Lootsin küll, et aparaat leiab kodutee tagasi. Aga lootus on ju lollide lohutus. Selle tulukese sära tuhmus lõplikult. Tänud kõigile külastajatele. Koht puhastatud ja vaba uute aarete jaoks.

 2 

Seda aaret olen lahti ja kinni klõpsanud palju kordi. Kunagi sinna kanti juhtudes sain isegi info kätte, kuid kuna kiiret ei olnud, siis sinnapaika see jäigi.
Nüüd, kui saabusin Airi juurde oma labi boonusest sinise näoga, pakkus ta, et no aga lähme käime siin ära. Saan päeva kirja ja on igal juhul tore. Punnisin alguses vastu, et aaaa mul pole ju koordinaatigi. Lõpuks jõudsime kokkuleppele, et käime ära ja ma pärast kodus lahendan.
Tatsasime läbi tuule ja tuisu kohale ning erinevalt kõrval seisvast endisest hädapätakast läks mul ainult mõned sekundid, enne kui karp näppu jäi. Nimed kirja ja tagasi sooja.
Nüüd sain lõpuks mõistatuse lahendatud ja julgen rahuliku südamega aarde ära logida. Väga tore susserdis! Aitäh!

Aitäh!

Tahtsin oma silmaga kaeda, mida siin kakssada korda mitteleidmas käiakse. Ah siis sellised on lood. Tänud

 1 

Kuna ma ei tea paljudest Tallinna mõistatustest midagi, siis polnud ime, et ka sellest ei teadnud. Kuna aga pakuti võimalust arhiivi minevat aaret selle lõpp-punktist otsida, siis haarasin võimalusest kinni. Pikalt ei jõudnud siiski ise otsida, kuna leid tuli juba teiste poolt. Peitja saabus ka ootamatult, misjärel pidasime aarde juures kiire minisündmuse. Aitäh!

 3 

Tulin, nägin ja logisin.

Eks see arhiivi minemise hirm oli see, mis lõpuks pilgu ka sellele aardele suunas. Kahjuks küll alles siis, kui algus juba parematele jahimaadele läinud. Õnneks on aga piisavalt geosõpru, kes alguses oleva virr-varri videosse on jäädvustanud ja piisavalt aeglaselt seda edasi kerides sai sihtkoht selgeks. Eks ma olen ju varemgi sarnaseid vidinaid käes hoidnud ja peale piisavat mõtisklemist on nad kõik siiani lahenduse saanud.. Täna kohapeal olin alles vaatlemise lainel, kui ilmselge kontrollimist vajav koht silma jäi ja juhtumisi oligi see ainus koht, mida seal katsutud sai. Aarde avamisel sain väikese ehmatuse osaliseks, kui ootamatult peitja ise justkui maa-alt välja ilmus. Tekkis selline lambist džinni välja ilmumise effekt.. äge. Tänan peitmast.

 7 

Veerand tunnikest peale tänast mitteleiulogi uuris Silver, et mis ajal uuesti otsima minnakse. Ei teagi nüüd, kas mu mitteleiulogid ummistasid ta postkasti või ongi nii siiras ja armas peitja, kes (nagu ta ise väitis) tahtis mu piinadele lõppu teha või (vahest ikka nagu tõeline eestlane?) hoopis mind piinlemas näha? Mine võta nüüd kinni, milline versioon sinna tõe poole rohkem kisub. Tavaliselt on tõde ikka kusagil seal vahepeal. Piinelnud ma küll ei ole, täitsa tore on seal käia olnud, et end lolliks teha. Igatahes lubasin teada anda meie saabumise ajast.

Sain Inge ja Markoga enda Lõpliku Sõltlase aarde juures kokku. Liuglesime veel Kitseküla aarde juurest ka läbi ning tulimegi siia. Kuna mul polnud nii ehk naa enam ainsatki mõtet, kust otsida võiks, siis ma vaatasingi pealt, kuidas teised asja käsile võtsid. Ei läinud minutitki, kui Inge taskulambivihk tabas kohta, mis mul nagu koomiksis sada küsimärki pea kohale tekitas. Kuidas ma seda ei näinud? Inge pani hea hooga ees minema, pidin sammu kiirendama, et näha seda hetke, et just sealt ta selle välja võtabki. Nii oligi. NIISAMA LIHTNE OLIGI!!!

Silver vist ei saanudki otsimist näha. Vähemalt sel hetkel, kui ta kohale jõudis, oli mul karp käes ja ma ei osanud muud teha, kui õlgu kehitada. Inge pani nimed kirja ja siis jätkus pläkutamise voor, kus ma jälle kõrvu kikitasin, et miskit tarka kõrva taha panna ;)

Tuletasin endale meelde vanad tõed:

1) Ära mõtle üle!

2) Ära eelda - kontrolli!

3) Pole olemas ufot, kes otsimise ajal maandub ja tule särama lööb!

Kniks kaasgeopeituritele ja Silverile!

 4 

Mõtlesin, et puhastan oma aju selle aarde mitteleidudest teiste aarete otsimisega ja näppisin vahepeal kümneid teisi aardeid. Ei kiirustanud ega põdenud vahepeal selle aarde pärast ja ega polnud aegagi. Täna hommikul aga kui silmad lahti lõin ja tõdesin, et olen jalale eile liiga teinud ja sellele astumine on kohati valulik siis otsustasin, et pikki jalutuskäike täna ehk ette ei võta. Seega tegin endale tassikese kohvi ja lugesin KÕIK selle aarde logid läbi. Kohvi sai enne otsa, kui logid. Ammutasin endasse igati vahvaid jutukesi ja tundus, et sain ka uusi infokillukesi, mis ehk aitavad mul seda asja uuest küljest näha. Info töödeldud ajasingi end välitöödele. Täna oli siin eriti aktiivne sõelumine, kes konitas, kes jalutas, kes jooksis. Aga ma ei lasknud end neist segada. Tehku mis tahavad. Mina otsin. Segama hakkas hoopis tilkuv nina ja avastasin, et polnud ühtki tükikest paberit, kuhu nina kuivaks tõmmata. Seda ei saanud ma endale aga lubada, kuna sellega tuleb mulle alati meelde õnnis nõukogude aeg, kui ma veel väike tirts olin ja nuuskamise peale aega ei kulutanud. Varrukasse ka nina pühkida ei julgenud, sest siis sain emalt riielda. Tark tundus see asi sisse tagasi tõmmata, kuni üks päev valge kitliga onu mingid pikad orad mul ninna lükkas. Sellest ajast peale ma pigem nuuskan. Seega läksin poodi. Krabasin sealt kõigepealt salvrätikud ja veel miskit huvitavat süüa ja siia tagasi. Vaatlesin kõike võimalikku ja võimatut. Kujutasin ette endale igasugu ulmelisi asju aga ei hakanud miskit kusagil särama. Isegi mitte natukene ei säranud. Valetan. Säras küll aga see osutus mingiks nätsuks. Väk. Polnud mingit vahet kas ma püüdsin või ei püüelnud. Lõpuks oli ikka kõht see, kes ütles, et mine nüüd marss koju sööma. Mitte ei taipa, kuidas ma saan nii pime olla. See ei tundu kusagilt otsast enam loogiline, et ma seda õiget asja näinud pole. Mul oli kohapeal vahepeal kiusatus mõne varem leidnuga hakata mängima jah/ei mängu. Noh, et mina küsin ja võib vastata ainult jah või ei. Aga siis ma alati kardan, et öeldakse rohkem, kui ma tahaks ja ma siis jätsin sellegi mõtte parem sinnapaika. Vihjeid ka nagu lunida ei taha. Ma isegi ei tea enam mis tunded mind valdavad. Suhteliselt segased vist. Kas ma siis ei julge õiget asja näppida või suudan ma selle õige koha koguaeg vahele jätta? Vahepeal sain telefonikõne ühelt mitte eriti aktiivselt geopeiturilt, kes muidugi arvas, et minul ei jää küll midagi leidmata. Ha-ha-ha. Oleks see vaid nii. No tegelikult ma vist ei tahagi, et see nii oleks. Siis võibolla polekski enam nii põnev? Igatahes mul on tunne, et lähen sinna täna veel, kuna oman infot, et on saabumas veel otsijaid ja minu vaatevinklist tunduvad nad olema vägagi sitked, ilusad ja osavad geopeiturid. Ehk õnnestub nende tegutsemist jälgides mõni kaval nipp selgeks õppida. Seniks aga järgmise korrani ;)

 2 

Leidsime talvel koos Catibergiga. See oli üks esimesi tulukeste aardeid, mida pidin lahendama. Päris raske oli. Kohapeal ei hakanud isegi proovima. Kodus aretasime midagi välja ja mäletan siiani seda rõõmu, kui hakkasid numbrid tulema. Pärast olen sarnasesid asju hiljemgi lahendanud, aga see oli esimene taoline. Peidukas on kaval ja lõpus käisime kolm korda. Kõik on läbinisti temaatiline, FP. Aitäh!

 2 

Reigo aitas mul pimesikustada. Ei teagi, kas minu mitteleiurodu sai määravaks, et temalegi aare silma ei hakanud või asi selles, et õhtu pole hommikust targem või hoopis mõni kolmas veel seni välja selgitamata põhjus. Igatahes varsti jälle. Eks siis näha ole, kas mitteleidude kirjutamisel mingi limiit ka ette tuleb :P

 2 

Eilne kurb uudis, kus muu info hulgas andis lahke poiss Silver teada, et ta annab mulle veel võimaluse otsida, pani mind kodus eeltööd tegema. Vaatasin saadud geokontrolli tulemust nii maa-ameti kaardilt, kui ka google mapsilt. Neid vaadeldes saab üsna erineva pildi selle kohta, et kus see aare siis täpsemalt olla võiks. Sellest sõltumata tekkis tunne, nagu oleks targemaks saanud ja kujutasin endale ette, et lähen ja vormistan nüüd küll siis selle asja ära.

Kohapeal teritasin silmi ja ajasin küüned kuumaks. Näppisin kohti pisut põhjalikumalt kui varem ning püüdsin kõik kohad sentimeeter haaval üle kontrollida. Korra isegi tekkis tunne, et Ohhoo, siin on ju midagi ja siis vaatasin nördinult oma määrdunud ja sodi täis kätt. No heakene küll. Mis võimalused siin on? Siit olen juba vaadanud, no vaatan veel. Nagu ei paista midagi. Ainult ilutulestikust tekkinud sodi kõik kohad täis. Ja siis leian end jälle nõutult seismas ja endaga nõu pidamas, et mida ma siin ometi teen?! Küsimus oli. Vastust ei tulnud. Samal ajal kilavad silmad võimalikke ja võimatuid asju. Kiruma ajab. Mis mul ometi viga on? Miks ma siin midagi ei näe? No ju ei ole siis see õige päev ikka veel kätte jõudnud ja tegelikult näpud ka juba külmetavad ja mul pole üldse kannatust selliste asjadega. Ah, no las ta siis täna jääb.

 1 

Tulin norus. Saabusid ärevad teated, et vidin võib kadunud olla. Järgi kontrollides nii oligi. Paistab et kellegil jäi jõulutuledest väheks ja haaras kaasa lisa. Kuna uue tekitamine ei käi just sõrmenipsuga, siis läheb aare peagi arhiivi. Lõpp kenasti alles ja jätan selle ca kuuks ajaks veel kättesaadavaks, et anda võimalus veel Airile ja veel mõnele huvilisele kellel mõistatuse osa juba lahendatud. :(

 3 

Täitsa valges sai täna silmitsemas käidud. Või noh nii valges, kui valge selle uduvihma ja hallollusega üldse olla saab. Pimesikustasin jupp aega. Paremale, vasemale, ette ja taha. Pea hakkas ringi käima. Ei teagi, kas see oli nüüd sellest, et olin just paar topsikest verd arstitädile uurida jätnud või millestki muust. Üritasin mis ma üritasin silmadega puurida aga ei miskit. Miski teine kord siis jälle, ega peagi kõiki aardeid kohe kolmanda korraga leidma.

 2 

Mingid loetud päevad tagasi hakkas mulle arvutis üks selle aarde esimesest punktist saadud asi silma ja mõtlesin siis, et mis asja ta siin seisab? Eelmisel suvel sai see infokild sealt koos Ahtoga võetud ja sama targalt ta seisma jäigi, sest no lihtsalt ei viitsi tegeleda. Laiskus ja mugavus on ikka suur enda vaenlane, mida kasvatada pole mingi mure aga taltsutamiseks peab midagi juhtuma. Näiteks peab endast välja laskma mingi viha või raevu, millele ma viimasel ajal aina rohkem iseseisvust annan ja see tasub kuhjaga ära. Sellega siin oli täpselt sama lugu. Mul oli peas üksainumas mõte, mismoodi seda asja "sööma" peaks, mul oli puudu vaid väike tõuge, et kuidas ja pisut jonni ja kannatust, et see alla neelata. Tegin natuke niuks paremale ja niuks vasemale ja kloppisin asja enda jaoks vahtu. Silver sai pika hädalduskirja aga enne, kui ta seda lugeda jõudis olin ma asja juba läbi närinud ja kontrolli esimese katsega roheliseks tagunud. Ou jee, milline rahulolev tunne valdas mind sel hetkel ja raske oli aru saada, miks ma pidin nii kaua ootama, et oma esimene ja ainus mõte paika panna, sest see oli õige. Viuh. Inimene õpib kogu elu.. ..

Täna koju jalutades jäi saadud tulemus mulle täpselt teele, mõtlesin siis, et heakene küll, viskan pilgu peale. Tõele au andes ikka silmitsesin ja näperdasin ka põgusalt aga kohe näppu ei hakanud ja ideid polnud ning juurde neid kah kohe ei tulnud, jätsin selle maiuspala järgmist korda ootama. Iga asi omal ajal, see aeg polnud ilmselt küps veel :)

 2 

Silverilt SPA-konteinerijuppide võtma tulekut kokku leppides läks jutt sellele, et mul on päeva-aare vaja samuti leida ning Silver pakkus, et on nõus ühe enda lähedalasuva aarde juurde mu otsimisprotsessile seltsiks olema/tulema. Nu eks ta vist aimas, et üksi ma seda (vähemalt ühe päevaga :D) ära ei murra… :D.

Tegelikult oli kõik ju loogiline, lihtsalt ma ise olen juba ette niiiiiii häda(ldaja) nende nn „tehnilisemate“ aaretega :D. Aga nii ma sain küll, kui peitja kõrval küsis, et „mida sa arvad, et võiks kasutada?“ ja „okei, oled õigel teel“ ja tegi leige/külm/külm mängu, kui ma juba liiga lepikusse hakkasin oma otsimisega minema… Loba kõrvale oli kogu otsimisprotsess igatahes väga mõnus ja minu üllatuseks ei läinudki liiga kaua selle hetkeni, kui aardekarbi preemiaks pihku sain. Ilus töö on siin jälle Silveril valminud, ka ise natuke esemeid käsitsi nikerdajana oskan väga hinnata puhta joonega ja lohakate konarusteta tööd :).

Aitäh vahva aarde ja seltsiks tulemise eest, oli tore ja preemiaks silte ka :).

 1 

Hommikuses päikesepaistes (täitsa tule säras, ma ütleks) sai korra vidinat näpitud. Midagi erilist arvata ei osanud.

Jalgsimatk Tallinnas kui auto on hoolduses. Teine. Aitäh!

 2 

Täna käisime Vanalinnas Pelgu Peitust läbimas. Väga tore ajaveetmise ja liigutamise viis, kus vaja ka natuke nuputada. Tagasiteel sõitsime aarde juurest läbi ja seekord tuli leid kiirelt. Muidugi olin saanud Jutalt vihje, sest veebruari külmast sinine nägu vajas vähe lõbusamat ilmet. Aitäh peitjale.

 1 

Marttiga sai kokku lepitud, et tema rattaga ja mina autoga, õhtul otsime säravaid tulesid. Siiski olin ma suutnud end segaselt väljendada, visates sisse vihjeid Väänast jne, mistõttu Martti läks rattaga hoopis teist ringi tegema ja mina tulin üksipäini siia. Isegi Sveni ei õnnestunud kaasa meelitada, sest olin ta Ajatapja õhtuga piisavalt ära hirmutanud. Nullis vaatasin loogilistesse kohtadesse, isegi filmisin, äkki on liiga sügaval, kuid ei miskit. Ootamatult ilmus aga trepi peale Jürgen, kes oli just sama aaret lahendamas ja ulatas mulle sõbralikult viguri proovimiseks. Ise veel ütles, et mingi keeruline teema. Ma olin siiski optimistlik, sest Silveri aardeid on juba veidi otsitud ja siiani ikka lahendusenigi jõutud.

Lahendasingi siis üksi autos c 3 minutit, siis viisin lipates aarde tagasi ja otsisin geopeituse lehelt Jürgeni telefoninumbrit. No et tulgu aidaku otsida. Numbrit polnud aga õnneks oli ka nende tiim samal ajal lahenduseni jõudnud, mistõttu lõppu saime sõbralikult koos otsida. Alguses ei saanud vedama, pärast aga imestasin, kuidas mul see koht vahele jäi. Nimed kirjas, aitäh peitjale ja kaasotsijatele. Oli tore!

 2 

Nullis läks lihtsalt ning läksime paar meetrit eemal olevasse autosse nuputama. Natuke olime nuputanud, kui Mari-Liis märkas, et nullis käib mingi askeldamine väga geopeiturlike liigutustega - need tunneb juba iga geopeitur ära. Me olime oma toimetused nii kaugele saanud, et haarasin jubina ning suundusin nulli poole, et see üle anda. Tegime tutvust Jutsiga. Läksime nuputasime veel autos edasi, kui vaatasime, et Juta lasi juba kaapekaga jalga. Hetke pärast saime kontrollilt rohelise tule ja läksime lõppu, kus Jutsi juba askeldas. Ühendasime jõud ning varsti saime juba logida. Tänud Jutale abi eest, tänud peitjale vinge jubina eest. Aitäh, väga meeldis!

 1 

Eile käisime alguses ja tegime vajalikud jäädvustused, et kodus edasi lahendada. Lahendamine kulges üllatvalt lihtsal ja nii olidki koordinaadid käes. Kuna lõpp-punkt tundus igati loogiline, siis otsustasime täna sealt ka läbi käia. Juba eemalt tuvastasime arvatava peiduka. Kindluse mõttes vaatasime enne paari teise kohta ka ja kui ühtegi mugu silmapiiril polnud võtsime aarde välja. Nii alguses kui ka lõpus on väga lahedad konteinerid.

 1 

Kartsin seda. Vältisin isegi. Aga pererahu säilitamiseks on võimalik ainult loetud korrad sama ettepaneku peale ,,täna ei viitsi/ei saa/mul on muud plaanid/mul pea valutab,, kasutada - lõpuks ikka ohkad ja lähed ja teed selle mis iganes asja ära :) Aga paljude asjadega on ka nii, et hirmul on suured silmad. No ja mul alguses olid ka, kui värkpulk plinkima hakkas - aga no siis oli juba hilja epilepsiahoogu teesklema hakata ja tuli hakata mõttetormindamisest osa võtma. Sai paar kasutut asja alla laetud ja siis kasutasin ikka olemasolevat riistvara koos tema olemasoleva tarkvaraga, et kodus edasi mõelda. Kodus tuli välja, et polegi midagi väga mõelda - siis oli küll natuke tunne, nagu oleks valmistunud maratoniks ja saanud võistluspäeva hommikul teada, et see hommikune soojendussörk on täiesti piisav pingutus ning - medal kaela! See-eest lõpupunktis saime võimelda. Elu õpetab, et kui on sümmeetria, siis peaks ka otsingud kulgema sümmeetriliselt. Meil ei kulgenud - olid kaos ja kakofoonia ning õige koht jäi süsteemselt vahele. Õnneks saime lõpuks teha vigade paranduse ja logida. Tulede säras. Aitäh.

 1 

Kui eelmine kord korjasin ära alguse ja vahtisin seda asjandust tuima näoga, siis vahepeal on toimunud arengud ja sain lambi põlema. Kuna mul endal tehniline lahendus puudus, siis kasutasin ära plikse ja sain selle mis vaja kätte. Täna kohale tulles läks ikka veitsake aega, enne kui karbile küüned taha sain, aga tehtud ta sai. Tänud peremehele mõnusa aarde eest.

Algus sai info korjatud ja kodus lahendus leitud, ka geokontroll kinnitas seda. Kohapeal sai igasugu kohtadesse piilutud aga ei midagi. Seekord jäi leidmata ja alla ei anna.

Tänud! :)

 1 

Nullpunktist sai info juba mõned päevad varem kodutööks kaasa salvestatud (sest kohapeal ei saanud hakkama). Koduste vahenditega oligi kohe hulga lihtsam. Tegelikult väga mõnus mõistatus. Lõpus sai enne leidu ikka mitmeid erinevaid kohti läbi vaadatud. Tänud!

 3 

Mõtlesin, et kaua ma ikka seda aaret aknast vaatan… käisin logisin ära. Tänan.

 3 

Keeruline oli parkimist leida, keeruline oli tuledemöll, keeruline oli lõpp.

No kust tulevad küll kõik need ideed? Peitja on tõstnud selle lati Tallinnas ikka nii kõrgele, et mina kõnnin kõrgete kontsadega sealt alt juba läbi. Petpudelid võiks ta juures koolis käia. Tänud, mul oli tore!

 1 

Viimasest mitteleiust oli juba mitu aega möödas ning vahepeal tegin kodus kodutöö korralikult ära. Nii sain õige lõpu koordinaadid teada ning täna läksin sinna tuuseldama. Veidi läks ikka aega ka enne, kui totsik näppu jäi. Aitüma, mõnusa teostusega aare!

 3 

Siia on tervelt paar mitteleidu kirja panemata jäänud, avastasin nüüd veebis logides. Esimest korda käisime päise päeva a'al Piia ja Peetriga. Siis ei saanud muhvigi tehtud, isegi autos mitte. Vihastasime ja lahkusime. Aeg möödus, tulin teistki korda uuema S10-ga varustatuna tagasi. Tegin vajalikud tõmmised, aga ega ma sest kunagi sotti saanudki, ei oska ikka kasutada neid kalleid vidinaid. Pole mõtet isegi neid omada siis. Selle asemel sain hoopis muid teid pidi asjale jälile ja nii me täna siia sammud seadsimegi.
Tänase päeva aardeks sai see ammune masuurikas valitud. Tänased sammud olid nagu lehmal libedal jääl, hea et püsti ja ellu jäime. Libedus saabub iga tali ju ootamatult nagu tänavahooldusettevõtetelegi. Pärast logimist korjasin kaks tühja õllepurki autosse. 20 senti - tasus tulla. Aga aardegi pärast tasus tulla, tore algus ja tore lõpp meisterlikult meisterdatud. Silverile kiitus mõlema punkti eest! Aare kombes.

 1 

Alguses jäi vidin kiirelt näppu ja vilkuma hakkas ka. Esimene mõte oli tegelikult õige, aga selle suutsime kiirelt kõrvale heita ja läks ülemõtlemiseks. Mingil hetkel sai sellest kõrini ja viisime viguri tagasi oma kohale. Hiljem uuesti esialgset mõtet proovides tuli üsna paljulubav tulemus ja ka geokontroll kiitis tulemuse heaks. Järgmisel õhtul sai suund otse lõpu poole võetud. Sobiva parkimiskoha leidmine osutus üllatavalt suureks väljakutseks, aga selle saab ajada minu kohalike olude mittetundmise kaela suuremalt jaolt. Kui kohale jõudsin, siis läks juba üsna kiirelt karbi leidmisega. Aitäh peitjale.

 3 

Ilusad tulukesed, vilguvad ja puha, aga ainult sära imetlemisega ei avanenud kusagilt võlulaegast ega tekkinud silme ette hologrammi juhistega. Lõbus oli siiski, genereerisime naljakaid ja tulutuid ideid. Üks mõtles üle ja tegeles selle lahendamisega, teine alamõtles ja ka ei jõudnud kusagile. Õige mõte käis kohe algul küll arutlusest läbi, aga seda muidugi ignoreerisime, ikka ju selleks, et pikemalt saaks tulukestega lõbutseda, et saaks homme jälle tulla. Hing ei andnud aga rahu ja kodus diivanil oli ka tore tulukesi vaadelda, nüüd pikalt ei saanudki, sest ahh, nojah, muidugi, miks me kohe ei… nagu ikka, tagantjärgi on kõik nii lihtne ja ise nii tark. Korduskülastusel läks õues juba ludinal.
Aitäh! Vahva vidin!

Alguses olen käinud tule sära filmimaa kolmel korral. Vahepeal on videod kaduma läinud, vanasse telefoni jäänud ja lihtsalt lahendamata jäänud. Kirvest olen ka käinud loopimas aga seekord võtsin teravama kirve kaasa ja tabasin laegast neljanda viskega.

 3 

Algusega läks kõik ludinal, sai käidud vist suisa päevavalgel isegi. Aga et kodu lähedalt see sära liiga järsku otsa ei saaks, siis lõppu minekut lasin veel mõne kuu küpseda. Tühja neist mugudest, aardeleid loomulikult esikohal, kuid sära säilitamine veelgi tähtsam.

Aeg läks, keskmiselt kanti tosin korda nädalas sai nullist mööda sõidetud, teist samapalju lõppkoordinaatidest lisaks - kaua sa sedasi ikka praed, eksju! Kui kõrbelõhna hakkas tulema, ei pidanud enam vastu ja tegin ühel õhtul vahepeatuse. Kooserdasin käed taskus ringi, kummardasin ja tõusin kikivarvule, aga midagi otseselt silma ei säranud. Veerand tunni pärast arvasin, et aitab selleks korraks küll. Järgmine kord tulin öösel ja võtsin taskulambiga oma sära kaasa. Aitas kusjuures - vahest just seda tähendabki peitja soovitus "tule säras"? :o)

Tuleb tunnistada, säravalt hea teostusega asi! Aitäh Silver, me loodame, et sul teinekordki õhtul igav on ja näpud millegi nikerdamise järele sügelema hakkavad! :D

 1 

On juba kombeks saanud, et iga mõne aja tagant saab Anni ja Mikuga otsitud üks aare ning ka peale seda midagi hamba alla võetud. Arvasin, et jõuan ajavaruga kohale ja kirjutasin siis, et kes viimasena nulli jõuab on mädamuna. Teadagi, kes selleks jäi. Saan asjast nii aru, et kuna algus end kaua otsida ei lasknud, siis lõpus saime selle eest topelt. Teooriaid oli meil igasuguseid ja lõpuks ühte vale taga ajades sain ka õigele kogemata pihta. Aitäh! (174) Aitäh!

 1 

Leppisime kokku, et saame nullis kokku. Mina ja Mikk jõudsime mõistatuse autosse tuua ning siis ühines ka Carolys. Mikul oli kohe idee olemas, kuidas need numbrid sealt hea kätte oleks saada. Seni kuni Carolys oma valutavad jalad plaasterdatud sai, olid meil numbrid käes. Lõpus oleks tegelikult ikka pidanud minema palju kiiremini, aga logide lugemine ajas meid pigem valele teele ja kujutasime juba üsna utoopilisi asju endale ette. Lõpuks oli Carolys see, kes otsustas meid maa peale tagasi tuua ja võttis karbi välja. Tänud!

 1 

Üks koordinaat jooksis täitsa ilusti välja, teisega pean veidi veel vaeva nägema. Miski aeg olen jälle kohal.

 1 

Tegelesime selle aardega vist kolmandat korda. Kuigi äärepealt oleks ka neljas kord tulnud. Mina olin oma näpud sinna ja veel igasugustesse pragudesse juba pistnud ja olime juba loobumas kui... Peetril aga on see aukudes urgitsemine paremini käpas ja nii tõmbas tema sealt hoopis aarde välja ;)
Täname!

Läks ikka aega ja üritusi enne kui tulukesed silma saime

Nu ei löönud mul see tuli peas särama, tee mis tahad. Täna juba kolmas mitteleid.

 1 

Algus läks kolm korda lihtsamalt kui lõpp: seal lihtsalt keeldusin nägijaks saama. Ka peitja pidi veidi nügima, et aidata tegelikult väga lihtne lõpp ära võtta. Mulle need selle peitja topsid/karbid hästi meeldivad, saan aru, et 3D printer treib neid? Igatahes tulemäng oli äge ja tore, et end kätte võtsin ja raamatu ka ära määritud sain. Pagan võtku seda pimedust, noh!

 1 

Alguses läksin kohe õigesse kohta vaatama aga kuna päike oli ka ere siis pimestas igatidi. Siis otsisin kõik valed kohad läbi ja lõpuks läksin võtsin esimesest vaadatud kohast välja. Edasine oli juba lihtne ja loogiline, aga väga mõnus nokitsemine, väga meeldis. Lõpus ei läinud üldse, aga peale poole tunnist otsimist sai ka see leid ära vormistatud :) Kiitos

Leitud - aitäh!

 1 

Nullis läks hästi - õige asi jäi koheselt näppu ja sai kiiruga autosse lipatud, sest oli suur huvi mida mõistatus meile pakub. Mõistatuse olemuse sai silmadega kinnitatud, kuid lahendamiseks kasutasime abivahendit. Pärast üheksa korda mõõtmist sai lõigatud ja geokontroll läks kohe roheliseks. Nüüd algas see raske osa - kus aare ise on? Üle tunni aja sai poleeritud igat detaili ja sikutatud karpe, mis kahjuks olid eesmärgipärased. Olime juba valmis ära minema, aga enne seda pidin ikkagi selle kõige-kõige viimaseks jäetud koha ära proovima. Ei vedanud. Kuid sellest julgusttükist lähtuvalt pakkus Marilyn veel ühe koha välja ja seal see konteiner oligi. Ütlemata lahe teostus! Vinged konteinerid, huvitav vidin mõistatuseks. Aitäh peitjale!

Leitud ja logitud.Tänud peitjale!

 1 

Märtsis talletasime andmed.Kodus sai neid uuritud ja puuritud.Nüüd siis lõppu ja nimed kirja.Aitäh!

Ahto arvas, et ma olen siin kindlasti käinud aga ma alles eelmisel õhtul olin seda peaaegu juhuslikult veebis näinud. Mingid mõtted küll tekkisid kohe aga peas tiksus tugev soov koju jõuda ja ei lasknud mõtetel kuigi kaugele areneda.

Nüüd siis kolmas kord alguses. Esimene kord oli kõige toredam - sai lihtsalt kohta ja aarde disaini imetletud. Teise kord kogusin juba andmeid ja proovisin kodus aega aeglustada aga kontrollile miskipärast ikka ei sobinud. Nüüd kolmas kord selgus, et ma ei olegi ainus kes kohe kõigest aru ei saa ja miskit ei näe. Aitäh.

 1 

Käisime Jasmiini lasteaiasõpradega Pääsküla rabas matkal ja suundusime pärast seda Erki vanemate juurde koogile. Kuna see aare on seal läheduses, siis soovisin lõpuks logima tulla. Kahjuks selgus, et Erki oli oma akupanga unustanud maha ja seega kauplesime Reinu oma. Ta tahtis teada, mis teeme sellega. Oleks hea meelega öelnud, aga meil polnud ju õrnemat aimugi, mis meid ees ootab. Ei jäänudki tal muud üle, kui meiega kaasa tulla.

:D Üpris kiirelt saime asjale pihta ja varsti olid numbrid käes. Vahel on kasu ka, kui laps on nutisõltlane. Suundusime logima. Jostenile meeldis konteiner ka hullupööra. Aitäh, oli vahva ;)

Hiljem jäime Iirimaa jalkafännide rongkäigu põhjustatud ummikusse.

 1 

Silm virvendab, vunts võbiseb ja jalg käib ringiratast :) Tänud peitjale meisterdamast!

Leitud, tänan!

 1 

Noh selle aardega on ka üks pikemat sorti lugu…õigemini mitu väikest lookest.
No kõigepealt, kui see tükk siin veel värske oli - täpselt ei mäleta, aga ilmselt päeva-paari vanune - käisime Liisiga kohal. Nullis märkasime üht autot. Loomulikult geopeiturid :) Selgus, et vidin on nende käes. Ootasime, vaatasime ja mingil hetkel saime vidina oma kätte ka. Ausalt öeldes, minul jäi puudu hertzidest ning lisaks minu mälukaardile kirjutamise kiirus ei kannatanud mingit kriitikat. Selle tõttu lähenesime tehniliselt ning talletasime info teisiti, panime vidina tagasi ning hakkasime kodu poole liikuma. Mingil hetkel ma peatasin auto, suunasin käe kaugusse ja ütlesin teistele: “Lõpp-punkt on silmelt seal”. Aga me ei läinud teooriat kontrollima, läksime hoopis koju seda asja seedima. Kodus läks asi loomulikult kiirelt ja kusjuures minu ennustus läks täppi, oligi seal.

Päevad möödusid, mina käisin ikka aeg-ajalt “seal” vaatamas, et leida peidukas. Loomulikult ma ei leidnud. Ega mugud ka just eriti palju otsida lasknud, olenemata sellest, et peitja soovituse kohaselt mugude pärast muretseda poleks vaja. Mina ikkagi muretsesin, aga seda enda pärast, et noh, mida minust mõeldakse seal :D

Saabus siis tänane päev, kus me Liisiga koos juba minu eelnevalt poleeritud kohti üle vaatama asusime. Imelik, seltsis on ikka segasem ja karp avalduski selles ainsas kohas, mis mul oli eelnevatel kordadel vaatamata jäänud.

Me täname! Jälle üks omamoodi lahe vigur välja mõeldud :)

 2 

No jummel. See aardekülastus pani silme ees nii virvendama, et hiljem oli tükk tegu fooritulede tõlgendamisega. Lõpus sai kohe välistatud mõned kohad, kust hiljem loomulikult aare välja ilmus. Topsiga on vaeva nähtud. Tubli tükk!

 1 

Issand kui palju seiklusi meil selle aardega oli..peitja teab!:D Isegi kalaõng pagassis kulus lõpuks ära! Suur suur tänu tublile peitjale! Soovitan!!!:)

 1 

Päeval jäi see aare ootele, aga enne koduteed oli kange tahtmine ikka ära kaeda. Vidina leidsime kiirelt ja muidugi oli kohe ka hea mõte olemas. Aga tulemus null. Jupp aega sai kõvasti üle mõeldud, kui surusin uhkuse alla ja küsisin Silverilt lõngaotsa. Nii tuli ka see õige lahenduskäik. Ega muidugi numbrite kättesaamine selle pärast lihtsalt tulnud. Siiski lõpuks roheline geokontroll rõõmustas väga, nimed said kirja ja tagasi koju :). Aitäh!

Tänane esimene, sinine nägu värvitud ja edasi kastide mängu mängima. Tänud peitjale.

 1 

Lõpus läks ikka tunduvalt kiiremini kui koordinaatide kokku ajamine. Aga huvitav mõistatusaare. Tänud selle eest!

 1 

Selle aardega oli nii et esimeses punktis sai vajalik info võetud kaasa ja mõningase pusimisega olid numbrid olemas. Lõpus avaldas tops einnast teisest vaadatud kohast. TFTC!

 1 

Eelmisel reedel käisin veel ühe korra aaret otsimas ja olin siis edukas. Statistika ei olnud aga logimise poolt ning piirdusin karbi sõrmede all tundmisega. Täna oli paras hetk ka lõpuks logi kirja panna. Aitäh mõistatuse ja aarde eest!

 1 

Kirusin minagi alguses neid sobivaid variante koordinaatide süsteemides. Kodus polnud enam mingit muret kontrolli roheliseks saada.
Kohapeal oleks tuul mu lendu tõstnud. Ja silma jäid mingid inimesed, kellel oli vist töö lõppenud. Soojendasin seni end autos, kuni nad eemaldusid ja uuel ringil sai õnneks karp ka kätte leitud.

 2 

Ega need Madise mitteleiulogid ajasid väikse sapsu sisse :) Aga ei,karp kenasti omal kohal ootamas,tänud vaeva nägemast!

 5 

Olles eile saanud pisikese vihje, tulin täna uuesti seda mikrot otsima. Täpselt 15 minutit, mis mul aega oli, möödusid kärmelt, kuid kasu sellest polnud miskit. Enne tööle suundumist tegin endale aarde lähistelt pildid ja asun nende pealt ebakõlasid otsima. Üks kord ma leian selle aarde niikuinii!

 10 

Eile käisin enne tööd laetud akupangaga kohapealsest vidinast saadavat informatsiooni talletamas. Õhtul sai geokontroll põhja lastud ja tänane tööle mineku teekond lõpust läbi väänatud. Uurisin ja puurisin peamiselt silmadega. Midagi kahtlast, mis võiks aare olla, ei märganud. Tulen meelsasti tagasi siia. Meeldis Kaupo ütlus "Ega Silveri aare prügi pole, et kohe korjatud peab saama :D".

Sattusime mööda jalutama, aga akupank, vana võllaroog, oli tühjaks saanud ja info järgmise punkti kohta jäi saamata. Teinekord uuesti.

 1 

Ei andnud rahu. Läks aega ikka mingi 15min kui aare näpus.

 1 

Aare on omal kohal.

Tundub, et aare on veel hoolduses?

 4 

Juhtus nii, et jõlkusin õhtul hilja ringi ja tabasin teolt siku tiimi. Hea oli, et nii läks. Pakkusin seltsi kuniks aarde leiuni ja siis see jant pihta hakkas. Kordamine on tarkuse ema ja siit tuleb selle nädala õppetund. Kui võtta 2 täiesti erinevat materjali ja kasutada nende kokku liimimiseks kasvõi turul olevat parimat liimi, kas nad püsivad koos? Iseenesest võiks ju nagu püsida aga termopaisumisel tekkivaid jõude ei maksa alahinnata. Natuke nuputamist ja see probleem peaks nüüd lahendatud olema.

 3 

Olles oodatust kiiremini saanud kirja eelmise päeva leiu, oli veel keskööni piisavalt aega. Mõtlesime, et aja täiteks piilume siis mis trammid veel liikvel on. Georg, AirBaltic ja Cinnamon lidusid ringi. Neeme oli juba koju läinud.

Kuna ei olnud ohtu, et Silveri aarde liiga ruttu leiame, siis läksime 10 minutit enne südaööd nullpunkti. Algusest saime kiirelt karbi kätte ja ronisime autosse tegutsema. Pool tundi olime seal tegutsenud aga tulemusi ei tulnud. Kell oli ka liiga hiline, et video lastele lahendamiseks edastada. Seega tuli ise vaikselt edasi pusida. Kiiret ei olnud ju kuskile, kuna ees oli nädalavahetus ja hommikul saab kaua magada. Vaikselt käisid peast läbi mõtted, et kui sellega hakkama ei saa, siis mis aarde järgmisena sihile võtame.

Ühel hetkel, pool tundi peale keskööd, seisis auto kõrval mingi kuju. Ohh, peitja isiklikult. See oli nüüd siis küll nagu taeva õnnistus. Miks küll kolab peitja öösel ringi, jäi mulle arusaamatuks aga sel hetkel mul oli siiralt hea meel, et ta kolas just seal.

Edasi ei läinudki kaua, kui me olime juba teises kohas ja otsisime karpi, kuhu nimi kirja panna. Kuidagi õnnestus mul karp ära võtta nii, et üks osa eemaldus. Saime nimed kirja ja jutustasime veel päris pikalt. Kell pool 2 läksime siis laiali. Meie võtsime suuna kodu poole ja peitja läks koju karpi remontima, et siis värskelt parandatud karp hiljem tagasi tuua. Sorry sellepärast.

Aitäh, Silver, et olid õigel ajal õiges kohas ja aitäh ka aarde eest!

 1 

Seda mida ma ei leidnud eelmine kord pool tundi, tuli seekord nähtavale 1 minutiga. Pimedas seda peidukat lihtsalt ei eksisteerinud. Boonusena leidsin ümbrusest ka Neeme (tramm 98). 14:34 on seda Kosmosesse oodata. Aitäh peitjale mõnusa välimõistatuse eest!

 1 

Tramm number 98 jahil olles sobis väga hästi teha just siin aarde juures paus. Olemas kõik eeldused, et ükski mööduv tramm ei jää kahe silma vahele. Parkisin auto keerdtrepi kõrval olevasse taskusse ja suundusin esimest punkti otsima.

Täielik ikaldus vaevas mind selle aardega. Jõudsin kolm korda üles-alla käia ja kõiki kohti jõllitada. 10 minuti möödumisel leidsin niivõrd loogilise ja silmnähtava peiduka, et võttis ahhetama, et mismoodi ma nii pime olin. Sutskasin leitud vidina enda neljarattalisele külge. Tule sära võttis mul silme eest kirjuks. Otsustasin, et seda oleks palju targem lahendada mõnes strateegilisemas kohas kus näeb autos istudes ka mööduvaid tramme.

Sõitsin Lastemaailma ette lahendama. Ei jõudnud ühte trammigi mööda minna. Juba oli mul koordinaat paberil kirjas. Geokontroll saatis mind aga kukele. Käisin uuesti ja uuesti läbi oma üles talletatud infot. Ainult üks koht paistis mu nägemiselunditele vastuvõetamatu ja seda vaatasin kokku vist vähemalt 20 korda. Otsustasin proovida läheneda loogikaga ja see tõi ka õige tulemi.

Lõpus saabus aga viimane karika piisk. Dejavu esimese punktiga. Otsid ja otsid aga silma ei jää absoluutselt midagi. Isegi õrnõhukest tunnet ei tekkinud, et leiule lähedal oleks. Lõpus pidasin pool tundi vastu ja siis tõstsin käed üles. Peab valgel ajal, värske pilguga, aardepaiga üle vaatama.

Tänud aarde eest!

Ei leidnud.

Geokontrolli roheliseks ei saanud ja läksime edasi teistele georadadele. Peagi siis tagasi ja juba teadagi kuhu.

 1 

Midagi me talletasime ja lootus,et oskame seda ka kasutada.

 15 

Eile avaldati enda kirjutatud rahvusvaheline riigihange, nii et oli mida tähistada hea aardega. Vist võib pidada enda elutööks, sest ei kujuta ette mida suuremat korda suudaks saata järgmise ~40 tööaasta jooksul. Suuruse ja keerukuse tõttu on oht, et see hange kukub läbi, aga CV-s näeb see ikka hea välja :). Kui aga õnnestub, siis hangitakse ülesõiduautomaatika 103-le ülesõidule, võimalusega juurde osta veel 20tk. Sedasi saab kõik Eesti Raudteele kuuluvad ülesõidud uuendatud, kus reisirongid sõidavad. Kuna Eestis pole ühtegi automaatfoorisignalisatsiooniga ülekäiku ning puuduvad ka vastavad seadused, siis pidin nõuded ise välja mõtlema. Nt enne ülekäiku peavad maas süttima punased LED-id kui rong on tulemas. Ei tohi kasutada rohelist tuld, kui rongi pole tuvastatud, sest see tekitab inimestes liigset ohutusetunnet ning nad ise enam ei vaata. Rongituvastuseks (ülesõitudel ka) kasutatakse teljeloendureid, mis tuvastavad rongi kiiruse, et vähendada ülesõidu/käigu suletud oleku aega. Antud aare sobis täna hästi, sest automaatika paigaldatakse Kitseküla ja Veerenni ülekäikudele, lisaks veel 7-le ülekäigule väljaspool Tallinnat.

Imestan neid, kes suudavad selle mõistatuse kohapeal autos ära teha. Mul läks pikalt voodis pikutades ja vist sadu kordi vaadates. Ka kohapeal ei läinud kergelt, lohutuseks süüdistan siis pimedust, mis tõttu peidukas ei paistnud üldse välja.

 1 

Külastasime esimest punkti. Järgmisel korral loodetavasti jätkame.

 2 

Ma Geopeituses alles täitsa algaja. Kuna Geopeitus (loe: aarete peitjad) suudab mind korduvalt üllatada mõistatuste, ülesannete, aarete ja muu seonduva leidlikkusega, siis ei imesta, et see sõltuvust tekitab. Aitäh:)

 1 

Pole paremat viisi päeva alustamiseks kui väike geopeitus ja ajude ragistamine. Nagu ikka, asusin ma kohe üle mõtlema ja nägin tule säras seda, mida tahtsin näha. Asi lahendus alles siis, kui Karel oma tehnika välja võttis ja mina kirjutaja rolli taandusin :D Lõpus läks üllatavalt kaua, aga seekord pääsesime õnneks mitteleiuta. Oskaks ma ka igavusest selliseid asju teha... Tänks, Silver! :)

Ootamatult kiire edu. Aitäh ilusa meistritöö eest.

 1 

Natuke läks aega, et õige metoodika paika saada, aga edasi läks kõik juba üsna libedalt. Tänud peitjale!

 1 

Tulesära leidsime kiiresti. Õigepea sai ka selgeks mida sellega teha on vaja. Lõpus nii kiirelt ei läinud, aga lõpuks siiski koitis, kus aare olla võiks ja seal ta oligi.

 1 

Eelmine õhtu käisime infot kogumas. Täna oli sobiv aeg logimiseks, tänud.

Leitud ja logitud.

 2 

Täitsa mõnus vidin ootas meid ees. Selline tunne tekkis, et peitja on jala sirgeks lasknud ja pole viitsinud neid kellasid ja vilesid sinna külge nii palju toppidagi. Selline tunne oli nagu omal ajal Rock Hotelli kuulates: "Minu vanal raadiol on peas üksainus rohekas silm. Kui see põlema süttib, siis....

Aga olgem ausad, sellest ühest silmast jätkus lõbu tükiks ajaks. Kuigi muidugi oli kohe meile mõlemale selge, mis tegema peame ja kuidas peame, siis natuke läks aega, et asjad õiget moodi jooksma saada. Aga noh, tehnikasajand ikkagi.. Ei see tulemus lasknud end kaua oodata. Siis kribinal-krabinal oma avastust vormistama ja korra oligi. Tänud. Ikka pöidlad sellele peitjale. Palun veel! :)

 1 

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 12 

Aus mitteleid. Hommikul kell 07:12 märkasin aaret, sügasin kõhtu edasi, sõin ja tund hiljem startisin. Tulin (autotulede) säras kohale,vidina leidsin kiirelt, aga koordinaati ei õnnestunud saada. Siis sain targemaks ning mingil määral hakkas ka lahendama, aga üksi oli keeruline ja kodus on palju mugavam. Ega Silveri aare prügi pole, et kohe korjatud peab saama :D

 4 

Kui Ethel säutsatas, et võiks minna, siis olin kohe käpp - kahte korda ei lase ju kutsuda. Kohale jõudes leidsin eest Silveri ja Tarmo. Esimese ehmatusega mõtlesin, et mõni tark geopeitur on jälle mõistuse asemel jõudu kasutanud ning juba vajab remonti, aga ei. Seekord oli veel korras. Etheliga tuvastasime esimese punkti ning edasi läks pusimiseks. Mina ja Silver istusime tagaistmele ning nautisime seda perekondlikku harmooniat, mis esiistmel sädemete särtsudes koordinaate tilkhaaval tuletas. Ühel hetkel tundsin, et taustamüra on juba liig ning kolisin oma autosse lahendama. Ega ma väga kaugele jõudnud, kui teised juba kilkasid, et hakkab looma. Lõpus tekkis leidjate rivi ning peale seda jätkus geosündmus ja geoklats, kuni lõpuks otsad kokku tõmbasime ning laiali voolasime. Oli järjekordselt lahe geoõhtu. Aitäh geosõbrad, et mu kaasa vedasite ning peitjale tänud, et andsid põhjuse tagumik välja ajada.

 4 

Juba hommikul vara kuulsin piiksatust ja ühe silmaga nägin et uus aare avaldunud. Viskasin veel peitjale nalja et see vist tihedasti hooldust tahab, et nii kodu lähedale peitis :D Esimese hooga ei olnud täna tegelikult üldse plaani linna tulla, aga vot uudishimu sai võittu ja peale lõunat pakkisingi poisi autosse ja hakkasime linna poole vurama. Andsin ka peitjale oma plaanidest teada, kes meid viisakalt kohvile aftekale kutsus. Tegelikult läx aga nii et nullis tabasin teolt Ove. Koos tegime siis mõned märkmed ja otsustasime kusagil mugavamas kohas hiljem edasi pusida. Kuna Ovel oli plaan Maardusse kütust kulutama minna, siis pakkusin meid kaardilugejaks kaasa. Kui me siis paari tunni pärast tagasi tulime, hakkas autojuhil kiire ja jäime poisiga kahekesi jälle nulli. Küsisin siis peitjalt veel üle et kas aftekas on veel jõus, aga Silver oli just liikvele asunud ja tuli ise ka kohale. Vaevalt saime paar sõna juttu ajada kui hakkas igast ilmakaarest geomobiile kohale veerema. Ühelt poolt Miki ja teiselt poolt Priidu pesakond. Kuna mul oli algus külastatud, siis ajasime Silveriga rahulikult juttu edasi. Siis läx ühes geomobiilis jubedaks ragistamiseks. Ilm oli juba jahedaks muutunud ja pagesime ka poisiga oma autosse sooja. Peitja veel ütles et esimesel päeval ühtegi vihjet ei anna niiet Võtsin siis endagi märkmed välja ja hakkasin nuputama. Nac aja pärast oligi roheline tuli olemas. Ootasime siiski viisakalt teised meeskonnad ära. Hüppasime siis igaüks oma geomobiili ja hakkasime lõpu poole vurama. Võiks ju õelda et kambakesi on lihtsam otsida, aga tegelikult läx nii nagu ühe suvise geotuuri aardega, kus nägijad lihtsalt kõrvale seisma hakkasid. Siin oli pmst sama et järjest hakkasid lambid kustuma ;P jällegi üks lahe vigur Silverilt ja ühinen eeleidjate mõttega: Geniaalsus peitub minimalismis ja lihtsuses. Tänud peitjale

 1 

Päeval leppisin Mikiga kokku, et lähme õhtul peale Karli lõunast magamist seda aaret tegema. Kohale jõudes oli Tarmo juba kohal ja koordinaadid olid tal käes. Mis siis ikka eks hakkasime ka siis pusima. Kohale oli tulnud ka Silver, kes vaatas kuidas me seda lahendame. Lugemisega panime algul mööda, aga õnneks ei läinud kaua koordinaatide kätte saamiseks. Igal juhul taas Silverilt tore aare. Saime logid kirja kolmandatena. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud.

 10 

Päikselised tervitused Pärnukandist! Ikka kui õhtal miskit tarka teha pole, tuleb üks tarkus leida sahtlist ja siis teine tarkus sahvrist kapist, tûkike ideed voodi alt ja siis kokku keevitada geniaalsuseks. :o Meie nii geniaalsed ei olnud. Sajatasime sajaga eile hommikul kella 6 ajal Linna poole, üritusele mis pidi raudpolt toimuma aga teised nii ei arvanud. Ja mis sa siis ikka hakkad seda 100 km tagasi sõitma, eriti kui ette makstud hotell ootab. Tuleb jääda ja lisaks suurlinna kaubanduse külastamisele pilguga, et nop, seda pole vaja, eip, seda pole vaja, eee, ah, las ta olla, eip, seda me ei osta jne, vaadata siis mõned kenad peitused. Noh, ei saa muidugi lisamata jätta, et miskit uue peituse tarvilist ikka leidsime.:) Aga hotell olli mõnus. Ja nii kena on see hommik kus ka geokoer võib tulla linade vahele vonklema meiega, kodus on voodi no dog zone. Ja siis veel kui lauake ka katab end ise... Mmmmm, mis hommik ikka vahest. Nu vat ja siis hommik kella 8 ajal enne seda söömisrallit (ega kui on võimalik kaua magada, siis seda ju ei suuda :)) sai vaadatud mis on siis tänased aardevariandid. Etskae, veel üks krae, Silverilt uus aare paika pandud. Igavusest. Jees (kust saaks sellist igavust tellida Pärnu kanti, et sellise mastaabi aardeid teha?) Teeme FTF või? Koeraga välja minnes sai selgeks, et nop. Mida "mõnusat ilma " ja kui just pole nii, et PEAB, siis pigem teki alla ja veel üks mõnus uni ja siis sööma. Aga plaan aardele järgi minna päevapeale ikka. Ilmajaam näitas, et u 10.30 jääb see talviste sademete segu järgi ning Linna peiturite kontsentratsiooni juures on radagi selleks ajaks kenasti aardeni sisse tallatud. Aga poleks ikka pidanud ilmateatel laskma ennast eksitada sest ilmselgelt oli ilmamuutus särava päikse kasuks tingitud hoopis sellest kui 13 paiku sinna kohale jõudsime. Vaesed Tallinnlased pidid nüüd nii kaua SELLIST ilma taluma, et me voodis vedelesime. Kohapeal käis kõik aga loogilist rada pidi. Klassikuid tsiteerides, lihtne leid loogilisest kohast. Avastasime Volvol kõik pistikupesad kuhu seda andis toppida seostamaks kõigi kõikvõimalike auto funktsioonidega. Kõikjal viis tulemus vaid ühe järelduseni, see osutus ka ôigeks. Teravdasime silma ja loogika netipõhiselt. Seda kõike tehes saabusid piirkonda veel ühed geopeiturid, andsime siis tuledesära nautida. Saime aga samatargalt veidi aja pärast tagasi, proovivad hiljem uuesti ning jätkasime jonnakalt oma algset ideed. Pagan neid koordinaadistikke peab ikka saatana poolt olema puistatud peoga meie eksitamiseks! Geokontroll ei läinud roheliseks aga tunne oli ôige. Ja see õige tunne viis meid superägedasse kivikolakate ja ehitusprahiga hoolsalt Europargi poolt tasustatud parklasse. Pahkluusopaga. Nad peaks peale hoopis maksma kui sellises kohas parkida otsustame... Seal aga sai siis koordinaadid ümber toksitud ja Volvopoisi navi andis hoopis humoorikama ja loogilisema paiga. Loogishhhh juu Edasi oli klassika.Mine ja nopi STF. Meile meeldis ja polnudki enam nii mõru meel sellest, et sai Linna tuldud eile ja sunnitult öömajale jäädud. Idee mulle meeldis ja teostus tehnokraatlikult filigraanne kõigi lippude ja viledega. Minimalismis peitub võlu. ;)

Ja millegipärast on see nii, et vikmasel ajal Silveri aarde lahtikodeerimisel tekib endalgi taas mõni vimkaga idee...

Aitähh ja ootame järgmisi igavushetki Tallinna kandist.