Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur laskur, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
[EST] 1952-1993 oli Raadi sõjaväelennuväli koduks Punaarmee 132. raskepommitusväepolgule, mille koosseisu kuulusid nii strateegilised kaugpommitajad (TU-16, TU-22) kui ka transpordilennukid (TU-4D, AN-12). Tegu oli ühe suurima Ida-Euroopa sõjaväelennuväljaga, mis oli alates 1950. aastatest Nõukogude Liidus tähtuselt 13. ning sellest tulenevalt oli see kantud USA tuumarünnaku sihtmärkide nimekirja. Aardes puudub kirjutusvahend. Aare on peidetud endise lennuki seisuplatsi äärsesse valli, mis oli mõeldud kaitsma lennukit pommikildude eest.
NB: Klaasikillud maas!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
drive-in (2), lastekäruga_ligipääsetav (1), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC869TW
Logiteadete statistika:
98 (96,1%)
4
2
1
1
0
0
Kokku: 106
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Aarde omanik palus arhiveerida, kuna see on kadunud ning peidukoht hävib arvatavasti üsna pea ehitustegevuse tõttu.
Teistkordsel käigul, peale lume minekut leidsin koordinaatidelt ja täiesti loogilisest kohast ilma topsikuta ja otsast kõdunenud logiraamatu, mille viimased kanded on septembrist 2020. Kas aardetopsik oli seal ja enam ei ole, on see õige koht või tegelikult mitte, ei osanud arvata. Võtsin selle antiikse köite kaasa, et annan austet peitjale üle. Aga ütles tema, et uus purk ja raamat on ka olemas, mistõttu pidin ikka uuesti siia tulema. Tänud.
Tore turnimine laupäeva hommikul koos lastega. Lapsed leidsidki aarde väga kiiresti.
Sai öösel mütatud ja otsitud ülevalt alla ja alt ülesse, aga ei leidnud ega leidnud midagi. Lõpuks leidsime ühe paberinutsaku, mis osutus logiraamatuks. Mitte miskit muud seal polnudki. Seega vajab hädasti uuendusi
Ralli ettevalmistuste tõttu oli pääs nulli natuke keeruliseks tehtud. Leidsin siiski legaalse ligipääsu ja panin nime kirja. Tänud!
Õhtul otsustasime Raadil natuke ringi tiirutada ja sealseid aardeid otsida. See oli esimene sihtmärk. Üsna huvitav ja kummaline keskkond seal, pole sinna kunagi varem sattunudki. Peale väikest füüsilist pingutust leidsime aarde loogilisest kohast. Keegi on vist konteineri kaane vastu huvi ilmutanud ja seda usinalt näkitsenud. Nüüd see enam väga niiskuskindel pole. Logisime ja nautisime vaadet, mis aarde juurest avanes.
Peitja õhutusel tuldud, tehtud. Ka seekord vaatasin jälle õigesse kohta aga ei näinud. Ahvipoisi silm tervavam ja välja ka tõi. Tänud ????????????
Lendasime aardele peale väga üleolevalt, aga vist oleks pidanud rohkem austust üles näitama, sest lasi teine end päris kaua otsida. Raskusastmete põhjal välistasime kohe õige koha ja vaatasime nõutult mujal ringi. Kui juba lahkuma hakkasime, siis läksin niisama ajaviiteks seda välistatud kohta uurima ja muidugi seal aare oligi. Tänud peitjale!
Saime üsna märjaks, aga saime ka aarde kirja. Pastakas küll streikis niiskusega ja logi sai üsna raskesti desifreeritav, aga peaks siiski ühemõtteliselt selge olema :)
Otsisime, ei leidnud. Hiljem nägin Geocachingu lehel, et aarde asukohta on hiljuti veidi muudetud.
Tegelikult polnud üldse niihalb aare nagu varasematest logidest lugeda. Oli idee, oli vaade. Mida veel tahta. Lausa lemmik ju pole aga kulgu sinna ja tagasi ei kahetse kindlasti mitte
Tänane kohustuslik jalutuskäik jälle tehtud. Värskes õhus peab ju kõndima. Nii sai ka see jalutuskäik aardega seotud. Ei olnud probleemi aarde leidmise ja nime kirja panemisega. Päris hea vaade avanes. Aitäh!
Nõme aare. Ausalt. Palun vabandust. Koht oli räpane ja ohtlik, ümber mitmeid paremaid kohti...
Prosit kommerss! Järgmise päeva jalutuskäiguks mõnus aare, õige koht jäi sekunditega silma. Aitähh! :)
Selle aarde asukoha suhtes oli mul jälle vale arvamus, aga õnneks kaaslane teadis täpselt, kuhu suunduda. Kohapeal tiirutas ka üks deltaplaan, aga meie lähendes kadus ta kaugemale küngaste taha. Õnneks lähenesime asjale õigelt poolt. Aarde leidsime kohe, peitmisviis veidi hämmastas. Kunagi meeldis mulle väga Raadil kolamas käia, aga nüüd hakkab sellest ka liigat tsiviliseertujd paik saama.
Lennukid olid hästi välja puhanud, aga lahkumisega läks vist kiireks. Isegi püksid olid maha jäänud...
Ilm kiskus küll vesiseks, aga kui juba Tartusse tuldud sai, siis tegime väikse tiiru. See punkt osutus esimesks, ma ei jõudnud veel navigeerimist õieti lõpetadagi kui Madis juba topsi lahti korkis. Tänud aarde eest!
Algul tegime iseendale otsimise liia mõtlemisega raskeks aga lõpuks ilmus aare täiesti soliidsest kohast.
Pühapäevane jalutuskäik vihmasabinate ja päikesekiirtega. Kohapeal läks kiirelt. Täname!
Tegime väikse vigadeparanduse - varem leidsime aarde, aga esindades kakuliste liiki nimega jobukakud, jätsime pliiatsi tookord maha. Seekord võib öelda, et tulime ainult pliiatsiga ja panime logi kirja. Aitäh!
Autoga sai küll nulli, aga ega seal midagi ilusat ees ei oodanud - ropult pisiprahti, maltsa ja ohtralt peidikuid. Selles mõttes on peidukoha raskus kordades alahinnatud. Ei leia seda alates paarikümne sentimeetrise heinaga ega isegi 5+ cm lumega. Otsisime pool tundi ja kui mitte midagi aarde sarnast silma ei hakanud, logidki loetud ja selles vihjatud prügistki aaret ei silmanud, helistasin Brunole, et 1.0 asukohta täpsustada. Koordinaat oli küll täpne, aga sellegipoolest oli väga raske leida. Tagasi peitsin nii, et oleks vähe lihtsam, tatsusin nullist ka heina maha. Säh sulle 1.0. Ptüi.
Sai igaks juhuks ronitud mäkke ja seejärel juba alt hüüti et võib tagasi alla tulla.
Ega siin just kõige meeldivam olla ei olnud, kuid nimed me siiski kirja saime. Tänud aarde eest!
Ümbrus oli äsja trimmerdatud ja otsima ei pidanudki. Väga palju prügi...
Uuh, seda võis kohe näha, et 1.0 peidukoht pole siin südasuvel küll kaugeltki mitte. Ja noh, talvel lumega veelgi vähem. Mul läks vahest veerandtunnike, kusjuures kui näpud külge sain, siis ise ka imestasin nõnda kiire leiu üle. Vabalt oleks võinud tunni aja pärast mitteleiuga lahkuda. Hää, et niigi läits!
Tahtsime Tartu linna uusi moodsaid rattaid testida, kuid leidsime vaid kaks mitteelektrilist... päris tülikas oli siia vändata, kuid õnneks mahtusime aega, ning saime nimed kirja. Õige asi hakkas üpris ruttu silma. Ümbrusest võib igasuguseid põnevaid asju leida...
Null on üsna läbune ehk ohtlikku prügi jms täis, on ikka inimloomi meil olemas, masendav :( Aga tänan peitjat aarde eest! :)
Huh... Peale mõnusat jalutuskäiku kenas kohas, kuhu viib "R", oli see küll üks äärmiselt ebameeldiv üllatus. Ainus positiivne osa oli, et autoga sai pea nulli. Muu aga.. Siin oleks vist lisaks peidukoha ja maastikule mingit eraldi raskushinnangut vaja. Aare oli maskeeritud prügi, kasutatud kondoomide ja süstaldega... :S
Mina juurdlesin kuhu poole kõrgustesse minna vaja oleks, kui Heiki ütles, et pole vaja ja ulatas mulle topsi. Tänud!
Mina olin ühe projekti kallal töötamas, kui Anna teatas, et tal igav. Kuna seekordne projekt oli väiksem, siis sai see ka kiiresti valmis. Anna igatahes juba nautis rattaringluse välguratsut. Siis saigi mindud ratastega georetkele. Kui meie aarde juurde jõudsime, siis üks mugu pildistas oma autot just seal õiges kohas, kuid tegi minekut üsna ruttu. Mina siis orienteerusin natuke ja Anna soovis mäkke ronida, enne kui ta jõudis seda tegema hakata suundus minu pilk õigesse kohta ja võisime logima hakata. Tagasi linnapoole liikudes sai rohkem kondimootorit kasutatud, kuna aku oli tühi. Tänud!
Kõigepealt tegime Liisiga kõnnitripi aardeni ja tagasi Kõrvekülla. Aare oli täitsa kodus, aga pastakas jällegi oma kodus:) Siis mudilased auto peale ja tagasi kirjutama. Ronisime koos valli otsa (no päris järsk!)- lahe vaade sealt ülevalt! Aitäh!
Muuseumiööl sai ERM plaani võetud, enne uksest sisse minekut sai veidike jalutatud kah. Kui muuseumi taha jõudsime, sattusime mingile teisele üritusele. Autod kraapisid asfaldi peal kummi. Kuidagi sai sealt läbi ukerdatud ja pärast tagasi kah. Tänud peitjale.
Sattusin mööda sõitma ning loomulikult tegin pisikese peatuse. Et siin siis lennukid puhkasidki, aitäh! :)
Vaatasime maa-ametist peiduka üle ja leid oli kohene. Muud ei oskagi öelda, polnud kõige ilusam koht.
Ilus ilm kohe kutsus välja rattaga sõitma ning nii ma siis vingusin kuni õde nõusse jäi. Leid tuli kiirelt, kuid siis avastasin, et oioi pliiatsit pole. Jätsin õe valvesse ning ise ERMi poole pliiatsit küsima. Panin ratta tagumise ukse lähedale ning hakkasin ukse poole kõndima. Siis sain aru, et ERM ei pruugi enam lahtigi olla sellisel kellajal ja küsisin esimeselt ettejuhtuvalt naisterahvalt, kes mind lahkesti aitas. Saingi logi kirja ja edasi jäätist ostma :) Aitäh!
Seal kus vanasti ruleerisid lennukid higistavad nüüd õppesõitu tegevad autojuhid. Kiire ja lihtne, natuke üllatavgi peitmisviis.
Valli otsas seisid õppesõitjad-romantikud ja vahtisid päikeseloojangut. Mul olid teised huvid, läksin valli taha peitu, piilusin üle õla ja panin nime kirja. Seejärel läksin ja veendusin oma silmaga, et lennujuhtimishoone on tõepoolest maha tõmmatud. No kurja, varsti polegi siin midagi järel. Aitäh peitmast!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Polegi siia varem sattunud, meie GPS juhatas kuskile päris kolkasse, mille peale Priit ütles, et ei saa GPS-i ikka uskuda, aga eks see valis lühima tee, mis ei olnud muidugi kõikse kõige parem- sõitmine kuurmaastikul. Kohale me lõpuks jõudsime ja logid kirja saime. Tänud peitjale.
Ega jah,kui vanasti puhkasid siin lennukid,siis nüüd kükitavad künka varjus tavalised narkarid.
Ooo, täitsa nostalgia.. kunagi olen kusagil siinkandis samasuguste vallide vahel geotuuri raames autos öö üle elanud ning uinuda püüdnud. Nüüd võttis meid siin vastu selline vilisev tuul, et kui logirull näpuvahelt ära oleks lennanud, tulnuks seda ilmselt muuseumi katusele otsima minna. Aitüma peitjale!
Seal kus lennukid puhkasid, võtsin ma ette ühe hilise hommikusöögi. Tartu laadalt sai igasugu head ja tankisin ennast ääreni täis. Pärast veeresin aardeni ja panin nime kirja. Aitäh!
Lennukite puhkekohast jäi väga trööstitu mulje. Hoiduge süstaldele astumast!
Ma ei tea kas ikka igat aaret on vaja GC-st üle tuua. Jäi selline üle parema õla, vasaku käega pudistatud olema. Kas tõesti ei viitsita teostust, kohta, natukenegi mõelda läbi! Tartu on ja jääb kohaka, kus aardeid on 2-te sorti. Ühed need, mille latt on nii kõrge, et sõidan luxautoga sealt alt juba läbi ja teised on tavalised. See kuulus ilmselgelt sinna viimasesse.
Küll aga nägin ära kuulsa kiirendusvõistluse raja, tänu jagan selle näitamise eest!
Pärast raadiradasid panime siia ka nimed kirja. Minu gps näitas alles miski 12-13m aardeni ja ma otsisin alles nulli, kui Annel juba logiraamat pihus oli.
Siin ligiduses on ikka kümneid kordi kunagi käidud ja täna siis uuesti aarde pärast.Aitäh.
Ei seal ole ainult klaasikilde, vaid suuremat prügi ka. Aitäh.
Sõitsime autoga otse letti ja hirmutasime vist geokolleegid ära, sest nad hüppasid kohe kahekesi ühe ratta selga ja pistsid kiirelt punuma. No päeva lihtsaim leid, nii lihtne, et aarde pikaealisuse osas ei julgeks kihla küll vedada...
Leppisime Helle-Mariga kokku, et ta korjab mängutoast väikse põnni peale ja siis tuleb korjab kodust ka suurema põnni peale. Nullis miskit uut ja seni nägematut avastada polnud, nii ronis Helle-Mari mäest üles ja palus mul all Tommi valvata. Mul oli aga nina gepsus kinni ja selle aja jooksul suutis see väike patsaan juba üpris järsust mäest ema järel üles ronida. Ei teagi, kumb meist siin nüüd Aasta Ema tiitli saab :D Ülevalt oli parem vaade, aga all sai logida :) Aitäh!
Pärast lapse mängutoast sünnalt äratoomist otsustasime siia ka pilgu peale visata. Eks seda lennuvälja on juba mitme kandi pealt uuritud, aga põnve kant, seega aitäh!
Ilus kevadine aeg kätte jõudnud, tärkab ka soov mõni aare kohe avaldumise päeval üles leida. Aitäh!