõnusalt õõtsuv sõit... Kusjuures õline ridikül oli täitsa reaalselt standardvarustusena pagasnikus, alati! Eks alalõpmata läks vaja ka :o)
Alles 18-aastasena autokoolis käies olin ise esmakordselt Mosse roolis. Võrdlemisi väsinud välimusega, aga tehniliselt suht kõbus pill. Erinevalt sellest künast, millega ARK eksamisõitu sooritasime. Samuti 412, aga ülevaatust sellega küll puhtalt sooritanud poleks :D Juhiistme reguleerimiseks mingeid hoobasid ei tasunud näppida, pigem sobitati lühemad isikud patjade abil õigesse asendisse. Teine käik püsis sees ainult niikaua kui kangi jõuga õiges kohas paigal hoidsid. Rooliratas tõmbles nagu kinni hoitav metsik loom. Keset esiklaasi seisvad kojamehed varjasid parajasti kõige olulisema osa vaateväljast. Jne...
Kolmas kogemus jääb kuhugi eelmise sajandi lõppu, mil tänavatel muutus pilt palju kirjumaks, sadat sorti lääne autod ilmusid teedele ja Mossed unustati aianurka roostetama. Samas leidus piisavalt isehakanud tavotiööbikuid, kes oma isa vanale romule niipalju elu sisse puhusid, et sellega kannatas põllu peal või küla vahel paarutada. Fookus oli sealjuures muidugi lõbusõidul, mille juurde kuulus loomuliku osana mõningane kere mõlkimine. Mossel oli nimelt ääretult meeliköitev omadus kurvis tarretise kombel peaaegu piiramatult kalduda. Mõne julgemaga juhtus sedagi, et asfaldil kiiruse pealt 90-kraadist pööret üritades sai külje maha või käula suisa katusele keeratud.
Praeguseks on liikuvad ning hästi säilinud välimusega Mossed omandanud juba teataval määral haruldase uunikumi staatuse. Selliseid hobuseid loomulikult enam surnuks ei sõideta, vaid hoitakse hoolega, just nagu vanasti. Omanikud elavad 70-ndate aastate sohvri rolli nii sisse, et loovad auto stiilile vastava imago kõiges - alates vanakooli õllekastist vanakooli pakiraamil ning lõpetades enda riietuse, vuntside, isegi kõnepruugiga! Kutsugem neid koodnimega Toivo :o)
Kahjuks on onu Toivo Mosse kadunud kuid ridikül on alles ja aarde logimine võimalik. Jäime pisut hiljaks selle aardega kahjuks. Kuid tänud sellegi eest.
Keerasin oma neljarattalise abivahendi geoparklasse ja märkasin ridiküli. Mulle meenus koheselt klassiõe isa Mosse, mis kandis teadmata põhjustel nime Berta, ja vedas 7. klassi klassiekskursioon-jalgsimatkal meie telke ja magamiskotte Ainažist Pärnusse. Nimi on mulle mällu sööbinud, sest naise mõõtu too masin minu silmis välja ei andnud. Kuigi, oleks ma toona teadnud taolise ridiküli olemasolust, oleksin ehk teisiti arvanud.
Läksin ridiküli sisu piidlema ja Siimuski tekkis huvi asi üle vaadata. (See tähendab aardele hirmus suurt boonust, sest mingi tavalise juurealuse karbi tõttu ta oma jalga vabatahtlikult geomobiilist välja ei tõsta.) Esimene mõte oli teadagi mis. Teine mõte oli õige. Aga ju ma olen kohati ikka naiselik ka, igatahes tööle ma seda mõtet ei saanud. Ei saanud Siimgi. Vaatas mulle otsa ja küsis, et kas ma olen kindel? Kuidas ma olla sain? Ikkagi naine ja üsna juhm veel pealegi. Midagi lõhkuda ka ei tahtnud, seega helistasin sõbrale, kes kinnitas, et mu mõte on õige. No minust oleks see logi kirjutamata jäänud. Siim oli õnneks hoos ja sai asjaga hakkama. Tore! Olge siis toredad ja peitke tagasi nii, et järgmised ka ikka võimaluse logida saaks!
Aitäh! Superlahe aare on, mis saab minult nii soovituse kui FP.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Sunniti territooriumile minema. No olgu, ehk Toivo ei pahanda. Sobrasime põnevas sisus ja veits läks aega enne kui taipasime, mida tegema peab. Aitäh, soovitan!
Põnev ja kaval aare! Olime just logimisega poole peal, kui lähedal peatus üks auto ja sealt väljaroninud seltskond jäi meid selliste nägudega vaatama et oli kohe aru saada mis eesmärgiga nad siia tulid. Tore kohtumine välismaiste geopeituritega :)
Tõeline ridikül, kus oli alles kraami. Tänud vahva lahendusega aarde eest!
Kärutasime nulli ja silmasime ridiküli. Sobrasime sisu läbi ja siis korraks tekkis nõutus. Õnneks üks neljast mõistis mõttega lugeda ja hammustasime läbi kuidas logiraamatuni jõuda.
Põrnitsesime leitud varandust üsna tükk aega. Siis tuli selgus, saime logimisega ühele poole enne järgmiste huviliste saabumist. Kaval asi koostatud. Tänud
Äge ridikül tõesti, sääraste mehiste tööriistadega. Kahjuks kõigi nende kruvikeerajatega enam kruve kruvida ei saa, aga tühja kah! Vähemalt on kast korralikult nodi täis ja meie saime ikka mis tahtsime. Aare leitud ja nimed kenasti kirjas.
Peaks millalgi tagasi tulema, Krowni meestega äri ajama. :)
Täname huvitava aarde eest!
Aarde konteiner leitud ruttu, aga logiraamatuni jõudmine võttis natuke aega. Pakkusin Priidule versiooni välja, et mis tegema peab, mille peale sain tigeda vastuse, et ma olen ikka rumal ei ole nii. Nagu hiljem selgus oli mul ikkagi õigus. Tundub, et viimasel ajal minu väiksem kogemus (võrreldes Priidu leidudega) aarete juures tuleb kasuks. Tänud peitjale.
Äge ridikül! Saime kõike, pärast leidsime isegi kaane hoidiku. Kõik on läbi mõeldud.
Täname ja kiidame, Pärnu on tõesti uus geopealinn.
Veidi sai ikka kasti tuulutatud, ämbliku võrgud sai niiske lapiga ära pühitud ja kõik läikima löödud. Veidi võttis ikka aega aga siiski tühjade kätega ei lahkunud :)
Vana aja kasvatusega mehena ei hakanud võõra daami intiimse (kolvirõngad) Ridiküli sisu pikalt uurima. Ja nii see logiraamat meie eest peitu jäi ....
Hmm, nojah, ega ma loll ei ole. Kui nägin, mis ees ootab, oli ju sobiv vahend geokotis olemas ning kõik töötas, kuni. Loen ja mõtlen ja loen ja mõtlen. Õnneks oli isegi kaane hoidmiseks lahendus tehtud. Sügan oma abivahendiga kukalt ja mõtlen, et mis asi siis nüüd. Lõpuks jõudis kohale ja lai irvitus tuli näole. Aitäh!
No see aare oli toredale geopäevale superluks ägedaks lõpuks. Tõmbas ikka korralikult näo irvele. Aplaus, ovatsioonid ja kummardus peitjale!
Milline muhe sõida-sisse. Puhkepäeval Krownis kedagi polnud, aga saime õnneks ikka ligi. Peitjalt sain teada ka, mis asutusega tegu ja millega nad geopeiturilegi kasulikud saavad olla. Minu jaoks oli vaatamsväärsus Pärnu südalinna kandi (arvestades Pärnu linna territooriumit) selle hetke vast üks suuremaid lumehangesid ;-)
Kui veel aarde avasime oli ehhee. Kui avaja leidsime, oli ohoo! Kui alles aarde logimise ajal avastasime kaanehoidja, tegime vau! Kogu välja mõeldud kremplist saime ainult ülevad eotsioonid. Nüüd, veebis logides loen ka kirjeldust mõttega läbi. Mis ma oskan kosta - Pireti-Mardi ideedeohtrust, filigraanselt läbimõeldud ja kunstiliselt kõrgel tasemel teostust ning läbi peenikese huumoriprisma koostatud aardekirjeldust võib kasvõi mitu korda nautida.
Üks AA kandidaate, soojalt soovitatav aare oma hiilgavas läbimõelduses. Aare parimas korras. Tuhat aitüma peitjapaarile!
P.S. Keegi kohalikum võiks aardeni viivale temaatilisele tänavale ühe tänuaarde peita B-)
Tänud peitjale ja kaaslastele minule kulutatud aja eest
Seekord siis leitud. Mingi aeg tagasi sai samuti kambakesi käidud, kuid ei ole väga kindel, et see asi mida otsima pidi sel ajal üldsegi omal kohal oli. Äkki keegi istus kusagil lähedal autos ja logis.. Anyway, lahe teostus, tänud peitjale!
Jaa, ridikülis võib nii mõndagi leiduda. Keskkolis käisin ma kunagi ammusel ajal Tallinnas Kopli Kunstikeskkolis, kus oli tarbekunsti süvaõpe, hiljem õppisin Tallinna Ülikoolis kunstiõpetust. Sel eluperioodil võis ka minu õlakotist leida igasuguseid asju: klaasikilde, paberi ja papitükke, nahajuppe, metallijuppe, viile, saelehti, mini kruustange, klaasinuga, savi, erinevaid pliiatseid, vildikaid, värvituube, diskette ja kindlasti vahest ka veel imelikumaid asju.
Ja nüüd mul tuli meelde üks lugu, kuidas ma varastasin kogemata oma õpetaja püksid ära. See oli enne keskkooli lõppu. Meil oli vaja teha kunstis mingi praktiline lõputöö. Mina tassisin oma lõputööd, milleks olid nahast seinataskud, kilekotiga kooli kaasa mõni kord, et sedajuhendajale näidata. Samal ajal toimusid meil koolis ka majandusöpetuse tunnid ja sellega seoses midagi õpilasfirma tegemise laadset asja, niiet mingi grupp meie klassist koos majandusõpetajaga tegis kirbukat ühes klassiruumis. Läksin ka siis sinna uudistama, kaupu oli kogunenud päris palju ja selle uurimine võttis aega. Ei mäletagi, kas ostsin ka midagi või mitte, igatahes lõpuks võtsin oma koolikolaga õlakoti ja siis selle lõputööga kilekoti ja läksin minema. Sõidan rahulikult trammis ja siis meenub, et mul ju seda nahakunsti tundi täna polnud, miks ma seda lõputööd kaasa vean. Vaatan kotti, mingid püksid, täielik hämming. Ja siis hakkasin seal trammis üksinda kõva häälega nearma, sain aru, et olin kogemata kellegi püksid sisse vehkinud, jube piinlik ja nii naljakas, et naera silmad märjaks. Eks ma siis läksin kooli tagasi, sinna kaltsupoe ruumi ja seal selgus, et need olid selle majandusõpetaja omad.
Vot mis tobedaid asju võib juhtuda, kui liiga palju asju kaasa vedada.
Aga aare oli väga äge, Tänud!
Ridikül oli tõesti rikkalik. Üks metallist ja plastikust käepidemega eksemplar tõi muige näole, sest ka minu kodus oli sarnane asi.Lapsena kui tööriistakasti juurde sattusin, meeldis seda keerutada ja kuulda heli mida see tekitas. Kui aardega järgmisele tasendile jõudsime, tekkis hetkeline nõutus. Kaua enam pead ei vaevanud ja edasi oli juba logimise vaev. Aitäh.
Oli see alles ridikül. :D Kui aare ikka muigama ajab, siis on järelikult hea asi valmis meisterdatud. :)
Suured tänud peitjatele.
Kohale jõudes hakkas Kristel kohe aaret otsima. Tema telefon on vist Hiinas tehtud ja näitab koordinaatide asemel sealseid hieroglüüfe. Hieroglüüfid juhatasid Kristeli kuuse otsa. Ja mitte ainult selle aarde juures. Kui oma telefoni autost ära tõin, sain kohe aru, kuhu edasi peame liikuma. Olime väga valel pool aeda.
Aare oli lahe. Juhendi leidsime ka ja siis hetkeks vaatasime üksteisele otsa. Ja purskasime naerma. Väga lahe ridikül. Kui väga tahaks varustuse nimekirja üle ilkuda, siis ehk nahkpadi oli puudu, aga aare ise muidugi komplektne. Meile meeldis. Tänud peitjale.
Isa kutsus kultuurireisile Lätimaale. Teel sihtpunkti käisin välja mõtte, et võiks Pärnus natukene jalgu sirutada. Normaalne inimene keerab tanklasse, ostab ühe kabanossi ja kohvi või tõmbab lihtsalt ühe sigareti. Geopeitur mõtleb jalasirutuspausi all teadagi mida.
Parkisime kohta kus olid kellegi neljarattalisel mahlad välja jooksnud. Nulli kõndides sattusin olema valel pool aeda. Ükskord ma hakkan kirjeldusi lugema ennem aarete otsimist. Ükskord.. Tatsasin ringiga siis õigele poole ja asusin ülesandele. Kolistasin, komplekteerisin, mõtisklesin. Aega kulus nii kaua, et isegi isa suvatses, pärast kolmandat küsimist "kas on leitud", tulla teisele poole aeda uurima mida ma siin nii kaua teen. Tulukese lõi põlema alles teistkordsel kohapealsele vihjele otsavaatamisel. Väga lahe teostus! Aina paremaks lähevad need Pärnu aarded. Aitäh!
Ridiküli sorteerimine käis kiirelt. Ainult logiraamatule ligipääsu leidmine võttis veidi aega. Tore tükk! EVEJ
Kartsin, et siin võib kaua minna aga läks oodatust kiiremini.
Väga kaval teostus.
Me ei olnud üldse mitte esimesed täna.
Tänud!
Meie majas enne magama ei saa kui uued Pireti ja Mardi aarded on ülevaadatud. Aare oli nutikas ja näitas taset. Toivo on kõva mees ja kõrval olev prügila oli ka põnev. Kindlasti on antud aare üks pärlitest. Soovitan ja tänan ülilahedaid peitjaid! Aitäh, aitäh!;)
Selle, 412 Mossega, olen sõitnud ikka palju kilomeetreid. Isegi Karpaatides sai ärakäidud. Nüüd tutvusin põhjalikult onu Toivo ridiküli mitmekesise sisuga. Kui oleksin teadnud, et ridikül nii suur, oleksin garaažist ka mida sinna lisaks otsinud. Logiraamatuga tekkis hetkeks nõutus. Vahva aare. Tänud.
Mul oligi plaanitud pikem hommikune uni, aga ei - Anne ajas ikka varakult üles "uue Mardika" jutuga. Ega ma ei kavatsenud provokatsioonile alluda ja venitasin viimase vindini ja eks selle nahka ka see esmaleid läks :). Lõpuks kui liikevele saime, lähenesime nullile vaatamata google mapsi korduvatele korralekutsumistele teisest suunast - mööda Niidut, samal ajal nilbeid nalju visates ;)(tsensor?). Toitsi varandus hakkas kaugelt silma. Revideerisime kastreeritud instrumendid ja täitsime hooldusraamatu. Väga äge aare taaskord ja täname Piretit ja Marti!
Hommikul läks uni varakult ära, aga aarde avaldumise hetkel lebotasin veel rahulikult voodis. Raudselt on GC-s juba mitu päeva üleval olnud, mõtlesin. Igaks juhuks siiski vaatasin ja hea oli, et vaatasin, sest...ei olnudki! Aimasin, et Pärnu teine geopaar ehk tähistab laupäeva hilise ärkamisega, aga päris kindel ei saa selles kunagi olla. Aga nagu vanasõna ütleb, kellel ei vea armastuses, sellel veab vist geomängus :D Läks siis nii, et kohv läks kurku otse kannust, hambahari oli veel suus kui jopet selga ajasin ning peagi olingi sündmuskohal. Õige tööriista leidmine probleeme ei valmistanud, imestasin et nii osav meistrimees seda isegi pimesi üles ei leidnud. Selgus, et kehvavõitu silmanägemise kompenseeris aga mehelik jõud, millele mu naiselik silitus esialgu alla jäi, aga lõpuks sain ka logima. Elu teine FTF läks kirja kell 9:15 ja jõudsin napilt ka esimesse loengusse. Tänud vinge aarde eest, oli ootamatult karge ja mõnus geohommik! :)