Metsapargi 4

 1 

Leidsin aga kätte ei saanud. SUP laualt lihtsalt ei ulatanud.

 1 

Talvisel ajal olime kaks Metsapargi aaret üle jää leidnud, kuid kaks olid veel suvisteks seiklusteks jäänud. Ja täna oligi selline päev, kus veelõbud tundusid igati sobilikud olevat. Otsustasime alustadagi oma SUP-matka selle aarde juurest. Niikaua, kui mina kaldal veel asju sättisin, oli Salmel sipstigi aarde juures käidud ja konteiner näpus. Panime nimed kirja ja läksime koos tagasi viima. Veetase on hetkel nii madal, et sai vabalt mööda põhja jalutada, natuke pikkust andis ujuvvahend juurde ja nii saigi ühistööna aare omale kohale tagasi. Edasi liikusime mööda vett Metsapargi 2 poole. Aitäh aarde eest!

 1 

Kasutsain juhust, et ilm oli kuum ja vesi soe. Geokotis leiduvast piisas, et topsik kätte saada ja ka tagasi oma kohale panna. Aitäh peitjale.

Abivahendiga niikaua ühe koha peal püsida, et see aare ilusasti kätte saada, oli ikka tõeline väljakutse. Veehulk oli veel väikene, kuid siiski päris kiire ja no alus ka ebastabiilne. Ukerdasin mitu korda end uuesti nulli tagasi ja hakkasin uuesti peale.

Mulle väga meeldis mõisa peahoone, mis tundus, et oleks justkui otse järve kaldasse ehitatud. Vee pealt olles oli väga ilus vaade siit tagasi abivahendi parklani aerutades. Ilus koht, aitäh.

 1 

Alustame päeva, siis selle aardega. Kui aastaid tagasi sai siin jõel peremehe abivahendiga aardeid korjatud, siis täna sai oma abivahendile õhk sisse puhutud ja peale väikest vihma sahkmakat, abivahend vette tõugatud. Kohapeal püsti oli päris raske püsida, kuna vool tahtis mind minema kanda, aga kätte ma sain ja kuivaks ka jäin. Kui olin ära loginud, avastasin, et tuleb tagasi aerutada, et aare paika saada. See toiming ka õnnestus päris ilusti. Suured tänud toreda aarde eest.

 2 

Kui abivahendit ei ole, tuleb nad teha, suureks kasvatada ja appi võtta ;) Lihtne!

Abivahend

 1 

Martti helistas ja hakkas rääkima lugu õhtusest Metsapargi külastamisest. Püüdsin küll vingerdada, et lapsega vaja arsti juurde ja ma hoopis Pärnus aga samas ... õhtupoole nagu polnud tõesti ühtegi plaani. Ja tegelikult kilometraažilt ei ole eriti vahet, kas ma ilmnen Metsaparki Tallinna poolt või Pärnumaa poolt. Seega, peale päevaseid tegevusi viskasin SUPi pagassi ja minekut.

Kohapeal oli hullupööra inimesi, polnud ka ime, väljas ju 29,5 kraadi sooja. Minu tegevus SUP laua täitmisel äratas küll tähelepanu aga mitte nii palju, et keegi küsida oleks tihanud. Tegin siis ise kohalikega juttu, arutasime vee temperatuuri ja SUP lauaga sõidetavuse üle.

Kui Martti ja Mare kohale jõudsid, algas tripp, mis sai peatuse juba esimese 10 meetri pärast. Istusin siis seal jalad vees ja ootasin, et Martti sirutusliigutusi teeks. Tõesti väga lihtne 4,5 aare, kui niiviisi logida. Aitäh aarde eest.

 1 

Kuna veepeal liikumise vahend on soetatud siis seda tuleb ka sihipäraselt kasutada. Kuigi Jutalt tuli info, et taimestik on veekogul lopsakas läksime ikka SUP laudadega. Juta ettenägelikult ilma kiiluta. Mina punnisin ikka teise otsa ära ja siis võtsin ka kiilu alt ning liikumine läks ikka palju kergemaks. Esimene oli lihtne, väike sirutus ja oligi logitud. Aitäh.

 1 

Oli vaja aega parajaks teha, see viis kõige parem. Võtsin ahvipoisi kukile ja tegime asja ära. Isegi ümber ei kukkunud. See mu 800 s aare. Kui keegi näinud oleks oleks ennast küll katki naernud. Tänud

 1 

Siim oli rattavõistlustest üsna väsinud, mistõttu SUPi pumbata ei viitsinud me kumbki. Jube palav oli! Läksime jõkke jalutama. Imestasime, kui pikad need Kaupo ja Dauno olla võivad. Siimul jäi ilmselt viimane o puudu. Tema ei ulatunud. eks siis tegelesime ehitamisega ja siis saime logida kah. Lõpuks taastasime esialgse olukorra, et keegi kinni ei jääks. Aitäh!

 1 

Kõigepealt vaatasime, kuidas hobused suplesid. Siis lasime oma laua vette. Olime ju kuulnud, et see siin kõrgel ja vool tugev. Panime lauale nööri taha, et Dauno kaldalt hoiab lauda õiges kohas, kuni login. Lõpuks tuli Dauno jalgupidi vette ja võttis konteineri alla. Mitte midagi üle jõu käivat. Kõige lihtsam neist neljast. Tänud

Leitud. Tänud peitjale.

 1 

Üksi mul siia asja ei olnud, sest mis sest tolku kui seista ja vahtida, ega vahtimisega nime logiraamatusse kirja ei saa. Õnneks oli meid mitu ja teised puha minust pikemad. Aarde logimine nii täitsa lihtne.

Kahju on nüüd kohe Kleone logi lugeda. Tänan kui 5-6 jne ei tule.

 1 

Kõigepealt tuvastasime jalgupidi aarde asukoha. Ilmselgelt jäi pikkusest puudu. Pumpasime oma SUP-laua täis ning pärast ülejäänud Metsapargi aarete järel käimist tulime silla juurde tagasi. Seekord õnnestus lausa näppudega aaret puudutada aga kätte ei saanud. Vajalik on kas mõni muu abivahend, 10 cm kõrgem veetase või kasvada veidike. Selles viimases variandis ma väga kahtlen.

 1 

Kuna meil täna juba üks suuremat sorti SUPitamine plaanis oli, siis otsustasime juhust kasutada ja Metsapargi aarded ka külastada. Leidsime sobiva koha, kust vette minna ja nii me mõnusalt aardest aardesse kulgesimegi. Tänan.

 1 

Tore seiklus sup'idega.Aitäh!

 1 

Logimiseks piisab, kui ühel otsijal on piisavalt kasvu. Osavust tuleb veidi treenida, aga midagi ülearu keerulist ka polnud. Aitäh!

 3 

Eelmised metsapargi aarded said ilusti peitja poolt pakutud abivahendiga üles korjatud. Mitte, et selle alusega väga lahedad seiklused ei oleks olnud, tundus siin kiirevoolulise koha juurde mõistlik tulla ikka oma vahenditega. Pealegi niikuinii oli vaja kontrollida kuidas SUP-laud talve üle on elanud. Kiirelt selgus, et oli ka põhjust. Pump va kurjam oli ära väsinud ja töötas megaraskelt. Õnneks oli sõit lühike ja sõtkusin alusesse nii vähe õhku kui võimalik, kuid samas nii palju kui vaja. Mõni abivahend veel paika ja katse võis alata. Pooltühi laud andis kiirelt märku oma liigse vetruvusega ning tekitas ebamugavusi. Üleültse oli hooaja esimest sõitu sellistes oludes kuidagi keeruline läbi viia. Mõningase pusimise peale oli aare siiski lõpuks pihus ja metsapargi seeriaga ühel pool.

Minu poolest võiks siia veel tagasi tullagi, seega jään lisa ootama. Tänud.

 2 

Jõuluvana oli eelmine aasta eriti lahke ning tõi mulle kingituseks supi-laua. Kuna ilmad olid väga ilusaks läinud, siis oli viimane aeg laud täis pumbata ning esimest korda ta vette ajada.

Kuna ma olin eelnevalt ainult korra sõitnud, siis alguses ikka jalad tudisesid ja enamus aega sai põlvili supitatud, kuid seda kiiremini sain ma ka edasi. :D

Kuna nii mul kui ka Lauril oli mõlemal esimene Metsapark leitud, siis saimegi 2-4 üles otsida. Kõigiga läks hästi ja pääses ilusti kaldale. Ma ütleks, et see ring tuli kokku isegi liiga lühike, aga samas esimeseks korraks kärab küll. :D

Mina tänan, oli tore õhtu! :)

 4 

Selle topsi jätsime viimaseks. Kuigi parkisime auto peaaegu selle peale, aga näha oli, et silla all vool tugev ja enne üritamist tasus tasakaaluga taas tuttavaks saada üle mitme aasta. Tagasi teise punkti juurest sõitmine ise oli küll vastu voolu, kuid tuul puhus tagant nii tugevalt, et midagi eriti tegema ei pidanud :D Lootsin, et silla all saab veel tugevam vool ja tuul kokku ja hoiavad mind lihtsalt aarde all paigas. Kahjuks nii hästi ei läinud ja see koht jäi täiesti tuule varju. Pidin siis kuidagi teisiti hakkama saama. Esimene lähenemine ei tulnud hästi välja ja vool viis mu uuesti silla alt minema. Teise ringiga sain ikka sillast kinni ja topsi kätte. Kuna mul oli aga kätest puudust, siis logimisest liikusime natuke eemale ja saime rahulikult supil vedeledes logi kirja panna. Tagasi panek oli natuke keerulisem taas, kuna lähenesin veits viltu ja vool lükkas laua risti ja tahtis mu taas silla alt välja lükata, õnneks sain aga nina uuesti õigesse suunda ja topsi tagasi omale kohale. See oli kindlasti tänane lemmik :) Suured tänud kogu seeria eest!

 1 

Metsapargi 2 juurest siia tagasi sõita tähendas vastuvoolu liikumist. See ei paistnud enam eriti lahe olema. Ühel hetkel kobisime paadist kaldale ja Margus jalutas paati, kuni keerulisem koht möödas. Metsapargi 3 lähistelt otsustas ta edasi sõita, kuid ma ei läinud oma raskusega seda tööd tal raskemaks tegema ja jalutasin mööda mõisa alleed pidi silla poole ja sain ühtlasi ka mõisale pilgu peale visata. Üsna käest ära lastud see hoone. Vajaks hää peremehe hoolitsust. Teekond sillani läks lonkijal kiiremini kui sõudjal aga pärale ta jõudis. Kuna hetkel selle silla all vesi üsna kõrge ja vool arvestatav siis pidasime plaani, kuidas see aare kätte saada. Esimene katse läks pehmelt öeldes käest ära. Või siis paat läks sõna otseses mõttes käest ära. Hetkel, kui Margus üritas nööri sillale kinnitada vaatasin ma, et paat on kuidagi imelikult kaugel meist. See nurjatu oli nööri otsast valla pääsenud ja nautis oma sõitu allavoolu. Ma küll ütlesin Margusele, et paat sõidab vastas kaldasse aga teda haaras paanika ja oli kadunud silla alt kiiremini, kui ma oleks jõudnud ümber pöörata. Kui ma sillale jõudsin ei olnud Margust kusagil näha ja paat randuski vastaskaldas langenud puu najale. Margus oli kusagil kaugel kaugel. Tal oli oma teooria, kuidas paati kätte saada aga nüüd ta sai isegi aru, kus paat on ja tuli meile järgi. Seda oli päris maru vaadata, kuidas värske paadimees oma paati päästab endast samal ajal täiega suva, kas ja kui sügavale sisse võib vajuda. Aga plehku ta meie eest ei saanud ja läksime uuele katsele. Nüüd olid asjad rohkem läbi mõeldud. Paat sai nüüd siis korralikumalt nööri otsa pandud ja mina läksin seda asja silla peale teisest nööriotsast juhtima. Margus samal ajal siis karjus silla alt kuhu poole ma peaks seda nööri tõmbama või järgi laskma. See küll kõlas rohkem sinna ja tänna poole, mitte paremale, ette, taha. Aga hakkama me saime. Oli see vast seiklus!! Aitüma selle toreda mini seeria eest!

Jalutuskäik paadiga.

Paadi päästmine

 4 

Tegelikult kujunes metsapargi külastus selliselt, et tulime mu uut autot proovima. Eile anti teada, et soovitakse sõita Raplamaale tuttavatele külla, olin nõus tulema vaid juhul, kui saan paar-kolm tundi "vabaks", et need neli täppi siin rahulikult üksinda ära korjata.
Alustasin viimasest. Läksin esmalt olusid hindama. Njaah. Siin peitja pakutud abikaga (olin ju pilte näinud) üksi oleks olnud liiga huvitav jah. Vool päris kiire, mõtlesin, et ah, mis ma ikka jampsima hakkan, viskasin hommikul ju kahlamispüksid ja redeli teadlikult autosse. Kasutasin siin neid siis eesmärgipäraselt. Aga esmalt jäin muidugi kohalikele vahele. Ajal, kui hakkasin oma teleskoopi lahti tõmbama, aerutas isa koos pojaga minu suunas. Tegid trenni või nii, nägin, et paadiga vastuvoolu seal silla all jamamist kõvasti, kujutan ette seda nalja, kui ma oleks parve siia vedanud. Küsiti, et mis uurimistööd ma teen, tunnistasin siis hoopiski üles, et ühte mängu mängin, ärgu pangu mu vetteronimist üldse tähelegi. Sooviti jõudu.
Peamine jõud läks sinna, et leida redelile selline piisavalt stabiilne nurk, et vool seda koos minuga ära ei veaks. Läks õnneks. Tops ja raamat tipp-topp korras. Seejärel redel veest tühjaks ja tagasi autosse ning edasi suundusin ootusrikkalt parvejahile.

Nu vot siis,kui tulla ilma abivahendita siia lolli mängima :)

Meenus üks 90 ndate hitt : " Oo kallis, ole minu ämblikmees....." :)

 1 

Autos oli sobiv abivahend olemas ja aarde kättesaamine oli sellega väga lihtne. Maastiku hindaks pigem 4 peale.

 3 

Selle aarde logimise nimel sai ikka parajat klouni mängitud; oleks seda varem teadnud, oleks hoopis kohaliku abivahendiga tulnud :D

Kuna aga ei teadnud, kasutasime SUPi lauda, millega Inge esimesele katsele läks. Kuna temal jäi napilt pikkusest puudu, oli käes minu kord proovida. Minu ainus kogemus SUPiga oli Piirissaarel, kus põlvitades läbisin kaks korda kümmekond meetrit peaaegu vooluta vett. Siin pidin aga nähtava vooluga vees SUPi peal püsti püsima ning veel käed ka välja sirutama, samal ajal voolu vastu töötades. Ainus positiivne asi ole see, et vesi polnud sügav. Ühte SUPi otsa sidusime ka nööri, et Inge saaks vajadusel kaldalt abistada.

Üllataval kombel sain mõne katse järel konteineri kätte ja tagasi kaldasse, kus nimed kirja läksid. Aga pudelikese tagasi panemine polnud enam sugugi lihtne. Küll ei saanud sillaalusest kinni, küll olin aardehoidikust liiga kaugel, küll viis vool liiga kiiresti edasi. Minu liiga tugevast aerutamisest, ebakindlast asendist ja valepidi lähenemisest polnud muidugi ka kasu. Ühe korra õnnestus paraja hooga ka vastu silda sõita, mille tulemusena jäi üks jalg SUPi peale, teine aga sillale. Mingi ime läbi ei käinud ka siis vette :D

Lõpuks sai Ingel siiber ja otsustas jalgupidi vette tulla, et lauda paigal hoida, et ma aarde oma kohale tagasi panna saaks.

Tagasi kuival maal olles ütlesin ma, et mina enam selle asja peale enam tagasi ei lähe ja kasutan hoopis peitja poolt jäetud abivahendit. Ja siis jäigi nii, et Inge liikus laual edasi järgmise aarde juurde, samal ajal kui mina läksin abivahendit veeskama ja sarja kaugeimat aaret logima.

 1 

Supinahale sai õhk sisse pumbatud ja nii ma teele asusin. Kohapeal aga, nagu karta võiski jäi pikkusest puudu. Õnneks oli kaaslane just piisavalt palju pikem, et lootus kättesaamiseks säiliks. Peale kerget närvikõdi õnnestuski konteiner kätte saada ja logimiseks kaldale toimetada. Nüüd aga alles põhiline nali peale hakkas.. mul oli kohati ikka väga raske end tagasi hoida ja peale tulevate naeru turtsatuste tõttu mitte vette prantsatada. Lõpuks läksin täitsa vabatahtlikult vette ja koostöös sai konteiner pessa tagasi. Tänan laheda väljakutse eest.

 10 

Olin Metsapargi kolmandalt saarelt lahkudes end just kasvude vahelt välja mõlanud ning hakkasin nautima kruiisi vabas vees kui märkasin kaldal seisvat mugu, suu kõrvuni ja kõht kõveras :o) Varsti naeris tädike juba päris kõva häälega ja kui lähemale jõudsin, hüüdis: "Kas ei karda sisse kukkuda?" Vastasin: "Ei karda!" Kuigi tegelikult kartsin küll. Noh, kas nüüd just kartsin, aga ütleme, et pidasin mõningast märgumist võrdlemisi tõenäoliseks, arvestades, mis väljakutse jõekäänu taga ees ootas :P

Vaikselt lootsin, et tädike ei hakka jälitama ja saan ikka publikuvabalt klouni mängida. Õnneks nii oli ka, kui lehmi mitte arvestada. Turvakaalutlustel sidusin aluse sillakonstruktsiooni külge kinni, ei tahtnud ju päris ulgumerele triivida :o) Siis üsna ettevaatlikult hõljusin nulli ning mõõdetud liigutustega sain topsi kätte. Tagasi paigutamiseks läks üks katse rohkem, kuid üldiselt ilma viperusteta sai missiooni raskeim osa edukalt sooritatud.

Järgmine 10 minutit kulus mööda vett tagasi "slipini" udjamiseks, sest imeaparaadiga ma mõisa eest mööda kuiva maad läbi marssida ei soovinud. Sedakorda puudus ka mugupublik kaldal, sain veeskamise alguspunkti ning surusin endal juba käppa kui tublil kaptenil. Väike viimane pingutus veel, lihtsalt maale astuda. Ja siis, sealsamas, viimasel sekundil, suutsin laeva kummuli keerata ning ennast vööni märjaks kasta :D Tubli poiss! Telefon püksitaskust lendas kuivale maale ehk 5 sekundit pärast uputamist. Kuid juba sellest hetkest piisas - telefoni laadimine ei töötanud 1 päev, heli oli kadunud 2 päeva ning fotod hakkasid selgeks minema alles kolmandal päeval. Hää, et niigi läits. Ei ma kahetse seda mudasse kastmist kah, ju ta pidi juhtuma :o) Tšehhovi seadus: kui lavastuse esimeses vaatuses on seinal püss, siis peab sellest enne etenduse lõppu kindlasti ka pauk tulema! Tuli :o) Aitäh meeleoluka väljakutse eest!

Publik

Dokitud!

Võimlesin, mis ma võimlesin, seekord jäi kätte saamata. Tegelikult kätte oleks saanud aga tagasipanekuga oleksin üksinda jänni jäänud.

 6 

Kui juba siin olime, tulime ikka selle aarde juurde ka. Mariann sai siin kõvasti millimeetrite mängu raames upitada, mina natuke kasulik olla liikuva jalgealuse kindlustamisel ja Maris dokumenteeris kogu protsessi piltide/videote näol meie kõigi itsitamise kõrvale ühte telefoni… :D. Aitäh Ahtole kogu seeria eest, saime kokku ühe väga laheda ja elamusi täis päeva :).

 3 

Metsapargi nelikust oli see kindlasti lõbusam. Kätte sai lihtsalt, aga tagasi ei tahtnud kuidagi ulatada. Ühisel pingutusel see lõpuks siiski õnnestus. Aitäh!

 5 

Seeria lõpetuseks sai see teistest veidi erinev aare. Seetõttu oli ka erinev otsismisstiil. Marjaks kulus ära hommikune Hannese välk-instruktaaz, kuidas selliseid aardeid logitakse. Väga hästi saime aru, millest meil puudu jääb. Pikkusest. Aega võttis, asja sai, nalja sai ka. Tänan aarde peitjat!

 2 

Kuigi oli väga suur kiusatus tulla seda aaret leidma-logima juba talvel (noh selline soe talv nagu see viimane nüüd oli), jäi see siiski suviseid aegu ootama. Täna, olles siinkandis liikumas, näitas auto temperatuurinäit, et väljas on 25 kraadi sooja. Seega paremat aega oli raske leida. Kuigi kohalikud mudilased sealsamas lähedal ujusid, on see vesi seal siiski liiga madal. Samas aga piisavalt sügav ja aare piisavalt kõrgelt, et abivahend kulus ikka ära. Kokkuvõttes sai kõik tip-top lahendatud. Tänud aarde eest!

 1 

Olime hiljuti soetanud ühe uue abivahendi ja siin oli sobiv koht selle katsetamiseks. Mõnus soe ja kuiv oli niimoodi logida. Tänud!

 2 

Vaatasime mötlikult voolavat vett, redelit ja kalamehe kummikuid ning andsime loobumisvöidu...ootame soojemat kliimat ja madalamat veeseisu.

 4 

Pool tundi sai pärast lastelaste lahkumist kaarti vaadatud ja plaani peetud - kuhu siis täna ühtainsat aaret noolima kulgeda. Kui kell juba 1430 oli, võtsime suuna 65 km kaugusele (nõus, et ülijabur distants ühe aarde jaoks). Igaks petteks said peale redel, kalipso ja haarats - et mitte peitja abivahendit kulutada :-)
Kohapeal hindasime veel korra olukorda ja otsustasime kasutada kaht kaasatud abivahendit, üht neist vaid vööni, sest ujuma minekut polnud plaanis. Nullis mõnusalt soojas olles selgus, et oleks ka pisema abivahendiga hakkama saanud, aga pigem kindla peale välja minna. Logitud sai peale Piiat ja Peetrit. Sama tempoga oleksid järgmised siis juulis, aga kindlasti näeme logijaid tublisti varem. Minu hinnangul on see aare pool aastat täitsa kohapealsete abivahenditega kättesaadav.
Vähemalt sain tänasel tuulisel ilmal poolt kalipsot kasutada. Kahju, et merele lohetama ei jõudnud, aga eks iga asi on millekski hea. Ja sel nädalavahtusel olid prioriteedid lastel ja igapäevastel aaretel. Suur aitäh Ahtole mõnusa supsu eest! :-D

 1 

Tulime niikuinii lähistelt möödudes ilma igasuguste abivahenditeta luuret tegema, et teaks, mis edaspidi ees ootab. Enne aarde silmamist säilis muidugi ka pisukene lootus see veel tänagi kuidagi kätte saada. Vähemalt on nüüd teada, et olemasolevate riiete ja tänaste kaaslaste kingitusega peaks aarde sellisegi ilmaga kätte saama. Järgmise korrani siis. Aitäh Ahtole paraja väljakutse eest! Pärast leidu on näha, kas maastik oli 5.0 B-)

 2 

Olime jah teisel katsel. Möödunud korral oli vale abivahend. Ega seekordki kõik abivahendid kaasas polnud aga mis siis ikka, tuli osadest riietest loobuda. Õnneks oli juba nii hämar, et vaid konnad naersid neid ränkraske rattamaratoni jälgi nähes :D Aga varbaid vähemalt ära ei löönud ;)
Koht on ju tore ja siia võiks veel tulla.
Täname!

 1 

Teisel katsel. Esimesel olime maa ja taeva vahel ja niipalju usku endasse polnud, et levitatsiooniga tegelma hakata. Seekord olime varustatud abivahenditega. Muidugi on kodus olemas vööni ulatuvad kalamehe abilised, meie pidime aga kaasama just need allapõlve lõppevad tirkad. Loomulikult oli neist kasu. Vähemalt ei löönud varvast kivide vastu ära. Kohalikku püha vett piserdasime betoonile veel Tallinnaski.
Aitäh, koht on igati ja alati ja ka korduvalt külastamist väärt.

Leitud. Võttis ikka vaeva :D

 1 

Ennemgi siin seda vaatamas käidud ja teadsin mis ees ootas. Sai uuesti nuputatud, et kuidas sinna kuiva jalaga saaks ja kuidas pikkusest piisaks. Kui mõte oli valmis läks teostuseks mis läks täpselt nii nagu plaanitud. Mõnus kerge pähkel oli ;) tänud

Leitud.

No võin mütsi ära süüa, et eelmisel korral seda totsikut seal polnud. Ju tõesti Timur vahepeal käis ja asetas selle paika. Nüüd kui ta olemas oli, saime Kristjani redeli abil asja aetud. Eks see nüüd tal vett täis ennast tõmbas, aga ju ikka funktsioneerib ka edasi. Aitüma!

Seekord oli tops omal kohal ja logi sai kirja, tänud.

5915.

Natuke peitust kohalikega ja saigi nimed kirja panna.

 3 

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et viimasel ajal on mõte otsida a) peamiselt kodukandis, b) tavalisi aardeid. Sealhulgas Metsapargi seeria on/oli kõrgel kohal otsingulistis. Aga, vaadates kirjeldust ja logisid, oli ilmselge, et seda üksinda üritama ei lähe. Õnneks on olemas Kairi, kes ei ütle iial ära ühest georetkest. Natuke ajakava vaatamist, tuli otsus, et teeme ühe vahva neljapäevaõhtuse georetke. Kuna geoskoorimine on pole meie jaoks, siis tekkis mõte, et kui juba kanuus, siis liugleme kanuuga ka mõned kilomeetrid. Ja, et segaste seltskond tuleks suurem, panin üleskutse ka Geopeituse foorumisse. Pean ka ülesse tunnistama toredat vahejuhtumit geopeitur Jaanika ja geopeitur Jaanika teemal. Ühel hetkel andis Kairi teada, et tema sõbranna geopeitur Jaanika tuleks kaasa ja võtab võib olla ka lapsed (8 ja 10 aastase) kaasa. Umbkaudu samal ajal kontakteerus Jaanika läbi GP postkasti ja teemal, et tuleks ja võib olla võtab lapsed (8 ja 10 aastase) kaasa. Ühesõnaga, minu juhe jooksis kokku ja kuni retke alguseni on tunne, et Kairi läbi messengeri ja mina läbi Gp postkasti räägime ühe ja sama inimesega. Hell yeah ;) Igatahes peale edukaid läbirääkimisi, saabus neljapäeval kell 18 Kuusikule viis kanuutäit inimesi, nii mugusid kui geopeitureid. Natuke organiseerimist ja olimegi valmis alustama retke. Esimene aare oli keeruliseim aga kolm kanuud ja tiimitööd tõi logi kirja ;) Ja juba siirdusime edasi teiste aarete juurde.

 4 

Linnapreilil tulevad ikka head ideed:) Kanuumatk Vigala jõel koos geopeitumisega oli mõnus õhtune tegevus. Jõgi oli parajalt käänuline, mis tegi ka edasise kanuumatka natuke huvitavamaks.

 4 

Täna toimus siis Linnapreili korraldatud väike õhtune geo-kanuutrip Vigala jõel. Alguses otsisime üles kõik Metsapargi aarded ja siis sõitsime veel 15km allavoolu. Algajana on kanuuga nii tore sõita - ühest kaldaäärest teise, puuokstest kõrkjatesse kinni, sealt kivide otsa karile jne. Boonusena sai veel ilusaid pilte ka - kokkuvõttes väga kasulik ja meeldiv õhtu! Oma trippi alustasime siis selle aarde juurest ja kuni seltskond veel kogunes, läksid esimesed julged juba uudistama. Aarde asukoha tuvastasime kiiresti ja kolme kanuu koostöös õnnestus see ka turvaliselt ja ilma pealtvaatajatele liiga naljakaid elamusi pakkumata kätte saada, ära logida ja tagasi panna. Tänud peitjale.

 2 

Kaupol jagus nutikust vähemalt samades kogustes, nagu tal pikkust on. Niiviisi end graatsiliselt veel 19839829839 meetrit pikemaks sirutades ja moepärast minu otsa toetudes, saime aarde kätte

 1 

Kui ma vees solberdasin ja aaret otsisin (ei oska öelda, kuidas paar minutit suutsin sellest mööda vaadata), tabad meid teolt Taxu. Õnneks on peitja sõbralikult peitnud ning saime aarde kätte kohalikke abivahendeid ja oma pikkust ära kasutades.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Väidetavalt kadunud totsik on vist kuidagi ise tagasi ilmunud. Sisu jäi hetkel küll kontrollimata.

 2 

No siin sai ikka usinasti toimetamist. Algul lõime kusagil põõsas paadile õhu sisse ning läksme algul maismaad pidi olukorda takseerima. Ronisin silla all ringi, kuid miskit silma ei jäänud. Siis riputasime Mairet silla servast erinevatest kohtadest alla ning lasime tal kõik toruotsad üle kontrollida. Seejärel ikkagi mingi veider asjaolu suutis mind panna oma lühikesi pükse väga lühikesteks püksteks üles käärima ja silla all jões jalgsi ukerdama, et need toruotsad ikkagi veelkord visuaalselt üle kaeda. No mida pole seda pole. Vahepeal juba mõtlesin, et head lollid, pumpasime paadi ilma asjata täis. Siis tuli aga meelde, et Kristjanil-Mairel veel teised sama seeria aarded leidmata. No nende otsimisel kehastusin paadimeheks. Päris mugav oli nii kulgeda ja paadi sisse puhutud õhk raisku ei läinud.

Totsik jah, oli seekord kahjuks jalga lasknud. Peitjale tänud, kuna ikke tsirkust sai ka seal silla juures ja seeria ise igati kuldaväärt.

No mida poel, seda pole. Kunagi uuesti siis kui jälle tops omal kohal.

kadunud

 13 

Tänast päeva metsapargis alustasime siit, vaatasime silda ja piilusime aaret. Esimene, tagantjärgi ilmselgelt liialdatud, pisut üleolev mõte oli, heh, mis 5.0, see ju lihtne.. Aga ei, otsustasime peitja poolt pakutud lõbustused ikka täismahus ära kogeda ja läksime abivahendit otsima. Leidsime ägeda veesõiduki ja kogu teekonda mõnuga nautides jõudsime pärast Metsapargi ja Metsapargi 3 külastamist nüüd siia tagasi.

Nüüd läks lõbusaks.

Katse 1: lapsed üritavad nulli sõita, siuhti viib jõevool nad tagasi meetrite kaugusele.

Katse 2: mind võetakse kaldalt pardale, pärast esimest aerutõmmet vajume kreeni ja on üsna kindel, et nüüd saame ikkagi ujuda.. pääseme napilt üle parda kukkumisest, kuid vool viib meid kaugele nullist. Harjutame tasakaalu.

Katse 3: läheneme paremalt, lapsed püüavad kõigest väest täpsesse nulli sõuda, mina püüan kõigest väest sõiduki peal püsti jääda. Kaardistame vale koha peal, et nibin-nabin äkki ulatun.. saaks ainult nüüd õigesse kohta.. ja leiame end taas eemalt. No, on alles kärestikuline ja kiirevooluline jõgi siin..:)

Katse 4: läheneme vasakult, end kikivarvukile ajades saan sõrmed tala taha, oojee! Ja avastan, et täitsa vales kohas.. konteinerini ei ulatu.. jõgi võidab jälle ja seilame eemale.. Heh.. Üle silla sõidab jalgrattur, pidurdab hetkeks ja põrnitseb meid kahtlasel pilgul. Naeratame talle, rattur lahkub ja jätkame üritamist.

Katse 5: (või oli see nüüd juba kuues või seitsmes, kes teab..) Meil on ikka veel lõbus.. ja keegi ei kaota lootust. Nüüd!? Vinged seiklejad juhivad meie veesõiduki taas nulli, surume aerud põhja ja üritame parve paigal hoida. Vool on tugev, laps ei jaksa, nii haaran ühe käega aerust, teise käe sõrmeotsega ulatun sillabetoonini.. jess! Seisame? Seisame. Nii, aga kus on minu kolmas käsi, mida praegu väga vaja oleks? Sekundiks üks käsi vabaks ja kikivarvul saan topsi kätte. Huh! Ja me ei kukkunudki vette? Jäädvustame nimed logiraamatusse ja laseme jõel end nüüd juba rahulolevalt allavoolu kanda. Nüüd on see mõnus..

See oli äge! Ja esialgne pisuke üleolevus, et see on lihtne 5.0, on asendunud mõnusa tõdemusega, et see oli paras väljakutse. Peitja abivahendiga logimine oli lahe ja raskusaste täiesti õigustatud. Soovitame just sel viisil aarde logimist;).

Täiskasvanu pannakse taas kaldale ja parvetajad kasutavad ära vaikset jõevoolu ning lasevad end tagasi alguspunkti poole kanda.
Suur tänu peitjale laheda elamuse eest!

Nauding pargis

Kõigil on chill, nii vees kui kaldal..

Publikut oli ka

Oli tõeliselt fun päev;)

 11 

Ka siia ei olnud mul täna plaanis yldsegi tulla aga vot v6ta näpust. Geotrajektoorid keeravad ysnagi tihti kaootilisse suunda ;) Silver korra mainis ja hakkasin kohe uudistama et millega siis tegu. Aga mis edasi juhtuma hakkas ei osanud ma kohe kindlasti ette näha :D. Tsekkasin korra kaarti, driveinn ja 5.0 ohoo midagi just mulle ja nii ma sinna kohale siis vurasingi. Käisin kaesin kohapeal olukorra yle. Ah et siis selline Spa kylastus ees ootamas. Aga siinne vajas nac teistmoodi lähenemist. 6nneks olin tööautoga, seal oli igasugu abivahendeid. Hyppasin kummikutesse ja haarasin kaasa väikese puki. Esimese paari sammuga sain aga aru et praeguse veetaseme juures jääb kummik hätta. Nii ma siis koorisingi ennast hargivahest allapoole paljaks ja haarasin puki näppu. Varvastele haiget teha ei tahtnud ja panin kummikud siiski jalga. Nyyd kivilt kivile sihtides ja redelile toetudes suutsin mingi ime läbi isegi täitsa kuiva jalaga aardeni ja tagasi j6uda. Väga lahe. Nii lihtne oligi? Vaatasin kohe teisi ka. Kuna järgmised olid palju madalama maastikuastmega, siis otsustasin kogu ala läbi käia. Mis see siis ikka ära pole, kui siin nii lihtsalt läx (seda et minu jaoks iga järgnev hoopis t6usvas maastiku astmes kujuneb ei osanud kll ette näha hehehe) Edasi juba järgmistes logides. Tänud peitjale

 3 

Tegelikult olin välja valinud juba ühe ööbismiskoha ca 40km kaugusel aga juhtusin nägema homset ilmateadet. Sain aru, et kui oma kolmepäevase geotuuri nimekirja 100%-selt täita tahan, siis peab täna õhtul realiseerima kogu homse päeva. Niisiis sattusingi siia.

Vähese ajaga ei hakanud pikka parvesõitu ette võtma. Ma kahtlustan, et see sõit oleks ka aja olemasolu korral üle minu võimete käinud. Silla juures tervitas mind sõbralik hobune. Kõigepealt läksin luurele, et mis mind ees ootamas. Aarde tuvastamise järel autosse abivahendite järele. Võtsin kaasa kummikud ja redeli. Uuesti vee ääres olin juba pool paljalt valmis vette minema aga siis jope taskut katsudes avastasin, et pastakas autosse jäänud. Ei saanud lubada endale riskeerimist. Mikro konteinerites pliiatseid reeglina ju ei kohta. Panin uuesti riide ja tagasi auto juurde. Hobune järjekordselt tervitas aga hakkas juba turtsuma, et miks ma juba ei logi. Nüüd olin valmis. Kummikud jäid siiski kaldale, sest neist ei paistnud kasu olevat. Umbes viies samm vees ja arvasin juba vastupidi, sest jalg riivas mingit teravat kivi. Ühtegi haid ma oma verega kohale ei suutnud meelitada. Logimise ajal oli mõnus natukene soojeneda vee kohal ja siis ruttu tagasi kaldale. Kuivasime koos redeliga. Pikka lebolaagrit aga ei olnud ja tõmbasin kuivad riided niisketele jalgadele peale ja edasi.

Aitäh järjekordse Metsapargi aarde eest! Tagantjärgi oleks tahtnud parve siiski ka näha, sest iga aasta on sellele midagi uut ja lahedat külge keevitatud.

Sõbralik hobune

Millegipärast kujutasin ette, kuidas ohver lastakse köie otsas kärestikust allavoolu, kus ta siis õiges kohas peab kusagile üles hüppama jne jne. Loomulikult keeldusin ujuma minemast, kurk valus ja sada muud häda. Tegelikult oli täiesti mõistlik aare, aitäh!

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 1 

Päeval sai Mikiga kokku lepitud, et lähme seda aaret täna logima. Mille peale sain vastuse, et tema küll vette ei tahaks külmaga minna, sest on natuke tõbine. Sai siis diil Priiduga tehtud, abivahend autosse pandud ja kohale vuratud. Õnneks vool ei olnud tugev ja vesi madal, Priit võttis abivahendi ja suundus vette. Mina sain siis me kõigi logid logiraamatusse kirjutada. STF läks kirja kl.20.00. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud. STF kl.20.00

Leitud ja logitud. STF kl.20.00

 1 

Oli mõnus ilm ja meeleolu väljasõiduks ning just avaldunud aare oli selleks ideaalne. Boonusena saime lapsele näidata hobust ja eeslit (see viimane oli alukate väel ringi silkav Madis). Aitäh!

 3 

Chillisime niisama ja mõtlesime, mida päevaga ette võtta, kui see aare avaldus. Kuna meil paremaid mõtteid ei olnud, siis seadsime auto nina Rapla poole. Panipaigast haarasin redeli kaasa ning esmane plaan oli selle abil aare kätte saada. Kohapealsed olud rõõmustasid mind ning varsti tassisingi aluspükste väel redelit silla alla. Vesi väga külm ei olnud, väga soe ka mitte, nii et tegin kärmelt. Liis elas Jasperiga kaasa ning tutvuti ka läheduses oleva hobusega. Mõnus väljasõit perega ning esimene logi sai kirja kell 12:33. Aitäh Ahtole taas põhjuse eest siia tulla!