Infotahvel muudetud.

Ma ei mõista mis moodi seda aaret leida, sookure pilti pole, infotahvlis info muudetud s.t. osa infot puudu. Eks millalgi ja kuidagi ning võibollagi saab leitud.

 1 

Selle aarde leidmiseks oli mu kolleegide planeeritud matkake täpselt õige. Ma olin küll kindel, et isegi kui õnnestub kõik andmed koguda, siis ega matk ju lõpu lähedale ikka ei vii. Aga võta näpust! Viis küll. Umbes 20m kauguselt kõndisime mööda. Ma siis tegin ikkagi selle väikese põike ja panin oma nime ka raamatusse kirja. Ei tea ju, millal siia lõunaosariikidest jälle satun. Kui üldse...

Aitäh peitmast!

Mõnus matk metsas, aitäh!

Esimesel korral sai tehtud numbrinopet. Teiseks korraks jäi boonus jalutuskäik :) Tore rada kuhu ikka mõnus matkama tulla! Täname

Leitud. Aitäh.

Leitud

Aitäh peitjale.

Tegin tänasel matkapäeval lastele ka geopeituse mängu. Lasin selle aarde välja ja lasin neil infot korjata. Lõpu koordinaadid sai siis 30 õpilasest kätte 4. Konteinerit kahjuks ei leidnud keegi. Tegelikult päris hea protsent, kui arvestada, et tegu puhta kujuliste tiinekatega. Mulle endale kogu matk väga meeldis. Väga suured tänud.

Mina olin ainuke, kes polnud rada mitte alustanudki. Kaasa sai paber ja viimasel hetkel ka kilekott, sest lähme me ju metsa ja kes sealt tänasel päeval ilma seenteta tagasi tuleb. Etteruttavalt võin öelda, et seenekott oli silmini täis:kivipuravikud, haavaseened, kaseriisikad, männiriisikad, tu´illukesed kuppel pilvikud, tõmmu ´riisikad, kukekad ja kitsemamplid.

Mets oli nagu mets ikka, ilus lai rada oli, ilm super ja lobisedes läks aeg kiiresti. Tänud kutsumast, tore päev oli meil!

Mul oli eelnevalt pool rada läbitud aga siis alustasin teiselt poolt ja ei süvenenud, mida vaja otsida. Seekord võtsime raja neljakesi ette, leidsime vajalikud numbrid ja kontroll pihtas. Lõpus läks natuke aega. Täname jalutama kutsumast!

Eelmisel külastusel siinseid paiku sai ka matkarajalt vastused kenasti kokku korjatud. Kuna siis oli aga seljataha jäetud kilomeetreid kogunenud juba kaunikesti palju, siis arvutamisega ei viitsinud enam tegelema hakata, sest niikuinii polnud enam jaksu uuesti matkarajale minekuks. Kodus sai punktike paika pandud ja täna oli vaid vaja ette võtta väikene jalutuskäik ning nimi kirja panna. Tänud peitjale kenale matkarajale meelitamast ja aaret peitmast.

Eelmisel suvel sai matkarada läbitud, arvutamisväärne üles tähendatud. Kodus sai pinkt kaardile ja täna sai vaatams käidud kuhu punkt sai. Tänud peitjale!

Olin ühe teise mängu tõttu Juminda ps ringi tegemas ning Majakivi matkarajal tegin pikema jalutuspausi. Natuke ukerdasin kuuskede vahel enne kui topsi nägin aga üldiselt läks sellega suht ladusalt. Lisaks käisin vaatetornis ja Majakivi otsas. Mina tänan.

Alguses jäi see mõistatus mul "ei tea kas viitsib" olukorda, aga kui esimene küsimus vastuse leidis, siis mõtlesime, et teeme ikka ära. Siis on kindlasti teada, et matkarada on õigesti läbitud :D Kuna me seda poole pealt alustasime, siis kaks esimest küsimust olid meil vastuseta, kuid õnneks on raja keskel ka üks infotahvel, mis sellekohaseid numbreid meile ette söötis. Lõpus kiired arvutused ning ilusti nullist tuli karp välja. Aitäh! Rada ise oli ka parajalt mõnus!

 1 

Parandasin aarde kirjeldust

Käisime raja läbi. Kilomeetreid kogunes 6,8 ja aega koos aardeotsinguga 2:10.

Sipelgalõvidega infotahvel kehvas seisus ja G-d sealt enam välja ei loe. Lisaks on E jaoks parkla infotahvlil ja veebis täitsa kolmabdad väärtused. Peitja on aardekirjeldust parandanud, nii et nüüd läheb koordinaat "roheliseks"

Märkasin, et eelmise aasta aarded - nii vähe kui neid ka on - täitsa logimata. Peale leidmise fakti enam suurt nagu ei mäletagi. Kuidas ma ka ei arvutanud, no ei tulnud välja. Muidugi vahepeal taipasin et lugeda võiks kirjeldust rohkem, aga ikka ei tulnud välja.

Praegu loen, et peale minu käiku on siin veel midagi parandatud. Kui juhuslikult märkmed üles leian siis ehk vaatan. Ei tea nagunii millal sinnakanti jälle satub

Tulin veidi tõbisena jalutama. Lootsin mõnusat matka värskes õhus. Teekond oli aga mu tervise jaoks niivõrd pikk, et koordinaadi roheliseks saades istusin mõne aja autos ja kaalusin, kas võtta veel ette mõne kilomeetrine matk või mitte. Otsustasin siiski ära käia, et peale seda koju ravima minna. Tänud

 1 

Juba teist korda sellel rajal sel talvel. Seekord oli rada nii libe, et hea ja turvaline oli kõndida jääsaabastega, millel naelad tallamustri sees. Olin need paar aastat tagasi omale ostnud ja nüüd sel talvel kohe juba mitmes kord jalas. Küll olid head! Ja aare sai ka leitud! Eelmisel Majakivi matkal sai leitud vastused, kodus arvutatud ja sel korral lõpp-aare leitud! Aitäh väga toreda aarde eest!

Mõnus rada. Tänud juhatamast

Siin rajal polegi kaua käinud. Tore oli taaskord kivi otsast metsa poole hõisata ja teised matkajad muigama panna. Äge uus torn on siia tekkinud. Siia oleks põnev mõni teine kord öömajale jääda. Saime kõigile küsimustele vastused kätte aga kuna vihm peletas meid parklasse ja meil polnud tahtmist rohkem siin täna liguneda siis aarde enda otsimine sai lükatud tulevikku. Aitäh!

 1 

Pikalt olen selle aarde otsimist edasi lükkanud ning taaskord hea meel, et varem ei tõttand, nüüd sai 3 ühe hoobiga. Varem polnud ka Majakivi matkarada jalutanud täis pikkuses, see tõttu oli ka palju uudset me jaoks, Liisi polnud siin üldse käinud. Oli huvitav vaadata Metsaoja, siis Majakivi, torni ronida, oosil kõndida, laudteel jalutada. Lõpus sai ka ennetavalt metsa keeratud ning lõpuks selgus, et selleks põhjust polnud. Aitäh mõnusa matka eest.

Väga mõnus jalutuskäik. Ilm oli ilus ja rada tõeliselt hea. Üldiselt tuli info kenasti kätte, ainult et sipelgalõvisid tegelikult oli rohkem ning neid tahvleid oli tegelikult lausa kaks, kus nendest räägiti. Seega pommitasime natuke kontrolli, kuniks roheliseks saime. Lõpus tegime taktikalise vea ja saime natuke võsas sumada. Tagasi tulime juba kenasti mööda rada. Aitäh!

Kogusin rada läbides ilusti kõik vajalikud andmed kokku, ainult ühe tähe puhul jäi ebaselgeks, mis seal õige vastus on ja igaks juhuks panin kõik võimalikud variandid kirja. Tegime lõpuks veel eraldi põike, et see aare ära logida aga tulemus oli nii tihedas kuusevõsas, et mitte kuskilt ei pääsenud läbi. Proovisin kõik erinevad variandid läbi ja imestasin, et miks see lõpp sellises kohas peab olema aga alles nüüd arvutis uuesti üle arvutades märkasin, et ühe miinusmärgi olin rahulikult plussiga asendanud ja GP lehel ju lausa kontrollgi olemas, nojah siis. Igatahes rajal oli tore ja meile meeldis, mitteleiust me end häirida ei lase, ongi teine kord ka mida otsida siin. Eks siis mõnel järgneval aastal vaatame uuesti kui järgmine kord siia satume, vähemalt nüüd paistab kaardil tunduvalt meeldivam koht olevat.

Juba ammu on olnud mõtteis siia loodusrajale tulla, kuid seni polnud see juhtunud. Täna aga tahtsime veidi pikemalt jalutada ning kuna siia peideti äsja veel kaks uut aaret, siis oli see ju nagu kolm kärbest ühe hoobiga. Jalutasime rajal, kogusime infot ning oligi selge, kuhu minna aaret otsima. Kõige enam meeldis meile siin rajal see luiteserval kõrguv võimas vaatetorn. Väga võimas ja massiivne ehitis, ei olegi kuskil nii kõrget ja kapitaalset vaatetorni kohanud. Loomulikult avanevad sealt rabale ja metsale lummavad vaated. Täname siia loodusrajale kutsumast ja aarde eest!

 1 

Kuna olime oma kulgemist alustanud Pikanõmme vaatetorni poolt, siis kogusime infot üsna kaootiliselt. Lõpuks sai siiski peaaegu kogu ring läbi käidud, meil olid peaaegu kõik vastused olemas. Võtsime Majakivi parklas pingil istet ja kukkusime arvutama. Kuna üks muutuja oli siiski puudu, sest üks tahvlike oli meil nägemata, saime omajagu arvutada. Kuid lõpuks oli geokontroll roheline ja meie rõõm suur, sest sellel rajalõigul polnudki me veel täna käinud. Krapsti püsti ja taas liikuma! Lõpus õnneks pikalt otsimist ei olnud ja karbike paljastas end kiirelt.
Kokku veetsime siin rajal üle kolme tunni ja liikusime nii suurel rajal, kui sik-sakitasime oma valitud metsaradadel. Loodusrada ja selle vaatamisväärsused said nüüd põhjalikult selgeks. Oli väga mõnusalt veedetud aeg ja tehtud sai palju-palju samme. Meile meeldis, aitäh!

Lubas ilusat ilma ja patt oleks ju olnud lihtsalt toas istuda. Mõtlesin, et ehk siin palju inimesi pole, nii tuntud koht ta ju ei ole. Aga eksisin ma muidugi rängalt. Just meie saabudes saabus ka mikrobussitäis koroonat Tallinna suurimast linnaosast ning seetõttu hakkasime kiirelt minema. Minu jaoks esimene kord siis rajal käia. Kunagi Majakivi aaret tehes võtsin esimese punkti teiselt poolt. Mõnus jalutuskäik. Aitäh!

Aitäh ;)

Väga mõnus jalutuskäik, mille preemiaks saime veel ka aarde logida. Tänud!

Info sai kogutud ühel, logima mindud teisel nädalal, infotahvel mändide vanuse kohta on kaotanud info, kuid sõber guugel annab kiirelt õige vastuse. Väga vahva rada, aitäh.

Mis eile õhtul kehvasti, see täna uuesti. Käisin sisuliselt kogu raja uuesti läbi, et puudu jäänud infot koguda. Ühe enda arust juba nähtud tahvlist avastasin koopia märksa uuemal kujul ning korrigeerisin kohe vastavat arvu. Lisaks ilmus käimata rajalõigult välja vastus veel ühele küsimusele. Kuid F väärtus jäigi rajal tuvastamata, viimases hädast sain selle hoopis internetist. Eilsest varem loodusesse sukeldununa vedasin päevavalges lõpuni välja, see ei takistanud mind muidugi betoonkõval ent küllalt ebatasasel märjal jääl külge maha panemast, nii et nädal aega andis veel tunda :o) Aitüma, siin on alati mõnus uidata.

 2 

Täna oli Girlt boss ja ütles, kuhu minek ja millal. Seega jäi vaid istuda masinasse ja lasta end kohale viia. Parklas oli pühapäev a-la-mode-corona ehk siis parkimiseks ootasime järjekorras. Tekkis ka kerge kahtlus selle jalutuskäigu mõttekuses, aga no kui juba siin olime ja parkimiskoht ka just vabanes - mis seal ikka, teeme selle ringi ära. Etteruttavalt võib öelda, et mingit privaatsust või kulgemist siin küll täna endale lubada ei saanud. Kui korra peatusid, et kenast päiksepaistes maastikust pilti teha, siis pidid peagi laudtee kõrval lähimat puud kallistama, et kiiremini kulgevaid inimmasse endast mööda lubada ning samas mitte kevadvetest mülkasse vajuda.

No igatahes jõudsime eluga tornini ja siis tekkis meil dilemma viimase punkti külastamise hädavajalikkuse osas. Meie tegime oma pakkumise looma osas, aga geokontroll leidis, et me peaks ikka seal ka ära käima ja oli punane edasi. Mässasime ja hakkasime hoopis multi aaret lahendama. Seega läksime tagasi majakivi juurde ning saime aru, et lumi ja sulalumi ei arva täna meie multi leidmisest suurt midagi. Nii pöördusime tagasi loodusraja mõistatuse juurde ning otsustasime selle kure kaaslase ikkagi oma ihusilmaga üle vaadata. Lähenesime vastassuunast ja vahepeal tundus, et oleme juba nii pika maa maha käinud, et varsti jõuame jälle torni juurde, aga õnneks tuli tahvel ikka enne. Ja juba kaugelt oli näha, et meil oli looma osas ikkagi õigus. Wingmän ähkis ja puhkis ja ohkis ning hakkas ise ja hoolikamalt arvutama. Ja no siis selguski ka see lõpu koht ning fakt, et me ei oska Girltiga ikka üldse arvutada.

Kohapeal oli veel täitsa elujõuline talv ning ringi vaadates hakkasime kergelt heituma. Astusin ka kuskile vildakale pinnale ja väänasin jala välja, aga Girlti jaoks nägi see umbes nii välja, et mina seisan tasasel maapinnal ja siis järsku kukun nagu langev puu lihtsalt lumme selili. Ilge märg lumi oli, aga jalaga polnud hullu - läheb pidevalt välja, valus on, aga käia ikka saab. Wingmän, lahke mees, on sellega juba harjunud, seega käskis ta vaid ,,mehistuda,, ja aare üles otsida :D:D:D Seda ma siis ka varsti tegingi.

Aitäh kena päeva eest põneval maastikul!

Teekond päikesesse

 1 

Mingid numbrid olin sügisel üles tähendanud, siis polnud aega jalastuda. Täna läksime viimaste jahile. Lootsin teha kerge jalutuskäigu ja lihtsalt nautida, aga lõpuks pidin ikka ise üle arvutama, et saada roheline tulemus. Õiges kohas juhtusin arvutama, aardeni oli sel hetkel 167 meetrit. Õnn? Vahest peab õnne ka olema. Saatsin verekoera peale, kes küll vahepeal ennast selili viskas, aga üles ta selle kiusliku karbi leidis. Aarde otsimise käigus jäid kõigil luud ja kondid terveks. Aitäh!

 2 

Olime arvestanud korraliku kvantiteetse aarete tuuriga, kui enne hommikusööki hakati uurima, et mis me ka teeme ja kas läheme metsa ka? Kuna muguperele on kogu geo-hobi niikuinii veidi arusaamatu, siis sirvisin kaarti ja pakkusin hoopis Majakivi-Pikanõmme loodusõpperaja välja, hea koos astuda ja jäi ju eelmisel Juminda poolsaare retkel see rajake avastamata. Muidugi pole siin maailmas midagi kompromissita, nii siis tassisimegi soojenduseks kaks alusetäit fibo plokke hoovis ühest kohast teise ja peale seda võis suuna matkarajale võtta. Internetis surfates olin juba aimu saanud raja mitmekesisusest ning parklasse keerates õnnestus endid veel viimasele vabale kohale mahutada. Kuigi parklas skoorisime viimase koha, siis metsa vahel oli inimesi tegelikult hõredalt ja ruumi jagus kõigile.

Tasapisi kogusime vahelduval maastikul infot. Õnneks utsitas mingi sisemine tunne kummiku asemel saabast jalga panema ja see oli libedal laudteel hea valik. Korraks arutlesime isegi maailma kõige libedama koha üle ja otsustasime, et selleks on Sahara kõrb - nimelt oli seal nii libe, et tassiti kokku hästi palju liiva, et enam ei oleks libe. Täiesti loogiline järeldus ju? Torni tipus nautisime rännusellile kohast lõunasööki ja peatselt kappasime edasi. Kui avar rabamaa otsa sai, siis korraks pani kukalt kratsima, et kus too viimane infotahvel on - metsas ju ei tundu kuidagi loogiline koht. Õnneks üsna pea noppisime ka viimase killu, tegime püstijalu arvutused, saime loogilise tulemi ja kappasime edasi. Mida aga ei leidnud, oli aare :D No mitte kuskil ei näinud seda, lõpuks hakkasid juba muguperekonna pilgud seljas kõrvetama ja ilmus veel mingi kamp tegelasi. Otsustasime asja selleks korraks sinnapaika jätta.

Seekord sai kvaliteet üle kvantiteedi ning oli tõeliselt mõnus 2,5h astumist. Ehk mõni teine kord on ka leidmisel õnne.

Rännuselli amps

Hommikul aknast päikest nähes teadsin kohe, et on vaja minna välja tuulutama. Ideaalselt sobis selleks mõni matkarada, et argipäev kõrvale jätta ja keskenduda ilmale ja loodusele. Poisid olid valmis kohe liituma, sest pikniku saab pidada :) Minu ülesandeks jäi kott pakkida ja teele asuda. Olin kuulnud sellest rajast ainult head ja nüüd kui olen ise selle läbinud, siis räägin ise ka ainult head. Rahvast oli palju, torn sai vallutatud ja numbrid korjasin ka kokku. Karbini jõudsin pimedas, aga leitud ta sai! Aitäh!

Raja läbisin õiget pidi. Torni juures polnud näha mingeid suunaviite ja sain paar kilomeetrit lisaks. Arvutus viis õigesse kohta, georajad ümberringi, aga nüüd kodus geokontrolli roheliseks ei saa. Karbi siiski leidsin ja nüüd oli mustikate kord. Aitäh.

Leidsime!

 1 

Seda laudteed olen mitmeid kordi käinud. Seekord siis aarde jahil. Läbisin raja, kogusin info, rehkendasin ja teisel katsel sain loa minna otsima. Aitäh, oli huvitav kulgemine.

See oli minu jaoks teine kord siin rajal käia. Esimesel korral oli siin vist vana vaatetorn. Mõlemal korral alustasime rada tagurpidi, sest RMK viit näitab miskipärast ristmikul vales suunas. Õnneks on järgmises ristumiskohas viga parandada ja aarde jaoks andmete kogumist see ka ei sega. Aitäh taaskord siia kutsumast.

Sai siin need matkarajad kohe igas suunas läbi käidud.Aitäh!

 2 

Nüüd on siis teada, miks linnas nii vähe inimesi näha on. Kõik on omadega rappa läinud! Varajasel ennelõunal ootas parklas juba kümmekond autot ning peale paaritunnist jalutamise ringi oli autosid juba kaks korda rohkem. Aga retk oli mõnus. Tegelikult otsisme alustuseks enamus vajaminevaid andmeid netist välja aga kuna üks vajalik jäi puudu ja teine oli siuke sõu-sõu, siis asusime ikkagi kogu vajaminevat rajalt koguma. Pagana vähe ja teineteisest jube kaugel olid need punktid. Rahvast aga liikus. Väiksemates kooslustes olid ära tuntavad perekonnad, kes nooremaid kooliealisi kehakultuurselt kasvatasid, pisemaid aga niisama vingutasid. Puude väljaulatuvad juured takistasid põnnide vaba liikumist, tegid päris kurjaks ja panid mõnel udupasunad täistuuridel tööle. Üks väike tegelane, kes vaid põlvepikkune, marssis aga ennastunustavalt entusiastlikult , hoidis roigast käes ja absoluutselt nautis kogu olukorda. Kolme km pärast kohtusime uuesti- tatsas vapralt, ei mingit vingu! Lahe! Kuigi päikest jagus, oli õhk karge ja pigem selline talvine. Tagumik läks ikkagi jäässe ja ninaots siniseks. Samas olime enam kui veendunud, et suvel me siia tulla ei tahaks. Aeg möödus kiiresti, ei saanud arugi kui 7km maha oli käidud. Torni jalamil pidasime piknikku ja arvutasime vajaliku välja. Ei tulnud lihtsalt aga öelda ka ei taha, kuhu viga sisse tuli :) Täitsa mõnus koht jalutamiseks. Soovitame! Täname peitjat metsa kutsumast! Ps! Aarde juurde navigeerides oli ka tore. GPS jäi teepeale ja kuniks üks selle korralekutsumisega tegeles, leidis teine karbi gepsus urgitseja kõrvalt.

Omadega rabas

Tornistvaade

Trepid

Piknik ühildatud môttetegevusega

Pehme pinnas

 1 

Päris vahva matkarada sai jälle avastatud. 2 meetri vahest peetakse täitsa kinni. Inimesed hüppavad põõsasse või puuotsa, et reegleid järgida :) Arvutasime mõlemad küll nii ja naa, kuid kuidagi ei saanud geokontrolli roheliseks. Väikesest abist oli palju kasu. Leidsime selle kurjajuure üles, miks me õiget tulemust ei saanud. Aare sai ikka lõpuks üles otsitud ning nimed kirja pandud. Aitäh peitjale.

 1 

Sai rajal kolatud ja tükk aega geokontrolligi pekstud. Kõige raskem oli torniga. No nii ei saa ju rallit sõita, kui infotahvlil on üks number, google teab teist ja õige on hoopis kolmas! Aga lõpp hea, kõik hea. Kahju ainult, et rajal infotahvleid nii hõredalt oli. Aitäh peitjale.

mulle väga meeldivad matkarajad- seda aaret otsisime ikka üsna kaua. Raadius oli juba kolosaalselt suur,aga õnneks Erko kogenud silm ikka märkas konteinerit Tänud :)

 1 

Meritil oli vaja kehalise jaoks kilomeetreid ja sai siis siia rajale tuldud. Parkla oli autosi täis aga metsas olid kõik korralikult laiali nagu peab. Aaret sai natuke otsitud. Tänud peitjale

 3 

Lahendasin mõistatust kahes osas. Esimesel päeval kogusin andmeid ja siis kodus sai geokontroll roheliseks. Samal päeval proovisin Lottega torni vallutada. Esimene katse oli täielik läbikukkumine. Veidi kogusime julgust ja proovisime uuesti. Jõudsime neljandale korrusele. Sealt keerasime ringi,liiga tugev tuul ja kutsa oli juba isegi ennast ületanud. Täna uuesti siin ja kindel plaan oli ülevale välja jõuda. Kõigepealt muidugi leidsime aarde. Ja siis vallutasime torni. Ega tänagi tuul parajalt tugev, aga Lotte selle eest ikka väga tubli. Sai üleval maiust ja lõpuks ka all. Toredad seiklused olid. Suured tänud peitjale siia kutsumast.

Julge Lotte üleval tornis.

Nägin üht uhket sillakest.

Leitud.

 2 

Johaidii, kus täna oli rahvast siin! 50+ autotäit oli ka pärastlõnal (startisin umbes 15.15) rajal.
Igatahes info sai kenasti kätte ja tegin viimases (kuigi mulle tundub, et tegin ringi teistpidi kui peitja kavandas, sest need boonuseks 800 m tekitasid korraks tunde, et oehh, uuele ringile) punktis arvutused. Karp kena ja korras.

Leitud

Nädal nina arvutis istudud oli viimane aeg tuulutama minna. See 7km ring oli täpselt paras tiir. Rahvast oli ka matkarajal päris palju vaata, et ei mahu auto parklasse äragi. Tänan.

Tore jalutus koerte ja sõpradega. Kahjuks läks ajaga kitsaks ning lõpliku leiu peame vormistama teine kord :)

 1 

Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on olukord siin matkarajal palju ja paremuse poole muutunud. Lagunenud vaatetorn ja laudtee on uutega asendunud, samuti redel, mis majakivi otsa viib. Seekord alustasime teekonda ida poolt. Andmete kogumine kulges viperusteta. Kahes kohas olime dilemma ees, millist teekonda valida aga suutsime jääda õigele rajale nagu peitja seda ette nägi. Lõpus vihjeobjekte jagus ette ja taha. Kui viimaks GPS 3 m aardeni näitas, jõudsin mõelda, et tuleb hakata otsima. Vaevalt jõudsin mõtte lõpuni öelda ja paremat kätt esimese kuuse välja valida, kui märkasin seal aaret ennast. Seekord läks hästi. Kokku olime rajal 3,5 h kuna kiiret meil ei olnud ja nautisime täiega õpperaja vahelduvat maastiku. Aitäh.

Vihmane Loksa. Kaheteistkümnes, viimane. Ja mitte enam väga Loksa. Aitäh!

Kiiremaks liikumiseks matkarajal kasutasin ratast. Veidi oli sellest abi aga libedatel männijuurikatesl andis võimelda. Ja libedal laudteel rattaga sõitmiseks peab omajagu julgust olema aga see tuli mul hästi välja. Kilomeetreid tuli siin üksjagu, samuti läks siin ka ajaliselt oodatust palju kauem.

Taaskord siin ja seekord siis sedamoodi

 1 

Lihtsalt väga äge matkarada ja tore aare, mille lahendamine läks hõlpsasti. Suur-suur tänu siia juhatamast!

 2 

Nii umbes poole üheksa paiku asusime lõpuks rajale. Jalutuskäik oli mõnus, info kogumine läks ka ladusalt, kui välja arvata torni juures tehtud valepööre, mille tulemusena sai kontole pea kaks kilomeetrit. Karbi leidmisega läks ikka omajagu aega, vahepeal oli jõudnud pimedaks minna ja et telefoni täpsus oli seal selline kaheldav, ja vihje ka perimeetrit suurt ei kitsendanud, siis sai seal ikka oma veerand tunnikest lambivalgel huupi rahmitud. Lõpuks siiski tehnika halastas ja andis üheseltmõistetava tulemuse ja nii sai karp ikka leitud. Tänud peitjale, väga mõnus vaheldusrikas rada ja hea konkreetne multi.

 1 

Suurepärane geoõhtupoolik, mis sujuvalt läks üle järgmiseks päevaks. Punkthaaval nihkusime finiši poole, numbrid jooksid ilusti kätte ja õnneks oskab Priit ka õigesti arvutada. Kui südaöö paiku kuuse juurde jõudsime (vihje on lihtsalt suurepärane - see üksik kuusk paistis metsa all kohe kaugele silma ;)), siis oli jalgades juba mõnus surin sees. Ja müts maha nende ees, kes seda rada jalgrattal läbida suudavad - nii juuresõlmilist teed pole kaua kõndinud. Metsas oldud kolme tunni jooksul nägime või tuvastasime märkide järgi matkarajaga tutvumas kolme teist seltskonda. On RMK sellise külastussagedusega rahul, et tea, igatahes avaldan tollele asutusele järjekordselt tunnustust, et nad eurotaristu abil inimestelt vabanduse võtavad, nagu oleks loodusesse minek kuidagi ebamugav. Tualetid, parklad, pingid, sildid - Google Mapsis matkamine pole ka hõlpsam ;)

 1 

Väga mõnus rada. Ikka kohe igasuguseid maastikke nägi: metsa, raba, liivaluiteid, soometsa ja jälle metsa. Pildid tulevad hiljem. Aitäh.

 1 

Leitud

Oli mõnus jalutuskäik ja tutvus kiviga.

 1 

Kerge jalutuskäik juba varase,alt tuttavas kohas, tänud.

 1 

No siin tuli jälle nostalgialaks peale. Kunagi ammu sai siin ikka tampimas käidud. Küll niisama uudishimu pärast, küll romantiliste plaanidega jne-jne. Kuid jah, viimane kord jääb ikka ilmselt u 10 aasta taha, kui siia matkarajale sattusin. Vahepeal tundus, et RKM märk näitab vales suunas ning tõenäoliselt näitas ka. Nii eirasin seda ning jätkasin siiski mööda loogilist liikumissuunda, mis tagas õiges järjekorras vajalike vidinate kättesaamise. Päris mõnus astumine oli ning ega pinisejad ka liigselt muret ei teinud ning sai täitsa ilma suud ümbritseva nutuvõruta hakkama. Lõpus läks ikka veidi aega, enne kui õige nõglapuu käe-alla sattus. Aitüma, mulle sellised jalutamist ja värsket õhku pakkuvad aardes sobivad!

 1 

Viimati külastasime seda matkarada eelmisel sügisel,seekord siis teistsugused värvid üle vaadatud.

Kusagil poole raja peal tegime väikse pikniku ja sõime sushit. Igati mõnus matkarada,parajalt pikk ja vaheldusrikas maastik.Aare leitud ja logitud tänu Katre teravale silmale.Loodusteemaline rändur jäi meist siia järgmisi geokaaslasi ootama.

Aitüma toreda matka eest kenal päeval.

 1 

Mõtlesin teha väikese puhkuse senisest mega aktiivsest puhkusest aga olgu sa neetud ilus päikeseline ilm! Ei suutnud niisama kodus passida ja pidi loodusesse minema. Sõitsin põhjarannikule Juminda poolsaarele. Viimasest Majakivi matkaraja külastusest on möödunud 5 aastat. Täitsa hea meelega tulin siia taldu kulutama.

Hommikul sain soovituse, et raja peal oleksin tähelepanelik kohe algusest peale. Ilma selle soovituseta oleks ma päris kindlasti saanud ka natukene liiga palju kilomeetreid oma arvele. Rada oli uhke, kivi oli jätkuvalt ühes tükis alles. Torn oli võimsam kui varem. Eelviimases punktis tekkis esimene tagasilöök. Kes kurat see sipelgalõvi on? On ta sipelgas või on ta lõvi? Võtsin Google appi ja vaatasin järgi. Ah, et selline tegelane hoopis.. Ei olnud jätkuvalt oma vastuses kindel. Kuna ei olnud kindel ka selles kas ma kuskil sookurge kohtasin, siis leidsin, et hea mõte on päikese kätte laudteele istuda ja arvutustööd teha. Kalkulaatorit ei kasutanud ja testisin peastarvutamiseoskusi. Hommikul pea värske ja ei tohiks vigu veel teha. Geokontroll nõustus mu mõne proovitud katse peale ja võisingi rõõmsalt lõpu poole liikuda. Muidugi kohtasin ka sookure ära aga seal olekski sääskede tõttu kehv arvutustöid sooritada. Lõpp tuli ka üllatavalt kähku välja ja oligi rada tehtud. Aitäh, mulle meeldis!

Palju valikuid

 1 

Leitud

Tänud aarde eest!

 2 

Kohtusime siin rajal ka geokolleegiga ja võtsime selle teekonna üheiselt ette. Jalutamist tuli tänu eelmisele aardele ka ikka oma 7-8km ära. Uskumatult ilus ja rahulik koht. Suured tänud kohta tutvustamast :)

 4 

Kaberneeme kandis said aarded üles leitud ja liivagi sisse kinni ei jäänud. Nüüd oli aeg sõpradega siin nullis kohtuda. Mõtlesime päeva lõpetuseks ja enne lühikest und Käsmu linnuvaatluse eel neljakesi mõnusa matka maha kõmpida. Kell oli peale 19 ja Aare küll vargsi pakkus, et ehk ei tasu veel paar tundi metsas jalutada, aga naised olid varmad minema. Mis see 7 km ära ole! Kohe alguses jätsime suures tuhinas ja õhinas ühe vastuse saamata, samuti ei teinud kaardist piisavalt pilti, et vahepeal sedagi piiluda. Nõnda saimegi ühes kohas mööda oosi 2+ km üleliia jalutada. Ja kui kõik justkui käidud, leidsime nullist ainsa puuduva vastuse. Eeldasime, et aare võiks asuda parklast mitte eemal, aga võta näpust. Viimase hetke otsus oli ikkagi ka aarde järel käia, jälle 2+ km lisaks. Nii me oma 7 km matka 11.5+ km pikkuseks tegimegi :D Sain korduvalt Silveri mainitud "Loll pea on ihu nuhtlus" korrata ;-) Aga mis viga heas seltskonnas metsas tunnike kauem veeta, kas pole. Kalor (ja aeg) kulus ning pekk põles.
Kui muidu olime juba kenasti ära kuivanud, siis aarde juures ragistades saime taas jalad munadeni märjaks. Aga lõpp hea, kõik hea. Aare leidis aarde. Ja saimegi lõppude lõpuks Võsu RMK telkimisplatsile jõmisema ja enne linnuvaatlust neljatunnist und nautima asuda. Urjuhh!
Tänan Marist toreda paiga eest! Torn oli uus ja uhke, väga võimas, kestab vast aastakümneid. Aardega oli ka kõik kombes nagu ka vahevastustega. Mõnusaid matku teistelegi!

Geopunkt võimsas tornis

 1 

Kasutasime poolvihmast reedet, et võtta ette väike jalutuskäik. Vaatetorni juures läksime millegipärast valele poole ja nii saime natukene lisasamme oma teekonnale. Vahva rada, kunagi arvasin, et see on punktist A punkti B jalutamine, seekord siis sain teada, et saab lausa 8-kujulise ringi ära teha. Tossud said märjaks alles aaret otsides. Aitäh! EVEJ

 4 

Sõitsime reede õhtul Võssu linnuvaatleja sündmuseks valmis ning kuna sõbrad mainisid, et on ka siinkandis, siis tegime plaani see matkake koos teha. Lasime teisi oodates parklas silma korraks looja ning olime valmis 7 km pikkust retke alustama. Ma olen alati vaatetorni juurest Majakivini ja tagasi kõndinud, ei teadnudki, et selline vahva matkarada siia tehtud on. Ja torn oli uus ning üliäge. Alguses oli minek hea, kuid lõpus läks juba liiga pikaks, oleks tahtnud juba laagriplatsile jõmisema minna. Oma lolluse tõttu muidugi tegime kilomeetreid rohkem, kui vaja oleks olnud. Oma tähelepanematuse tõttu jäi meil üks vastus puudu, mis juba alguses ära oli olnud. Aga me ei jätnud jonni ning läksime see 900 meetrit ikkagi tagasi, mis meid aardest lahutas. Ja hea oligi. Marje sai muidugi jälle pimedas grillida aga Paavo tsitaadi põhjal, mis tihti rajal kõlas - "Loll pea on kere nuhtlus". Autoriks vist Silver. Eks Paavo parandab. :)
Aga ma jäin rahule, ilus matk (kuigi lõpuks tuli 12 km ära), head sõbrad, Endomondo väljakutse jaoks kilomeetrid kasvasid ning aarde ka ikka leidsime. Aitäh!

 1 

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 1 

Ilmaga vedas. Ses suhtes, et ei olnud mingi tappev palavus vaid selline keskmine palavus ning isegi kerge tuuleke hulkus ringi. Loomulikult hakkasime me oma peaga mõtlema, mitte nii, kuis peitja ette nägi ja siis kirvetasime õiges kohas ning lõpuks tuli ikkagi kõik ausalt läbi teha ja õigest kohast aare välja võtta. Mõnus lonkimine ja väärt koht, aitäh!

 2 

Mis oleks parem kui veeta selline ilus suvine päev mõnusal loodusrajal jalutades. Olin sinna kibelenud juba aarde avaldumisest saadik ja pooled vastustest juba väljagi googeldanud ning üsna mitu geokontrolligi punaseks lasknud (ei - kõik 60+ vale tulemust seal siiski pole minu omad õnneks :D ) Kohapeal aga selgus, et paljude minu vastustega polnud siiski mitte midagi enam peale hakata… ja peale mõningast arutelu parklas selgus, et tuleb ikka jalad alla võtta ja rajale minna. Korraks, kui Miki ja Priit kirvetama hakkasid, tekkis isegi väike hirm, et äkki ei saagi rada lõpuni kõndida :D aga õnneks lendas kirves ikka paar meetrit mööda. Tee pealt kogusime uusi vastuseid ja uusi punaseid tulemusi, kuni lõpuks torni juurde jõudes saime lõpuks tulemused roheliseks :) Minul ja veel mõnel oli ka Majakivi multi veel leidmata ja võtsime selle siis samuti ette - 2in1 :) Käesoleva aarde nulli jõudes leidsime eest juba tuttava koha, kus Priit oli alguses juba otsimas käinud ja lõpuks nägime ka aaret. Aitäh aarde peitjale ja kaaslastele lõbusa jalutuskäigu eest!

 5 

Eile sai Miki ja Jaanikaga kokku lepitud, et lähme seda aaret tegema, lubas ju ilustat matka ilma. Nii täpselt oligi, väga mõnus matk oli. Miki ja Priit muidugi kirvetasid seda aaret algul, selle peale kulus ka parajalt aega, siis said lõpuks aru, et ei jää ikka midagi üle peame lõpuni minema. Geokontrolli sai üsna mitu korda punaseks tehtud, kuidagi ei saanud aru miks me vastused valed on. Tegime kõne Marile, kes ei öelnud meile küll vastust ette, aga mainis torni vastus vale. Mis siis ikka kõndisime edasi tornini ja saimegi vastuse ning geokontrolli roheliseks. Hiljem selgus, et Priit kui kirvetas oli aardest vaid paari meetri kaugusel. Igal juhul oli mõnus seltskond ja mõnus matk. Tänud peitjale ja ka seltskonnale.

Matka algul

Matka lõpul

Vaade tornist

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.

 1 

Majakivi juurde olin varemalt teiselt poolt lähenenud, aga tookord oli rada väga kehva. Nüüd ilm ilus, rada väga mõnus ja nagu lubatud vaheldusrikas. Tornis tegin vaatluspeatuse, pärast tekkis korra väike kahtlus, et kuhu poole edasi minna. Geokontrolliga jagelemist polnud, andis rohelise esimese korraga. Tänud, Maris, loodusrajale kutsumast!

Muruniidukiga tänases vihmas ei olnud midagi asjalikku võimalik ette võtta, seetõttu otsustasime uut torni kaema tulla. Sadas ja sadas, parkla oli autodest tühi ja asusime tuttavale matkarajale. Aabla raba uuel laudteel matkates olime korraliku udu-mudru sees, torn oli vaevu nähtav. Mida lähemale jõudsime, seda enam hakkas võimas torn udu-mudru seest välja paistma. Väga uhke ja massiivne torn, kuhu järgmine kord ilusa ilmaga plaanis vaadet nautima tulla. Uitasime natuke Pikanõmme luitel ja endiselt sadas ja sadas ja sadas. Otsustasime enne mitte midagi arvutada, kui alles parklas kaitsva katuse all. Jätkuvalt sadas ja roheline geokontroll lubas täna veelgi matkata. Matkamine vihmas oli jalutuskäik pargis võrreldes karbi otsinguga lausvihmas kuuske otsides. Minu nullis oli juba enne meid mõnuga tammumist ja otsimist sooritatud, ei leidunud seal otsitavat. Loobumise mõtteid mõlgutades jäi lõpuks midagi silma, oh seda kuuske küll. Matkamine vihmas sai selleks korraks läbi, eks teinekord selgema ilmaga jälle tagasi. Tänud peitjale.

 5 

Viisin Siimu Kolgakülla rattaga orienteeruma ja mulle jäi paar tundi vaba aega. Ilm just kõige lubavam polnud, aga niiskus ning udu väga ei seganud ka, nii et otsustasin Majakivi-Pikanõmme väljakutse vastu võtta.
Esimene challenge oli auto parklasse mahutada. Üks koht oli õnneks vaba. Manööverdasin sisse. Siis saabus mingi vene numbriga masin, kus autonina parkla keskele keerati ja sööma asuti. Ma tirisin oma ratta välja ja toppisin esiratta alla. Venelanna limpsas keelt ja jäätist ning udu läks tihedamaks. Võtsin gps-i ja telefoni. Mees vaatas mind ja taevast, muigas ja jätkas söömist. Mul polnud rohkem teatritegemise isu. Panin ratta pidurid kokku ja minema. Esimese kivi juures meenus, et veepudeli oleksin võinud kaasa võtta ja mingit paberit, millele arvutusi teha. Tagasi ka pöörama ei hakanud, jäin oma telefonile lootma. Alguses läks üsna libedalt. Mitmes mõttes. Maa kulus üsna ruttu, samas olid juured ja laudrada märjad ja tõmbasid ratta vibama. Eks ma olen paras jänes ka. Kõrgetel rabaradadel mulle rattaga sõita ei meeldi. Neil jalutasin siis ratast. Sika-saka oli aga tore sõita. Tasapisi hakkas aina enam sadama. Vastu tuli palju rahvast. Pikal rabaületuslõigul ootasin jupp aega, kuni mingi paarike keskel loodust imetles ja laudtee teistele kinni pani. Õnneks nad märkasid varsti, et muud inimesed peale nende on ka olemas, nii sain luitele ja sealt oli torn juba kiviga visata. Vanas tornis olen mitu korda käinud, uues olin esmakordselt. Sattusin sinna koos lonkava mehega, kes liivastel radadel väga kiirelt kulges. Ja vihma sadas nüüd juba korralikult. Veidi vestlesime ja peagi olin sunnitud edasi minema. Siim pidi peagi oma sõitu lõpetama ja mina talle järele jõudma.
Vihma sadas nüüd korralikult, tervitasin laudteel vastutulejaid ja kuna nad mind imestunud näoga vaatasid, siis ütlesin, et mängin trammi. Selle peale hakkasid kõik naerma. Siis sai laudrada otsa ja mina jälle vändata. Mingil hetkel võtsin tempo aeglaseks, sest nüüdseks olid vaated kuidagi muutunud. Vihm oli õhu puhtaks pesnud ja värvid olid tugevad ja kontrastsed ning mets lõhnas hoopis paremini kui enne. Sain just nautimist alustada, kui Siim helistas, et lõpetas. Ja mul veel kõik kokku arvutamata. Ronisin ühe tihedama kuuse alla, et numbreid kokku lüüa. Puutetundlikud ekraanid ei sobi ju vihmaga kohe mitte kuidagi kokku. Pähe tulid sõnad, mida ma kunagi ei kasuta, sest millegi sisestamine, kui iga langev piisk jätab ekraanile suvalise märgi, vahel satub ka kõik kirjapandu kustutama - see ajab karvad turri. Seega ma seda osa rohkem ei kirjelda, mitu korda ma vihma peale tigedaks sain, aga lõpuks oli geokontroll mu tulemusega nõus. Kulgesin lõppu ja tiirutasin veidi, õnneks jäi aare mulle enne ette, kui loobuda jõudsin. Võtsin tb kaasa, ja teel autosse sain veel kohtuda "toreda" koeraomanikuga, kes mind teavitas, et ta vasikasuurune lahtine koer armastab mängida ja rattureid taga ajada. Egas midagi, vahelduseks natuke kõndi ja peagi olingi ratast autosse tõstmas. Nüüd oli parklasse jäänud vaid mõne üksiku vihmalemburi masin.
Aitäh! Väga meeleolukas oli! Eriti nautisin rattaga kruiisimist kitsastel mändidevahelistel radadel ja puhtaks pestud vaateid. Palun veel!

 5 

Mõnus hommikune jalutuskäik tuttaval rajal. Retke alustasime kodule lähemast, torni juures olevast parklast ja sujuvalt ning kiirelt sai kogu vajalik info kokku kogutud. Paar laanepüüd suutsid oma ootamatu liikumisega kenakese ehmatuse korraldada, kuid teistest lindudest oli kuulda vaid hääli. Kokku kohtusime rajal kolme seltskonnaga, kellest esimesed tundusid lihtsalt looduse nautlejad, teine hulga fototehnikaga fotohuviline ning viimases kahtlustasime geopeiturit. Mina jäin Majakivi juurde arvutustega tegelema, kuid Priit jätkas rahulikult kulgemist. Kui ma siis numbrid paika loksutasin ja kohe ka lubava rohelise tule sain, oli Priit juba kadunud. Leppisime siis kokku, et kohtume hiljem teises parklas ja mina siirdusin lõppu. Lõpus metsavahelisele kohale omaselt gps trikitas ja keksis ringi. Vihje ka liiga palju just otsimisele kaasa ei aidanud ja aega kulus vaat, et rohkemgi, kui raja läbimiseks. Priitki jõudis ringiga kohale ja vaikselt hakkas ka vihma tibutama. Eelkõige see viimane tekitas minus juba loobumise mõtteid. Kuid just selle ära minemise mõtte välja ütlemist oligi aardel vaja, et end näidata. Nimi kirja ja rändur uusi seiklusi ootama. Vaiksel hakkas vihmasadu tihenema ning järjest kiireneva sammuga hakkasime parkla poole liikuma. FTF läks kirja umbes 13:04. Tänan mõnusasse kohta kutsumast.

Lahe, et tagantjärgi tuli välja oletuse õigeks osutumine. Tervitused Silverile :)

 12 

Hommik oli selline udune. Öösel une arvelt kinos käik oli oma jälje jätnud. Õnneks oli objekti lõpetamine ja päeva teine pool veel lahtine. Tööd on küll ropult palju ette kuhjunud, aga midagi uut keset reedet ka alustada ei viitsinud. Seega käis tugev seesmine võitlus. Vägisi kiskusid mõtted geoasju ajama minna. Ja kui tänase aardekirjelduse pilte nägin, oli asi selge. Just sinna ma tahangi minna. Kiirustasin oma toimetused lõpuni ja teele. Geo-gäng küll nimetas seda FTF-sõltuvuseks, aga esimene geokontroll oli värskelt roheliseks löödud, seega seekord asi selles ei olnud. :P Mida parklale lähemale, seda kurvilisemaks teed muutusid. Sellises ussid mulle meeldivad. Sõtkusin gaasi juurde ja lasin käte,jalgade ja meeleelundite koostööl omale kehasse mõnu-hormoone sünteesida. Üsnagi ootamatult jõudsin parklasse ja ralli sai läbi. Seega vahetasin ühe meelelahutuse teise vastu ja suundusin metsa. Lahemaal olen ma palju käinud aga seda rada ma külastanud polnud, seega oli uudistamist küllaga. Kuna eeltöö oli olematu, siis ettevalmistus oli kehv. Mul polnud kaasas ühtegi riidehilpu millega ennast vihma eest kaitsta aga sademete hulk aina tihenes. Seega polnud ma enam kindel, kas saan raja läbi teha või pean peagi otsa ringi keerama. Suht raja alguses tuli vastu üks viisakas paarike. Teretasime teineteist ja jätkasime omi radu. Ma olin üsna kindel, et need olid geopeiturid aga kuna näod olid võõrad ja varemgi pokemoni mängijaid geopeituriteks pidanud, siis seekord jäi pöördumine ära. Kilomeetrid möödusid mühinal ja kalorite põlemist oli lausa tunda. Metsa vägi aga imandus igal sammul. Juba esimestel kilomeetritel oli päevane väsimus pühitud ja asendunud toore energiaga. Tänu sellele suutsin ka märjaks saanud riietes ennast päris soojalt tunda. Kui vajalik info kokku korjatud, hakkas ikaldus pihta. Geokontroll ei tahtnud kuidagi minuga nõus olla. Kükitasin seal metsas ikka üsna pikalt. Isegi hooaja esimene pirakas puuk suutis mind kinni püüda. Õpetasin teda lendama ja jätkasin arvutamist. Kontroll jäi ka pärast mitmendat kohendamist punaseks, aga kuna saadud punkt jäi üsnagi lähedale, siis otsustasin õnne proovida. Olud kiskusid küll päris vesiseks, aga kui leidisn külastatud punktist ühest kahtlasest kohast konkreetse jalajälje, siis lootuskiir aaret leida kasvas ülivõrdes. Aga ei, ikka panin puusse, ja mättasse ka. Võtsin vastu otsuse, et kontrollin oma kogutud andmeid igaks juhuks peitjaga konsulteerides. Tuli välja et oleme asjadest ikka samamoodi aru saanud, lihtsalt arvutada ei oska. Mõned pingutsed veel ja sai see viimane jabur viga ka välja sõelutud. Loll pea on ihu nuhtlus ma ütlen. Kobisin sealt loigust minema, ikka sinna kuhu peitja oli aarde peitnud. Märksa paremad olud ootasid ees, kuigi ega märjemaks saamisest ei pääsenud ma ka seal. Kuigi vihm oli lakanud, sai ka see viimanegi vesi okstelt oma pusasse imatud. Lõpp ei tulnud lihtsalt. Ikka tuuseldasin ka seal üksjagu, kuigi pärast karbi leidu raius geps üsna enesekindlat et olen 5 meetri kaugusel määratud nullist. Logiraamatus esmaleidja logi ja enda saabumise aega kõrvutades, olen nüüd üsna kindel, et FTF-ja ja STF-ja teed ristusid raja alguses. Tervitused.

Väga ilus koht ning puhas ja hooldatud rada. Mulle meeldis väga, aitäh siia meelitamise eest. STF läks kirja 14:53