Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Öös on asju. Dendropargi öös on asju, aga ka rada, mis viib sind ööaardeni.
Otsi tugeva valgusega taskulambiga helendavat märki ja liigu nende järgi edasi. NB! Telefonivalgustus võib liiga lahjaks osutuda. Osad märgid on lihtsalt näha, teised tahavad pingsamat uurimist. Muidugi on öös asju, mis otsijat eksitamas - diskgolfi korvi küljes olev number, jaaniuss rohus, rebase silmad hiilgamas võsas või mõni hiline häälekas piduline, kes ennast ära on kaotanud ...
Kuid ära lase end nendest häirida, sina valgusta enda ümber olevat, kuni märkad järgmist helendavat märki. Alusta nullist ja otsi kõigepealt sealt see märk üles, valgusta ümbrust, kuni näed järgmist ja liigu nii tasapisi edasi. Kui jõuad kaksiktäpini, siis läheb mäng "kuumaks" - käes on aeg aaret otsima hakata.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Parkla | Parkla | 58° 23.3949' 26° 42.0283' |
Aarde sildid: soovitan (10), ööaare (8), pikem_matk(>1km) (3), taskulamp (2), gpsita_leitav (2), 2019_aasta_aarde_kandidaat (2), matkarada (1), lumega_leitav (1), lastesõbralik (1), discgolf (1), välimõistatus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC878AE
Logiteadete statistika: 85 (96,6%) 3 4 8 1 0 0 Kokku: 101
Sirutasime veel mõned korrad selga ennem kodu poole asumist.Aitüma
Seda aaret käisid ööpimeduses otsimas Härra ja Preili , olid tagasi koju jõudes vaimustuses ja rõõmsad, aitäh aarde eest ! :)
No tõesti, öös oli asju! Otsustasime siis Taamooga, et kuna niikuinii oleme hilja peale jäänud, siis ah jalutame siis selle ringi siin veel enne unne suikumist läbi. Ja tõsi ta on, ega ma üksi pimedasse kondama poleks kippunudki, niiet sellega läks hästi. Aga eks me seal ikka veidi aega komberdasime. Korra saime ka valest kohast aaret otsida, kui taipasime, et see pole veel see. Päriselt lõppu jõudes läks nobedalt! Sai edukalt teravate silmade ja telefoniga läbitud. Väga äge öine matk oli, aitäh! :)
Pimedat aega ära kasutades, sai aare edukalt leitud.
Tänan peitmast.
Tahtsime minna juustmmt-ga juba kella 8 paiku otsima, kuid siiski oli valgustite tõttu liiga ere, et kaugelt täppe näha. Läksime koju ootama ja 11 paiku tulime tagasi. Umbes veerandi peal jäime pooleks tunniks kinni, sest arvasime, et oleme juba lõpus. Ühel ütles sisetunne, et võib-olla on edasi veel vaja minna, mina samas võtsin kaksiktäppi väga konkreetselt. Lõpuks logisid lugedes saime aru, et täppe peaks rohkem olema. Seega sai edasi mindud ja lõpuks omadega jõudsime ka aardeni, kusjuures sellest suutsime ka algul mööda kihutada. Kokku läks meil selle seikluse peale poolteist tundi, logi saime kirja 00:31.
Kuid minu arust sobib sellele aardele rohkem multika tiitel kui mystery, arvestades "mõistatuse" olemust.
Sellegipoolest oli kihvt aare ja üks ägedaim seiklus, mis minu tagasihoidliku 40 leitud aardega pagasis olnud on.
Tänud peitjale!
Kunagi sai alustatud aga juhtus see et pidin koju rändama. Täna tulime taas ning leidsime. Täname!
Väga mõnna ja igati korras. Aitäh öise jalutuskäigu eest!
Polegi veel dendropargis sellist matka teinud, tuleb varuda (pimedat) aega ja kannatust :) Aitäh peitjale.
Väga äge matk oli. Praegusel valgel ajal proovisime esmalt kell 22:30, siis oli liiga valge, tunnike hiljem paistis hästi kätte. Aitäh ägeda aarde eest!
Dendropark on siiani valgustamata, seega hea aeg pimeduses ringihulkujatele. Rada oli üllatavalt pikk. Algusepoole on ühele puule ilmselt vana helkujupp alles jäänud, see ajas veidi segadusse, aga kogusime end kiiresti ja jõudsime suuremate sekeldusteta lõppu. Aitäh!
Trass sai üle vaadatud, rohelust sai kärbitud. Lõpp on võsane, vahepeal seal küll niideti ka. Peab ehk seal midagi korrigeerima. Aga kasutage hetke, millegipärast on Dendropark praegu ilma valgustuseta
Majutusautuses tehti suured silmad, kui teatasime, et meil veel vaja õue minna. Kohale me siia siis veeresime, lendava taldriku huviline kõlistas kette, meie jalutasime edasi. Ja edasi ja edasi ja veel ja veel. Kuniks saime nime kirja panna. Tänud
Pika vahva geopäeva lõpetuseks oli sobivalt õhtune aeg tulla uurima, mis asju siin öös leidub. Lugesime suunavaid märke edukalt ning jalutuskäigu preemiaks leiu. Aitäh peitjale.
Oh see aare on mul üpriski hästi meeles. Ta ju avaldus täpselt päev peale seda kui mu Tartu komamdeering lõppes ja samuti päev peale eeda kui olin siinset dendroparki öösel tühjendamas käinud. Ai ma siis kirusin ennast et päevaga eksinud olin. Ja tagant järgi tarkusena kui oleksin pisut uudishimulikum olnud, oleks võibolla isegi lõpu otsa komistanud sest oli teine ju arvatavasti ka päev varem seal juba paigas ;D Ok see selleks, eks igal aardel ole ju oma aeg ja täna oligi see asjatamise öö. Mõnus kulgemine krõbedas pakases :) Tänud peitjale jalutuse eest
Muidugi on öös asju mida päevavalges juba naljalt ei märka. Mitte et me asjad oleksime, olime ka meie pimedas Tartus praktiliselt kodu poole sõitmas. Üksmeelselt otsustasime, et see ööaare tuleb ära noppida, mine sa tea mitme aasta pärast siia sobivatel tingimustel uuesti naaseb. Õues oli küll üsna krõbe ilm, aga õnneks asju märkasime kenasti hoo pealt ja kiiresti keha liigutades sai ka sooja sisse. ja kui lõpuks kaks täppi vastu vahtisid, oli aeg välja teenitud preemia üles otsida. Ilmselt pikk geopäev oli oma jälje jätnud ja mina libisesin aardest kiirelt üle. Õnneks Merle tegi korraliku vigadeparanduse ja saime oma öise jalutuskäigu ka ametlikult ära vormistatud.
Tänud.
Nii. Järjekordne jõululaupäev GPS ja taskulamp kaenlas ringi jalutatud. Nullis oli asi selge ja täpikesed mudkui tulid .. olenemata faktist, et need pargi tuled on seal nagu väiksed päiksed mis näkku helendavad. Keskel kuskil läks asi veel eriti selgeks sest mu tõrviku valguses oli näha lausa 5 täppi korraga. 10 pesa juures läks asi keeruliseks. Kadusid kõik täpid nagu tina tuhka :D Täppide kadumisel ma panustaks esialgu sellele, et möödunud oli just tuisune ilm ning kõik puud muutusid raja edenedes aina lumisemaks .. igatahes 10 pesa juures oli täppidest vaikus. Loogika viis mööda õiget rada edasi kuni hilisõhtusse taas täpid tekkisid. Lõpuks tekkisid ka topelt täpid ning sai nimi ära logitud. Ahjaa .. külm oli ka .. oma -12 lausa. Aga tänud jalutuskäigu eest!
Minu lambiga ei tekkinud kordagi eksinud hetke kui siis alguses korraks. Kõik laabus suurepäraselt kuni lõpuni välja, väga hästi tehtud, aitäh :)
Võimalik et mõni täpp jäi vahele, kuidagi väga pikad vahemaad olid. Enne lõppu jõudsin möödaminnes veel paar aaret ära logida. Aarde juures vaatasin kümmekond minutit oksal istuva kodukakuemandaga tõtt. Aitäh!
Üks aare, millest Mari-Liis veel pidevalt rääkis oli James. Hoidsime teda ikka motiveerituna, et lõpuks tuleb James ka! Noh tegelikult öises osas ei tulnudki aga päevavalges küll.
Anni prožektor oli seekord väga hea, minu pealamp oleks asja nibin-nabin ära ajanud, võib-olla mõnes kohas oleks ka hätta jäänud. Vahel õnnestus veidi lõigata kuid enamijaolt kõndisime trassi nagu ettenähtud. Kui vahepeal ka ära kadusime, läksime aga edasi ning saime siis uuesti järjele. Vahva öine tükk! Aitäh!
Taskulambi patareid olin just ära vahetanud ja tulime julgelt rajale. Ma oleks arvanud, et jalutuskäik on lühem, aga rada muudkui läks ja läks edasi. Lõpu poole oli aina raskem leida vajalikke märke, aga veidikese ringi vaatamisega jõudsime aardeni ka. Seltskonnaga oli see öine retk päris vahva. Aitäh!
Mjaa, öös asju jagub, aga vahepeal mitte neid, mida vaja - ikka korralikku prožektorit vaja. Kui rada väga kaduma läks tegime väikse põikega pausi ning naastes sattus kaaslane ka õiges suunas liikuma, et rajaots uuesti kätte saada. Ju seal korrastamisega see oht on jah, et mõni vahepunkt puhtaks lüüakse, aga logist lähtun, et peitja ka juba reageerinud - tubli töö. Oli tore jalutus, kahju ainult, et vesist sõpra (kobras?) ei näinud, ainult kuulsime. Aitäh!
Tunnetasime, et öös oli tõepoolest igasugu asju peale meie - alates konnadest ja lõpetades suuremate loomadega (mõtisklesime, et ju olid vist koprad). Rada mängis meile korra vingerpussi, jäi mulje et paar märgistust ikka oleks vahelt puudu. Aga seiklus oli tore ja jõudsime lõppu. Tänud!
Öine jalutuskäik oli tulemusrikas hoolimata sellest, et üks lampidest ära kustus ja vahepeal rada kaduma läks. Tänud peitjale!
Pargi korrastamisega üks vahepunkt kaotsi läinud. Nüüd rada korras
Kui juba öösel Tartus, siis tuleb öös asju teha. Raske on vist leida selle aarde otsimiseks paremaid tausta tingimusi. Imeline mahe talveöö, valgust andev lumine maapind ja taevast allapoole piiluv kuu. Tingimused olid fantastilised. Algul tundus küll liiga tugev tänavavalgustus segavat, kuid Ingridi võimas taskulamp aitas meid meie teel täpselt sinna, kus ootamas järgmine teetähis. Tundus, et niru lambiga pole siin miskit teha. Kui juba hoo sisse saime, siis kulgesimegi punktist punkti. Rajalt kõrvale ei vääratanud, vahva oli, nautisime täiega lõpuni välja. Aitäh rajameistrile!
Talveööd pikad ja tegelikult seda valget aega on siin pööripäeva paiku üldse vaid 6-7 tundi ööpäevas. Nii saab seda aaret otsida juba ka täitsa pärastlõunal, kui vaid tahta. Meie jaoks jäi see aga seekordse Tartu külaskäigu kõige viimaseks ning olime siin ikka päris õhtusel ajal. Lumi oli paar päeva varem maha sadanud, parki olid juba ka suusarajad sisse sõidetud ning suusatajaidki oli liikvel päris mitu. Lisaks töötasid siinsamas kõrval ka lumekahurid, et lund veelgi rohkem olema saaks.
Meie aga võtsime ette oma ees- ja sihtmärgi ning jalutasime punktist punkti kuni lõpuks saimegi end premeerida aardeleiuga. Ei mõõtnud kui pikalt me siin jalutasime, aga mõnus paraja pikkusega jalutuskäik oli. Täname aarde eest!
Päris öö veel ei olnud, pigem hilisem õhtupoolik. Ootamatult külm ilm, raja otsimine võttis ka veits aega ja ei saanud jautuskäigul aardeni sooja sisse. Tagasi oli juba mõnusam. Polnudki nii kaugel siin spordipargis käinud, aitäh selle eest. Ja lume tootmine oli täies hoos, loodetavasti saavad tartlased juba varsti suusad, kelgud alla.
Varustatud pealampidega läksime astusime nulli ja siis hakkas Kristen järjest juhatama. Tema prožektor oli ülesandeks kõige sobivam. Märkide otsimime tekitas nii palju hasarti, et vahepeal unustasime oma jalgeesist jälgida ja võimalik, et rikkusime nii mõne mutiarhitekti elutöö ära.
Umbes keskel tegime dendropargi peatuse. Mina sõin pirukaid ja teised otsisid järjekordset karbikest.
Seikluse finaalmäng saabus ka üsna pea. Ootusärevus saavutas kulminatsiooni kui nägime esimest korda kahte täppi. Kiirel sammul marssisime kohale ja Kristjan tõmbas aarde mängleva kergusega välja.
Aitäh! Tõeline aardejaht ja minu jaoks vist esimene kord päris pimedas aardeid otsida. Kindlasti planeerin edaspidi ka öiseid seiklusi. Tänud ka Kristenile ja Kristjanile, et kutse vastu võtsite!
Väga hästi teostatud ja lastel oli lõbu ja jooksmist laialt. Kuigi mõned aastad tagasi, tuli Koit (Koit 46) sarnase aarde peitmis mõttega... aga tookord jäi see teostamatta. Nüüd vaatas nukralt kuidas tema idee on röövitud ja hästi tööle pandud. Suured tänud peitjale ja aitäh kutsumast pimedal ööl ööasju otsima. Meile meeldis.
Väga mõnus täppidega tähistatud rattasõit kuuvalgel viis siia ja sinna ja lõpuks logiraamatuni. Tänud peitjale.
Positiivne, et sügisel ei pea selle aarde pärast ööd ootama. Hiline pärastlõuna sobib ka täitsa hästi.
Esimest korda käisin seda aaret otsimas kaunil suveööl, kui olin juhuslikult koerajalutamisega hilja peale jäänud. Oli soe ja hämar, kaugelt ERM-i juurest kumas loodusesse Dagö muusika. Muinasjutulistele otsingutele tegi lõpu peale taskulambi patarei. Mõned korrad olen ka hiljem jõudnud hämaras õigesse kanti ja sain ka esimesest poolelijäänud korrast edasi, aga nagu nüüd selgus, siis lõpust jäid mõned punktid ikka puudu. Nüüd pärast värsket jäljeraja hooldamist õnnestus minulgi lõpuni jõuda ja vormistamine tuli juba küllalt kiirelt. Suvisest sumedast ööst oli lihtsalt vahepeal saanud udune oktoobripimedus.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Rada sai üle vaadatud.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Mõned punktid tahavad "seadistamist"
Need asjad mis pimeduse varjus end peidavad, said tuvastatud. Logida kirjas. Tänud ????????
Peale toredaid aardeleide ja pikemat lobisemist geokolleegidega hakkas juba kergelt hämarduma ja ekspromt sündis idee tulla seda aaret otsima. Taskulambid olid olemas ja nii me rajale suundusimegi. Õnneks oleme juba paaril korral Dendropargiga tutvust teinud teisi aardeid otsides ja see natuke hõlbustas õige suuna leidmisel. Alguses tundus, et võib veel liiga valge olla, eriti kui rajavalgustus pea kohal särab. Kuid tegelikult sai tähelepanelikul vaatlemisel kõik pisikesed märgised leitud. Ainult üks kord eksitas meid discolfi korv. Õnneks saime kiirelt asjast aru ja väikese suuna korrigeerimisega seiklus jätkus. Vahel hakkasime eeldatavas suunas juba liikuma, enne kui olime tillukest märgist näinud ja mõnes kohas oli suvega rohelus nii kõrgeks kasvanud, et vajas pikka kaelasirutust sellest üle piilumiseks. Sinka-vonka puust-puuni me igatahes õnnelikult lõpuni jõudsime. Aardeleid tuli kiirelt, talvel võib ilmselt raskem sellega olla. Tagasiteel autoni aitasime mitmed konnad üle tee ja tiigini ning üsna natuke enne pargist välja jõudmist sai kell 23.00 ja kogu valgustus kustus. Siis oli küll ümberringi kottpimedus, aga eksimist polnud enam vaja karta. See oli meie esimene öö-aare ja saime väga positiivse emotsiooni. Täname peitjat selle väljakutse eest!
Õhtune jalutuskäik, mis oli küll tiba porisem kui oleksin lootnud, lõppes nime kirja saamisega. Kohapeal oli hoolimata ootamatult valge hoolimata asjaolust, et päike oli ammu loojunud. Õnneks oli taskulamp piisavalt asjalik ja rada õnnestus edukalt läbida. Vaid korra eksisin teelt, sest disc-golfi korv helendas palju paremini kui õige punkt. Aitäh peitjale.
No küll nüüd jooksutas meid, pärast oli tegu auto üles leidmisega. Tänan.
Tänaseks olin juba mitu-mitu päeva koolivaheajast logelenud ning pidin kodust välja saama, isegi kui ilm ei olnud just parim. Veensin oma ema kaasa tulema ning nii me Dendroparki sammud seadsime. Eelmisel korral jõudsime raja keskele, arvates, et see on lõpp. Seekord saime kinnitust, et seda see siiski polnud. Taskulamp ei olnud just parim, aga natuke loogikat ja kissitamist ning leid tuli naerusuil. Aitäh väikese seikluse eest!
Kiire õhtune tuulutus osutus natuke eeldatust pikemaks, aga ei midagi hullu- õnneks olime ratastega tulnud. Rada oli piisavalt pikk, et saaksime paar väikest tünga ka ja jõuaks tekkida kerge hasart. Tänud peitjale!
Leitud ja logitud. Tore jalutuskäik oli. Tänud!
Oli pime ja oli tuju. Läksime pimedusse jalutama. Põhiline mure oli, et kes saab lambiga valgust näidata, muidu oli hea jalutuskäik.
Korraliku lambi ja hea seltskonnaga oli paras jalutuskäik pargis. Tänan geokaaslasi ja peitjat - just selline jalutuskäik kulus ära peale suuremat söömist.
Kodust startisime esimese hämarusega. Kohapeal hakkasime helkureid valgustama ja öine matk võis alata. Päris põnev oli helendavaid täpikesi otsida ja punktist punkti liikuda. Lõpus aga ei hakanud käruga võsa vahele trügima ja Tõnu läks lõpuspurti tegema. Täname õhtuse põnevuse eest!
Kokkuvõttes oli täitsa mõnus jalutuskäik. Aitäh peitjale!
Öö oli, asju oli, eks tuli nad siis järjest ette võtta. Öisel ajal on siin vähemalt selles mõttes tore, et ei ole erilist ohtu kettaga piku pead saada. Aitäh selle jalutuskäigu eest.
Väga vahva jalutuskäik oli, aitäh! Kuna esimesel korral ununes veebilogi kirjutamata saime 2021 aasta teisel päeval teha sõpradega teise ringi veel, et seekord lõpus ka logi kuupäeva kontrollida.
Õhtusel jalutamisel sai puuduv märk tagasi: Aitäh teatajatele
Selle aarde pärast sai lõuna pool aega veedetud. Auto parkisime kusagil 180 meetri peale ja otsima. Tiia hundisilmast polnud suurt abi, aga alati on kaasas võimas helgiheitja. Ei saanudki kaugele minna, kui märgi juures helkis vastu topeltvalgus. Vara rõõmustasime, see osutus metskitse silmadeks. Rada viis aga edasi, kuni ühe kurvi taga jälle kaks helkurit. Oi me seal tuhnisime, aga siis vilksatas eemal järjekordne tuluke. Teisel pool ka, aga edasi täielik ikaldus. Vasakul pool eimidagi, samuti paremal pool ja otse ikka pimedus. Raske südamega jäi otsing pooleli ja komberdasime auto juurde tagasi. Haarasime siis viimasest õlekõrrest ja palusime abi. Suund anti teada ja tagasi otsima. Aga ühtegi helkurit ikkagi näha polnud. Sai minna ühelepoole, tühjus, ja lõpuks teiselt poolt avastasime järgmise märgi. Nüüd ei läinudki kaua, kuni logi kirja sai. Oi oli hea meel, et see saaga õnnelikult lõppes. Koju jõudsime järgmine päev ühe ajal. Aitäh.
Päris põnev on seigelda paigas, kuhu päevavalgeski pole sattunud, ja hiilgavaid märke taga ajada. Korra lasime end ka eksitada ja pidasime kahte lähestikku paigutatud märki ühe suure asemel kaheks märgiks ehk lõpp-punktiks, kuid sellest kohast aaret mitte leides tunduski asi kahtlane. Täpsustasime olukorda ja õiges kohas olles ei olnud enam raske ka aardetopsikut leida. Öine vaade seal oli omaette elamus!
No nii, jätkame varem pooleli jäänud matka. Saime vahepeal infi, et need paar lähestikku olevat kleepsu moodustavad hoopis ühe ja suurema täpikese ja meil tuleb veel edasi vantsida ja tõelist kakstäpikest otsida. Eks lõpuks märkasime oma suureks rahuloluks ka neid säramas. Igati tore ajaviide oli, täname peitjat!
Imetore õhtu, jalutama minek tundus hea mõte olevat. Paremate ja halvemate lambikestega varustatult asusime teele. Üksikud täpikesed tegid end ribirada kenasti nähtavaks, ole vaid ise tubli ja kõnni järgmiseni. Ja äkki - kaks täppi. Tõepoolest, kaks kleepsukest kõrvuti. Nüüd siis otsima. See oli aga tulutu tegevus ja otsustasime hoopis koju põõnama minna. Eks aeg näitab.
Väga mõnus aare. Pimedas järgmist sihti otsides ei tunne parki äragi hoolimata tavalistest kettaga külastustest.
Mõned sammud käisid meie lambile üle jõu, kuid vähese ekslemisega leidsime need kaks täppi ja kribisime nimed ülesse.
Paar päeva varem olime öösel raja ilusti läbinud, mis minule argpüksile oli juba natuke õudukas. Täna sai päeval otsimas käidud ja zero.
Ma ei tea, kas tartlased Tallinna osas samuti tunnevad, aga minu jaoks on Tartu pärast geopeitusega alustamist palju rohkem öö-linn kui ta varem oli. Jah, suures osas süüdistan Tanelit, kelle perfektselt välja mõõdetud konteinerid paljuski küllalt mugurohketes kohtades asuvad, kus päeval ei kannata tsirkust teha :P
See jalutuskäik siin näitab vahelduseks natuke teistsugust öö-Tartut, väga mõnus kusjuures! Laupäevaõhtust hoolimata ei sattunud rajale ainsatki häälekat kadunud pidulist, diskgolfi korvid eksitasid küll vähemalt ühel korral, aga mitte kapitaalselt :o) Teekond kujunes isegi oodatust pikemaks ja kuna lambiaku pidas lõpuni vastu, siis saab seda vaid positiivseks lugeda. Tänan tegijat ja soovitan kah!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Peaks korras olema. Mõnda punkti oli kellelgi kodus rohkem taskulambiga imetleda vaja, mõni rohkem-vähem rohelusse ära kadunud.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Kontrollin üle, kas kõik näha
Kuigi noorgeopeiturid viimasel ajal aardeid väga otsida ei viitsi, siis selle aarde kirjeldust kuuldes mu taskulambihuvilised olid kohe hakkamas. Natuke ebasobiv ju öine aeg noorgeopeituritega otsimiseks on, aga kord elus ju ikka võib.
Selgus, et ühe noorgeopeituri pealamp oli parima valgusvihiga selle aarde jaoks. Paraku ei seisnud pea, mille küljes see lamp oli, piisavalt pikalt ühe koha peal, et keegi jõuaks täppi näha. Nii võiski juhuslik mööduja näha pilti, kus ma kasutasin noorgeopeituri pead taskulambina ning suunasin ise valgusvihku sobiva tempoga ringiratast. Koostöös peitub jõud - nii saime kiirelt kõik punktid kätte, vahel isegi mitu punkti samas kohas.
Tänud vinge aarde eest!
Meil oli väga hea päev siiatulekuks välja valitud. Kõrgelt haritud inimesed viibisid ülikooli kokkutulekul ja ülejäänud vaatasid Eurovisiooni. Seega olime dendropargi öös Siimuga kahekesi. Alguses oli kutil plaanis kettaid loopida kuni mina oma helkurrada läbin, aga kuna ta väänas päeval võistlustel jala välja, siis otsustas minuga kaasa lonkida. See oli temast ütlemata armas ja mulle eriti kasulik.
Alguses lasime end häirida valedest helkivatest objektidest. Kui õiges suunas minema saime, läks kenasti. Eriti tänu Siimule, kes kohe valed variandid välistas à la "ära sinna vaata, seal on viies korv". Tore kui mõnel pärast paari korda ketaste loopimist kõik korvikohad meeles on.
Neljanda helkuri juures otsustas mu lamp töö lõpetada, Siimu pooltühi pealamp töötas õnneks korralikult lõpuni. Mina oma kehva nägemisega poleks neid õigeid punkte nii ruttu märganud. Seega on see aare pigem Siimu leitud ja minu kaasa kõnnitud. Jalad saime öisest kastest märjaks ja tagasiteel tuli meile vastu lärmakas nelik. Tundusid nagu mustlased olema. Ja siis istus pingil üks kahtlane mees, kes end autistlikult kõigutas. Siim arvas, et kutt näeb välja nagu Eminem. Ühesõnaga üksi poleks olnud eriti tore seal jalutada. Koos oli vahva ja mõnus. Aitäh kutsumast!
Parklas nähtud Subaru tekitas kahtlusi, et äkki on Tartu geopeituri oma, aga ei olnud kindel. Läksime siis rajale ja Liis üritas oma taskulambiga otsida ning poole rajani õnnestus hästi kuni see tühjaks sai. Siis võtsin enda tugeva lambi välja ja sellega läks palju kergemalt. Vahepeal tundus, et nägime juba 3 punkti korraga ning kõndisime kõige kaugema poole, siis aga saime tünga, see oli disc-golfi korvi helkur. Natuke tagasi ja olime jälle õigel rajal. Varsti jõudsime lõppu ja oli aeg ette võta matk parklasse, kus oligi Sookolli auto olnud. Huvitav, kas Miki taskulambiga, mis näitab alati aarde peale, näeks kohe kogu raja läbi?
Leitud :) Ja Mihkli poolt ka pikem kirjeldus kirjas. :) Tftc!
Pärast 69dV ebaõnne läksime randa pimedust ja valgust püüdma aga just õige koha peal oli suurem punt mugusid pidutsemas. Seega otsustasime asju otsida, ööst. Nullis hakkas asi hargnema tänu Viktoria käes olevale korralikule politseitaskulambile, mis valgustas korraga mitu täppi ette ära. Väga nauditav ja põnev aardelahendus. Vahepeal tekkis segadus ja arvasime, et oleme lõpus, jõudsime juba ümbruskonda poleerima hakata, kui märkasime eemal järgmist täppi. Lõpus saime nimed logiraamatusse. Aitäh Reinole ja Annelile Tartu ööaarde eest. Meile kõigile väga meeldis.
Aarde kirjelduses olev soovitus otsida tugeva valgusega on asjakohane. Tavalise taskulambiga võib mõnes kohas mõnevõrra hätta jääda, kuigi üldiselt on rada üpris lihtne, loogiline ja kergesti läbitav. Kui taskulamp ei seleta, siis aitab mõistus.
Öös on lõhnu ja hääli :)
Kui parklasse jõudsin ja autost väljusin oli tunda tugevat toominga lõhna ja üldse oli väga vaikne õhtu, vaid haned lendasid ja tegid hääli. Taevas oli selge, päike loojumas ja kuu paistis. Peagi jõudsid teised ka kohale ja saime asuda jalutuskäigule. Park oli minu üllatuseks inimtühi. Ei ühtki kettaloopijat, ega koeraga jalutajat, vaid üksik vanem naine veel tuli meile vastu ja Toomas viisaka poisina tervitas teda kõlaval häälel. Siis oli aeg taskulambid kasutusele võtta ja kohe oli näha, kuhu suunduda tuleb. Nii saimegi järjest jalutatud ja oligi aeg aare leida. Mulle selline ööaare küll väga meeldib. Varsti tulen siia radadele uuesti, polnud ammu ka käinud. Siin on nüüd ikka palju paremad teerajad, kui veel mõni aeg tagasi. Pole enam muret, et äkki saavad jalanõud märjaks või poriseks. Oli mõnus jalutada.
Aitäh, aitäh!
Tegime päeval plaani, et lähme pimeduse saabudes väiksele geodeidile. Kell 22 kohtusime laterna all. Olin võtnud keskmiselt korraliku taskulambi kaasa, kuid Erle oli end igasuguste võimsate tuledega varustanud. Tekkis isegi lahe lasteraamatuidee pealkirjaga "Erle ja pealamp". Tempo oli mõnus ja seltskond juba tuntud kvaliteediga. Vahepeal tõmbas tempot alla lapse kräun, sest a) toss pigistas, b) tee oli pehme, c) tema tahtis lampi hoida, d) tema ei tahtnud lampi hoida ja kindlasti midagi veel, mis enam ei meenu. Ilm oli karge, aga kokkuvõttes saime igati mõnusa jalutuskäigu. Minul on see vist täitsa esimene selline ööaare. Aitäh!
Leppisime tüdrukutega kokku, et täna lähme kaeme need öös olevad asjad üle. Taskulampidega oli kerge ikaldus, aga lootsime et kolme peale saame ehk ühe so-so arvestatava valgusvihu kätte. Kui Helle-Mariga parklasse jõudsime, oli väljas mõnusalt pimedaks läinud, vaevu märkasime nullis värisevat Erlet. Kui siin jäi Erle peaaegu nähtamatuks, siis nüüd lülitas ta oma silmipimestavalt vinge pealambi sisse ja mõnda aega nägime me Helle-Mariga valgeid täppe ka seal, kus neid tegelikult polnud. Kui meie nägime üht helendavat märki, siis Erle oli oma valgusvihu juba järgmise peale suunanud ja nii jäi meil üle vaid kindlalt sabas püsida. Vaid korraks jäid nad kahekesi pisut tahapoole, leidsin kaks vahepunkti ja tundsin end ka kasulikuna, muidu vahepeal juba mõtlesin, kas parem oleks logisse kirjutada "aitäh" või "tänan" :D Seltskond oli supertore ja kolm silmapaari on ikka tuntavalt tulemuslikum, 45 minutit kulus märkamatult. Polnudki ammu põhjust olnud sinna jõe äärde minna, niiii mõnus jalutuskäik ja ideaalne aeg ka selleks, väga meeldis! Minu meelest üks Tartu ilusamaid kohti ja igal juhul aaret väärt! Aitäh Reinole kvaliteetse teostusega aarde eest! :)
Õhtu maiuspala. Tavaliselt käin siin kettaid loopimas, seega üsna paljud nurgatagused on juba tuttavad. Alguses olid suured prožektorid ja tundus üsna raske neid täpikesi leida. Edasi hakkas juba kiiremini jooksma ja järjest lõbusamaks läks. Mõnes kohas tuli natuke jalge ette vaadata, aga suur osa rajast oli ka lambita läbitav. Kui täpp juba lähedal, siis prožektor korraks peale ja järgmise suunas. Ühes punktis õnnestus ka natuke mugusid ehmatada :)
Lõpp oli pisikese vimkaga, aga hästi mõnusas kohas. Kokku tuli autost autoni 2,7 km 32 minutiga. Aitäh huvitava jalutuskäigu eest, soovitan teistelegi.
Peitjat vaadates jätsime seemneks, ainsaks Tartus. Joo jõuab, nagu hiidlane muigab :)
Öös on igasugu asju tõesti. See ööaare oli tore. Alguses saime kohe rajalepihta ja nii me kulgesime pargis.
Oi jah, Karlil täitsa õigus, öös on igasuguseid asju. Aga kuna see ikkagi kogupere mäng, siis ma piirduksin üksnes aarde logiga. Kohe peale seda kui ilm hakkas veidi hämaramaks kiskuma istusid kaks geoekipaazi autodesse ja vurasime nulli ligidale parklasse. Seal selgus, et Kristjani auto-pikkuse varrega taskulambi toiteallikas oli ennast igavesse puhkeseisundisse viinud, siis sain oma valgustajaga metsavahel ülbitseda. Tegi täitsa ilusti töö ära. Jalutuskäik oli ka igati inimsõbralik tehtud ning lõpuski tuli karp ruttu välja. Täitsa mõnus oli siin pimedas laheda geokambaga jalutada ja mula ajada. Nii võib intraverdist veel ekstravert saada. Aitüma ja kummardused peitjatele, minule meeldis!
Öös on tõepoolest asju. Pajatusi suurepärasest ööst Supilinnas:
Kell 23:30 algas magus uni.
Kell 3:05 saabus lärmakas külaline.
Kell 3:40 saabus vaikus.
Kell 3:50 lõppes peavalu ja algas uus unetsükkel.
Kell 5:00 ärkas lärmakas külaline.
Kell 5:20 lärmakas külaline lahkus aga põristas ja kratsis mu akna all oma diislibussi.
Kell 5:30 saabus vaikus.
Kell 5:45 läks lärmaka naabri toas tööle suitsuandur.
Kell 5:47 ajasin ennast riide, et näha kas midagi põleb. Tuppa lastud terve purk deodorandi aerosooli.
Kell 5:55 sain aru, et suitsuanduri piiksuv heli ei kuulu mu lemmikute unelaulude hulka. Sama ei saa öelda aga teiste külaliste ega omaniku kohta.
Kell 6:00-ks kopp ees ja aeg asjad kokku panna, et alustada eriti varajast geopäeva.
Väga ägeda kontseptsiooniga aare. Oli põnev otsida. Tänud!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
{FTF} kell 21.39
TFTC!
Esialgu saatsime Priidu luurele, kas ikka näeb hämaras piisavalt hästi. Varsti saime Priidult kõne, et OK võite tulla. Panin Karlile kombe selga ja asusime teele. Mõnus jalutuskäik oli lahedas seltskonnas, sai ka kohalike geopeiturite näod selgeks. Matkates sai päris mitmeid kordi spekuleeritud, et kuhu aare võiks jääda, aga ei arvanud seda keegi ära. Lõpus läks suht kiiresti. Tänud peitjale. FTF kl.21.39
Selline aare, kus saad rahulikult päevatoimetused lõpuni teha ja siis kenasti logima minna, meeldib mulle kohe väga. Seda enam, et kodust väga kaugele pole vaja minnagi. Minu arust oli hetkel, kui kodust väljusime, veel taskulampide jaoks liiga valge. Hiljem muidugi selgus, et olime laulupeo maha maganud. Tegelikult oli mul selle üle isegi hea meel, sest sellist aaret poleks nagunii meeldinud nii suure seltskonnaga võtta. Pealegi saime endale seltsiks kodulinna geopeituri, keda veel reaalses maailmas kohanud polnudki, nii et igati sobiv variant. Öine dendropark tundus laternate valguses väga sürrealistlik, sest tavaliselt olen harjunud seal päiksepaistelistel päevadel käima. Nullis hakkas asi nobedasti hargnema, kuigi pidin tõdema, et minu lambil on luumenid ikka üsna viledaks kulunud juba. Noorgeopeitur hädaldas, et miks tema kõige viletsama lambi sai, aga selle kompenseerisid teravad silmad. Alguses kujuneski nii, et noorgeopeitur röögatas "Seal!" ja pani suure hooga järgmise täpikese poole ajama, kui meie veel õieti eelmisessegi polnud jõudnud. Mingil hetkel tundus, et peitja ka tuleb, aga koerad olid siiski liiga pikakarvalised. Igatahes oli tore ja täitsa paras jalutuskäik. Loodame, et rada ja ka lõpp püsivad kenasti. Aitäh peitjale!
Kui päeval aare avaldus, panin minagi oma 1000 Lumenit laadima ja hakkasin põnevusega õhtut ootama. Kujutasin vaimusilmas ette, kuidas pimeduse saabumisel alguspunkti lähedale väike öölaulupidu tekib ja siitkandi geopeiturid üheskoos rahvamatkana aarde otsinguile siirduvad. Kui FTF-is osalejate hulka vaadata, tundub et nii oligi :)
Jõudsin täis parklasse vist umbes pool tundi hiljem kui rahvas liikvele oli läinud. Kui matkasaapaid jalga nöörisin, parkis parklasse veel üks auto. Täheldasin, et sealt väljunud reisijatel olid küklooplambid peas ja siht selge silme ees. Oli üsna selge kellega tegu. Tervitasime, tegime tutvust ja pakkusin end õhtusele matkale seltsiks.
Oli mõnus õhtune jalutuskäik. Meie seltskonna logi läks STF-ina kirja kell 22.23.
Suur tänu peitjatele vahva aarde ja õhtuse jalutuskäigu eest! Õhtune jalutuskäik looduses andis ööks suurepärase une :)
Tänan ka Mariet, Aimit ja Tormit meeldiva ning abivalmis seltskonna eest!
Leitud ja logitud. FTF kl.21.39
Leitud ja logitud. FTF kl.21.39
Enda arust ajastasin oma nulli jõudmise ülejäänud aarete otsimisega perfektselt. Aga pagan.. jaanipäev vist läheneb. Päike loojub aga pimedaks ei lähe. Istusin siis nulli lähedusesse pingile ootama sobivat hetke. Terve päev liikumises olnud keha jahtus maha ja hakkas külm. Loojuv päike andis juurde oma külma panuse. Et oleks ikka täis laks, siis sai kotist külm õlu ka välja võetud. Halb, väga halb.
Ennem kui päris jääkuubikuks muutunuks, võtsin patrullasendi nullis sisse. Kõigepealt ilmus välja Jürgen, siis künka otsast saabus juba Priit. Tal oli ilmselgelt ka üks parimaid pulga otsas olevaid päikesekiiri, sest see valgustas ka valges märklauad nähtavaks. Järjest ilmus geopeitureid juurde. Vahepeal käisid ka peitja koerad meid tervitamas. Kui oli näha, et kedagi rohkem ei tule, asusime rada läbi käima. Vahepunkte oli päris palju aga asusid üksteisest õnneks mõistlikul kaugusel. Vahepeal hakkas tunduma, et kõnnime terve dendropargi risti-rästi läbi nagu seda discgolfarid tegema peavad. Siiski jõudis ennem tulla kaksiktäpi moment. FTF läks kirja pool kümme õhtul. Aitäh toreda ööaarde eest!
Selline variant mulle meeldib, kus aare avaneb ja pole mõtet kuhugi joosta. Sai täitsa rahulikult päevatöö ära tehtud, korra sai lihtsalt kirjeldus läbi loetud. Pärast tööd sai aku lambi aku igaks juhuks ka laadima pandud, narr ju kui poolel teel enam valgust pole. Nagu arvata võis oli kohapeal juba paras laulupidu ootamas ja meeldiva seltskonnaga saigi ilusti lõppu kulgetud. Tänud toreda jalutuskäigu eest!
Veidi peale kooli märkasin, et imekombel on Tartu linnapiiridesse potsatanud uus aare ning keegi polegi veel loginud. Natuke süvenesin tutvustusse ning selgus, et keritakse hoopis pinget, sest vaja on oodata hämarust. Sättisime siis plaanid nii, et väikese varuga enne loojangut dendroparki jõuaksime. Enne liikuma hakkamist veendusin, et keegi veel loginud poleks, kuid märkasin, et järjest tuleb logisid dendropargist ja jõe äärest. Tõotas tulla rahvarohke otsing. Rahvast tuli rohkemgi kui oodata oli. Esimesena oli platsis Karl, kes ootas hämarust. Läksime talle kahekesti seltsi ja umbes samal hetkel saabus ka Priit, et proovida, kas taskulamp töötab - töötas nii hästi, et autos ootajad kutsuti ka kähku alla. Selle aja jooksul saabusid ka Heiki ja Anna ning meeleolukas matk võiski alata. Spekuleerisime kuhu edasi ja kus aare on, kuid päris tõeni ei jõudnud vist keegi. Lõppu jõudsime ilma probleemideta kõik koos kolme lambi saatel ning nimed kirjutasime kõik FTF lünka kell 21.39. Suur tänu toreda aarde eest! Pikka iga!