Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nojah, seda oli ju arvata. Koperdad seal metsas, kott tehnikat täis. Oli ainult aja küsimus, millal ma selle ära kaotan. No ja nüüd siis ongi, kadunud, noh . . .
PS! Aare on kalibreerimata.
PS2! Metsa koordinaadid ei ole kindlasti ülitäpsed, kuid õnneks ei otsi te ka nanot kuuseokste vahelt :)
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lahe_teostus (12), soovitan (6), 2019_aasta_aarde_kandidaat (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC85KZV
Logiteadete statistika: 113 (99,1%) 1 3 2 1 1 0 Kokku: 121
Mittelagunevad osad loodusest eemaldatud, teeme koha vabaks uutele ideedele. Loodusliku aarde elueaks sai 3,5 aastat, lootsin rohkem aga ju siis nii. Aitäh kõigile otsijatele toredate logide eest!
Tulin otse NHT11 juurest ja olin üllatunud, et sisuliselt Tallinna linnas on võimalik sellist rabaelamust saada. Siinsest nullist leidsin kahjuks ainult aarde jäänused.
Olime "Võluri kadunud võluvõimete" juurest NHT 9 juurde teel, aga kuna poolel teel näitas äpp, et kusagil umbes täpselt siin on "Kadunud vidina", siis hargnesime ja püüdsime seda leida. Olime otsimisse nii haaratud, et unustasime oma koera jälgida. Järsku küsis keegi, kus koer on. Metsas puhmaste vahel vabalt silkavat väikest energiapommi, kes üldiselt alati meie ligi hoiab, polnud aga kusagil. Meie jaoks sai sõna "aare" hoobilt teise tähenduse ja kuju. Kõik huilgasid ja kutsusid koera nii mis kole umbes kümme minutit, aga mida pole, seda pole. Hakkasin siis tasapisi tagasi liikuma, sest mine tea, millal ja kus ta juba kadunuks jäi. Ja järsku näen eemal midagi kahtlast. See pidi raudselt olema see aare, mida äpp näitas. Pinge oli õhus ja närvide rahustuseks katkestasin korraks koera otsimise ning läksin ikkagi aarde juurde. Teen kaane lahti, ja mis ma näen: "Home is where my dog is". Püha müristus! Jõudsin juba mõelda, et kas see on mingi märk. Kas peaksin nüüd tõesti uskuma, et koer läks ise koju? Ja järgmisel hetkel hõikas mu tütar pisarsilmil, et meie nunnu on leitud! Huhh! Oli see vast jaht!
Vidina küljest tahtis üks tükk kaduma minna, aga sain sabast kinni. Seda tagasi pannes nägin ka mis aardelaeka peal algselt vist hästi näha oli. Väga lahe.
Praegu on siinkandis lahe jalutada. Maastik nagu linnapargis. Kadunud vidina leidsin ka. Aitäh!
Kui on võss sääsest hall
ja sind ründamas suur parm.
Kui on võss kärbsest hall
ja sind ründamas on suur parm,
Nõnda hea on mõelda siis,
et peitja just siia aarde viis
ja kraavi ääres väike rada
hoopis puudub siin.
Aarde kaas on pooleks läinud.
Aitäh, kena teostus!
Leitud koos kasutjaga bnnmox. Liikusime võluri aarde juurest siia ja õnneks siin kaua ei läinud. Eelmised olid teed sillutanud kangutamisega :)
Võluri kasti juures kohtutud peituritega liikusime koos järgmise samade autorite poolt peidetud aarde juurde. Selle leidmine oli vaat et lihtsam ja lihtsam oli ka avamine (suur tänu eelmistele, kes selle ilmselt lahti kangutasid). Saime kõik oma nimed kirja ning sumpasime läbi metsa tsivilisatsiooni tagasi. Aitäh peitjale ning otsinguseltskonnale!
Käisin täna Adventure Läbi tegemas Glehni lossi juurdes. Otsustasin, et tulen Harku metsa ka, kui juba siin kandis olen. Algselt plaanisin teist punkti võtta aga ei pääsenud otse ligi. Tulin hoopis siia. Maastik oli väga mõnus. Mulle meeldib. Jalg vajus mõnes kohas veidi sisse aga sokid jäid kuivaks. Mul prille ei olnud kaasas (õigemini suutsin ilma jääda neist. Uusi ei ole jõudnud soetada). Oli veidi kergelt hämar. Aga leitud sai. Tekkis küsimus, kuhu logida. Loogiline on, et käib pealmine osa lahti. Mida ei tule lahti, seda ei tule. Ei julgenud toorest jõudu ka rakendada. Lõhub ilusa meistriteise ära. Kinni oli külmunud. Avatud sai. Milline üllatus aarde näol. Loodetavasti ei pillanud, kaotanud aarde enda oma mets. Südamerõõmud ikka alles jääksid. Õnneks oli pliiats olemas, sai nimi kirja. Jõudsin juba mõelda, tuled pika ja konarlik tee, siis jääb nimi logimata. Õnn oli minuga. Aitäh! Avastan aina rohkem Harku metsa. Just kitsad kõrvalised rajad lemmikud.
Logi oli täitsa märg. Kuivatasin, jätsin imurid ja minigrippisin raamatu.
Lapsevankriga olen Harku metsas igapàevane jalutaja ja kõik teeäärsed punktid on enam-vähem võetud, seega jätsin mehe lastega koju ja kutsusin kaasa mugust venna, kes tunneb seda metsa nagu oma viit sõrme. Kodust haarasin kaasa orienteerumise kaardid ja nii me ka siia mööda radasid matkasime. Aitäh, väga uhke aare! Ps: logiraamatud olid niisked aga hetkel toimivad.
Kohale ukerdamine üle juurikate ja kraavide ratas käekõrval, tasus end ära. Tore aare kenas metsas. Tänan!
Oi kui tore kunstiline väilimus. Mis siis, et kalibreerimata. Noh tegelikult on kalibreeritud variant ka mul ühes kohas olemas aga ilu vastand pidigi olema otstarbekus. Aitäh.
Leidsime, veidi raskelt avanev karp ja niiske sisu. Aga peidik ise suurepärases korras.
GC väidab, et see on minu 400-s aardeleid käesoleval aastal, seda verstaposti olen varasema 13 aasta vältel vaid neljal aastal ületanud. Tore vidin oli ja mets pidas mind mustikatega kinni. Mugisin seal kahe suu poolega mustikaid, endal kõrvaklapid peas ja kuulasin musa, kui järsku neli meest minust mööda jooksid. Kena ehmunud nägu oli mul ilmselt peas. Aitäh aarde eest. 27 päeva veel "iga päev üks aardeleid" ja peale seda luban endale taas normaalset geopeituri elu elada ega sunni end igapäevaselt leidma.
Hommikul korraldasin Marje ja Paavo seltsis endale sellise aarde leiu, mis mul juba 2014 ära leitud oli :D. Hea ikka, et koju jõudes kohe logima hakkasin ja märkasin ning jõudsin õhtuks järgmise aarde juurde jalutuskäigu välja mõelda. Vidin on äga lahe aare Jutalt, midagi lahjemat poleks oodanudki :). Kahju muidugi natuke, et alles nüüd selle aarde juurde jõudsin, oleksin kindlasti aaret muidu märkinud ka AA valimisel. Aga panin siis preemiaks vähemalt nüüd kandidaadisildi, aitäh veelkord toreda aarde eest.
NHT100 juurest sai siia kõnnitud. Õnneks küll mööda rada, aga väsitav oli see pidev maha vahtimine, et juurika taha ei komistaks. Nimed kirjas ja edasi võluri juurde.
Sai tuldud Harry Potteri juurest külast otseteed läbi rabalaugaste..oh seda märga teekonda...juba kujutan ette, millised krimpsus varbad mul pärast on Tänud
Äge syda 3713. Meile meeldis Found it: 07.Jun.2020 12:33 Kadunud vidina / Lost widget
Võtsime jälle rattad ja naabripere kaasa ja läksime Harku metsa pedaalima. Veel üks kadunud asi. GP lehe järgi on neid hetkel tervelt 24, küll on kadunud rohud, küll võluvõimed, küll oravad. :D See oli järjekordne kaunis aare, rõõm selliseid leida. Aitäh!
Võtsime kambaga sihi Harku metsa ja pärast arvestatavat matka jõudsime kadunud vidinani. Seltskonnaga koos on lõbus sinna kanti minna seiklema. Ilus, vahva, tore aare. Aitäh, meeldis! :)
Kuigi just ühe aarde leidsime jäi silma ka kõrvalolev. Olles kõik suured tehnikamehed jäi vidin meil siiski kalibreerimata. Kahtlusi aga tekitas hoopis see, et läheduses oleva aarde logiraamatus olnud vanaema Ester siia ei jõudnudki. Loodame, et vanaema lastega turvaliselt kodus. Vahva aare, tänud!
Päris suur vidin, mida igapäevaselt metsas kaasas kanda. Vähemalt oli ilus ja peitis endas ka logiraamatut. Aitäh!
Vägev käsitöö. Jälle Kenno leidis enne mind üles
Leitud. Peitja on tublisti vaeva näinud. Aitäh!
Aare on osaliselt taastamisel, logiraamat on siiski leitav ja nime saab kirjutada. Kes tahab terviklikku aaret leida, ootab paar päeva.
Ka rattaga, mida ma lõpuosas pigem käekõrval lükkasin. Teises suunas lahkudes oli ratas vesiseid kraave ületades tugevaks toeks. Kuskil seal laugaste vahel kohtasin noori, kes mängisid mingit orienteerumismängu. Presenteerisin neile siis GP-t, mis neile päris võõras ei olnud aga kuna nad oma ainukest otsitud aaret ei olnud leidnud, siis oli mängu vastu huvi kadunud.
Üritasime rattaga. Peaaegu drive in, aga naha võtab ikka korralikult märjaks. (jalad ka) Tänud väljakutse eest!
Uhke aare paistis kenasti eemalt silma. PS!-st küll aarde juures aru ei saanud, kodus hiljem seletati, mida see algselt tähendanud oli. Väga vahva!
Tee aardeni oli väga vaevaline, mülgas mülka otsas ja hüpe hüppe otsa, kuid kohale me jõudsime ja saime nautida meistri kätetööd. Aitäh!
Jalutasin naaberaarde juurest kohale. Kahtlane koht hakkas juba kaugelt silma ja seal see kadund vidin oligi. Leitud! Aitäh :)
Nulli jõudes tekkis korra ahastus, et tuleb ilmselt pikem otsimine. Selgus siiski, et piisas vaid silmade avamisest.
Sellise ilmaga oli kohaleminek lausa lust. Pisut sai jääd lõhkuda ning nimi oligi kirjas. Armsake. Tänan.
Märtsist saati on see kodule üks lähim aare otsimata laagerdunud. Enam ei pidanud vastu, päev nõudis leidu. Matk aardeni oli meeldiv, ei murdnud konti ega niisutanud jalgu. Nullis ootas viks ja kena teostus, meitele meeldis. Lumetagi leitav :-)
Täname peitjaid mõnusa matka eest tuttavais paigus! Aare kuiv ja korras, kuigi niiskel ajal - nagu meitel siin nüüd on - saavad logiraamatud kerget niiskust. Jätsime Lego pardi, võtsime nii mõnedki sõõmud värsket õhku.
Tulime Mickeyt metsast päästma ja kätte ta saime! Kohale jõudsime peaaegu kuiva varbaga kuid tagasiteel tuli paar prohmakat sisse ja väljusime metsa alt ikkagi lirtsudes. Tänud südamliku aarde eest!
Võluri kadunud võimed on hästi meeles ja kuigi teadsin, et siingi midagi head, siis siiski kuidagi ei jõudnud seda aaret otsima. Täna oli vaja auto mootor soojaks sõita ja ega palju leidmata aardeid enam linnas pole. Tulin siis siia ja tegin mõnusa jalutuskäigu metsa all. Hiljem sain teada, et siin saab ka kalibreerida, aga puit oli märg ja ei osanud midagi muud vaadata. Aitäh mõnusa jalutuskäigu eest.
Kuna juba siinkandis ja jalad märjad, siis mis see paarsada meetrit enam ära on. Käes, tänan.
Metsas on mõnus, igal ajal, igal aastaajal. Väike jalutuskäik kuluski ära ning sai suund selle vidina suunas võetud. Leidsin kenasti selle üles, seega enam ta kadunud ei ole. Aitäh.
Leitud koos võõra valge koeraga, kes põõsast välja ilmus. Hiljem tuli muidugi koera omanik ka.
Vahest tundub mullegi, et minu abivahend on täiesti kalibreerimata.
Tegin väikese sörkjooksu kodust aardeni ja tagasi.Metsa jõudes hakkas kergelt vihma tibutama.Õnneks suuremat sadu ei järgnenud. Toreda teostusega aare,Harku metsas on ikka mõnus aega veeta.Aitüma peitmast
Väike jalutus ja kiire leid.
Igasugu vidinaid ka metsa jäetakse :)
Terve päev on täna nelja seina vahel oldud ja nina pole välja saanud. Tegin rahvale ettepaneku. Kes tahaks õue jalutama minna ja samas ka Jutside aaret otsida. Hääletuse tulemus: 3 poolt ja üks vastu. Seega laadisime need kolm poolt häält autosse ja start. Auto pargitud, alustasime patseerimist. Me ikka lähenesime seda keerulisemat teed pidi, aga seda teed mööda oli ikka tohutult mustikaid. Kohapeal andsid kõik aarde eest tvelv points. Kui logi kirja sai, hüüdis Mia kaugemalt. "Siit läheb lai tee." Läksime kaema ja tõesti on siin lausa magistraal tee. Nii me siit auto juurde sammusime. Korjasime ka Miaga natuke mustikaid. Suured tänud ilusa aarde eest. Meie pere ootab Sveni ja Juta poolt uut aaret.
Ragistasin otse NHT9 juurest, kaugelt juba süda hõiskas. Ja ragistasin otse tagasi Pilliroo tn parkla poole. Mitu toredat märga kohta jäi ka teele, keegi usin võiks nende juurde ka mõne karbi poetada, jäävad muidu tähelepanuta veel.
Ilus aare!Leidsin lähedalt ka ühe krimpsus muraka.Tänud aarde eest!
Ma pole küll suurem asi korilane, kuid sinetav metsaalune murdis isegi minusuguse. Viimase 300m läbimine võttis nende takistuste tõttu aega kuskil tund aega. Aitäh, meeldisid nii aare kui teekond! :)
Jutsi kadunud vidin sai kenasti leitud ja õnneks ise ühtegi vidinat teel sinna ära ei kaotanud. Tänan.
Kui juba siia metsa Oravat rookima tulime, siis otsustasime ka kadunud vidina üles otsida. Mõnus õhtune viiekilomeetrine jalutuskäik tuli. Täname värske õhu mürgituse eest! EVEJ
Ega ma muidugi kaarti ei vaadanud, et kuiva jalaga või suisa drive-in kohale saada. Valisin rattaga lähima koha lähenemiseks, ratta peitsin teest veidi eemale ja jalutsain läbi märgade rabalõikude aardeni.Tänase palava ilmaga oli vesijahtus tegelikult boonuseks. Kadunud vidina leidsin ka üles, oli teine kohe kännu otsa kukkunud.
Raporteerin, [jutsi], ma leidsin su vidina üles! Tundub päris tarvilik vidin georetkedel seljakotti viskamiseks :o) Kalibreerimise pärast pole tarvis väga muretseda, selle kaliibriga vidinad üldiselt uuesti kalibreerimist ei vaja - kvaliteetne käsitöö pealegi, mitte mingi masstoodang. Metsa koordinaatide osas ma kah ei kaebaks, antud koordinaatidel leidub metsa küll ja veel. Kuna vidin on muutunud küllalt populaarseks kohalikuks vaatamisväärsuseks, siis ei hakanud seda kaasa tooma, las aitab eksinuil kodutee leida. Soovitaks sul parem uus vidin meisterdada. Võid vabalt ka metsa kaasa võtta, sellest pole midagi hullu, kui jälle ära kaob - kõigil ainult hea meel! :P
Tegin koduteel peatuse, jalutasin tuttavatel radadel, leidsin vidina üles ja võtsin suuna tagasi. Tänud toreda aarde eest!
Siinkohal oli GPS-ist kasu küll, täitsa ilusaid radu näitas aardeni. Õige paik jäi juba eemalt silma ning seega GPS-i soov mõniteist meetrit mujale minna ei olnud mingiks takistuseks. Ilus vidinas sinna metsa kaotatud, aitähhid!
Ah et selline vidin on kaduma läinud :) Tänud näitamast!. Nagu ikka geopeitur, väikseid võsateid mööda kohale ja tagasi mööda laia maanteed.
Leitud ja logitud! Nunnu aare! Tänud tegijale! :)
Vidin sai leitud. Aitäh, väga armas aare ja kodumets on ka alati armas. Aitäh!
Tulin töölt koju, magasin peavalu ära ja asusime Exega õhtuse jalutuskäigu suunda valima. Valgustatud Harku mets sobis selleks väga hästi. Ühes kohas küll ei leidnud sobivat rada ja läksime otse aga peatselt tegime jälle paremaid valikuid. Aare sai hämaras leitud ja autosse jõudsime juba pimedas. Aitäh!
Igaks juhuks läksime sel õhtul jalutuskäigule kummikutes. Tegelikult oli nii kuiv, et oleksime ka ilma hakkama saanud. Leidsime kadunud vidina üles. Täitsa vahva vidin oli. Tänud!
Tore aare ja ilus jalutuskäik metsas. Mõne aja pärast ilmselt on aaret juba raskem leida, sest sulandub iga päevaga rohkem loodusesse.
Ehkki mul polnud halli aimugi, kus aare asub, rühkisin puhtalt oma intuitsioonile ja kaherattalisele sõbrale toetudes otsejoones aardeni. Äge teostus! Ja milline värske lõhn jäi kätele! Muide, praegu, kell 14.21 on mets nauditavalt hiirvaikne ja kevadine, ei ühtegi ületreenitud mugu terviseradadel traavimas
Ilm oli mõnus ja aardelaegas tekitas veel lisaks positiivseid emotsioone :) No mida veel tahta!
Suured tänud, meile väga meeldis!
Jälle targem. Tänud Väga tore teostus. FP kindlasti
Leidsime toreda vidina. Metsast ära tooma seda ei hakanud, panime lihtsalt nimed kirja. Täname!
Keerasime juba tuttavast kohast metsa, tänu pidevale seal käimisele teame täpselt kust üle kraavi saab ja nii me täiesti kuiva jalaga kohale jõudsime. Ossa kui nunnu! Niisugune vidin siis taskust välja kukkunud, mulle väga meeldis. Aitäh!
Paar tundi tagasi kui kohtasin Madist, siis näitasin talle oma veel plaanis olevaid aardeid. Nähes minu jalanõusid ja vidina aaret, vangutas ta pead. Pidasin plaani kas jätta seda aaret vahele või mitte. Ei suutnud ma vastu panna.
Harku metsas ketistasin enda ratta posti külge ja asusin kraavi ületamiseks sobivat kohta otsima. Usk ühte vees lamava peenikese oksa mitte murdumisse oli piisavalt suur, et kõndisin kui Jeesus üle vee. Edasi järgnes üsna põnev maastikuarhitektuur. Veel üks kahtlaselt vesine koht ja edasi oli jalutuskäik pargis. Teelt eksida ei olnud võimalik. Eksimine tähendanuks ju omadega kraavi sattumist. Poolel maal piilusin korra kaugust ja siis täpselt nullis võtsin teistkordselt kaardi ette. Konteiner jäi silma kähku. Kadunud vidin oli üllatavalt nunnu. Kellelt see kadunud on huvitav? Aitäh aarde eest!
Käisime jalutasime, eesmärk teada saad, mis vidin siis siia kaotati. Talvine suusarada oli veel jääs, kuid muu loodus ootas juba kevadet. Laekusime juba geopeitusest tuttavat rada mööda, seekord vaid veidi kaugemale metsa. Ilus aare, aitäh!
Täitsa mõnus jalutamine, aare paistis ka juba kaugelt silma. Tänud peitjale!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Aarde avaldudes hakkasid kohe näpud sügelema, et tuleb minna. Plaan oli õhtul pärast laste magama panemist siia hiilida. Aga kuulsin, et kohe minnes, saab ka seltsilised kaasa. Haamer lendas kärmelt nurka, kiire boksipeatus ja suund tuttava raba poole. Koht on vist nõiutud kuna lisaks peitjale õnnestus ka minul seal üks vidin ära kaotada. Nimelt kunagi võluvõimeid taga ajades, kaotasin ma oam taskulambi kuskil seal ära. Kuna mul olid kirsad jalas, mis tundusid teiste papudega võrreldes tunduvalt veekindlamad, siis võtsin raja otsimise enda peale. Üks ehmatus küll oli, aga jõudsime kõik kuivalt kohale ja tagasi ka isegi. Kadunud vidin jäi kiirelt silma. Vaim oli küll valmis et nüüd läheb suuremaks kalibreerimiseks aga kiirelt sai selgeks et kõik oli täitsa paigas.
Tänud.
Kuna kõik kaasasolnud lahedad asjaosalised on juba oma versioonid sellest rännakust alates plaanide tekkimisest kuni finaalini ja sealt edasi juba kirja pannud, siis ma ei hakka pikemalt enam kirjutama :) Tänud kõigile ja aardepanijale sellise eriti nunnu aarde eest!
Päev otsa olin levist eemal olnud ja v6rkku j6udsin alles tööpäeva l6pus. Kiire lugemine ja kui nägin et plaan vidinajahile minna, siis sättisin autonina ka 6iges suunas. Olin sattunud täpselt sellisesse ajastusse et saabusime k6ik m6neminutiliste vahedega. Auto juures oli mul endalgi kerge m6ttepaus et kas matkasaabas v6i kummik. Kui aga nägin et Merle oli tossus, siis arvasin et ei hakka kummikut panema. Merle v6ttis veel terve geokoti kaasa, mine sa tea mis vidinaga silmitsi seista tuleb. Ja nii me siis looklesime Silveri sabas ilma et oleks ise kordagi gepsu taskust välja v6tnud :D Vidin oli lahe ja mitme m66teseadmega yle kontrollides oli diagnoos et ypriski täpselt kalibreeritud ;) Tänud peitjale värske6hu doosi eest
Tööpäeva lõpp läheneb, ilus ilm ahvatleb juba tükk aega akna taga ja sobivalt kostub hõige, kas lähme kadunud vidinat otsima? Muidugi lähme! Millal? Kohe, kodust läbi, tossud jalga ja lähme. Kõlab küsimus, kas tossud on seal ikka hea mõte? Alles siis vaatan kaarti.. ja muigega meenutan, kuidas eelmise aasta jaanuaris peitja kõrgelt auhinnatud naaberaarde juures saamatuna pusides läbivettinud tossudega lõdisesin.
Hea ajastusena jõuame kõik kokkulepitud kohta mõne minuti sees, kuigi suudan eelnevalt õigest teeotsast mööda sõita ja nõutult pisut ekselda. Igaks juhuks seljakott kaasa, mine tea, mida kõike peitja siia metsa ära kaotas... Usaldasime täielikult navigaator Silverit, kes oleks võinud vabalt meid kilomeetrise ringiga ka aardeni juhatada, mõnusa jutuvada saatel kalpsasime rõõmsalt tema juhtimisel üle ja ümber kraavide vidina suunas.
Tänud peitjale, vahva vidin otsijate rõõmuks siia ära kaotatud. Oli mõnus jalutuskäik.
Peale tööpäeva sai üleaedse Mikiga veits juttu puhutud ning sai selgeks, et täna võiks mõnda lähedal asuvat uut aaret külastada. Parkisime kodus kõhud täis ja peagi hakkasime liikuma sihtkohta, et kogu meeskond kokku saada ja aarde poole teele asuda. Kummikud tundus õige valik, kuid meie suurepäraste oskuste juures ei takistanud miski ka sinna sisse veidi kevadist vett hankida, ühesõnaga lõbu laialt :).Supper seltskond, tore leid ... Äge!
Pealelõunat aarde kirjeldust lugedes ei osanud selelst midagi arvata, sisetunne ütles, et kaasa on vaja võtta igasugust varustust. Peale õhtusööki toppisime taskud erinevaid vidinaid täis, võtsime koera kaasa ja hakkasime astuma. Pelle polnud varem selles kandis käinud ja enamus aega kulus erinevate kohtade nuusutamisele. Mõned kümned meetrid aardest märkasime metsavahel Erkot kes oli kohale vändanud. Panime koos nimed kirja ja vedasime väsinud kutsika koju tagasi.
Oli jah üks teine plaan kokku lepitud, kuid ega plaan pole kivisse raiutud. Mingil hetkel helistas Kristjan ja pakkus, et võiks seal ära käia. Leppisime siis teistega kokku, et sobib, kuid tuli ikkagi välja, et Kristjan hülgas meie jõugu, haaras hoopis naise ja peni kaasa ja tegi meile aprillitünga. Päeva see muidugi ei rikkunud ning kogusime oma jõugu kokku, mulisesime geoparklas ning käisime ise ära. Targemad olid kummari jalga pannud, kuid siis sai tarkus ka otsa - kui hästi otsida, siis ikka leiad koha, kus vesi üle kummikuääre tuleb. Tegelikult oli mõnus õhtune ragistamine, kus käisime ka mõned naaberaarded läbi. Aitäh!
Tegelikult oli tänaseks plaan hoopis teine kokku lepitud. Miki helistas tööpäeva lõpus ja küsis, et ehk lähme hoopis seda aaret võtma. Mis mul selle vastu olla sai- mõnus jalutuskäik Harku metsas. Üksi küll lastega poleks viitsinud seda rapikut rassida. Ületasime kraavi ja panime Karli vankri põõsasse ning võtsime Karli sülle, tassisime Priiduga Karli korda mööda, päris raske oli, aga oma lohakus, et kõhukoti koju unustasime. Kohale jõudes oli ohoo-armas konteiner oli. Tänud mõnusa seltskonna eest ja tänud ka peitjale.
Leitud ja logitud.
Leitud ja logitud.
Tegime koeraga kerge õhtuse jalutuskäigu. Aare paistis juba kaugelt. Midagi keerulist ei olnud, tuli lihtsalt kohale minna ja logida. Kokku tuli sellinne 7km ring. Koerale väga meeldis sellises kohas ringi uudistada. Paluks veel aardeid sellistesse kohtadesse, tänud.
Ükspäev tuli salapärane soovitus, pumpa rattal kummid täis. No vist on midagi oodata. Täna peale koolituspäeva panin kodus jooksuriided selga, et neljajalgsega väike jooksuring teha. Uksel aga keerasin tagasi mõtega, et piilun ka geolehele. No õnneks sai piilutud, koordinaadid kiirelt gepsu ja ringile. Teades kiirreageerijaid siis ftf-i ei lootnudki. Kohale jõudes sain aru milleks Jutsi need vidinad NKT tuurilt kaasa haaras, sai üks tore lahendus. Kirja läks logi teisena 17:58 ja preemiaks stf1. Nii sai aare logitud ja ka vajalikud kilomeetrid kogutud. Tänud Jutsile.
Sel hetkel, kui aare avaldus, sai Jasper just süüa ja Liis pidi iga hetk ära minema, et mõningad toimetamised enne kooli ära teha. Mul mingit plaani väga ei olnud ning uus karp läheduses andis põhjuse välja minna. Võluri kadunud võluvõimed aarde külastusest oli maastik teada ning käruga minek ei tulnud kõne alla. Pakkisin Liisi abiga Jasperi kõhukotti ning asusin teele.
Kõigepealt sõitsime mõned peatused bussiga, et saaks natukene jalavaeva vähendada ja siis hakkasime jalutama. Kraavide ületused möödusid edukalt ning üsna pea olime aardele üpris lähedal. Siis aga hakkas minu tüüpiline probleem pihta - aardeni on 100 meetrit, lähen enda meelest aarde poole, kuid järgmisel hetkel on aardeni 130 meetrit. Lugesin, et aare on kalibreerimata. Mobla GPS tegi igasugu trikke ning tegin seal metsa all paraja tiiru enne kui aare silma jäi.
Avasin aarde ning kõigepealt vaatas vastu FTF auhind. Panime enda logi kell 17:09 kirja ning ütlesin ka Jasperile, et näe, me saime esmaleiu. Selle peale muutus ta eriti rõõmsaks ja kilkas natukene. Maiustasin esmaleiu auhinnaga ning asusime tagasiteele. Tee tsivilisatsiooni tagasi oli tunduvalt kiirem ja peale viimast kraavi ületamist kuulsin mõne aja pärast vaikset norinat - Jasper oli magama jäänud.
Kuna mul enam kiire kuskile ei olnud, siis tagasi koju jalutasime ning kokku tuli mõnus 10 kilomeetri pikkune jalutuskäik. Aitäh peitjale aarde eest. Kena teostus kohapeal,soovitan!