Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See põneva militaarajalooga poolsaar oli varasemalt hoopis kaks omaette saart, kus kahes külas elasid kaluriperekonnad.
Täna asub siin hoopis väga liigirikas linnuhoiuala. Aga kui paljusid linde on roostikus raske märgata, siis see aare kutsub sind muuhulgas vaatama merel õõtsuvaid kauneid luiki. Tule siis jalgsi või rattaga, võta moonakott kaasa ja varu aega!
Muide - Paljassaare on juba ammusest ajast olnud aarete saar : 1926.a. leiti siit mere äärest, kahe kõdunenud puuvaia vahelt 0,3 m sügavuselt 127 münti!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (9), lahe_teostus (8), ilus_vaade (4), lumega_raske (2), rästikud (1), piknikukoht (1), pikem_matk(>1km) (1), marjad (1), lühem_matk (1), lastekäruga_ligipääsetav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC869KM
Logiteadete statistika: 94 (97,9%) 2 1 0 0 0 0 Kokku: 97
Mõnus soe päev mereääres jalutamiseks. Kohapeal joppas kiiresti, saime kohe nimed kirja. Aitäh! :)
Natuke muretsesin, et kas ja kuidas Kopli poolt mööda mereäärt siia saan. Väga ilusti sai õnneks ja kui alguses tundus, et siin pole mitte ühtegi hinge, siis aarde lähedale jõudes tekkis ka inimesi. Aardega läks nii, et kõigepealt vaatasin veidi ringi, siis lugesin puu varjus logisid ning kui siis silmad tõstsin, nägin kohe ka midagi, mis sinna ei kuulu. Väga lahe. Aitäh!
Kuna juba Põhja-Tallinnas sai asjatatud tekkis mõte ka seda piiluda. Kunagi aasta või paar tagasi sai proovitud aga siis oli kevad ja palju lund. Täna kohapeale jõudes hakkas enesekindlus langema, õnneks 3-4minutiga sai aare siiski leitud. Läks hästi! PS. Luiged olid ka kohal :) Lisaks kohtasime rebast ning ehmatasime üles paar kitse. Tänud!
Oli veidi vaba aega ja soov jalutada. Vihma hakkas küll sadama, kuid mõtlesin , et ongi siis mõnusam segamatult otsida. Nulli jõudes uurisin ühte loogilisena tunduvat objekti aga aaret sellelt ei leidnud. Siis lugesin GC-st logisi ja leidsin kiirelt, ei tea kas muidu oleks üldse leidnud. Aitäh!
Kui Tükikesi suvest sai endale, kaval peidukas, siis Luigerand saab väga-väga kaval peidukas. Tore frustratsiooni tekitav aare.
Esimene kord siin prouaga jalutamas. Mõtlesin et vaatan, äkki on siin ka mõni aare ja ülla-ülla- 50m läheduses. Läks pisut aega otsimisega aga leitud ta sai. Kahjuks logimata, kuna pastakas puudus. Tänud, lahe peidukas.
Olime täna siin viiendat korda. Leidsime ka ühe vihje GC-st, mille abile lootsime. Panime stopperi käima. No eriti ei aidanud, 6. minutil jäi õige asi näppu. Aitäh piinarikka seeria eest. Mõni luik ikka oli ka.
Nägin ka paari luike.Aardega ikka läks aega enne kui nägijaks sain.Aitäh!
Otsustasime ilusa suvise kuuma ilmaga teha rattatiiru ning ka aare logida. Google Maps oma "tarkusega" suunas küll läbi veidrate võsade, aga kohale me saime. Kahtlustasime algul igasuguseid kohti, kuid siis meenus ühe teise aarde lahendus ja see aitas kaasa. Ca 10 km siia, edasi oli sama palju koju tagasi. Premeerisime end hiljem jäätisega.
Tallinna ilm on kuumem kui Hispaania oma, seda võin ma lubada. Natukesegi jahutuse jaoks võtsime esimest korda sel suvel talvekorterist välja rattad ning vurasime Paljassaarele. Mina olin karbi leidmise osas küll natuke skeptiline, aga Märten tegi õiget asja ning peitu ta siiski ei jäänud. Aitäh, kui hais välja jätta, oli siin kena ja rahulik küll.
Väga meeldis aarde asukoht, luiged olid olemas ja nende tegevusi oli väga hea jälgida. Aare ise ka väga hea, kaunis kiiresti tuli õige mõte, kuidas võiks peidetud olla. Suur tänu!
Ülikool sai selleks semestriks läbi ning tööpäev sai tänaseks läbi ja oli aeg hüpata ratta selga ja tulla siia uudistama. Hetkel on siin täitsa muguvaba. Unustasin kirjutusvahendi koju, õnneks aardes oli olemas ja sain logi kirja. Aitäh!
Ilus kevadine ilm. Kena jalutuskāik, Märkasin eemal lausa juba telkijaid. Leid tuli lihtsalt. Istusin valutasin pölve ja logisin. Aitäh ilusa koha eest.
Kuna täna olin ühe Paljassaare mitteleiu leiuks vormistanud, siis arvasin, et võin ju seda Luigeranda vaatama minna, et üks mitteleid siinkandis võib ju olla küll. Kohale jõudes võttis nõutuks. Vaatasin seda rannaala, kratsisin kukalt ja hakkasin logisid lugema. Kui jõudsin sinnani, et 0 pidavat täpne olema, libistasin telefoni taskusse ja otsisin väheke täpsema aparaadi välja. Oi, oi kui magus on pool aastat leidmata aaret logida. Emotsiooni eest FP ka teele. Tänud peitjale, aardega kõik kõige suurepärasemas korras
Väga raske. Found it:14.Aug.2021 14:41 Swan Shore / Luigerand
Jalutuskäigu viimane leid. Eeldasime varasemate logide järgi midagi keerulist, ja ilmselt olekski olnud, kuid kahjuks oli aare jäetud niimoodi, et teda oli kohe näha. Logisime ära ning asetasime aarde niimoodi, et niisama möödakõndijad teda ei märkaks.
Tänud peitjale!
Paar mõtet oli, aga need vilja ei kandnud. Lõpuks tegime silmad lahti ja aare lihtsalt passis näkku. Nimed kirjas!
Oli aeg, mil sel üsna omaette kivisel rannal tihti meretuules chillimas käisime kui ilm kena, aga linnast päris välja sõitmiseks õhtu liiga lühike. Luiki võis siin pea alati kohata, inimesi haruharva. Eks tänapäeval "eksib" Paljassaare radadel ringi liikuv rahvas juba palju rohkem siiagi. Aaret otsides kõndis ka üks koerajalutaja mööda. Tegelikult mingit pikka otsimist ei olnudki, mõne minutiga sain topsi kätte - õnneks, sest potentsiaalselt võiks siin ka vabalt ka terve tunni hakkama panna :o) Aare tubli teostusega ning heas korras, aitäh!
Jalutuskäigu lõpupoole seadsin sammud tundmatu ranna poole. Paljassaares olin küll varemgi käinud, aga siiski oli koht mulle võõras. Jõudsin kohale ja viskasin koti ainsa puu juurde. Ohkasin. Olen veel iseseisvalt otsimises üsna algaja nooruke, kuid peiduurka raskus 3,5 ei heidutanud mind! Asusin hooga tuhnima. Lammutasin peaaegu kõik maatasa ja puhkasin. Ei midagi... Vaikselt kippus ligi mõte, et ei leiagi, aga mõnda aega pahuralt ja süvenenult kaarti vahtinud, hakkasin uue hooga natuke teisest kohast tuhnima. Esimene koht, kust isegi ei vaadanud vaid lihtsalt allapoole tuhnisin, osutuski kohaks! Reaktsioon oli küll, et No Ei Ole!!! Ei saa olla... mida.. mis just juhtus!? Logidest oli küll selgeks saanud, ei konteiner pidi vinge olema, aga sellist asja ma küll ei oodanud, tõsiselt lahe. Jäin aardega ülirahule ja paari luikegi nägi, rand ise ka kena, kuigi reoveejaama külje all. Tänud juhatamast ja aarde eest!
Läksime geoloogiga Paljassaarde aaretejahile ning alustasime siit. Varasemaid logiteateid ning peidukoha raskusastet arvesse võttes oskasime enam-vähem ette kujutada, mida me otsime. Pettuma me ei pidanud – väga pikalt ei läinud, kui geoloog aardele näpud taha sai. Tore teostus. Luiged olid ka. Aitäh peitjale!
Geoõhtu esimene aardeleid. Logide põhjal valmistusime parajaks tuuseldamiseks, aga praktikas pääsesime võrdlemisi kergelt. Ilus teostus. Tänud aarde eest.
Ma valetaksin, kui ütleksin, et pole siin enne tuuseldamas käinud. Tundus tõesti ilmvõimatu ülesanne, aga täna minutileid. Päevad pole tõesti vennad.
Hommikul sai üks suurem kooliasi kaelast ära, nii et oli võimalik natuke vabam päev teha, kus üritasin küll viimase aja unevõlga päeval kahandada, aga natuke imelik oli seda siiski päise päeva ajal teha, nii et vegeteerisin rohkem kui õppisin. Õhtul otsustasime väikse sammujahi teha ning võtsime suuna Paljassaarde. Selle aarde nulli jõudes küll esmalt ohkasin, aga poolkogemata leidsin sealt samast aarde umbes minutiga. Eks õnne läheb elus tõesti vaja :)
Kui oleksin enne logisid lugenud siis võibolla oleks rohkem elavjõudu kaasanud. Tegelikult sain veerand tunniga hakkama. Merel lugesin loksumas 7 luike. Tänud meisterdamise eest!
Päev oli lõpule jõudmas ning sain selle aarde leitud ainult tänu sellele, et Tiit ja Erle mind olid nõus peale võtma ja Tartusse toimetama, aitäh! Muidu oleksin pidanud sellel ajal juba rongi peale minema. Kohapeal läks ikka aega. Tegelikult oli logide põhjal ettekujutus olemas, kuidas umbes aare peaks olema peidetud, aga õige koha leidmine tundus täiesti võimatu. Olis mul ju veel piisavalt värskelt meeles ühe teise sarnase aarde tulemusteta otsingud. Kündsin, mis ma kündsin, aga lõpuks hakkas juba hämarduma ning mul suhteliselt külm. Helistasin Mikile (aitäh!) ja küsisin vihjet, mis ka lõpuks leiuni viis. Olin ise 10 cm eemalt otsinud. Nojah. Ilus rand ja luiki oli ka palju. Aitäh!
Rattaga Paljassaares tiirutades ei olnud õige lähenemistee valimine keeruline - sobis ükskõik missugune rada. Pisut oli pusimist aarde enda leidmisega aga kuna raskusastmed olid õigesti meeles - või vähemalt korduvalt üle vaadatud - siis jalutasin seal seni ringi, kuni leitud ta sai. Siinkohal ühinen üldise heakskiidupominaga konteineri aadressil. Korralik tükk valmis keevitatud.
Luiki ei paistnud (mitte et ma neid väga otsinudki oleks). Kauemaks kui logimiseks vajalik, kohale ei jäänud aga jätsin koha meelde.
Mina tänan.
Siin pidi veidi ikka tuhnima ja ei miskit. Mäletan, et kunagi keegi mulle ütles, et kui kellegile helistada siis aarded aktiveeruvad ja tekivad kui neid enne ei olnud. Ja nii oli ka siin, tegin kõne ja kohe kõne aeg tuli leid... Aga lahe peidukas, tänud :)
Sellele aardele lähenemistee leidmine tundus pähkel. KOhapeal selgus, et lähenemine oli käkitegu, aga otsimine... variandipuudust just polnud. Tegelikult täitsa tehtav ja ootamatult vahvalt teostatud asi. Aitäh peitjale.
Tänase karbi võtsime oma põhijalutusbaasist :). Paljassaare on ikka nii vingeks tehtud kunagisega võrreldes, rannaniidul jalutavad karvased lehmad koos oma beebidega ja Valge tornini viib uhke laudtee… Tulge ka vaatama, kes pole veel käinud, kahe haru ringiga saate u 8 km väga mõnusat jalutuskäiku :).
Kellele luigerand aga aeg-ajalt sealt mööda sõites on s...haisurand. Enne kui sinna sõita peab tuule suunda kontrollima. Kohapeal oli tükk tegemist. Täiesti juhuslik leid 10 minutiga. Hea, et niigi läits. Sama hästi oleks võinud seal tund aega ümbrust poleerida. Luiki oli tõesti palju. Aitäh!
Koht oli nimele vastav ehk siis meres loksus oma paarkümmend luike. Aga ega me neid imetlema tulnud, ikka aaret otsima! No mis seal ikka, käpuli maha ja kaevama, eks ole? Njaaa... Ütleme nii, et selle aarde leidsin ikka suht juhuslikult. Midagi ei tundunud nagu päris õige ja nii ma siis õige koha otsa komistasingi.
Ilus punkt päevasele geotiirule! Tagasitee kulges kah veel läbi eriti huvitava "garaažiühistu", see oli elamus omaette. :)
Jõudsime siia hetk peale päikeseloojangut kuid õnneks logima jõudsime enne kui päris pimedaks läks. Imetlesime veel natuke merd, taevast ning luiki. Tänud, väga ilus õhtu oli!
Selle aarde otsimine on selline mõnus brutaalne tegevus. Käitud nagu pooletoobine talveunest väljasulanud Kalevipoeg. Õnneks leidis mittegeopeitur, et midagi on imelikku, muidu oleks sinna killustikku tootma jäänudki.
Auto panime Paljassaare põigu lõppu Tallinna Vee parklasse ja astusime "hoovi" sisse. Kindluse mõttes küsisime üle, aga hiljem nägime, et see ongi tavaline matkakoht... Sealt oli jalutada u 800 m.
Eks sai ka veidi kobatud, kuid õige asi end kaua ei peitnud. See ikka veidi märgatav ka :)
Leitud Maaameti kaardi abil.
Sõitsime ratastega mööda poolsaart Luigeranda. Ka siin oli lubatud luiki näha. Aarde leidsin suures masendushoos jalaga toud andes. Kena tükk. Aitäh! :)
Poolsaare retke lõpetuseks külastasime sedagi paika. Esimene reaktsioon oli.. no mida hullu. Siis vaatasin peitjat, võtsin hetke mõtlemiseks ja tõmbasin aarde oma mõnusast pesast välja. Tänan peitmast.
Seekord lähenesin teiselt poolt. Aardeni näitas linnulennult alla kilomeetri Neeme tänava lõpust. Alguses saime natukene adrus jalutada, siis kiviklibul ning siis mööda teed, mis aardeni välja viib. Teevalik osutus õigeks kuna ka luiged olid täna siinpool ja nii nägime ka nemad ära. Exe luikedest välja ei teinud aga varestele tahtis küll öelda, mis värk on. Erinevalt eelmisest korrast, aare end kaua ei peitnud ja jõudsime lausa valges autoni tagasi. Tasub ikka neid korduvkülastusi mitteleidude juurde teha, vahel leiab pime kana ka tera. (333) Aitäh! EVEJ
Super ilm. Lausa lust oli rattaga suhteliselt sihitult ringi vurada. Avastasin enda jaoks kohti, kus veel enda mäletamist mööda käinud polnud. Aare sai kiirelt leitud ja luigepaar oli ka olemas. Eemal oli neid küll nii palju, et silmaga ei haaranud kui mitukümmend luike seal ilules. Aitäh!
Saabusin luigeranda mööda merekallast, ikka poolsaare tipu poolt. Pikka otsimist ei olnud, kaval peidukas selles kohas vajas koheselt käte külgepanemist. Aga tagasitee parklasse oli küll “huvitav”. Proovisin keelavatest mullaväljadest küll eemale hoida ja sattusin pikema kraavi serva mööda hoopiski liikuma, nägin hulgaliselt koprate hambajälgedega puutüükaid ja ehmatasin ühe priske rebase lõunauinakust üles. Lõpuks sattusin siiski mullapeenrate äärde: no ei saanud seda viimast jupikest asfaltteed enam kuidagi vältida, otsa ümber ka enam ei kavatsenud keerata. Ühtki patrullsõidukit ei kohanud, ju siis anti andeks, et üle heinamaa ma siiski eramaale välja jõudsin. Igatahes ilm oli suurepärane ja sain 3,5 h ning u 15 000 sammu pühapäevailma siin nautida.
Kuna hommikul vihma sadas oli enne minekut pikk vaidlus, kas üldse minna. Õues on ju nii külm ja märg ja üldse vastik, eriti mere ääres. Siiski läksime. Jätsime auto Pikakari ranna lähistele ja võtsime ette pikema jalutuskäigu. Algul ei olnud ümbruses ühtegi teist elusolendid, kui aga jõudsime aarde juurde hakkas igast suunast mugusid välja kargama. Koera jalutajad, mitte koera jalutajad, jooksja ja veel koera jalutajad. Aare ei peitnud end kaua, pigem oli probleem mugu vaba hetke leidmises. Panime logi kirja, poetasime karpi ka ränduri ja läksime sama teed tagasi. Luiged nägime ära ja poriseks saime ka. Oli igati meeldiv jalutuskäik.
Töönädala l6ppu kerge geo6htu linnas... kas enam paremat plaani saakski olla. Eriti kui vahepeal on tykk aega tyhja maad olnud. M6nus jalutuskäik 6htusse. Vahepeal oli sadanud jäidet ja kiviklibu oli korralikult libe. Pisut aega sai ikka pimesikutatud ka seal. Loogilisi kohti oli ju omajagu. L6puks oli muidugi selline mnjaa päris kavalalt tehtud. Täitsa lahe teostus. Tänud 6ue meelitamast
Tegime mõnusa reede õhtuse tuuri linnas. Läks küll vähe pikale, jõudsime kell 3 koju, aga ei kahetse. Seda aaret olen palju vaadanud, aga pole isu olnud jalutama tulla. Olen ka motoriseeritud rattaga värava taga käinud, aga siis ei tahtnud teised jalutada. Täna oli jalutamishuvilised koos. Mere äärsed kivid olid jääs ja libedad. Leitud siiski sai, lahedalt tehtud aare.
Mõnus pühapäevane matk
Aare jäi soovituslikku parklasse ja asusime jalutama. Kahjuks küll mingil mega tormisel ilmal. Järgmine ehmatus tabas mind siis kui märkasin, et koer kipub elektrikarjuse vahele, esmapilgul hämaras tundu mulle tavapärase aiana. Nii 300 meetri kaugusel õnnestus halvasti astudes hüppeliiges valusaks saada aga õnneks kannatas ikka sellele veel astuda. 200 meetri kauguselt aardest (ikka linnulennult) pidin tõdema, et peab ikka taskulampi sisse lülitama. Ka aroomid läksid umbes sealmaal fantastiliseks. Hüppasime seal rannas ja tantsisime c:geo pilli järgi. GPSi patareid olid tühjad, mis seal ikka - varud ju kaasas. Varud olid ka tühjad. Otsisime kuni enam ei viitsinud ja siis jalutasime tagasi. Tehniliselt küll edasi kuna piiravaid märke kuskil ei näinud. Ikka jõudsime lõpuks Paljassaare põik tänavasse, kust ka algul sai autoga sobilikku lähenemisteed otsitud aga loobutud.
Jõudsin kohale ning juba ohkasin täiega. Päriselt, nii palju võimalikke peidukohti. Juba peaaegu tömbasin moka kulpi kuid siis leidsin aarde. No vat sellised üllatused on eriti lahedad. Sa oled juba nii kindel, et on pet pudel puu otsas ja siis hoopis selline leid. Aitäh Sulle selle eest!
Meie jaoks oli selle aarde nimi küll pigem "Tormine rand". Õnneks oli täitsa kogemata kiire leid. Koht oli ilus, kuid kehva ilma tõttu ei oleks tahtnud kaua otsida. Tänud!
Jalutasime terve poolsaare läbi ja möödaminnes logisime ka aarde. Läks kiiresti, tuttav peitmisviis. Kuna aardeomanik kutsus siia linde vaatama siis panen kirja keda nägime. Kühmnokk-luik, sinikael-part, jääkoskel, soorüdi, mudatilder, heletilder, liivatüll, väiketüll, kiivitaja, linavästrik, harakas ja metsvint. Veidi eemal piilus põõsas pildil olev tegelane. Võite mõistatada ja pakkuda kes see on. Aarde eest aitäh!
Tegime täna väikse rattatripi Paljasaarel. Auto parkisime Katarina kai juurde ja sealt mõnus kulgemine aarde suunas. Nüüd aus ülestunnistus, mõlemad vaatasid õigesse kohta ja olime täiesti pimedad. Siis uurisime kõik muud kohad läbi ja kui enam kuskilt vaadata ei olnud, isegi kõigi kivide all olevate lutikate alla vaatasime ka, siis läksime tagasi algusesse ja logisime ära. Väga tore aare, meile meeldis. Aitäh.
Kui juba Miki kodust välja oli veninud, siis ei saanud ju jätta seda kasutamata, sest no millal ma siia üksi kolama tuleks? Rõhusin süütunnet tundmata nendele 2-e grilllihale ja juustupallile, mis ta äsja liiast manustas. Ega ta vastu polnudki.
Luigerand? Sinna minnes ei näinud kedagi ja adru kah haises. Kuid kui ma laheda aarde leitud sain, muutus ka olukord. Adru ei haisenud ja tagasi minnes oli kalda lähedal luigepere - koos 4-ja pojaga. Ma pole vist niipalju Inetuid pardipoegi" näinudki. Tänud kutsumast, oli hiiglama tore õhtu!
Jalutasime Siimuga mööda mere äärt. Meie ees tegi väga kentsakat jooksmist keegi tütarlaps. Vahepeal nagu jooksis, siis seisis ja ma arvasin, et tõmbab suitsu, Siim pakkus, et äkki pildistab. Siis jälle jooksis natuke. Ja sama asi korduvalt otsast peale. Kokkuvõttes pidime niigi aeglasest kõnnist veel aeglasemalt kõndima, et talle mitte järele jõuda. Lõpuks jõudsime nulli. Õnneks leidus aare kiiresti, sest siis saabus ka teisi treeninghuvilisi, mõned koertega, mõned ilma. Ja üks kutt hakkas oma koera ujutama. Alguses tundus, et ujuma läheb hüljes. Lindudest ei puudunud luiged, pardid, kajakad, kormoranid. Kindlasti oli kedagi veel.
Aitäh kutsumast kohta, kus ma esmakordselt viibisin!
Selle aardeni sai mõnusalt Pikakari rannast matkatud. Endrele on see üks jooksu ja rattaradasid ja saimegi teel rääkida väga palju spordist. Kohal hakkas mul silma esiteks üks teine koht, mis osutus vaid silmapetteks ja siis seistes nullis sain aru kohe, kus on. Tore teostud. Tänan!
Käisin Tallinn Leg Days 2019-ks sooja tegemas ja otsustasin samas ka üht paljukiidetud aaret vaatama minna. Luiged õõtsusid graatsiliselt lainetel samal ajal kui ma mitte nii graatsiliselt rattaga nulli kolistasin ja otsima asusin. Pimesikutatud sai pikalt, aga õnneks on tegu kohaga, kust ei olegi tahtmist minema kiirustada :) Aare on kuiv ja korras ning luiged elus ja terved. Aitäh!
Siin paraku ei saanud nulli sõita, polnud sobivat sõiduvahendit. Aga see polnud ka eesmärk, kuna mere ääres oli päris mõnus jalutada. Ei saa öelda, et otsimine niisamuti mõnus oleks olnud, kuna esimese hooga said kõikvõimalikud peidukad üle vaadatud ja aaret mitte kuskil. Ei tahtnud ka uskuda, et seda siin ei ole. Sai siis natuke meelt heidetud, aja üle järele mõeldud ning juhindudes sellest, et peidukoht on hea, osav ja kaval, otsisime edasi. Nii oli see palju tulemuslikum ning jah, peab ise ka nende sekka astuma ja peidukat kiitma. Hästi tehtud, palun jätkata! Täname.
Kuidas elate mu kallid, pikad haisvad adruvallid ...jne..... :)
Teel aardeni nägin erinevat kaadrit ringi liikumas.Esmalt kalameest jalgratta seljas jahile suundumas,kahte kepikõndijat ja lõpuks ka luike kes oma poegi kaitstes päris kurja häält minu suunas tegi.Mõnus õhtune jalutuskäik,aitüma juhatamast!
Rattatiir seekord läbi Kopli. Uudistasin Liinide piirkonna uusi ehitusi. Randa pääsemiseks tuli otsida ehituse aedikutest mõõda pääsu aga kui juba randa sai siis tuttavat radapidi aarde poole. Kaua ei läinud kui õige asi vastu vaatas. Tänud. Nimele vastavalt olid ka luiged rannas.
Veised ja luiged nähtud. Üks koer jalutas ka vastu. Aarde leidis kogemata Uku. Ma alles võtsin hoogu otsimiseks, kui juba tuligi küsimus, et kas see :)
Kasutasime vaba ennelõunat ja tegime ühe jautuskäigu Paljassaare poolsaare. Elektrikarjus ja veised olid siin midagi uut. Kui õigesse randa jõudsime kohtasime kolme Henny tõugu koera ehk siis basenjit. Aarde lähistel märkas Henny aga jänest ja siis läks trall lahti, oli tegu, et teda kinni hoida ja rahuneda ei tahtnud ta kuidagi. Mina proovisin samal ajal aaret otsida, kuid see oli ilmselgelt raskendatud kui ühel oli vaid jänes mõttes. Lõpuks haarasin isegi õlekõrrest ja küsisin ühe küsimuse. Seejärel uuesti kontrollides tuli ka leid, lihtsalt olin lohakas. Tänud!
Mõnus õhtune jalutuskäik rannas. Isegi mõned luiged olid kohal, tänud.
Oli mõnus õhtu ning otsustasime jalutama minna. Nägime paari luike ka.
Veepuhastusjaama aiast ei hakanud läbi trügima kuigi sealt oleks ilmselt läbi saanud küll. Lähenesin läänesuunast ja autost oli aardeni napp 1 km astuda. Luiki oli tänase tugeva tuulega rannas väga palju, silma järgi nii tubli poolsada luike kindlasti. Nullis aare koha silma ei jäänud aga hoolikamal vaatlemisel jäi peidik silma.
Täna oli plaanis veidike jalutada, sihiks mereäärne kõlas kutsuvalt. Luikesid oli vähevõitu. Tänased ranna peremehed olid mustaverd ja kraaksuva jutuga. Nad avaldasid üsna häälekalt arvamust, mis nad sissetungijast arvasid ja umbes viie kaupa õhus kaugemal tiirutades valvasid mind, aegajalt vahtkonda vahetades. Muidu üsna inimtühi kant, aga aarde juurest nägin mitut jalgratturit. Tundsin rõõmu, et leid tuli lihtsalt, võib vist geokogemust süüdistada või siis lihtsalt õnne. Jalutuskäik sai kokku üsna pikk. Tuleb tõdeda, et see kant ei kuulu minu lemmikute hulka Tallinnas. Pigem vastupidi. Tänud! Toreda teostusega aare.
Käisime jalutasime mere ääres ja nägime lähistel luiki ka. Tänud peitjale.
Alustasime jalutuskäiku samuti nagu eelmine leidja Katariina kai parklast, maalähedaselt lõhnavate reoveepuhastusjaama kuhjade juures taandusime ja tegime ringi piisavast kaugusest. Luiki nägime. Aare jäi õnneks ka ruttu silma, tore peidik. Täname jalutuskäigule kutsumast!
Kiiremad töised toimetused said ennelõunal tehtud ning arvuti taga küürutamisest sai villand. Võtsin krantsi kaenlasse ning tegime väikese geotuuri. See sai valitud esimeseks. Kuigi GPS arvas, et ka kusagilt mujalt saab ligi, valisin siiski kõndimise. Auto parkisime Katariina kai parklasse ning sealt siis jalutasime aarde poole. Algul lootsin lõigata, kuid veepuhastusjaama territoorium oli ette sätitud. Tegin siis mööda legaalset rada - kokku tuli jalutamist u 6 km. Ilm oli hää ja krants nautis, mina kulutasin kaloreid. Kohapeal vaatasin ikka õige mitu valet paika läbi. Siis mõtlesin veidi järele ning võtsin aarde peidukast välja. Täitas tubli tükk. Luikesid merel ei näinud, küll aga tagasiteel kõrkjate vahel. Tänud peitjale, siia hoiualale tulen alati hea meelega tagasi.
Väga tore linnurikas ja seni käimata rand. Luikesid oli kohe palju rohkem kui üks. Vahetpidamata pepud taeva poole, õhtusöögiaeg vist. Aare ka väga kena, tuli välja teisest vaadatud kohast, nii et põhiaeg kuluski luikede vaatamisele. Mõnusa jalutuse sai, tänud randa juhatamast!
Siin oli peale logimist täpselt paras koht kohvi ja võileiva jaoks, täname!!
Lähenemissuunaks valisin jalutuskäigu piki mereranda Kopli poolt. Kõigepealt sattusin oma üllatuseks väga huvitavasse elurajooni. Nagu mõni rannaküla. Üks kitsas tänav, mis lookleb mere poole. Mõlemale poole tänavat jäävad omapärased elumajad. Tegemist siis Neeme tänavaga. Tallinna puhul juba vaatamisväärsus omaette.
Jalutuskäigu alguses pidi natukene nina krimpsutama aga peagi harjus reovee puhastusjaamast tulevate aroomidega ära. Kaelajärve äärde jõudes pidin tõdema, et aarde nimetus on küll väga täpne. Luikesid jagus igale maitsele. Nii meres kui ka järves. Pole ammu ennast sellise linnustalkerina tundnud. Peaaegu nagu linnuvaatleja. Uhkete luikede ja maalilise õhtupäikesega kaunistatud meretausta najal kulus nulli jõudmiseks ropult kaua aega. Laheda teostusega aare minu eest kaua aga peidus ei püsinud. Nime kirja saamise järel kasutasin suurepärast võimalust loopida lutsukive piki tasast merd päikese suunas. Antud aardega kaasnesid ainult ägedad emotsioonid. Mõnus aare, aitäh!
Sõitsime autoga kuni sai. Kui olime viisakalt teiste kõrvale parkinud, märkasime silti, mis justkui keelanuks jalgsigi edasi liikuda. Kuna meiesugustele jalutajatele aga lausa autotee tõkkepuu avati, kummardasime-kniksutasime kaamerasse ja jalutasime mööda asfalti mõnusalt põhja poole. Mere ääres oli tõesti tuulisem ja jahedam, kuigi lühikeste pükstega polnud viga. Ainult Piial oli mind vaadates külm :D
Aardeleid ei andnud end üldse otsida, kutsus lausa kaugelt (siinkohal tervitused Silverile ;-D). Imetlesime imelist naiselikku näpuosavust ja kiitsime esimest vasikat. Ikkagi Miki kool B) Au ja kiitus ning pikka iga!
Naasesime mööda mereäärsed teed, mida olen iidammu ka rattaga sõitnud. Nägime ka üheainsa luige ära. Seega on aarde nimi lausa semiootiliseltki akuraatne, mitte nt Luikede rand :)
Kiitus peitjale esimese vasika eest, mis pole kaugeltki aia taha läinud! Aare ideaalses korras. Ja mina jällegi mõtlen, et miks ei või(nu)ks ka vaaterattale aaret peita. Kokku leppimise küsimus ainult. No ja väike pommioht käib asja juurde ;-)
Võtsin ette väikse jalutuskäigu mööda rannajoont aardest aardeni. Kui üks grilliv ja paukuv narkopunt välja jätta, siis oli üks igati mõnus kulgemine. Selle nurga alt polnud veel Koplit näinudki. Luiged olid täitsa kohal. Lisaks olid esindatud ka räuskavad kajakad, adru nokkivad hakkid, kaklevad varblased ja seda möllu jälgivad pardid. Lõpusirgele jõudes juba vaikselt aimasin, et vist tean kus otsida tuleb, samal ajal juba lahendust kritiseerides. No ja asusin siis lappama, kui olin juba müntideni välja jõudnud, jõudis kohale et olen valusa tünga otsa koperdanud. No kurja, oli see siis peitja, või mõne varemleidja vemp, igatahes toimis. Lappasin seal lähiümbruses veelgi suure hoolega, kuid tulemust ei paistnud. Ja kui lõpuks maha istusin, irvitas aare mulle juba näkku. Nüüd läks veel tsipa aega et piirkond saaks taastatud selliseks nagu see enne mind oli. Kaasa arvatud ka see mündikoht. Aeg oli tagasi sammuma asuda, kuid nüüd olin sunnitud marsuuti Kopli tänavatele pöörama. Nende narkaritega ma täna rohkem kohata poleks soovinud. Aga koht oli põnev ja lahendus mönus pähkel.
Tänud.
Siia kohta poleks küll ilma aardeta sattunud. Aardeni kulgedes saime kõvasti pahandada musta ja valge koera käest. Õnneks lahutas meid aed. Tundus, et nende temperament oli absoluutselt erinev kuulsate multikakangelaste omast ;)
Ülejäänu oli lihtsalt mõnus kulgemine v.a. külm mereõhk. No ei mõista ma neid, kes oma kodusid mere äärde ehitavad. Et seal kogu aeg külm ja tuuline oleks...
Aare peitis end mõned minutid. Peidik igati äge :)
Täname kohta tutvustamast!
Eile kutsus Miki mind seda aaret otsima, kuid siis olin hõivatud sakslastest ja türklastest firma külalistega ja jäi vahele. Päev hiljem hakkas ikka väga kripeldama ja võtsin poja ühes kus oli valmis täna erakordse entusiasmiga matkma....kilomeetreid. Väga viis teostus, esimene vasikas maadus ikka päris aia sisse, lausa keskele. Lisaks sai poiss binokliga luikesid uudistada :) Aitähhid. TFTC!
Kuna ma aitasin peitjal konteinerit kokku kruvida, siis lasin paar päeva mööda minna enne, kui kohale loivasin. Õnneks leidsin peitja valvsa pilgu all ikka üles - seni olen mina saanud kõrval õelalt itsitada, kui ta otsib minul varasemalt leitud aardeid.
Mõnus väike jalutuskäik tööpäeva lõpetuseks. Nulli jõudes võttis korraks ohkama, aga õnneks jäi tops siiski suhteliselt kiirelt näppu. Tänud peitjale!
Aare lõi meie esmaspäevased plaanid veidi sassi, aga milleks siis plaanid üldse on, kui mitte ümbertegemiseks?
Olime parasjagu Mustamäel suunaga linna poole, kui avastasin uue aarde. Kuna oli nagunii sinna suunda asja, siis tegime natukene suurema ringi ning läksime ka uut aaret otsima. Kaks ligipääsuteed ebaõnnestusid, kuid Neeme tänava otsast sai täitsa ligi randa. Jasper kukile ning asusime kõik jalutama. Aarde endaga läks parasjagu aega, kuniks Liis minu kontrollitud koha üle kontrollis ja aaret märkas. FTF sai kell 12:19 kirja. Äge teostus, tubli!