Karupoja unenägu

 1 

Oli rõõmu nii mõmmikutest kui kiiremat liikumist takistavatest pohladest. Linnarahvastki viskas vastu õhtut marjakottidega metsast välja.

Väga vahva aare, aitäh!

Otsitavad leidusid üllatavalt ruttu ja peagi võisime logiraamatusse sissekande teha. Tänud peitjale.

 1 

Viimasel ajal on päris palju uudiseid, et meie metsades on liiga palju karusid ja mõmmikud tükivad inimestele liiga lähedalegi. Kuna siin metsas lubati erilist karude rohkust, siis tulin asja uudistama, tundus selline ohutum viis karueluga tutvuda. Mõned väiksemad ja suuremad tiirud nulli ümbruses tõid asjasse selgust ja andis suuna Karupoja juurde jalutamiseks. Suurimaks takistuseks sel teel olid hirmpirakad metsmaasikad, mida ikka mõnuga sõin. Aare oli lubatud kohas, kergelt leitav, kõik kuiv ja korras. Tänud!

No neid mõmmikuid andis ikka taga otsida. Üks ei tahtnud kuidagi näole anda. Lõpus läks ka aega enne kui taipasin silmad õiges suunas seada. Tänan.

Leitud.

Leitud. Mõnus jalutuskäik metsas

Tulime väikse eelarvamusega nagu ikka Nuffi aarete puhul, aga oli mõnus jalutuskäik ja leid. Tänud!

Siia metsatukka jõudes oli väljas juba paras pimedus.Eemalt siiski paistis linna valguskuma ja selle taustal suitsevad korstnad. Väga pikalt ringi müttama ei pidanud,leidsime vajaliku info ja suundusime kohta kus aaret pakutakse. Tore lahenduskäik ja karupojale head talveund.

Pimedas metsas otsida midagi.. Noh, õnneks arvasime teadvat mida ja kui palju me neid leidma peame. Ja kõik üles leidsimegi. Kusjuures nii õnnelikult, et ühegi juures ei käinud mitu korda. Veidi sättimist ja saimegi minna vaatama, ega ta veel ei maga. Tänud

Oli jah asi pimeduses. Nii otseses kui geopimeduses. Pime + raie + makroflexi tükid + nullis kinni = piiratud vaate- ja mõtteväli. Täna valges mingit küsimust ei tekkinud. Asi on kaugelt paista.

 1 

Tänud Mihklile-Sookollile privas teatamast ja siiralt kahju, et ta Mõmmi üles ei leidnud.

Mingit imelikku raiet tehti seal juba tükk aega tagasi, miskipärast ja kuna minu hea puualune oli maha raiutud, siis viisin pesa üle kraavi, hästi nähtavale kohale. Arvasin, et mahub ju 10 meetri sisse nagu looduses võib aga pimedas kindlasti raskem sellega arvestada.

Täna käisin ise nullis ja no sama lugu: 7 on ilusti olemas ja 8-s läheb lappesse, no ise kah ei leia kuhu panin. Siiski oli kõik ilusti olemas ja nüüd parandasin nullis hästi nats numbreid ja viisin pojule uue pehme küljealuse. Mõmmipoju tudus, tulge vaikselt külla!

“Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm,”
nutab karujõmm.
“Olen hirmus unine,
mõmm, mõmm, mõmm, mõmm, mõmm!
Minu memm läks maasikale,
minu taat läks vaarikale.
Kes küll laulaks “Ää-äh, ää-äh,
magama nüüd jää-äh, jää-äh!”

Taat käis pimedas metsas uinuvat karumõmmi otsimas. See oli vahva. Vahepeal oli tunne, et mõmm oskab ainult seitsmeni lugeda, aga mingil hetkel tuli see kaheksa ka ikka kuidagi... arusaamatult, sest enam ei olnud aimu ka kus ma käinud olen, kus ei ole. Pimedas on tõesti seda vahva otsida. Lõpus enam nii hästi ei läinud: ainult oksapuru, ühtegi puud enam püsti ei olnud, täpselt koordinaatidel ainult makroflexi tükid (aardejäänused?). Aga võibolla oli asi ka pimeduses... otseses või ülekantud tähenduses.

 1 

Eks olen aru saanud, et kui on nuffi aare, siis peab midagi erilist olema. Nii oligi ka sel korral. Esimese huvitava asjana märkasime, et parkimiskoht oli märgitud keset metsa, aarde enda koordinaatidele. Kuna selleks pidi esiteks kraavi ületama ja teiseks puid maha sõitma siis loobusime sellest plaanist :) Jätsime auto tee äärde ning läksime märgitud punkti hoopiski jalgsi.

Seal sai metsas natukene ringi kondatud ja vajalik info kokku kogutud. Kuna saadud punkt tundus piisavalt tõenäoline, siis pikemalt ei mõelnud ja läksime vaatama. Olimegi kõigest õigesti aru saanud ja aare hakkas juba natukene eemalt silma. Panime nimed kirja ja jätsime karukesele teise seltsiks. Aitäh!

Siin oli juba kaugelt tunne, et leidsime.. no midagi tõesti leidsime, kuid peagi leidsime veel ja lõpuks enam ei saanudki aru, kes leitud ja mis veel leidmata. Märkmeid uurides joonistus aga kaardile üsna selge ja loogiline punkt ning nii me edasi läksimegi.

Lõpus karuke magas ja ei saanud arugi, et vahepeal mingi logimine toimus. Jätsime talle samasuguse karukese seltsiks.

Tänan peitmast.

Käisime järjest Anne siinseid aardeid läbi, jällegi nii lahe idee koordinaatide andmiseks ja lõpp nunnu, isegi natuke metsatööde käigus kannatada saanuna :). Minu poolt tulevad samuti preemiasildid karupojale, aitäh toreda teostusega aarde eest :).

Tegime täna esimese peatuse teel lõunasse. Aarde algus oli kohe väga paljut lubav. Aga kuna olime algul natuke tuulepead, siis jätsime mingid asjad korjamata ja ei saanud kohe teele asuda. Siis kui olime alguse uuesti üle vaadanud, siis isusime autosse ja liikusime edasi. Kuna mul tekkis kole kahtus, et olen midagi valesti sisestanud, siis võtsin ühendust omanikuga ja sain teada, et tõesti mu punkt on tänu ühe numbri valesti sisestamisele lausa 2 kilomeetrit kaugemal. Nüüd siis tagurpidi käik sisse ja tagasi, aga nüüd suutsin sõita mauhti ühte suurde auku. Kuna koht oli sobiv aarde otsimiseks, siis ei hakanud autot välja kangutama, vaid läksime aaret otsima. Eest leitsime korralikult pügatud kraavikaldad ja kahjuks korralikult kannatada saanud lõpu. Muidugi oli näha, et enne oli see väga ilus ja tore lõpp olnud. Perenaisele sai ilusti ka info edasi antud. Suured tänud perenaisel väga ägeda aarde eest. Meie muidugi ukerdasime veel natuke autot august välja. Mia tõukas ja mina ännasin, aga välja me saime.

Mitu tiiru ümber mõmmi, juba tahtsin tagasi minna, karuemmede juurde, aga siis nägin väikest magavat karbikest.

 1 

Ääretult armas aare. Lõpus tatsasime ise ka nagu mõmmid mitu tiiru erinevate puude ümber enne kui karukoopa leidsime. Suur tänu väga vahva ülesehitusega aarde eest!

Õhtusel ajal pimedas metsas karupoja unenägu otsida oli omaette kogemus. Ei löönd me verest välja midagi ning peale pisukest metsa all ringi jalutamist saimegi teada, mis see on, millest üks pisike karupoju unistab.

Võib öelda, et selle aardeleiuga siin metsas aasta viimasel päeval täitus ka meie pisi-pisike unistus ja just see aardeleid on meie 5000. leid GC arvestuses.

Täname peitjat aarde eest ning soovime kõigile head uut ning kindlasti paremat aastat. Võiks isegi öelda, et soovin, et oleks tagasi vanad head ajad, näiteks aasta 2019, mil kõik oli veel hästi. Aga ma olen täiesti kindel, et tulebki aeg, mil kõik ongi taas hästi ning saame elu ja geopeitust nautida kõige ehedamal moel. Head uut!

Aitäh!

 1 

Siia nulli soovitan minna öösel, kena õudusfilmi atmosfäär tekib. Lõpus harrastasin ümber aarde kõndimist lugematuid kordi. Aitäh!

Ilm oli läinud soojemaks ning kui hommikul oli metsa vahel veel jahe, siis nüüd oli vägagi mõnus. Võtsin juba sisse tallatud geomaantee ning jõudsingi ühe karupojani. Võtsin numbri, keerasin ümber ja olin paarist neist juba julmalt mööda tulnud. Õnneks olid nad vägagi kannatlikud ning ootasid kõik oma paid ära. Lõpus oli natuke kõhe tunne - kas tõesti peab sinna minema? Mõtlesin enda peas juba 10 stsenaariumit välja, mis kõik juhtuda võib, aga siis tuli meelde, et peitjaks on Anne ning saingi hirmutavast kohast, mis tegelikult polnudki hirmutav :D, mööda kõndida. Aarde lähistel sain natuke ringitada, enne kui õige asi silma jäi. AItäh!

Täna vaatame kodulähedasi aardeid. Võiks neile mõmmidele tere öelda. Ilm oli ilus ja mõmmid olid täitsa mänguhimulised. Ühele meeldis kohe eriti ürituse äng. Tema leidmisega läks tsipa aega. Peale seda jõudsime kenasti ka koopa juurde. Kohendasime pisimõmmi tekki, tegime talle pai ja nii see logi kirja ka sai. Tänud vahva aarde eest!

Ainuke teadlikult ettevõetud challenge on minul reeded. Tegin oma elu natuke keerulisemaks, kui võib-olla vajalik kuna asusin uuesti õppima ja aeg on järgmised kaks aastat väga kaalutletud ressurss. Aga küll ma jõuan. Täna siis karupojale külla. Nuffi aarded on alati läbimõeldud ja huvitavad. Mõned käivad mulle üle jõu. Täna olid kummikud vajalikud. Ega tänane ilm ei ole metsas kondamiseks parim :D Nullis oli natuke pusimist. Asusin teele, küsisin igaks juhuks üle kas sain õige lõpu, sest suutsin suure ringiga kohale minna, oleks saanud tunduvalt kergemini. Vastuse ajaks juba leidsin. Mina jälle tänan

Ka mul oli lapsena selline karu kodus, ju meist väga paljudel on olnud. Lapsepõlve lemmikutega on ikka vahva kohtuda. Soe ja kodune aare, ei miskit liiga peadmurdvat. Silita vaid mõmmide pead, laula unelaulu ja nad sosistavadki sulle kõrva sisse salajuttu mingist koopast, kus nad oma aardeid peidavad. Ja nii oligi, nii kõrget geokuhja pole ammu näinudki. Võid ju arvata, et kobraste töö, kuid ei, ei. Ikka mõmm :) aitäh vahva aarde eest :)

Käisime metsas karuperel külas. Peale karudega metsa all tiirutamist kutsuti meid lahkelt külla ka karukoopasse. Täname toreda teostusega aarde eest!

Alguses ei näinud peaaegu üldse, siis sain aga nägijaks. Tegin mitu ringi enne kui kõik vajaliku kirja sain ning siis salvestasin endale kaks varianti. Poolel teel esimese variandini lugesin ka kirjeldust ja vaatasin vihjet ja mõtlesin, et Nuffi ju midagi väga võpsikut meile ei tee. Püksid oleksid võinud veidi pikemad olla ja jalanõud veekindlamad aga muidu oli täitsa mõnus. Murakad ja mustikad veel valmivad. Mida aga nullist ei leia, oli aare. Vaatasin siis uuesti ja see, kus ma lõpetasin, oli risti vastupidi kirja pandule ning kirjeldusele/vihjele. Selge pilt, siin ei ole. Kirusin ja läksin tagasi sinna, kus vaja ning võtsin aarde peidukohast välja. Jube lühikeseks oleks see seiklus jäänud kui kohe õigesse kohta oleksime läinud. Sirgel kohtasime veel mugusid, kes hoolimata hoovihmasabinast tempot ei tõstnud. Kõndivaid puuke sain Exe pealt kohvitopsi visata umbes Koseni kuigi esmapilgul ühtegi ei tuvastanud. (458) Aitäh! EVEJ

Leitud!

Sihi nulli seadnud avastasime, et sellest teeotsast oleme sadu kordi mööda sõitnud. Kel jalad ei kanna, saab kuival ajal autoga lähemale sõita. Nullis veetsime üle tunni kindlasti. Jürgenid jõudsid selle ajaga kohtuda rästikuga. Mõmmikud olid meie eksitamiseks oma kaelaehted endast eemale poetanud, need seadsime ilusti tagsi. Lõpppunkti kätte saanud leidsime karupoja mõnusasti pesas puhkamas.

Plaan oli võtta lihtsamaid tavalisi aardeid. Miki va ässitaja suutis meid siiski saata metsa multit jahtima. Kui kohtasime esimest karuema, oli selge, et see asi tasub vaeva. Tegelikult vaeva polnudki, oli mõnus karu jälgedel tatsumine ja kevadise ilma nautimine. Lõpppunkti rehkendamine ka õnneks lihtsaks vihjatud. Tänud karuelu näitamast.

Üllatused jätkuvad. Kui jahmatusest olime üle saanud ja numbrid kokku, siis lõpus ootas järgmine kena ja südamega valmistatud aare. Aitäh!

Sai 8ni loetud ja logi kirja. Tänud. Metsateedel jalutada on tore, eriti praegu. Tänud.

Parklasse jõudes ootas üks tuttav auto juba ees. Hülgasin ka enda oma ja kadusin metsa. Peagi jalutasid vastu juba peitja isiklikult ning Henriko ja Kleone. Nad olid just raja läbi teinud aga lubasid mulle uuesti seltsi pakkuma tulla. Nii need vahepunktid topeltkiirusega läbitud said, ei jõudnud veel esimesse kohalegi, kui järgmise juurde hõigati kohale. Nii möödus vast enamik teekonnast. Kõik käis nii kiiresti, et ma ei jõudnud isegi kogutud materjali korralikult läbi töödelda. Õnneks polnud just kõige keerulisema olukorra ette sattunud ning mõni hetk hiljem võisin viimase punkti poole sammuma hakata. Selle teekonna sain küll juba omapead ette võtta, aga abilistega sai õhtu jooksul veel päris mitu korda trehvatud. Igatahes tänud seltskonna kaaslastele ja vahva aarde eest.

 1 

Autoga ei hakanud nulli trügima vaid jätsime maantee äärde ja tegime jalutuskäigu karuemadeni. Väga tore ja üldse mitte raske otsimine oli. Koordinaat koos, suundusime lõppu. Olime just loginud, kui helistas Silver, et tal samuti karupoeg leidmata. Jaluasime talle vastu ja siis käisime uuesti karupoegi külastamas. Nii lahedad olid, et läheks veelgi. Aitäh.

Väga lahe multi, tänud aarde eest :)

Leitud. Tänud

Jalutasin nulli ja üritasi juhiseid jälgida, aga ei näinud ma seal ühtegi ringi. Alguses jäi üks punkt silma ja siis hakkas asi hargnema. Päris kõiki punkte vist ei leidnudki, aga õnneks sai puuduolevate puhul rakendada deduktiivset loogikat, mille õigsust kinnitas saadud koordinaatidel olev karukoobas. Aitäh peitjale.

Alguspunktis sai üksjagu nalja. No on ikka ideid peitjal! Sai seda unenägu sal üksjagu vaadatud ja lõpuks ka unenäovaataja üle vaadatud. Aitäh jalutuskäigu ja hea tuju eest!

Väga lahe ja minujaoks ennenägematu peitmisviis alguses. Seal mütates hakkasin karuelu täitsa ette kujutama. Lõpus oli ka geniaalne valmistusviis. Ainult et kartsime, et kohe ilmub metsast emakaru ka. Aitäh, väga lahe aare oli.

 2 

Esialgu oli plaanis Tartust otse Tallinna sõita, kuid poole tee peal teatas Helena, et tema tahab karupoja unenägu otsida ja nii me siis väikse kõrvalepõike tegime. Karupojuke tudis oma koopas päikselaigus magusasti, ilmselt oli tal palav, sest teki oli pealt ära ajanud. Helena tegi mõmmile pai ja pani talle teki uuesti peale, vatras karupojast veel tükk aega ning ilmselt nägi temast veel ööselgi und :) Aitäh, tore aare oli!

 1 

Ah et karuemad, kes juhatavad karupojani. Kirjeldust lugemata oleksin ise just vastupidi arvanud - pojad juhatavad ema juurde :o) Aga olgu pealegi. Üks neist oli muide natuke uitama läinud, aitasin ta loogilisse paika tagasi. Iseenesest täitsa mõnus lahendus, aitäh! Seal lõpus oleks heameelega ennast kerra tõmmanud ja väikse uinaku teinud. Koos unenäoga. Aga siis tuli Kolme karu lugu meelde, teate küll: "Kes on minu voodis maganud?" Kaasaegse versiooni järgi käis see vist umbes nii:

Karupoeg: "Kes on mu toidu ära söönud?"
Isakaru: "Kes on minu toidu ära söönud?"
Emakaru: "Mis te jahute, ma pole süüa teinudki!"

5899.

Peale Puhka Järvamaal toimunud geojaanipäeva soojendust tulime siia. Kuna teised tegid veel ühe aarde vahepeal siis sain mõmmikud külastatud ja koordinaat paika. Jäi minulgi üks ebaoluline leidmata. Ootasin veidi ja siis sain juba vaadata, kuidas teistel läheb. Lõppu jalutasime koos. Aitäh!

PS GC kirjelduses on üks oluline hõlbustav lause puudu, seega alguses juhmasin veidi, et mis siis nüüd?!

Piial-Peetril oli see unenägu juba nähtud, nad jäid maha. Reigol oli ka leitud, aga ta tahtis ikka kaasa kõmpida. Nullis hakkasime midagi leidma, ei kulunud vast 10 minutitki. Siis sai ka numbrijada õigeks veeretatud ja lõppu sammutud. Täitsa tore pesa sel karupojal, kus und näha. Ei saanud vist ühtegi puukigi siit, ka rännupuuke mitte. Aitäh Annele toreda unenäo eest! Juba täna õhtul käojaanil näeme! :-*

Tänud aarde eest!

Nuffilandi tänane neljas aare. Paide kant on ikka hullult karusid täis. Kõik üles leitud, sain minna karupoega piiluma, tudus mõnusalt. Tänud!

Ehhee, vahva teostus. Algus läks ruttu, aga edasi jäime natuke hätta. Mingi hetk saime siiski koordinaadid kätte. Logimiskoht oli armas.

Tahtsin küll peitja kaasa võtta, aga ei vastanud telefonile. Pidime siis oma mõistusega nuffilandis hakkama saama. Nullist leidsime info, aga kuidagi väga lappama läks, natuke saime edasi ja siis oli kõik. 10 min pärast saime aru, et olime lõpust alustanud. Varsti oli inff käes ja läksime karupoja juurde. Armas teostus.

Jälle targem ja parem inimene. Tänud

Üks auto ootas juba ees, piirasime otsijad ümber ja kui kirjeldus üle loetud, olid täpsed koordinaadid ka käes. Väravast minnes puges väike madu jalge eest kulusse, tasub ettevaatlik olla. Rästik see konkreetne isend õnneks polnud. Aitäh; jätsime ränduri.

 1 

Kajaliisid olid pool tööd juba teinud kui nad teolt tabasime. Natuke mõtlemist ja lõpp-aarde juurde. Aitäh.

Kõik juhtuski nagu unenäos: Oled kuskil keset Eestimaad, mingis suvalises võsas, söödad rahulikult esimesi sääski, kui järsku kimab kohale mingi auto, kust väljub terve armee geopeitureid. Oleks siis, et kuskilt naaberkülast. Põhimõtteliselt nii kaugelt, kui veel võimalik. Ajasime siis koos koordinaadid paika ja panime nimed raamatusse. Nuffiland sai jälle ühe aarde võrra puhtamaks. Absoluutselt garanteeritud, et tasub külastamist.

Selle unenäoga läks küll lihtsalt, otsast lõpuni väga tore asi. Tänud peitjale!

Üllatavalt kiire ja ladus multi. Vaim oli valmis minimaalselt tunnipikkuseks lahendustööks. Kahetimõistetavaid karusid see unenägu ei sisaldanud ja kõik oli üheselt mõistetav. Armas unenägu lõppes peagi. Vaatasin läbi joonistused ja tegin ka oma representeeringu karupoja unenäost. Aitäh!

Oli vaba õhtu ja mõtlesime minna Kerstiga Türile õitsevaid kirsipuid vaatama. Natuke vara oli, mõni päev veel ja siis oleks juba kõik ilusas õitemeres. Tagasiteel tuli meelde, et meil ju nuffi üks multi ikka veel üle vaatamata, mõeldud tehtud! Tore oli! Ma küll poleks sellist peidukat Annelt oodanud, kuid karupoeg oli olemas ja und nägi ta ka vaikses ümbruses. Ei ajanud meiegi teha ülesse, vaid toimetasime vaikselt, äkki järgmistele teeb ta juba häält ka. Tänud peitjale!

Hakkasime unenägu otsima. Leidsime vajalikud detailid üles ja läksime logima. Autasuks saime peitjalt kohupiimapalle.

Kuna täna sattusin siia kanti vähe toekame geosuksuga, siis kruiisis Kristjan meid pea nullini välja. Hüppasime sealt siis metsavahele karupoja unenägusid kokku lugema. Ja no neid seal ikka oli üksjagu. Vahepeal andsin Annele ka meie toimingutest teada ning andsin mõista, et me poleks pahased, kui ta midagi head nositavat ka kaasa võtaks. Peagi oli unenägu selge ning liikusime lõpu poole. Sealne teostus jällegi aplausi väärt. Tore aare. Auto juures saime Annega kokku ja näe, olidki tal kohupiimapallid kaasas. Aitüma peitjale!

Natuke ringi vaatamist ja edasine suund oligi selge, tänud.

Kui varahommikul geomobiili nina sai NKT 1 poole keeratud, siis jäi karupoeg teepeale. No nii nagu geopeituritele ikka huvipakkuvad aarded tee peale jäävad :)

Jõudsin veidi enne 8 ja seekord polnud probleemi mõmmiku leidmisega, tema veel ärganud polnud.

Jubedalt ajas vihale, et eelmisel korral sai käidud aarde asupaigast 2m kauguselt mööda ja 5m kaugusel puhkepausigi peetud. Aga no see on geopeitus, vahel lihtsalt geopimedus ei anna armu :)

Aitäh erilise teostusega aarde eest!

Mõmmik oli päris palju jälgi maha jätnud enne tudule minekut.Proovisime vaikselt toimetada,et mitte unerahu häirida.Aitäh!

Mulle tundus siin ringi liikudes, et ega see karupoeg enam niiväga ei maga. Oli teine siinse metsaaluse jälgi täis jõudnud tatsuda,raskusi tekkis kannul püsimisega. Suured tänud peitjale aarde eest.

Meie olime sama unised kui karupojad. Tasapisi õnnestus nendega tutvust teha ja lõpuks ka koobas kätte leida. Tagasiteel nägime kaht naist, aga ma olen nõus oma mütsi ära sööma, kui need olid Maris ja Mariann. Tundusid rohkem fotograafiahuvilised soomlased oma parimates aastates... ja kilodes.
Aitäh Annele!

Tänase täpi valikul läks mõte uitama Paidesse. Eks selles see kavalus oli, et tänaseks plaaniks oli noppida 80 NKT-d ning mul oli soovi ka mõni muu aare lisaks napsata. Mariann valis välja karupojad. Läksime kevadisse metsa karupoegadega tutvust tegema. Mõni justkui pilgutas silma, teine tundus meie suhtes üsna tundetu olema. Pojad ülevaadatud, suundusime koopa poole. Seal tudus see kõigse pisem alles talveund. Vaikselt logi kirja ja tehtud. Tänud peitjale vahva aarde eest! Tegelikult kohtasime siin metsateel ka võõrast autot, algul arvasime et kaasmängijad. Aga kui meil mängus just uut Siimu & Mari pole, siis teiste nimedega logisid me raamatust eest ei leidnud.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Saime NKT raja lõpuni tehtud, tulime Mõisapreili ja Karupoja aaret uudistama. Väga head emotsioonid saadud Mõisapreili juures, vaatasin üllatusega, et oh, mis lähenemistee küll Karupojani viib. Mida edasi, seda paremaks läks. Oli tore avastus ja Karupoja unenägu tundus magus olevat, tudus teine täitsa sügavalt. Aitäh!

Tõeline üllatus ootas meid metsas. Hargnesime ja varsti hakkas numbreid tulema siit ja sealt. Klapitasime nad kokku ja edasi lõppu. Erle oli natuke pettunud et lõppu vaid jääkaru oli jagunud. Ja kes teki all peaaegu märkamatult talveunes veel. Tänud peitjale

Üldiselt oli kohale jõudes korraks hämming ja siis jõudis kohale, mis ja kuidas. Koordinaat sai kiiresti kokku ning lõpus ei läinud ka väga kaua. Lahe teostus, aitäh!

Väga armsad karupojad :) Üks ei tahtnud end ainult kohe ilmutada, kuid varsti oli ka tema käes. Tore lahendamine oli! Lõpp-punkt oli samuti armas. Sattusime seekord siis päris uue aarde peale. Saime oma nimed kolmandana logiraamatusse kirja. Aitäh peitjale!

Küll oli üllatus, kui sellisest korralikust padrikust nii nunnud karupojad välja ilmusid! Nende koordinaatidega oleks mina üksinda seal vist küll hommikuni pusinud, aga õnneks oli ka targemaid inimesi kaasas :) TFTC!

 1 

Karupoega ülesse ei äratanud, võtsime numbrid ja läksime kaugemale. Miki ütles küll, et lähme autosse ja mõtleme. Ma vaatasin peale ja ütlesin pole siin midagi mõelda vaid mõned sekundid ja oligi koordinaadid käes. Mõnus lihtne multimõistatus. Ilm oli ilus päikesepaisteline, tee ilus ja korralik Karl saigi ise jalutada natuke, lihtsalt pärast Karli autosse saamisega oli raskusi. STF kl.14.04 Tänud peitjale.

Leitud ja logitud. STF kl.14.04

Panen oma tänase mitteleiu kirja, et Annele öelda suur aitäh nii toreda idee ja teostuse eest! Esimesele punktile lähenedes pani sealt jooksu aardevalvuist kitseke, huvitav oleks olnud teada tema suhtumist karudesse. Saime esimeses punktis (usun, et) kõik numbrid kätte, aga midagi mõistlikku ei õnnestunud nendest kokku panna. Koperdasime natuke võsas ja üritasime lõppu leida, aga usun, et lihtsalt mõistusest jäi puudu, et õige lõpu koordinaadid oleks välja võlunud.

Aitäh toreda teostuse eest! Ja noorgeopeiturid, kes minuga võidu mööda metsa kappasid, uinusid täna sama kiirelt ja magusalt kui aarde karupoeg, seega tänud ka vaba õhtu eest :)

 1 

Väike ootusärevus oli juba ammu kuna teadsin, et varsti peaks peitjalt midagi uut ja põnevat ilmuma. Täna siis oligi see õhtu kui sai uudistama minna, aga nulli viiva tee otsas seisis juba auto ja kaks noormeest surfasid telefonides.Arvasin kohe, et geopeiturid kuid õnneks edasi jalutades keegi mulle ei järgnenud.Eks see praeguse aja trend vist olegi, et selle asemel, et suhelda ollakse ninapidi telefonis. Metsaalune oli üllatavalt kuiv ja ega kaua ei läinudki kui esimene karu käppa andis. Karuemadelt kenasti edasised juhised saadud ja koordinaate sisestades vaatasin, et ega eriti palju võimalusi vist pole ja suundusin poju otsingutele. Nüüd aga läks huvitavaks, sest mitte kui midagi silma ei jäänud.Lugesin vihjet, kirjeldust, kombineerisin numbritega, aga igal pool oli ainult igav liiv ja tühi väli.Leidsin isegi ühe suurema inimtekkelise metsaonni kuid aardest ei kippu ega kõppu.Kahe potentsiaalse punki vahet käisin vist isegi rohkem kui kaks korda. Olles sedasi tubli poolteist tundi karupoega otsinud loobusin lõpuks, sest telefoni akut oli jäänud ainult 6 % ja pöördusin auto juurde tagasi.Arvasin, et olen ennemgi mõnede peitja aarete juures kolm korda käinud ja juu siis tänagi pole minu päev. Tulin vaikselt tagasi ja mõtlesin omaette, et mis rajatised ja kommunikatsioonid siin metsa all kunagi küll on olnud.Jäin hetkeks ühte objekti natuke kauemaks silmitsema kui märkasin äkki midagi huvitavat. Asja lähemalt uurides tabas mind kui välk- see ongi aare :D Sellist asja ei oleks osanud isegi unes näha, millise üllatusega minu hiline õhtu lõpeb. Võtsin hellalt logiraamatu mõmmibeebi juurest ja FTF läks kirja. Hiljem peitjaga rääkides selgus, et sellel päeval ei olnudki minul mingit varianti numbrite järgi mõmmikut üles leida. Mulle igatahes see aare meeldis ja jääb kauaks meelde just selle leidmise eripära poolest.Vahel lihtsalt on õnne.