Tüüp: Sündmusaare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kui talveks kolivad geopeiturid foorumisse, siis nüüd on küll kätte jõudnud aasta mõnusaim aeg teha üks sümboolne geo-istumine vabas õhus.
Viimane geosündmus Tartumaal toimus peaaegu poolteist aastat tagasi. Kus viga näed laita, seal tule ja aita ehk kutsume Sind üheks õhtuks Tartumaale Tiksoja puhkekohta männimetsa keskele elava tule äärde aega veetma koos toredamatest toredamate geokaaslastega.
Kõlab juba piisavalt hästi? Aga läheb veel paremaks ;)
Kohavalikul on siiski ka tagamõte - teadaolevalt on geomaastikul üks kuni mitu inimest, kellele Tiksoja aare erinevatel põhjustel siiani kättesaamatu on. Enam mitte! Olles ära kuulanud mõistlikud ja vähem mõistlikud põhjused, otsustasime, et organiseerime selleks üheks õhtuks kohapeale nii vajamineva varustuse kui ka inimese, kes hoolitseb selle eest, et soovi korral jõuaksid nii puu otsa kui ka sealt alla ühtlaselt heas konditsioonis, aga ühe eneseületusliku aardeleiu ja ühe unustamatu kogemuse võrra rikkamana. Sinul jääb üle vaid vaim valmis panna ja kohale tulla. Teatavasti on julgus juba pool võitu, aga kes see siis ainult poolega lepib... Kõik on võimalik! ;)
NB! Varustuse kasutamine toimub elavas järjekorras ehk kes kõige varem jänese pükstest välja saab, saab kohe ka võimaluse level-up’iks ehk tutvuda oravate hingeeluga, kus kuu paistab eriti eredalt ja tähed on lummavalt ligidal!
Kellele oravad pinget ei paku, saab süüa grillvorsti, mängida lauamänge ja ajada mõnusat geoloba, seda kõike piiramatus koguses, kasvõi varajaste hommikutundideni!
Sõltuvalt ilmaoludest on vägagi võimalik, et õhtut sisustab ka elav muusika.
Ootame Sind selle kurikuulsa puu all 04.mail alates kell 15.00 kuni viimase öökulli uinumiseni, peaaegu-ekstraverdid on oodatud kella 15.00-00.00 :)
Kirjeldus täieneb jooksvalt.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (2), piknikukoht (2), lahe_teostus (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC85T3V
Logiteadete statistika:
29 (93,5%)
2
5
0
0
1
19
Kokku: 56
Ma tahaks ka osaleda kui veelkord selline üritus Tartus tuleb ja arvan, et Tartust tuleks veel osalejaid peale minu.
Toredast sündmusest kuu möödas. Loodan, et tüdrukud korraldavad sellele järje, kus saaks osaleda ☺
Aitäh Kerlile ja Helle-Marile, et võtsite vaevaks sellise ürituse korraldada. Sai üks mure Tartus vähemaks ja oli muidu ka tore :)
Kerlil lõi lõpuuuuuks grafomaanigeen välja ja saan ka logida. Lubasin talle, et ootan tema oma ära. Ega midagi muud lisada polegi, kui et inimesed on armsad, geopeitus on meie kõigi ühine tore hobi ja nii tore on sellisesse elitaarsesse seltskonda kuuluda. Cheers ja järgmiste pisarateni naermiseni, geosõbrad!
Kuigi sündmus leidis juba geoarhiivis oma koha, siis teeme ikkagi selle kaua marineerinud lõppsõna ka ära :)
Meil Helle-Mariga oli tegelikult plaanis üks Tartu geosündmus teha juba ammu-ammu, aga esialgu pidi sellest tulema selline hubane lauamänguõhtu mingis kesklinna baaris, eesmärgiks Tartu geo-elu keset südatalve fööniga või föönita üles soojendada. Olime ju advendiseeria ajal mitme aarde juures Tartu geokolleegidega kokku puutunud, aga selle mõne minuti jooksul mingist üksteise tundmaõppimisest väga rääkida ei saa. Vaatasime vesiste silmadega pealt, kuidas pealinnas elab geopeitus täiesti oma elu, käiakse koos tuuridel ja kihutatakse Järvevana teel külg-külje kõrval FTF-ima, no miks ei võiks midagi sellist ka Tartus olla? Kuigi Helle-Mari oli tallinlaste Tartusse meelitamise osas ülipositiivselt meelestatud, siis mina jälle mõtlesin, et tallinlastel on maale tulekuks vähe paremat põhjust vaja :P
Märtsi alguses tegin siis Facebooki spontaanse postituse, et oma hullumeelne Tiksoja plaan teoks teha. Esialgu pakuti kolm mootorsaagi ja neli kirvest :P Mõne aja pärast selgus, et mitmel kaasgeopeituril oli see plaan samamoodi kuskil kuklas tiksunud, aga põhjendusi, miks mida mitte teha, oli rohkem. Kuulasin siis need mõistlikud ja vähem mõistlikud põhjused ära – pole vahendeid, pole vormi, pole jõudu, ei julge, ei oska, mees ei luba, naine ei luba... Mõtlesin, aga kõva häälega veel midagi mõelda ei julgenud.
Millalgi kelkis ka Jürgen messengeris, et sai endale üheks õhtuks redeli kasutada ja läheb alguses Tiksojat tegema ja siis hiljem Preimanit. Tiksoja? Redeliga? Päriselt? Veel paar küsimärki, aga Jürgen oli üsna veendunud, et ega see Tiksoja karp ju kõrgemal pole kui Preimani. Mul oli aga käimas sisemine võitlus, et kas ja kuidas ma selle poisi reede õhtu nüüd ära rikun :D Tundus siiski põnev plaan ja soovitasin proovima minna. Nii läks Jürgen siis Mari-Liisiga ise kohapeale tünga vastu võtma :P Siis läks kõik juba oma loomulikku rada pidi edasi stiilis "kle kerlull, tee siis juba Tiksoja sündmus". Mõne aja pärast julgesin juba Helle-Marile rääkida oma masterplan'ist Tiksoja vallutada ja ta soovis seda kindlasti vaatama tulla. Tundus mõistlik, et enne reaalset sündmust võiks meist vähemalt üks eeskuju näidata ja seal kasti juures ära käia :D
Märtsi teises pooles tekkiski soodne võimalus Pireti abiga see hullumeelne plaan teoks teha ja nagu hiljem logis kirjutasin, sai selle üles-alla minemise ajal ka palju mõttetööd tehtud. Kui logi kirjas oli ja juba 2/3 võrra maapinnale lähemal olin, hakkasin juba tõsisemalt mõtlema. Mõtlesin, et...Kurat! Mul oli tõsiselt üle mõistuse vinge esimene geo-aasta olnud ja nüüd on küll viimane aeg midagi teile kõigile ka tagasi anda. Nii saigi otsustatud, et tuleb ikka üks väike Tartu ronimissündmus teha. Ausõna, ka parima tahtmise juures ei suutnud teie etteantud põhjustest, miks midagi mitte teha, ühtegi sellist välja imeda, mis poleks kambavaimu või muu vaimuga lahendatav. Ka Tanelil polnud midagi selle vastu kui kümme inimest ühe päeva jooksul seda puud vägistama hakkavad, saabki teine suveks saledamaks-siledamaks. Ja kelle ma siis ikka endaga seda taaka kandma võtan kui mitte inimese, kes mulle endale selle järjekorras eiteamitmenda eneseületuse ajal nii vaimses mõttes toeks oli kui ka sõna otseses mõttes puu all nii kätt kui jalga hoidis :D
Kuna aga erinevaid sündmusi hakkas järsku avalduma kiiremini kui seeni pärast vihma, siis ei jäänudki muud üle kui panna sündmus tervelt kuu aega varem üles ja loota, et seeneilma siiski ei tule.
Ütlen teile sama, mida ütles Piret mulle – minu eesmärk polnud kedagi piinata ega ära tappa :D Vaatamata sellele, et mu enda ohutunde seier terve aasta alguse vaikselt miinusesse tiksus, oli selle ronimissündmuse korraldamisel suur rõhk turvalisusel. Esialgu kirjutasin mitmesse ettevõttesse, kes olid kõik valmis kasvõi juba homme puu all kohtuma. Siis kirjutasin orav Silverile, kes soovitas siiski turvaköit kasutada ("see, et sina hull oled, ei tähenda et teised on :D") ning suunas mu lahkelt oma „esivanemate“ Tarmo ja Hanno poole. Suure ringiga jõudsin lõpuks hoopis Mihkli jutule, kellel selgus, et oli lausa vajalik ronimiskoolitus läbitud, aga kummaliselt kombel oli Tiksoja siiani vaid kuklas tiksunud, sest vahendeid polnud. Pakkusin siis lahkelt Pireti vahendeid, aga Mihkel oli mu Facebooki postitusest vahepeal niipalju hoogu saanud, et käis ja soetas juba isikliku varustuse. Enne lõplikku jah-sõna ütlemist käisime siis ühel esmaspäeval Mihkli ahjusooja ronimisvarustust testimas ja ühtlasi sai taaskord kinnitust, et üleval on temperatuur kordi kõrgem kui all ja alla saab kordades kiiremini kui üles. Õnneks Mihklile seal üleval meeldis ja pärast väikest höhöhö-d stiilis „kle kerlull, ma ei näinud su nime seal logiraamatus, käisid ikka üleval v?:D“ oli Mihkel hea meelega nõus tüdrukutele appi tulema ja kamba geopeitureid üles ja alla aitama. Juhhhuuu! Ühtlasi otsustasime, et parima aja eest kellelegi medaleid ei jagata ja ronitakse elavas järjekorras niikaua kui huvi(lisi) on. Vahepeal sai isegi kaalutud, kas oleks mõistlik ka kiirabibuss kohapeale tellida, aga siis teatasid alex ja mooritz oma osalemisplaanist ja probleem lahenes iseenesest :D Muud elulised küsimused stiilis kuidas, miks, mida, kui palju, mismoodi, milleks ja mida p****t jätsime esialgu marineerima.
Paanikaosakond jõudis kohale umbes nädal aega enne sündmust kui pähe tekkisid esialgu eksistentsiaalsed küsimused stiilis, et kerlull, kes sa selline üldse oled, et siin mingit geosündmust korraldama hakkad, ise pole veel isegi üks viiendik ekstravert ja juba korraldab siin. Reaalsuskontroll oli veel päev enne sündmust kui tegin rahulikult tööasju ja pilku aknast välja tõstes nägin meeletut rahesadu. Kirjutasin kohe Helle-Marile ja muretsesin, kas tal ka ikka aknad on, kahjuks olid küll. Tegime üheskoos otsuse, et tõmbame rulood ette, sest mida ei näe, seda pole olemas. Veel hilisõhtul lugesin osalemissoovid kokku ja sain 30+ nime. Magasin umbes kolm tundi lahtiste silmadega ja hommikul "ärgates" tundus, et kuna me pole kuu aega mitte midagi teinud, siis nüüd tuleb kolme-nelja tunniga kõik ära teha. Vahepealse ajaga olid aga rollid vahetunud ja nüüd oli hoopis Helle-Mari see, kes ütles, et kerlull, rahune nüüd maha, ära karda, kõik läheb hästi. Kerlull ei tahtnud aga kuidagi maha rahuneda. Alles siis kui Helle-Mari mu välisukse juurde hunnikusse laotud üüratu asjade hunniku mõne minuti jooksul autosse laadis, hakkasin isegi natuke uskuma, et ou, äkki kõik lähebki hästi. Lõunakeskuse Maksimarketis veetsime koos tasumisega ulmelised 15 minutit, mis on ilmselt kiireim aeg, mis kaks naist ever poes veetnud on. Cityalko jaoks andis kell veel lahked kümmekond minutit ja võtsimegi suuna Tiksoja poole, kuhu sisse keerates oli juba kohal Kaido pere koos püha aardelaeka-logiraamatuga ning kohe saabus ka Mihkel, kes oli paar tundi varem tüdrukutele kirjutanud ja huvi tundnud, kas on abi vaja. Tänutäheks saatsimegi ta siis kohe viisakalt puu otsa Tillu Tiksojat paika panema.
Tillu Tiksoja idee tekkis mul tegelikult Aimikesele mõeldes, kes mu varasema fb postituse all nentis, et kardab selliseid (ronimis)asju. Ütlesin Aimile, et mu eesmärk on kõik need geojänesed ükshaaval oravateks ringi kasvatada, mille peale Aimi soovitas kohe aegsasti tõstuki ära tellida :D Tõstukit ma ei tellinud, sest... Suured muutused saavad ikka alguse väikestest tegudest ;) Ja noh, juba puhas klassika on, et kui tervet ei jõua, tee pool. Teise poole jaoks andis jõudu Tillu Tiksojasse poetatud sümboolne pep talk ja kui see ka ei aita, siis šokolaad aitab alati ;)
Järgmisena märgistasime end ka käigupealt väljamõeldud "Võta kaasa"-nimesiltidega, lootes et ehk ei pea siis hiljem Tinderis paremale ja vasakule lükkama :D Üritasime kõiki saabujaid kättpidi tervitada ja julgen väita, et 99,9% see ka õnnestus. Parkla täitus jooksvalt autodega ja üsna pea selgus, et geopeiturid ON tõesti iseorganiseeriv rahvas, st absoluutselt kõigele leiti jooksvalt lahendus. Aimi-Tormi järelkasv hoolitses salati eest, puud visati kogu täiega ja tervena lõkkesse (mahub-mahub!) ja kellel külm hakkas, saadeti ilma pikema jututa kõrgustesse, kus järjest rohkem inimesi tõdes, et kordades soojem oli. Varsti-varsti tuligi kuskilt juba küsimus, et kus siin siis ka ronida saab ja Mihkel võttis ohjad üle. Niipalju kui kõrvalt suutsin jälgida, siis iga ronijaga seostus mulle mingi omamoodi lugu. Kui Inge vabatahtlikult esimesena puu otsa hakkas ronima, mõtlesin et küll need geonaised on ikka klass omaette. Vahepeal organiseeriti aja kokkuhoiu mõttes puu alla redel, mille peale ma ise poleks tulnudki (kes iganes selle idee peale tuli, ole sa tuhandest tänatud!). Järsku tekkis juba soovijatest järjekord ja olin sunnitud kasutama väljendeid "sa oled viies ja sina kuues". Lisaks üritas iga järgmine eelmise aega üle teha, meelega või hea meelega. Kui aga Tormi 25 minutiga üleval ära käis, siis seda aega isegi ei üritanud keegi enam üle teha. Ausalt, kui ma poleks ise näinud, kuidas ta alla ronis, siis ma oleks arvanud, et ta tegi vabalangemist, tahtlikult või tahtmatult. Kui Arweto oma 100kg eeskujulikult ikkagi puu otsa vedas ja Lembit rakmetes vigurvõimlemist tegi, tundsin suurt uhkust. Vahepeal minglisin mujal ringi ja järgmisena nägin Karli, kes liigutas nelja meetri kõrgusel redelit, mille viimasel pulgal parasjagu ise seisis (Karlllll??). Kui Karl maapinnal tagasi oli, jäin teda vaatama ja ütlesin Helle-Marile, et Karl istub rahulolevalt täpselt samas asendis nagu mina tookord olin, mille peale Helle-Mari vastas, et sa olid ikka rohkem külili loote-asendis which is true :D Kui Tormi puu otsa ronis, siis vaatasin Aimikese poole ja noh...teate küll seda tunnet kui inimese näost on näha, et tal jäi just viis-kuus südamelööki vahele? :D Kui oli Maire kord, vaatasin Kristjanit ja mõtlesin, et huvitav kas siit tuleb järjekordne kuldaväärt logi stiilis "Kiire leid loogilisest kohast"? :D Kui Patu oma nime kirja sai, soovisin, et teda ootaks ikka kõrge lennuga geotulevik. Ka tähtsa näoga Tanel käis inimeste seas ringi ja avalikustas, et algselt oli aare kümne meetri kõrgusel, kust ka FTF kõige pikema saadaoleva redeliga ära võeti, mille peale Tanel mõtles, et "hey, I can do better than that!" ja viis aarde veel kolm meetrit kõrgemale. Mis ma oskan öelda, Tanel seda huumorivärki jagab :D Kõige viimasena käis logimas Taavi ja ei saanudki aru, kas sling seal üleval rebenes või pääses ta ainult ehmatusega. Kui muidu muretsesin ajalise piirangu pärast ja arvestasin tempoga poolteist tundi per orav korda viis, siis 22ks olid kõik soovijad oma logi kirja saanud. Kokku oli neid peaaegu viis korda kolm ehk sel päeval käis seal üleval inimesi rohkem kui terve Tiksoja aarde ajaloo jooksul kokku, võimas! Kuna millalgi selgus, et ajalise survestamise tõttu polnud Miki logi seal üleval tema enda käega kirjutatud, siis pakkusin nüüd lahkelt, et see on tema võimalus. Väljas alles hakkas hämarduma ja nüüd oli aega niipalju kui kulub. Miki jäi aga tagasihoidlikuks ja kahjuks ma olin ka eelnevalt lolli peaga lubanud, et kedagi vägisi puu otsa ei saada :( Kui oravate hingeeluga jäi tutvumata, siis hiljem lõkke ääres tutvus täitsa omas elemendis Miki põhjalikult Exe hingeeluga, lausa nii põhjalikult, et heledad püksipõlved tutvusid maapinnaga :P Muidu möödus sündmus tavapärases rütmis ehk keegi logis ikka vale kuupäeva ja keegi pudistas aardekarbi kaane alla, sest kes see teine ikka nalja teeb kui ise ei tee :P Ka Tillu Tiksoja täitis oma eesmärgi ja osutus üllatavalt populaarseks. Isegi Helle-Mari, pärast kahte mehemõõtu rummilonksu otse pudelist ja pealtvaatajate tulihingelist kaasaelamist oli valmis pisut vigurvõimlemist tegema. Kuna meil nii lühikest redelit ei olnud, et teda ühe meetri kõrguselt tagasi alla aidata, siis ei jäänudki muud üle kui ikka võiduka lõpuni pingutada :D
Aga et miks siis just nii ja mitte teisiti? Minu tegelik eesmärk ja siiras soov oli teile kõigile näidata ja tõestada, et tegelikult olete te palju enamaks suutelised kui te ise arvata oskate. Loodan, et kui te ka varem nii ei tundnud ja enda võimetes kasvõi pisut kahtlesite, siis pärast Tiksoja vallutamist usute iseendasse kordades rohkem, julgete sellevõrra rohkem taolisi eneseületusi ette võtta ja tunnete, et päris-päriselt kõik ongi võimalik! :)
Olgu see kingitud teadmine siis kui minu siiras tänuavaldus teile mu esimese geo-aasta eest, mis niivõrd-niivõrd elumuutev oli! :)
Aitäh Tanelile peitmast sellist eneseületusliku alatooniga aaret ja seeläbi andmaks põhjuse sündmus teha!
Aitäh Helle-Marile, et sa seda esimese geosündmuse korraldamise taaka koos minuga kandsid ja mind siis ja kummalisel kombel siiani välja kannatad! :D
Aitäh Piretile, kes laenas varustust, mis mind ja teid kõiki kõrgustesse aitasid!
Aitäh Mihklile, et 10+ geopeiturit turvaliselt puu otsa ja alla tagasi aitasid ja Kätlinile, kes meile ilma mingi küsimiseta küttepuud organiseeris!
Aitäh Jürgenile, kes meid vinge grilliga varustas ja hoolitses, et meie kõigi suvi mööduks ikka kõrkjates!:D
Aitäh Kaidole perega, kes vaatamata nutusele ilmale püha aardekirstu koos logiraamatu ja lippudega sündmuspaika toimetasid! Oli meeliülendav seda püha laegast üheks ööks enda voodi kõrvale enda kätesse saada, mis ühtlasi andis võimaluse tutvuda kõikide eelnevate korraldatud sündmustega „enne Kerlulli aega“ ja ühtlasi jõuda emotsionaalse tõdemuseni, et Meet&Greet&Climb&Eat: Tiksoja sündmusest võttis osa ulmelised nelikümmend (!!!) geopeiturit!
Aitäh Madisele, kes veel pärast sündmust võttis vaevaks mu autobiograafiline Tiksoja logi läbi lugeda, jätmata vahele ainsatki sõna, ja leidis veel aegagi, et mulle geopostkasti paar tähendusrikast lauset jätta ja nii mu tööpäeva paari rõõmupisara võrra rikkamaks teha :)
Aitäh kõigile, kes nõu, jõu või lihtsalt oma kohalolekuga abiks olid ja organiseerida aitasid!
Aitäh Paavole/Carole, et sündmuse arhiivi aitasite. Ametlikku järge ilmselt ei tule, aga kui keegi nüüd veel tunneb, et tahaks ikkagi seal üleval ära käia, siis see võimalus on veel mõnda aega olemas! :)
Kniks, kraaps, kummardus, kallistus, pai, põsekas ja suur-suur-suur aitäh teile kõigile, et sündmusest sündmuse tegite! :)
Kohale jõudes sain korraldajatelt esimese asjana muheda tervituskalli ning see andis kogu sündmusele positiivse laksu. Kuidas see vanasõna oligi, et "algus hea kõik hea" või midagi sarnast. Igatahes oli tore viibimine, aitäh kutsumast!
Kui selline üritus korraldatakse, siis ei saa ju puududa. Suure hurraaga panin osalemise kirja ja lubasin ka ronida. Suur oli minu üllatus kui Kristjan täpsustas kui kõrgele vaja minna on.
Kui meie sündmusele jõudsime, siis oli juba pidu täies hoos. Laud oli lookas ja puud inimesi täis. Võtsin järjekorda ja õigepea sain ka ronima. Aitäh toreda sündmuse eest!
Nii vähe kui üritusest osa saime, oli tore vaadata julgeid naisi. Parajasti Maire puu otsast alla laskumas ja järgmisena Loona üles minemas. Lahkusime hetkel kui Helle-Mari omale vo..vö..varustust selga pani, tema teod jäid lõpuni nägemata ja oma julguse proovilepaneku peidan aja taha. Tänud sündmuse korraldajatele!
Geotuuritamise käigus jõudsime lõpuks ka Tiksojale.Algselt oli ka plaanis ronimine,kuid ajalimiit oli siiski piiratud.Veidike sai ka vapratele kõrgusevallutajatele kaasa elatud ja oligi aeg sealmaal,et "Sõpruse Puiestee" esinemist minna kuulama-vaatama.
Tänud korraldamast!
Läks hästi jõudsime kohale.
Tänud korraldajatele toreda ürituse eest :)
Toi raba aarde jõu- ja ilunumbrid sundisid meid trajektoori muutma, aitas kaasa ka see, et taevas läks süngeks ja välja tuli nii tormituul kui vihmapiisad. Olime graafikust täiega maas, nüüd siis olime ka väsinud, näljased ja jahe oli ka. Selge, Selverisse. Grillimiseni me ei jõudnudki, ostsime peolauale kaasa juba valmistooteid. Plaanisime kiirelt "ära teha" ja ära hiilida, seevastu tegime hoopis ööpimeduses viimase ronimise. Tore sündmus, aitäh kutsumast!
Olgem ausad, kohe kui Tiksoja aare üle vaadatud sai, tekkis mõte, et selle vallutamiseks tuleks mingi geosündmus teha. Kuna muguelu on viimasel ajal nii aktiivne olnud, siis see aga ainult mõtteks jäigi, kuniks noored kätte võtsid ja asja ära tegid. Ja hästi tegid. Mulle rohke rahvaga sündmused väga ei istu, aga siin oli seltskonda just parasjagu, laud oli tõesti lookas ja ilmgi ei nöökinud väga. Lisaväärtusena muidugi männi vallutamine ja asjaolu, et pärast polnud kuigi kaugele koju minna. Noorgeopeiturgi pidas vapralt vastu, sisustades aega vaheldumisi laua tühjaks söömise ja miniTiksoja männi küljes rippumisega. Oleks tahtnud veel kauemakski jääda, aga lõpuks hakkas enda vanadel kontidel ka juba nii külm ja ei saa ju last ka ära külmetada ja traumeerida, muidu ei tulegi teinekord kaasa enam. Igaljuhul oli vahva. Aitäh kõigile, tänu kellele see teoks sai, eriti muidugi peakorraldajatele ja ronimisinstruktorile :)
Tiksoja sündmusele tahtsin esialgse plaani järgi startida juba neljapäeval. Ilmataadil oli aga oma sõna öelda ja avas terveks päevaks taevaluugid. Kuna neljapäev läks aia taha, siis uueks sooviks sai startida reedel nii vara kui võimalik. Kell 6, äratuskella peale ärgates, vaatas aknast vastu lumevaip. No mida perset? Läksin tagasi magama ja välja puhanuna nägin, et see ei olnudki uni.
Tiksoja platsile saabusin minuti pealt sündmuse alguseks. Vallutustöö oli aunade näol juba täies hoos. Kõigepealt käis Helle-Mari välja, et võiks koheselt taaskülastada Fibonaccit ja Kuupvõrrandit. Saaksin kaks Tartu murekohta kaelast ära. Väikese kõrvalepõike järel oli seltskond paisunud vähe suuremaks. Ronimiskavatsustega geopeitureid väga palju ei paistnud ja peagi olingi endale rakmeid jalga ajamas. Ronimisest pigem juba Tiksoja enda logis. Hiljem sai tehtud veel üks kõrvalepõige sündmusest eemale, et 4. korda otsida ebaõnnestunult Fibonacci aaret. Kuid sai nüüd vähemalt veenduda, et polnudki midagi otsida.
Tore oli elada kaasa kõikidele tublidele, kes proovisid vallutada kurikuulsat Tiksoja mändi. Meeldiv oli näha ka nii palju uusi nägusid, keda senise geokarjääri jooksul pole olnud au kohata. Kerli ja Helle-Mari poolt oli kõik hästi korraldatud. Rikkalik laud, ronimisvarustus, tore seltskond ja isegi ilmal polnud väga viga. Sündmuse viimased tunnid möödusid sooja lõkke ääres, alexi ja mooritza seltsis. Veidi pärast südaööd oligi aeg magama suunduda.
Aitäh ühe mõnusa sündmuse eest!
Jõudsime kell 14 ehk mõned väiksed hetked enne korraldajaid. Igatahes lippe panime juba kokku ja need toimisid kenasti mugupeletajatena. Umbes 1,5 sain ma ka puu otsa iseseisvalt ja 3m redeliga. Väga palju uusi nimesid. Oli tore sündmus!
Kristjani ja Mairega ennelõunal Tartusse geotuurile jõudes vurasime korra parklast kiiresti mööda ja nentisime, et autosid veel ei ole. Linnapeal läks geotuuritades aeg linnutiivul ning üritusele jõudsime kusagil 6 paiku. Kohapeal oli juba üksjagu rahvast ning üks tegelane just rippus miskeid tekstiilist aasasid pidi kõrgel puuküljes. Koperdasin vahepeal geokolleegide vahel ringi ning jälgisin silmanurgast ka järgmiste turnijate etteasteid, et omandada mingitki kriitikat kannatav tehnika. Laud oli nagu äke, kuid kuna suutsin ennast veidi enne praasnikule jõudmist kurguni täis õgida, siis õnneks suutsin viisakalt käituda ja toidu-joogi hävitamisele kaasa ei aidanud. Väga lahe sündmus oli - ikkagi minu u 12 aastase geostaazi jooksul juba 21-ne, see teeb juba rohkem kui 1 sündmus aastas. Kui veidi hoogu juurde lisan, saan pensioniks ekstraverdi tsällendsi ka logitud. Aitüma, aplaus ja kummardused korraldajatele!
Tänud ürituse korraldajatele ja kõigile kaaskannatajatele. Tore oli! Ränduri logisin suurest ärevusest kogematta puuotsas. Sinna järgi ronima ei pea, peidab end laekas.
Kohale jõudsin, kui esimesed ronimised tehtud, peomeeleolu üleval. Koerad tegid tutvumistiiru, väiksemakasvulisse suguvenda suhtuti viisaka uudishimuga. Päris hea oli Tartukandi nimed-näod veelkord kokku viia. Vahepeal kippus küll natuke tibutama aga see ei häirinud kedagi. Vorstiküpsetamise peale üritas Leopold küll kedagi hüpnotiseerida vorsti loovutamaks - aga õnneks edutult. Tänud Kerlile ja Helle-Marile korraldamast üle hulga aja ka Tartus geosündmust.
Väga vahva üritus, päris mitmetele nimedele said näod külge. Suured tänud korraldajatele.
Mina hakkasin üritusele liikuma alles 19 paiku ja peast käis läbi mõte, et tea, palju kohapeal üldse rahvast enam on. Vihm ja külm äkki kõik tuppa ajanud. Aga see hirm oli asjatu. Aitäh kõigile toreda õhtu eest, eriti tänan muidugi korraldajaid.
Kohtutud, tervitatud, ronitud, söödud. Mitte just selles järjekorras ning minu tänane ronimine piirdus tillutiksoja karbi paigaldamise ja eemaldamisega. Aga saavutus omaette on pärast 13 aastast geokarjääri esimesel geoüritusel osalemine. Tore oli kokku viia logide autoreid nägudega, eriti tore oli näost näkku kohtuda inimestega, kelle geoseiklused on olnud inspiratsiooniks.
Kõik sai tehtud, nii kuis järjekord ette nägi. Jälle hulk uusi toredaid geopeitureid said nime juurde ka näo ja oma olemuse. Me jõudsime kohale esimeste seas ja saime tänu sellele ka head ilma nautida. Kõrgustes oli miskipärast ilm veelgi soojem hoolimata kõigutavast tuulekesest. Maapeal aga toit eriti maitsev selles toredas seltskonnas. Tänan.
Hakkasin kodust just lahkuma, kui tuli suur padukas ning startimine lükkus 20 min edasi. Lõpuks jõudsin ikkagi natuke enne kuut kohale. Ees ootas mind lahke seltskond ja lookas laud. Muidugi ka keegi vaatas juba kõrgelt puu otsast alla. Esimese asjana veeti mind Fibonaccit kontrollima, mis kahjuks oligi jälle kadunud. Vaatamata sellele, et oli geopeitureid, kes selle aarde taastamist juba homseks väga soovisid, ei ole mul kahjuks võimalik seda teoks teha. Jätame selle järgmisesse nädalasse :) Tagasi jõudes sain juba varsti isegi puu otsas käidud - milline vaade! Muidugi sai ka lõpuks nimi sinna ihaldatud logiraamatusse kribatud. Aitäh korraldajatele korraldamast! Ootan põnevuse juba järgmist Tartu geosündmust, sest tihti neid Lõuna-Eestis just eo toimu.
Taas üks lahe üritus. Olenemata koledast ilmast oli rahvast kohale tulnud palju. Karli lemmik oli neoonrihma otsas koer, kellega ta vapralt ringi jalutas. Koer muidugi oleks pigem ilma rihmata olla tahtnud. Annabel sai oma ronimisoskust proovile panna mini puu otsa ronides ja preemiaks sai selle eest väikse üllatuse. Tänud korraldajale, tõesti oli tore.
Kohtu ja tervita, turni ja vitsuta
Hea on kogukonnaga näost-näkku kohtuda; logirullidelt loetud nimedest saavad reaalsed toredad inimesed. Ning kui laud polnuks massiivsest männiplangust, oleks ta lookas olnud. Sai süüa, sai juua, sai kogemusi ja nõuandeid kuulda. Tänud korraldajatele!
Ja vahva, et selliseid keerulisema ligipääsuga aardeid tutvustatakse. Ilma omaniku juhendamise ja abivahenditega ei oleks mina osanud seal muud teha kui kukalt kratsida.
Ning veel on tore, et kohal oli palju lapsi ja noori (ja koeri). Järelkasvu puudumise all Eesti Geopeitus ei kannata :)
Üks väikepeitur lisab siia ka oma kommentaarid: friv.com y8.com nitrome.com tere! (see on Madara tehtud)'
Oli tore!
Meie esimene Eesti geosündmus väga edukalt maha peetud. Mõnda peiturit olime Tartu peal kohanud, aga enamusi teadsime ikka vaid logide järgi. Eelneval õhtul uue aarde juures sai ka mõne uue inimesega tuttavaks, aga täna oli rahvast vaatamata heitlikule ilmale palju. Väga tore oli kohtuda näost näkku ning mõni nimi ja nägu jälle kokku viia. Tore, et ka peitja ise kohale jõudis ning oma huumorisoont demonstreeris... Kõige pealt vitsutasime kõhu täis ja seejärel oli Mari-Liis valmis üleval ära käima. See õnnestus tal väga eeskujuliku tehnika ja kiirusega. Minul jäi vaid üle alt kaasa elada ja pilte teha. Kuigi lõpuks arvasin, et Tillu-Tiksoja pean ju ikka kätte saama ja panin meie nime juba tänasesse kolmandasse logiraamatusse. Kommi ei võtnud. Aitäh peitjale, aitäh korraldajatele - väga vinge oli!
Käisime siis ka kohal, tunnistamaks, et see karp on ikka endiselt omal kohal. Peasüüdlane ise ka koperdas seal rõõmsa näoga ringi ja asjatas asja eest teist tagant. Tudeerisime erinevaid ronimise tehnikaid ja tegime targu vehkat. Ilm ei soosinud absoluutselt. Aga seltskond ei lasknud endid sellest väga häirida. Ei hakkand seal kõigi tuju rikkuma ja tulime tulema. Äkki tõesti 1 päev....
Parampapaaa!
Kauaoodatud Tartu geosündmus leiab aset juba vähem kui 24h pärast! :)
Mõned lubatud täpsustused veel:
LOGIRAAMAT: Saabub sündmusele koos Kaido perega, kellaaeg on hetkel veel lahtine.
ILM: Läbirääkimised ilmataadiga on veel pooleli, kuid geopeitur saab igasugustes oludes hakkama :) Kui Kaits võtab omalt poolt kaasa lumelabida, siis ära jagamisele lähevad veel ujumislestad, suusad, kummikud, päikesevari, vihmavari, tutimüts ja ärge unustage päikesekreemi! ;) Soojalt riidesse ja küll me selle geopäikese ka välja meelitame! ;)
VARUSTUS: Kas ja kuidas keegi oma nime Tiksoja aarde logiraamatusse kirja saab, jääb igaühe enda otsustada. Aarde logimine ei ole kohustuslik ja kedagi vägisi puu otsa ei saadeta :) Aga nagu lubatud sai, on kogu vajaminev varustus kohapeal olemas ja aaret on võimalik soovi korral logida! NB! Varustuse hulka ei kuulu "kassid", redel ega tõstuk! ;)
SÖÖK/JOOK: Poeretk on meil üldjoontes tehtud, aga vaatamata siirale soovile kõigil kõhud korralikult punni sööta olime seal ikka pisut nõutud. Kuuldavasti on geopeiturid aga iseteadlikud organiseerijad ja loodetavasti panustavad ka ise ühislauda või vähemalt omalauda. Sharing is caring! :)
MAJUTUS: Kui keegi on veel mingil põhjusel hiline ärkaja, siis Hotell Tartus on võimalik geohinnaga soe ase soojas toas saada. Sooduskood "kerlull" päris ei kehti, aga PS või kõne viib juba sammukese lähemale :)
NIMESILDID: Ei vaja pikemat kommentaari kui et kellel pole, kirjutame markeriga otsaette. NB! Meil on ainult veekindlad markerid :P
ISTUMISEST: Loodetavasti mahume kõik kenasti katuse alla kui juhulikult lund tibutama hakkab, aga kui kellelgi geomobiilis veel ruumi on, siis igasugused pepualused mugavaks äraolemiseks on igati oodatud! :)
...
Näeme juba homme! :)
Kerli [53504742] & Helle-Mari [53325131]
Asjalood võtsid sellise pöörde, et kohalik omavalitsus siirdus paariks päevaks Pärnu ja mis ma seal kodus ikka üksi näppu imen, seda enam, et head geokolleegid käisid välja mõtte minna koos Tartut geo-tühjendama. Krantsi sain ka ära sokutada ning osalemist takistavate asjaolude väljamõtlemine ei ole vilja kandnud. Seega olen kohal ja loodan, et saan ka nööri otsa rippuma. Loodetavasti teen siiski üksnes margi täis ja tekstiil jääb kasutuskõlbulikuks.
Üritan kah oma 100 kilo aardeni lohistada. Kuidas kõrgusekartusega olema saab paistab kohapeal. Puuotsas näeme. :)
Viimane geoüritus, kus osaletud sai, oli liigagi ammu aega tagasi ning kui üritus vaid jalutuskäigu kaugusele kohale tuuakse ning aardeleidmine lihtsamaks tehakse, siis pole ühtegi põhjust mitte tulla. Vaatab, kas vean kellegi endaga kaasa või tulen üksi...
Peitja peaaegu nii ilusti kutsus, et tuleme kah kohale kuigi ilmateade läheb aina hullemaks. Peaks vist lumelabida autosse viskama. Telkima ei plaani seega jääda. Veame end Tartusse öömajale. Kui on huvilisi, kaasreisijaid kel oma öömaja olemas võime kaasa võtta (ka teepealt) ja pühapäeval kenasti tagasi tuua. Susi mahutab lisaks meile veel 3-4 istmikku koos asjadega. Stardime tasa ja targu vastavalt vajadusele Kostiverest mööda Piibe mnt-d. Tuleme siis LR, kirstu ja lippudega!
Nii väga sooviks selle aardega ühele poole saada aga kahjuks olen just sel nädalavahetusel Tartust ära :(
Oleme sealkandis sel ajal, plaanime läbi astuda.
Selline magus asi tuuakse koju kätte, aga kahjuks ei saa osa võtta. Elu
Me siin ei jõua sündmust ära oodata, teasime siis väheke niisama :P
Väga ahvatlev pakkumine. Ehk õnnestub kohale tulla ja ka julguse kokku võtta ning üleval ära käia.
See puu meile meeldib:P Oleme siin nii ürituse korraldanud ja korduvalt-korduvalt ööbinud ning aarde poole ulgunud. Eks ööbime seegi kord, ikkagi traditsiooniline värk juba.
Täitsa huvitav üritus. Eks näis, kas tegelikult ka saan osaleda. Korra olen osalenud Tiksojal toimunud üritusel, 5 aastat tagasi ja 5 m eemal. Mis aardesse puutub, siis kahtlen sügavalt, kas minust on ronijat.
See nädalavahetus on kahjuks juba suht ülepaneeritud. Aga püüan vähemalt korraks läbi tulla ja uurida, kuidas rahvas puu otsa ronib.
Kodulähedasele kokkusaamisele peaks ikka tulema. Puu ... see on teine teema. Las ta olla seal edasi koos karbiga
Tulen ka ja vaatan kui kõrgele roosade küüntega pääsen.
Tulen lihtsalt sööma ja vaatama, kes kelle puu otsa saadab :P
Ohho, et siis selline põnev ettevõtmine. Plaanin kohale tulla. Soov sinna puu otsa saada on küll olemas aga kas see ka tõeks saab, selgub antud ajahetke tähtede seisust. Loodetavasti on jänese tähtkuju Kuu taga peidus.
Mari-Liis kibeleb juba pikemat aega sinna puu otsa, aga kuna vastavat varustust kodus ei vedele, siis on see jäänud praegu sinnapaika. Mulle piisab kui öelda, et saab süüa! Oleme tulemas ning loodetavasti jõuame sealt ka siis laulupeole :)
No näed, meie noored ja tegusad said teoks tehtud idee, mis endalgi juba pikemat aega meeles mõlkunud. Suurepärane! Loodetavasti suudab meie tiimist vähemalt üks liige ka aardeni jõuda.