Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See väliskirjanike seeria aare tutvustab tšiili kirjanikku Isabel Allendet ning tema teost "Fortuna tütar".
Isabel Allende on üks vinge naine. Soovitan kuulata ka tema TED-i kõnet. Tegemist on elujõulise ja väga suure sisemise põlemisega üle 70-aastase naisega, kelle elu on olnud kirev ja ka üsna raske. Mind liigutas nii tema enda isikus kui ka tegelikult teostes naistest rääkimine. Ehk siis võiks öelda, et tegemist on feministiga, aga ta ka ise rõhutab oma kõnedes ja intervjuudes, et sel nimel on heaoluühiskonnas kehv maik juures. Tema räägib eelkõige sellistest olulistest teemadest, nagu (tänapäevalgi) naised orjuses, tüdrukute vägistamine, mahamüümine oma pere poolt ja muud jubedused.
Teos "Fortuna tütar" räägib noorest tüdrukust Elizast, kes elab Tšiilis ühe "vanatüdrukust" (25-aastane meheta naine oli siis nii nimetatud...) naise juures ning kasvab üles teadmisega, et ta on orb. Teismelisena on tal lühike, aga väga kirglik armulugu ühe mehega, kes ühel päeval ootamatult kaob. Eliza hakkab ta jälgi ajama California kullahulluse radadele 1850ndatel. Teekond on eluohtlik ja väga paljude pööretega.
See põgus tutvustus ei ava tegelikult seda teost üldse, vaid annab ajalise ja ruumilise mõõtme. Ühes artiklis nimetati seda äraspidiseks vesterniks, teisalt võiks seda nimetada armastusromaaniks, siis jälle ajalooliseks romaaniks, kuid ükski määratlus ei sobi tervenisti. Mina nautisin ka mõnusaid pisteid maagilisse realismi.
Mind võlus selle loo juures enim kaks asja. Esiteks on see ood tugevatele ja tarkadele naistele, isegi kui see esmapilgul nii ei paista. Teoses oli palju juttu sellest, kuidas erinevates riikides ja kultuurides naistesse on suhtutud. Näiteks kuidas Hiina naised sandistasid oma jalgu ja nad olidki meestele teenijateks, sündinud tüdrukukesed jäeti tänavale surema, sest eelistati poisslapsi või kuidas Tšiilis ei võinud naised ise peaaegu midagi otsustada, abieluväline rasedus oli suurim ühiskondlik patt ning pärast seda olid sa nagu paaria või kuidas Californias kullahulluse aegu oli sadade ja tuhandete meeste kohta vaid käputäis naisi ja needki kõik prostituudid. Nii peategelane Eliza, ta üles kasvatanud Rose kui ka rändtrupi naised Californias olid väekad ja uskumatud naised, igaüks eri põhjustel.
Teiseks meeldis mulle väga selle loo idee, et isegi kui elus on mingi asi, mida me ihaleme üle kõige, olgu see siis elu armastus või unistuste töö või elamine mingis kindlas kohas, siis elu (ehk meie loo) käigus muutuvad nii paljud asjaolud ja inimesed ise muutuvad nii palju, et see, kuhu me lõpuks välja jõuame ja mida siis tahame, on täiesti ette ennustamatu. Mõnikord ei ole unistusest loobumine üldsegi loobumine, vaid suurim võit. Ja mõnikord on õnn asjades, mida me arvasime tegevat lihtsalt ellujäämiseks või olude sunnil.
Lisaks peab mainima, et sain väga palju põnevat ja silmiavavat teada paljude asjade kohta, näiteks Hiina kultuuri uskumatult piinajalik komme naiste jalgu kuldliiliateks teha, kullahullustus Ameerikas ja San Francisco tekkimine ja kasvamine kõigest paari aastaga, nõelravi, mediteerimine jne.
Kokkuvõttes on see minu meelest väga hea raamat ning nüüd saate ka teie seda lugeda.
Aare asub koordinaatidel 58°22'AB.CDEF", 026°43'GH.IJKL"
Õige vastusevariandi taga on sulgudes koordinaati sobiv number.
1. Eliza pidi mägedes rännates kord ühe varga külmunud näpud amputeerima. Mitu näppu?
* 2 (A=5)
* 3 (A=6)
* 4 (A=7)
2. Mis haigusesse suri Dao Qieni abikaasa Lin?
* Düsenteeriasse (B=0)
* Tuberkuloosi (B=2)
* Suri raskel sünnitusel (B=4)
3. TED-i kõnes rääkis Isabel Allende, et just need on olnud tema elu kõige paremad neli minutit.
* Torino olümpial lipu kandmine (C=9)
* Sophia Loreniga kohtumine (C=7)
* Ühe romaani ideeks saanud loo kuulmine (C=5)
4. Mis oli laeva nimi, millega Eliza Tšiilist San Franciscosse põgenes?
* Fortuna (D=0)
* Liberty (D=1)
* Emilia (D=2)
5. Kui Eliza Daoga uuesti pärast pikka aega kohtus, mida ta tegi, et teda “uuesti ära tunda”?
* Kallistas teda, et tunda tuttava keha puudutust (E=7)
* Vaatas pikalt silma, et tunda ära hiinlase pilk (E=3)
* Nuustutas, et tunda ookeanilõhna (E=1)
6. Kes oli Kondimurdja Joe?
* Hollandlanna Pennsylvaniast (F=2)
* Mehhiklanna Oregonist (F=4)
* Iirlanna New Yorkist (F=6)
7. Mitmendal lõunalaiuskraadil asub linn, milles Eliza üles kasvas?
* 32. (G=4)
* 33. (G=5)
* 34. (G=6)
8. Huvitav fakt on see, et Allende alustab alati uue teose kirjutamist samal kuupäeval. Millal?
* 6. novembril (H=4)
* 7. detsembril (H=5)
* 8. jaanuaril (H=6)
9. Mama Fresia oli Sommersite pere kokk ja majahoidja, kes oli peategelasele Elizale osalt ka ema eest ning õpetas teda süüa tegema ning ravimtaimi tundma. Näiteks õpetas ta, et sinep on hea ükskõiksuse vastu ja hortensia äratab naeru ellu. Mille vastu kannikest kasutati?
* Ravib halva tuju hooge (I=6)
* Mädandab kasvajaid (I=7)
* Leevendab üksindust (I=8)
10. Mis aastal sündis teose autor Isabel Allende?
* 1942 (J=5)
* 1943 (J=7)
* 1944 (J=9)
11. Millal oli Eliza sünnipäev?
* Seda ei teatudki (K=1)
* 15. märts (K=9)
* 21. oktoober (K=0)
12. Paulina oli huvitav kõrvaltegelane. Tema miljonärist abikaasa kinkis talle kord tänutäheks hea ärivaistu eest hõbedase teeserviisi. Kui palju see serviis kaalus?
* 18 kilo (L=4)
* 19 kilo (L=6)
* 20 kilo (L=8)
Head lugemist!
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Aare asub siin | Lõpp-punkt | Geokontroll 62/3848 |
Aarde sildid: välismaa_kirjanikud (1), lumega_leitav (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC84RFK
Logiteadete statistika: 50 (94,3%) 3 5 1 1 0 0 Kokku: 60
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
GC-s arhiveeritud.
Aiad on nüüd kadunud ja ligipääs koordinaatidele täitsa olemas, aaret mul sealt paraku silma ei jäänud
Aare pole mul meelest läinud, aga täna kontrollkäigul selgus ikka veel lähenemisraskus. Varsti-varsti peaks aare logitav olema.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Aarde ümber toimub tarastatud ehitustegevus. Põhimõtteliselt pole aarde kättesaamine ju võimatu, aga tülikas ja võibolla grammike keelatud ka
Lõpp punkt on mõnda aega kättesaamatu. Autorile saadan pildi olukorrast.
Raamatu hankisin Riiamäe antikvariaadist kuskil novembris, siis kui lootsin Maailma-kera jaoks ajahambast puretud gloobust leida. Jäi teine mul riiulile seisma, sest tuleb tunnistada, ma ei ole just suurem lugeja juba viimased paarkümmend aastat. Kunagi põhikoolis küll neelasin raamatuid hingetõmmetega. Erilisteks lemmikuteks olid muidugi igasugused seiklusromaanid ja eriti lood metsikust läänest.
Sel nädalal tuli võimalus end maailmast ära lõigata ja keskenduda kõige kallimatele. Tähtedele sain numbrid taha pisikese sookolli und valvates tema esimestel elupäevadel. Üle ootuste põnev lugemine, ootasin suuremat ladinaameerikaseebiooperit aga see lugu viis mind maailma eri nurkadesse ja lõpuks tagasi noorpõlve lugude lemmikpaika (peale Alaska muidugi) nii ajalises kui geograafilises plaanis. Ainult täiesti uue vaatenurga alt.
Tänasel Emakeelepäeval oli paslik aardetopsi logi kirja panna. Kui autost karkudele tõusin, asendus senine päikesepaisteline ilm tiheda lumesajuga. Tõenäoline peidukas hakkas kohe silma, aga kuna sinna oli ligipääs takistatud, siis välistasin kõigepealt muud võimalused. Seejärel võtsin kõne peitjale ja sain oma oletusele kinnituse. Otsustasin, et tuleb mitteleid ja tulen kunagi tagasi. Hakkasin ära sõitma, kui silmasin uut võimalust asjale läheneda. Logi sain kirja aga ei märganud, kui maapind asendus jääs lombiga ja käisin oma karkudega jää peal käna, kõige kuivemaks ka ei jäänud. Õnneks põlvele liiga palju haiget ei teinud. Oleks võinud ikka viisakaks jääda ja leppida mitteleiuga. Aare on hetkel tegelikult kättesaamatu.
Aitäh, Helle-Mari, hea lugemissoovituse eest, mõnusat Emakeelepäeva sulle ja palun vabandust logiteates leiduvate kirjavigade pärast :)
Peale aarde avaldumist ostsin suure tuhinaga raamatu koju valmis. Nüüd on raamat riiulis seisnud nii pikalt, et paha hakkab. Mõni õhtu tagasi mõtlesin, et kui praeguse raamatu lõpuni saan loetud, võtan selle ette, vaja ju see aare ikkagi ära lahendada ja idee poolest tundub raamat väärt lugemist ka. Siiski kujunes asi selliselt, et üht teist kirjaniku aaret sõber interneti abiga lahendades mõtlesin, et aga äkki saab selle aarde ka tehtud. Veidi pusimist oli, aga geokontrolli sain roheliseks raamatul tolmu liigutamata. Kohapeal läks nii kiirelt, oleks võinud autol mootori käima jätta. Aitäh raamatut ja kirjanikku tutvustamast, kavatsen siiski selle raamatu järgmisena ette võtta, lubadus on ju lubadus!
Algul tundus et tuleb teolt tabatud, noored peatusid aarde lähedal tükk aega. Siiski lõpuks sõitsid minema. Tänan!
Lugemise delegeerisin ämmale, talle täitsa meeldis, vastused tulid kiiresti ja õiged. Koha peal vormistamise vaev. Aitäh.
Seda raamatut poleks ise ilmselt lugema sattunud. Seepärast ongi kirjanikuseeria tore. Lemmikuks ei saanud, aga lugesin läbi ning sain vastused, mis sobisid ka geokontrollile. Tartusse on kogunenud ports lahendatud mõistatusaardeid, seekord ei sõitnud lihtsalt mööda, tegin peatuse, et ootel olevate nimekiri natukenegi lüheneks ja leitud aarete oma pikeneks. Aitäh raamatusoovituse ja aarde eest.
Muidugi oli aare seal, kus eelmisel korral kohe kahtlustasime ta olnud olevat. Ega kaaslasele seekord ka kohe näppu jäänud, aga mulle õnneks küll. Aitäh!
Täna oli taas sobiv päev aarde otsimiseks ja väike vihmasabin ei sega seda tegevust üldse mitte. Aitäh peitmast.
Uus tops ootab logijaid. Kirjutusvahend ei mahtunud sisse.
Mul oli nii hea meel, kui see mõistatus tuli, sest raamat on mul kodus olemas ja juba pikemat aega olin mõelnud selle uuesti üle lugeda. Aga nagu ikka, kogu aeg tuli uut lugemisvara peale ja nii ta siis riiulil kannatlikult ootas. Kuni ühe reedese tööpäeva hommikuni, kui otsustasin, et on aeg. Töö jäi sel päeval küll tegemata, aga raamat sai mõnuga kaanest kaaneni läbi loetud ja nauditud. Isabel Allende ON vinge naine. Aarde asukohta teada saades sain juba teist korda sel päeval naerma puhkeda, sest kui Remarque pesitses minu lemmikhobiga tihedalt seotud hoone lähistel, siis Isabel oli end istutanud kaaslase töökoha juurde. Viimane sinine nägu tekitas küll kõhklust, aga kohale me ikkagi läksime. Igal juhul oli päev juba kordaläinud, kui avastasin seniteadmata vaatamisväärsuse Tartust. Aaret aga ei leidnud, kuigi ilmselge peidik oli olemas. Lisaks avanes vastasmaja uks ja sealt ilmunud mees teatas, et kui meid need objektid nii väga huvitavad, siis seal tagapool on veel üks. Otsustasime siiski, et aitab selleks korraks ja jääme ootama kinnitust aarde olemasolu kohta.
No ei tea, esimesel katsel otsisime neljakesi, mingeid asjakohatuid detaile nagu leidsime, aga et ükski neist geopeitusele otseselt ei viidanud, siis ei saanud teist hävinenuks ka tunnistada. Peale veerandtunnist tuulamist lõime käega ja läksime sööma. Aga kripeldama see asi jäi, kõhud täis, tulime kahekesi tagasi, aga tulemust see kahjuks ei parandanud. Aga vähemalt mõistatus sai tehtud ja väärsus sai nähtud :) Tänud peitjale!
Peale rattamaratoni kiire kõrvalepõige Tartusse. Oli pime seega Tartut seekord eriti ei näinud
Raamat on ammu loetud ja mulle see meeldis :) Tänud!
Jõudsime logima alles pühapäeval õhtutundidel. Mul oli seljataga elu raskeim rattamaraton. Suurem muda sai maha pestud, et üldse kannatas autosse istuda. Tartusse jõudes sain aru, et raskused polnud selleks päevaks veel lõppenud. Kogu sodi, mis rataste alt silmadesse oli lennanud, hoidsid pildi nii udusena, et oli vaja tõsist pingutust jälgimaks teel toimuvat... Kotkasilm Peetril ei võtnud kaua aega, et aarde asukoht tuvastada. Ja milline vägev valvur seal kõrval oli!
Mõistatuse lahendasin ma kuuldavasti kunagi ise interneti abiga ära, aga Marje luges hiljem ka raamatu läbi. Nii et tublid mõlemad. Täna naasesime siia Raadilt võpsikust inimeste keskele. Üritasime enne minu mälu järgi Siristaja aaret leida, aga ei kohanud topsi. Siinse peidiku lähistel oli samasugune "pesa" ehitatud nagu Siristaja eeldtvlt lõpus - penoplast maas ja mingid asjad kilekotis puu otsas. Ju see on tartumaalaste omamoodi komme enda välikodu niimoodi palistada. Aarde leidsime vast ilma kellegi aknast piilumiseta. Vaatamisväärsus ja temaatiline asukoht olid täitsa olemas. Aitäh ja tänud aarde eest! Tops korras.
Vahepeal sai raamatut sirvitud ja google abiga ka ülejäänud infokillud kokku korjatud. Kiire logimine täna. Tänud
Millalgi siis, kui mul kooliga täitsa kiire oli, ütles Kaupo, et on ühe raamatuga hädas. Saime diilile, et peale sessi hakkan raamatuga tegelema. Nii põhimõtteliselt läkski. Kuigi minu jaoks oli raamat natuke liiga hüplik ja raskesti jälgitav. Samuti oli sisu osas aspekte, mida mu meelest kuidagi toodi väga esile, aga tervikus need niivõrd olulist rolli ei mänginud. Aga iseenesest oli hea lugeda vahelduseks midagi, mis ei kubiseks §-dest :)
Ma proovisin seda lugema hakata, aga suvel on raske lugeda ning polnud mu teemasse raamat. Jäi pooleli aga õnneks Liis lubas ära teha ning nüüd saime logima tulla.
Raamat sai laenutatud koos Mausiga aga samal ajal olid pooleli ka teised raamatumõistatused. Lõpuks sain vist teise pikendamise ja ühe puhkuse abil raamatu läbi loetud ning aare jäi sobivat aega ootama. Pikk tee oli juba selja taga, nullist nagu midagi ei leidnud aga silmi lahti hoides nägin sobivat kohta, sinnapoole jalutades tervitas aare ka juba eemalt. Aitäh!
Aare sai leitud tänu usinatele sõpradele, kes mu õigesse kohta kaasa võtsid. Alles nüüd, enne logi kirjutama hakkamist vaatasin TED-i kõned ära ja võib juhtuda, et ka soovitatud raamat minu lugemisvarasse mingil hetkel jõuab. Tundub tõesti selline naine, kellelt on nii mõndagi õppida. Aitäh!
Ühel rahulikumal tööpäeva õhtul loksutasin numbrid paika ja panin kollase täpi kaardi peal õigesse kohta. Kuna öös on alati asju siis täna öösel oli aardeid. Tänud!
Mõisatus oli põnev, sai seda raamatut digitaalsel kujul päris palju sirvida. Ettekujutus on raamatust olemas ning pildikeeles võiks isegi ehk vaadata, raamatut ennast ei pruugi rohkem sirvida. Mina otsisin siis linnas ratast, millega aarete juures käia, kuid pokemone leidsin rohkem kui vabu rattaid. Lähenesin siis mina nullile ja vaatasin rada, mis ei olnud georada ja siis märkasin üht prussakat, kes ei olnudki prussakas vaid aare. Tänud värvika autori tutvustamise eest!
Hakkasin siis eile õhtul lugema, kuid nii põnev ja hea raamat oli, et ei saanud muidu, kui pidi ühe jutiga lõpuni lugema. Kell oli 3:34, kui kaane kinni lõin.
Meenutas ülesehituselt mulle väga minu lemmikraamatut, nii et, kellele veel "Fortuna tütar" meeldis, soovitan soojalt Asha Miro ja Anna Soler-Pont'i raamatut "Sandlipuu jäljed".
Aitäh mõnusa aarde ja väga hea raamatu eest!
Koostöö viib sihile! Seekord oli nii, et Elika luges raamatut ja lahendas ülesande. Üritasin ise ka veidi, aga...
Tänud peitjale ja pikka iga aardele!
Vurasime aga autoga nulliligi ja ega siin õnneks kaua ei läinud, kuniks karp näppu jäi. Aitähhid peitjale!
Raamatuga läks algul hästi. Lugesin huviga ja siis ärkasin hommikul. Selgus tõsiasi, olin magama jäänud ja ühtegi vastust paberil ei olnud. Lisaks kõigele tuli osa uuesti lugeda, sest mitte midagi ei mäletanud. Osa lasin veel ülejala aga vastused sain.
Täna oli ilus päev jalutamiseks. Tänud kutsumast, oli tore!
Tegin lõunalt tulles üksrattaga veidi pikema tiiru, ootasin kuni kõrval autos lõunatanud mugu lahkus ja panin nime kirja. Aitäh.
Kui kõik ausalt ära rääkida, siis ... ma olen kunagi varem "Vaimude maja" lugenud ja mulle see ei meeldinud. Sel ajal ma veel pidasin iseloomu tugevuseks, kui lugesin lõpuni raamatu, mis mulle ei meeldinud, muidu oleks see pooleli jäänud. Nüüd pean ebameeldiva raamatu lugemist ajaraiskamiseks. Ega ma midagi paremat ei oodanud ka "Fortuuna tütrest", aga .. see meeldib mulle veidi rohkem, äkki loen ta kunagi isegi lõpuni. Aarde lahendamiseks piisas hetkel ainult kergest lehitsemisest ja natukesest õnnest. Kirjanik meeldib mulle kusjuures väga - huvitav naine! Arvasin, et kohapeal läheb lihtsalt, aga uurisin päris mitu kohta läbi enne kui kätte sain. Aitäh!
PS. Raamatuga sai nalja. Kodus mul seda polnud ja soetada polnud plaanis. Minu kodulähedases haruraamatukogus seda polnud, tellisin suurest raamatukogust. Kui järgi läksin, siis selgus, et raamatukogus oli raamatukogule kasutu kirjanduse müük ja seal pakkumisel täpselt sama raamat hinnaga 0.80€. Ostsin siis hoopis endale raamatu, et kui ei viitsi kohe aaret ära lahendada/raamatut lugeda, poleks tarvis kiirustada. Kui keegi peaks tahtma seda raamatut minult tagastamatuks laenuks võtta, siis võib julgesti märku anda. Nii paari nädala pärast kipub ta mul üle jääma.
Vastused sain enne kätte, raamatu vist ikka lugesin lõpuni. Tänud peitjale!
Selliseid raamatuid satun lugema harva ja sedagi kas soovituste peale või geopeituse tarbeks. Enamus lugemisajast valdas selline „meh“-emotsioon, alles lõpupoole ja raamatu kaant viimast korda sulgedes sain aru, kui väga peategelastele kaasa olin elanud. Selle eest ka viiekas Goodreadsis, puges pisut naha alla küll. Caro jutu põhjal tundub, et tuleb ka „Vaimude maja“ üle vaadata :) Aitäh ja palun veel raamatuaardeid!
Isabel Allendega olin enne juba tuttav. Tema "Vaimude maja" raputas minu maailma tohutult. "Fortuuna tütrega" polnudki tuttav, lugesin kohe huviga, kuid minu jaoks jäi see võrreldes "Vaimude majaga" siiski lahjemaks. Väga põnev oli TED-i kõnet kuulata ning kirjaniku kohta huvitavaid fakte teada saada. Aitäh nende hästi veedetud tundide eest!
Aare ise paistis kaugele, autos selgus, et see polnud päris see, kuidas ta oleks pidanud olema aga eks omanik vaatab ükskord ise üle.
Surusin Toomale raamatu pihku ja nii poole tunni jooksul oligi kõik vajalik olemas - tal kohe on selle peale annet. Saime kõik klappima ja aare ise andis end kenasti kätte. Täname peitmast!
Leidsin täpselt keskööl. Polnud enne kursis ei raamatu ega kirjanikuga. Silmapiir avardus. Aitäh!
Tublil Krista oli taaskord kodutöö tehtud. Nüüd on mul ka video ja teinegi vaadatud (oi, meeldisid!) ning raamat ootab lugemist. Aitäh peitjale huvi tekitamast!
Aarde lahendamine polnud just kerge, kui raamatut plaanis sellel hetkel lugeda ei olnud. (Kindlasti saab see tulevikus loetud.) Eriti veel, et eestikeelset raamatut kätte polnud võimalik saada, oli keeruline leida ingliskeelesest raamatust õigeid kohti ja inimesi. Sellegipoolest aitäh koleda ilmaga kodust välja ajamast!
PS Kuupäevas pole tagantjärele enam küll kindel.
Kristal oli kodutöö korralikult tehtud.Meil oli ainult kohele minemise vaev.Aitäh!
Raamat sai kohe läbi loetud ja koordinaat edenes ja täna kripseldasime nimed ka raamatusse. Tänud peitjale.
Mis ma oskan muud öelda, taaskord oli Karl see, kellel oli eeltöö tehtud selleks, et võiksime minna seda aaret leidma. Ehk siis, saime selle kirjaniku leiu endale nn krediidi peale. Aga. Mul on ikka kindel plaan Helle-Mari müüva kirjelduse peale see raamat ise ka lugemiseks ette võtta, päriselt ka :). Ja kui see tehtud saab, jagan ka laiemalt muljeid ;).
Siin algas nüüd Tartu tripi 5. etapp. Vahepalaks käisime põgenemas. Eduka väljapääsu ja järgmise geopeituse välise tegevuse vahele jäi tunnike vaba aega. Geopeiturid sisustavad selle ikka leidmata aarete otsimisega. Ma viisin kaaslased nulli. Rääkisin lahendusprotsessist ja panime nimed kirja.
Mõistatuse puhul kasutasin e-raamatut. Kuna valikvariandid olid päris hästi koostatud, siis ei piisanud ctrl+F funktsiooni kasutamisest vaid pidi natukene ka süvenema. TED kõnet sain kuulata kokku kolm korda. Esimene kord mängis see lihtsalt taustaks ja õiget vastust ei kuulnud. Teine kord kuulasin tähelepanelikult aga ikka ei saanud teada vastust oma küsimusele. Ja alles siis avastasin, et on 2 erinevat TED kõnet. Kirjanik mu lemmikute hulka kuuluma ei saanud aga aitäh aarde eest!
Nii uus mõistatus, et mina polnud selle lahendamiseni veel jõudnud. Silma oli küll juba jäänud. Karlil jälle hea eeltöö tehtud ning nii see leid tuli. Tänud peitjale!
Peale edukat põgenemist võtsime suuna selle aarde poole. Õnneks saime taas Karli ära kasutada kellel raamat oli loetud ja kes kiitis seda taevani...Kohapeal leid tuli kiirelt. Tänud peitjale!
Väga hea raamat. Tänud peitjale selle tutvustamise eest. Aarde leidmisega ei läinud ka kaua. Aitäh!
Selle aarde leidmiseks ei pidanud tööteel isegi ringi sisse tegema, piisas 10 sammu kõrvale astumisest ja olemas oligi.
Mäletan, kuidas peitja ühe järjekordse geotuuri käigus sellest raamatust suure õhinaga rääkis. Väga huvitav on kuulata inimest, kes lugemisest niivõrd palju ammutada suudab, eks see suunab ennastki mõnd uut raamatut kätte võtma. Parasjagu oli mul järjekordne Dan Brown pooleli, aga lubasin selle kohe järgmisena ette võtta. Kui aare eile hommikul avaldus, oli selge, et nüüd mul enam pääsu pole. Pärast tööd väänasin kodutee raamatukogust läbi ning õhtul jõudsin juba raamatuga algust teha. Oleks ilmselt ühe jutiga lõpuni lugenud, aga vahepeal oli vaja ka õhtune geotuur teha. Öösel koju jõudes jätkasin lugemisega ning lõpetasin vastu hommikut kella 5 ajal. Üldse polnud kahju, väga meeldis! Töö juures vaatasin üliinspireerivat TEDi kõnet ja lugesin autori kohta lisa. Ainus mõte peas oli, et loodetavasti on mu huumorisoolikas samas vanuses sama heas korras nagu sellel tädil, vinge mutt! Sobitasin numbrid kokku ja booyaka - esimese korraga roheline tuli. Tekitas kordades parema tunde kui see eilne geokontrolli tuim reaalajas vägistamine, mida oli pisut piinlik isegi pealt vaadata, peitjast kahju ja...jah :) Kui nüüd öeldakse, et ega kõik raamatud polegi kõigi jaoks, siis noh...ega kõik aarded pole ka kõigi jaoks :) Täna näpistasin lõunapausist veerand tundi ja läksin logima. Avasin logiraamatu ja... uus üllatus seeriast "Tunne kaasgeopeitureid, kellega aeg-ajalt ühes linnas sattud olema" ehk siis Miki, ma ei teadnudki, et sulle sellised naistekad peale lähevad, hihihihi väga vahva :D
Aitäh peitjale kvaliteetkirjandusse teed näitamast! :)
Möödaminnes kiire leid. Leitud, logitud, aitäh.
Või siis noh, kuidas ma nüüd ütlen, tegelikult siiski..
Logelesin parasjagu unist pealelõunat oma lemmiklinnas nimega Tartu, kui aare avaldus. Tuli kaminas, kass nurrus vaikselt kõrval diivanil - idüll! Ühel hetkel käis see spetsiifiline mulks-mulks-mulks, see uue aarde mulksatus noh. Ah, las olla, nagunii kusagil Tallinnas, las lippavad. Ei hakka kassi häirimagi. Muidugi sai uudishimu lõpuks võitu, loivasin moblani ja näedsa, see on ju seee! Peast päris kõiki vastuseid ei kõmmutanud, et peab ikka raamatust üle vaatama. Käsi venis harjunud liigutusega riiulis just õige raamatuni, klaas hõõgveini käpelt kuumaks ja sättisin ennast fliisteki all mõnusalt nurrumise taustal lugema. Moblasse aarde juurde tekkisid vaikselt tähtede asemele numbrid ning ühel hetkel tuligi raamat kõrvale panna ning ennast tagajalgadele ajada.
Peale pisikest jalutuskäiku kohale jõudes ei olnud isegi ärevust, kas olen esimene või teine. Pigem vaevas mind muu mure, et ega see äkki ei olnud "see" seeria, kus ise järgmise peaks peitma ning kontrollisin käigupealt kirjeldust ning seeria eelmiste aarete kirjeldusi. Vist vedas. Aaret parasjagu õngitsedes helistas juba Ethel. Krt, sees läks õõnsaks, et äkki jäin vahele või midagi? Huh, õnneks mitte, hoopis teisest aardest rääkisime.. ma siis targu ei avaldanud ka, kus ma olen ja mida parasjagu teen. Logi läks kirja kusagil 18:20 ning selleks hetkeks ei olnud veel ühtegi rohelist geokontrolli lehel ja ei hakanud mina ka traditsiooni rikkuma ja teiste esmaleiu lootust suretama (äkki keegi on juba kohale kappamas ja siis ma nüüd niimoodi rikun kõik ära) Kus mina teadsin, et järgmine alles järgmisel päeval kohale longib. Ühesõnaga, kõmmutage terviseks! Geokontrolli geokontrolliti "Geokontrolli" juures ligi 6 miljonit korda - pikk tee on veel minna :) Geokontroll
Mõnus õhtu jätkus diivanil lemmikraamatuga peaaegu südaööni, kuniks tuli asjad kokku korjata ning pealinna poole venida. Loomulikult pisikese haagiga, kes siis otse.. Aitäh!