Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde nime mõtles välja Arabella ja paigutas omale kohale Tristan.
Aarde asukoha teada saamiseks paiguta pildil olevad tükid etteantud alasse. Tükke võib ka pöörata, aga mitte peegeldada.
Kohapeal vaata hoolega ringi ja ole ettevaatlik! Peale logimist soovitan käia ka kohas, mis asub aardest 280°100m
Vihje: Öösel lihtsam tabada, päeval lihtsam krabada
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Lõpp | Lõpp-punkt | Geokontroll 134/98 |
Aarde sildid: soovitan (2), ettevaatus_vajalik (2), ronimine (1), mahajäetud_ehitis (1), lumega_leitav (1), lühem_matk (1), lemmikloomasõbralik (1), lahe_teostus (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC87981
Logiteadete statistika: 74 (92,5%) 6 3 0 0 1 0 Kokku: 84
Tundub et aare on kadunud! Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
See mul ammu lahendatud ja kohal ka käidud. Nüüd läksime uuesti. Ilm oli vihmane ja kallas jube libe. Mina hakkasin Kaarlit keelama, et sinna ei roni. Kuni ma seal õiendasin oli tema juba üleval ja aare käes. Seal oleks sõbralikuma peidukoha ka leidnud, vähemalt mõistatus oli vahva.
Mõistatus oli juba ammuilma lahendatud ja korra oleme siin isegi skautimas käinud. Tookord tegime ainult endale märkme täpse asukoha osas, et mõnel kiiremal päeval siia tagasi tulla.
Täna tulime. Kui tavaliselt olen mina see ronija, siis täna ronis Märten, sest minul oli vaja peale aardeotsimist veel seltskondlikule üritusele minna. Eks see natuke keeruka koha peal olev aare on, aga Märten venitas end üles, logis meid ära ja venitas end alla tagasi. Aeglaselt, aga siiski.
Aitüma aardeomanikule, koht küll kuigi meeldiv polnud ja omaniku soovitatud objektil ka ei käinud, aga aare oli ikka hea koha peal.
Mõistatuse lahendamise võttis enda peale Mirjam ja see sai tehtud juba ammu. Nüüd, kui aasta otsa on aardeid võetud, siis hakkavad teistsugused väljakutsed pihta. Mõni päev mõistatust vaja, teinekord jälle tavalist. Nüüd oli mõistatuse päev ja valisime siis kodulähedase. Asukohta juba teadsime, suvel olime ratastega luurel käinud. Nüüd siis vormistamise kord. Natuke kiire oli ka, sest pidin Mirjami veel linna viima. Seega ronima läksin siis mina, mida ma tavaliselt ei tee. Ma ei tea, kas puul on paar oksa aegade jooksul ära võetud, aga pikad koivad olid täpselt parajad ronimiseks. Natuke enese venitamist ja aare sai logitud. Kena füüsiline pingutus. Aitäh!
No sai ikka pusserdatud selle tetrise tükkidega. Tükid sobisid sinna küll nii, küll naa aga geokontrolli kõlbulik variant oli visa välja tulema. Ent lõpuks siiski sain need tükid õigesti paika. Kohapeal aarde asukoha leidmisega kaua aega ei läinud. Kätte me selle saime :) Aitäh peitjale!
Ja veel, selle aardega sai meil täis 100 aardeleidu Eestis!
Täpike kaardil häiris juba tükimat aega. Nüüd saab rahulikumalt võtta. Tänud
Esimesel külastusel aaret ei leidnud. Võib öelda, et siis sai väga valest kohast otsitud. Teisel korral tuvastasime aarde, aga polnud mahti järele minna. Kolmandal korral sai siis logitud. :)
Selle aardega sai talvel alustatud, kui printimine ja lõikamine ja sobitamine lõpuks Kärdi abiga tulemuseni viis. Kohutava tuulega pimedas sai ükskord ka topsiku asukoht kindlaks tehtud, aga siis raskusaste pani leiuta autosse tagasi jalutama. Täna kuuma ilmaga võtsime veidi pikema autosõidu ette - AC on maagia sellise kuumaga. Väike jalutuskäik, laskumine, kus koer Harry korduvalt edasi-tagasi jooksis ja üldse aru ei saanud, miks me inimesed nii aeglased oleme ning lõpuks koer mugis maas rohtu, mina jõin vett ja Kärt tegi vajalikud liigutused - rollid ja ülesanded olid selgelt jagatud ning nii see logi kirja sai. Aitäh, tore aare!
Talvel ei olnud õigeid kindaid kaasas. Nüüd sai ilma kinnasteta logima minna. Aitäh!
Mina lahendasin kunagi mõistatuse ja hoidsin lahkelt Miku telefoni, kuni ta logimistoiminguid sooritas. Natuke raske oli, sest pliiats on kaotsi läinud, kuid meil oli vaid üks kaasas ja seda ei saanud ohverdada. Aitäh!
Ise poleks konteinerini minna julgenud. Nimed said kirja ja punker ka üle vaadatud. Kajakad avaldasid samal ajal valjult oma arvamust. Tänan juhatamast!
Lahendus oli mõnda aega tagasi käes, ootamas siiakanti tulemist. Koha peal olin sel korral abistaja rollis. Aitäh!
Ühe teise mõistatuse jaoks oli vaja see ära lahendada. Kui ta siis sujuvalt lahendatud sai, tuli ikka kohapeale ka kaema tulla. Pisut pikemad jalad oleks kasuks tulnud...
Tänan peitmast.
Asukoht sai tuvastatud,kohapeal peale mõningast otsimist ka aare visuaalselt tuvastatud aga sinna ronimine tundus liiga ohtlik minu jaoks .
No kui Jaanika aardeid otsima tulla, siis ikka kambaga :D. Kuni meie Mariga logisime, pidasid aarde juba varem leidnud Maris ja Leelo katusel mõnusat jututuba, mul on sellest isegi pildid telefonis, ausõna :D. Kaua see chill neil seal siiski kesta ei saanud, me tegime lihtsalt aarde juures väga ruttu :).
Aitäh Jaanikale järjekordse liigutama paneva aarde eest, kulus ära ;).
Seda aaret olen siin korra piilumas käinud, siis jäi oma aega ootama. Kuna täna oli Marisel leidu vaja, siis ühendasimegi jõud. Tänan.
Leitud koos Merle ja Mia-ga. Sai tutvustatud Mia-le potensiaalset hobi ja vahetasime ka minigripi. Aitäh peitjale!
Naerukratte ei näinud, palju jääd nägin. Logides tahtsid näpud ära külmuda, aga pidasin vastu. Aitäh!
Mõistatus oli tore ja jõukohane ning oli kunagi kevadest saati lahendatud. Nüüd jõudsin lõpuks siia kanti ning see aare jäi kohe hästi meelde. Nimelt pidin kõigepealt otsustama, kas läheneda alt või ülevalt. Muidugi valisin valesti ja sain natuke ukerdada. Kohale jõudes oli esimene reaktsioon, et ei, sinna ma ei lähe. Minu üllatuseks selgus kaarti vaadates, et ohoo, ei peagi sinna minema. Niisiis vaatasin laia pilguga ringi ja suhteliselt ruttu jäi aare silma. Muidu täitsa hästi üksi kättesaadav, aga libeduse tõttu ikka natuke sain väriseda. Vahetult pârast aardekarbi sulgemist nägin, et üks mugu vaatab mind. Tegin siis asjaliku unistaja näo, kuid jälgisin teda silmanurgast. Tegemist oli viisakas riietuses, kingade ja fotokaga mehega. Mul oli nii naljakas jälgida, kuidas ta oma "sobivas" riietuses ringi liikus, kohale jõudes kingade tallad porist puhtaks pühkis (ajus ütles hääleke selle peale, et no päriselt või :D), paar pilti klõpsas, uuesti poris ringi turnis ning siis püksid puhtaks pühkis. Vahel ikka ei saa mõnest aru :D Aga mul oli lahe, võtsin koti ja suundusin tagasi rajale. Aitäh!
Mõistatus oli kerge läksime nulli ja otsisime, kuni karp jäi silma ja tulid ahvikogemused kasuks
Mõistatus sai paberil ruttu ära lahendatud. Kohapeal uurisime nii üht kui teistpidi, aga seekord üles ei leidnud.
Lahendus ammu ootamas. Sander oli see, kes pidi aarde juurde minema kuni ma poisse valvasin. Tänud!
Uskumatu, et mu eelmisest külastusest on juba üle paari kuu möödas. Aeg lendab ja eks looduses oli seda ka selgelt näha. Täna siis vigade parandus tehtud, nüüd oli väga kergesti keeratav. Ja Oh, kuidas siin täna haises, naerukrattide teene kindlasti. Aitäh!
Lõikamine ja klapitamine ja täna siis saadud koordinaatidel objektile. Tiba libe suss oli, aga sai tehtud. Tänud peitjale.
Mõistatus lahenes paari päeva eest paberi ja kääride abil. Ei olnud ülemäära raske, ega ka liiga lihtne. Just paras.
Ratastega. Aardele lähenedes suurelt teelt ära keerates sattusime aga täiesti ootamatult keset mingit jalgrattarallit. Ja just siis tuli mul rattal kett maha. Jäime siis sinna seisma, parema käe sain ikka ametlikult ketiõliga kokku määritud ja ümberringi käis maastikuratastega ilge kimamine. Kartsin juba pisut, et äkki ei pääse me selle rattaürituse tõttu aardele ligigi. Konsulteerisin korraldajaga ning tuligi välja, et oma punktile ligi pääsemiseks peaksime 100-150m mööda võistluste rada minema. Aga meil siiski lubati sinnapoole liikuda, küll väikese ringiga. Üks korraldaja-härra oli nii lahke ja tuli ise rattaga ja näitas meile õige teeotsa kätte. Edasi soovitati meil ratas käekõrval vantsida ja möödakimavatele ratturitele teed anda. Nii me ka tegime ja saime viperusteta nulli lähedale.
Joss käis kõigepealt nulli juures otsimas, ei leidnud. Läksin ise, otsisin kauemgi, ikka mitte muhvigi. Tühjade kätega ka nagu ei tahtnud ära tulla. Mõtlesin, et peaks vihjet nuruma kelleltki. Huvitav, kui tihti tuleb ette, et geopeitur helistab vihje saamiseks MITTEleidjale? :) Täna nii juhtus ja sellest oli palju abi meile. Aitäh, Airi [airce] :)
Tegelikult on aare koordinaatidel ja raskusastmele vastavas kohas. Mina aga mugava inimesena sain asjast veidi valesti aru. Minu jaoks oligi seal nulli lähedale jõudmiseks maastik 3. Mulle oleks pidanud kirjutama maastiku raskusastme(te)ks 3-1.5-3, siis oleks arusaadavam olnud vist :D Kui pilt selge, kus ja mis, tõi Joss purgi mulle näppu.
Tutvustatava objekti olemasolust olin juba varemgi teadlik, seni aga polnud seda altpoolt vaadanud. Teise objektiga on veidi põhjalikumalt tutvutud, eriti just maast välja ulatuvate osadega.
Meie täname :)
See oli miski kõhutunne, mis pani mind aardelogisid sirvima, kuid läksin sinna teatud ebakindla tundega ikkagi kohale, et asi oma silmaga üle kaeda. Loomulikult oli mul vaja koos rattaga nulli ronida, sest oma truud suksut ei saa ju maha jätta. Pealegi oli temast taas abi, et ma konteinerini ulatuks. Kõik oli liigagi ilus, et olla tõsi ja siis tuli see pauk täiesti ootamatust kohast. Ei saa konteinerit lahti. Nuta või naera aga lahti ei saa. Keeratav? Tõmmatav? No ei kuidagi. Tükk aega üritasin, kuni lõpuks vandudes sealt eemaldusin. Palun ärge keerake nii kõvasti kinni :(
Edit: Ilmselgelt viga minu keeramisoskustes, kuna samal päeval, kui ka järgneval on seda aaret leitud. Ee, üksi ikka sinna minna ei sooviks enam, lihtsalt ei taha uuesti ratast sinna vinnata.
Tetrise moodi pusle tuli välja lõigata, tükid paika sättida, kuid esimene ring objektil ei läinud hästi, tagantjärele targana võib öelda, et peidikohast vaatasin suure kaarega mööda ning viskasin selle täpi siis mõneks kuuks peast välja. Kui täna teistkordselt käisin värske õhu mürgitust otsimas (kuid kontrollile ette söötmiseks need tehted kodus rahulikult laua taga ülevaatamist vajavad) ja tagasi linna poole liiklesin, mõtlesin siin veel veidi ringi vaadata. Läks märksa edukamalt nagu näha, ei võtnud ka üleliia palju aega, kuigi olin veel päevavalges toimetamas. Maastik oli täitsa asjakohane. Aitäh kutsumast, täna oli siin mets ja meri linnulaulu täis ja rõõmsal meelel tegin käed veidi mustaks.
Sellise kohad nagu selle aarde läheal on minu jaoks üks oluline põhjus geopeituse mängimiseks. Tabamisega läks omajagu aega, sest pimedust polnud kusagilt võtta. Päike säras otse näkku, isegi pilvi polnud. Kui juba ära nägin, siis vormistamisega läks libedalt. Aitäh peitjale.
Koordinaadid nuputas Mari-Liis välja ning seetõttu, võrdsuse printsiipe arvestades, jäeti logimine minu peale. Nullis tiirutasime natuke ringi, kuid ega see tops meie käest ei pääsenud. Vihjet võtsime ka arvesse ning isegi ajastasime mõlemaid, kuid jama oli see, et vales järjekorras: auto juures oli veel valge, kuid nulli jõudes juba hämar. Logida sain päris pimedas juba. Seega meie puhul kehtis valem: Pimedas lihtsam tabada, pimedas ok krabada, valges oleks lihtsam logida. Tänud väljakutsuva aarde eest!
Algajate geomängijatena võttis meil kõige rohkem aega mõistatada, kuidas leitud koordinaadid kaardile saab. Punktis vaatasime kohe õiges suunas, ei tea, kas algaja õnn või oleme juba nii osavad? Igal juhul väga meeleolukas peidukas. Vaeva tuleb näha, aga kätte saab tõesti ka linnariietes. Meie pere kolmeteistkümnes.
Mõistatuse lahendasime üsna ammu ära. Kui oleksime siis raskusastet vaadanud, siis ei oleks seda ilmselt ette võtnud. Käisime ka korra kohal, kuid ei leidnud midagi. Täna läksime siis uuesti ja lõpuks märkasime, meie jaoks üsna ootamatus kohas aaret. Polnudki midagi, panime logi kirja ja koperdasime läbi muda tagasi.
Mõne aardega on nii, et vaatad peale ja kohe on vastus käes. Sellega siin tuli aga eelnevalt näputööd teha ja siiski sai selle kokku just Sven.
Nüüd siis tulime otsima ja Sven kukkus kohe jaurama, et tema on siin juba enne käinud. Huvitav, miks ta siis sellest tornist midagi ei teadnud ja aarde asukoha koht oli ka täiesti esmakordne. Igal juhul jõudsime me nulli, sukeldusime sinna, kuhu pole vaja ja siis leidsime ikka nullist aarde. Kastanite tulest toomise töö jäi taas Svenile, mina sain oma uhket templit katsetada. Aitäh toreda mõistatuse eest.
Mõistatus sai kunagi ammu, kohe avaldudes välja prinditud ja kokku pandud - tore ja paraja raskusega tükk oli, mäletan siiani. Täna mugisime loomaia lähedal Tigrani saslikubaaris kõhud punni ja tulime kena vaadet nautima. Nullis ronisime alla ja kohe ootamatusse paika sisse. Kui sealt midagi ei leidnud, läksime koordinaatidele :-) Seal siras kuu kenasti taevas ja kirgastas aaret. Saime linnariietegagi hakkama. Aitäh Jaanikale kena paiga ja leitava aarde eest! Aardega kõik parimad korras.
Alustasime liikumist Keila suunas sellest aardest. Siiakanti pole ammu aega asja olnud, täitsa uued kohad jälle avastada. Õnneks langes pilk aardele kohe peale ning logisime probleemideta. Aitäh siia kutsumast.
Pusle oli juba ammu lahendatud ja täna sai rattaga tehtud rattasõit aardeni. Aarde tabamisega ei olnud ka valges probleemi, oli teine väga hästi nähtav. Natuke akrobaatikat ja oligi tops käes.
Saabusin objektile öösel. Turnisin nii palju, et sai siiber ja loobusin mõttest aaret leida. Asutasin end minema ja olin juba mõned sammud objektist eemale seadnud, kui süda ei andnud rahu ja keerasin nina nulli tagasi. Null muide ei püsinud paigal ei enne ega ka nüüd. Ma ei tea, mis pani mind nina keerama just nüüd aarde suunas ja alles nüüd jõudis mulle vihje kohale. Turnimine telefoniga ei tundnud nii mõnus olevat, kui see telefon ka samas pidi sulle valgust näitama. Logida oli "veel parem", hammastega hoidsin telefonist kinni ja proovisin siis kuidagi logi kirja saada. Suured tänud toreda aarde eest.
Auto esindusest testimiseks antud uus mudel vajas ju ilusat kohta ja tark oli seda geopeitusega ühendada. Mõistatus oli väga lahe ja konteiner ka, kuid koht minule täna ei sobinud. Mu varustus ja riietus olid liialt moodsad.
Geojaani Allari laul "Väike Marakratt", tuli meelde, tänud!
Tore mõistatus. Kohapealsete rajatistega polnudki varem tutvunud. Tänud!
Sellised kohad pole minu lemmikute hulgas :( Ei leidnud - vähene geokogemus.
Lahendasime Tabasalus käies selle ära ja läksime leidma ebatäpsete seadmetega. Tegime ka ühe kontrollkõne kohapeal, kuid enne täiendavaid vihjeid jäi juba aare silma. Mõnus ronimine :)
Kohapeal teist korda, kuna esimene kord leitsin vähe teise lahenduse asjale mis ei viinud sihile. Tegi kogu selle kamarajura palju keerulisemaks kui asi oli xD Nüüd minnes tuli leid kiiresti, tänud :)
Mõistatus mulle meeldis, aga looduses... No siin oli meil ikka paras ikaldus. Vaatasime igasugustelt tasanditelt ja erinevatest asenditest, aga ei näinud. Kuna plaan polnud aardeid taga ajada, vaid poes käia (see oli juba tehtud) ja vanaema arvuti ära parandada (see oli veel tegemata), siis ei tahtnud me rohkem aega siia magama panna ja küsisime vihjet. Selle me saime, aga ta töötas vaid pooleldi. Kuid sellest poolest oli suur abi, sest lõpuks, kui olime õige paiga leidnud, olime mõlemad võimelised aaret märkama. Logimine sai tehtud ja sammud ruttu lähima aarde juurde seatud. Aitäh!
Mõistatus mulle meeldis. Meelte abil väänata kujundeid sobivasse vormi. Aarde osas aga tekkis kahtlus, et üksi pole mul seal midagi teha. Nii ootaski aare sobivat aega. Tänu kõrvale ilmunud "tomatisupile" tuli plaani Kakumäe külastus. Küsisin Marguselt kas pakub mulle õhtul seltsi ja nii saigi. Eelmise aarde juures teolt tabatud mängijaid kohtasime ka selle aarde parklas. Aga neil oli käsil mingi teine aare, sest Naerukrattides nende logi ees polnud. Oli eilne Carolysi logi. Tehtud see aare :) Tänud!
Aarde lahendamiseks oli mul vaja see näppude vahele saada. Peale mõningast proovimist õnnestus kõik ära mahutada ka. Siiakanti tihti ei satu, täna peale tööd oli just sobival kaugusel. Lähenesin üht "teed" pidi ja lahkusin väheke paremat moodi. Paras abivahend oli kaasas, mis elu kergeks tegi. Aitäh! EVEJ
No kui maastik 3.0, siis mõnikord on see isegi maastik 3.0+ Ei tasu minusugusel minna jälle kaks kätt taskus nalja tegema, eksole :) Aga vähemalt üles leidsin, lõpuks.
Mul läks leidmine kuidagi hõlpsalt - koba peale sattusin kohe õigesse kohta. Tänan!
Mõistatuse lahendamiseks katsetasin kääride asemel oma vahemälu. Suutsin isegi vajalike kujunditega pildi endale ette manada, seega jäi üle vaid numbrid kirja panna. Aitäh!
Mõistatus oli mõnus, kohe mõnuga lahendasin seda. Lõpp oli alles hästi peidus, kohe üldse ei osanud sinna vaadata. Nüüd jälle targem mõnda aega, polegi ammu sellisest kohast aaret leidnud.
Mõistatus sai Kaupoga kahasse mõnda aega tagasi ära lahendatud. Täna saime aarde kätte, kuigi mõnevõrra läks siiski aega. Lõpuks oli Kaups see, kes kastanid tulest välja tõi.
P.S. Kleidi ja kingadega pole väga mõistlik minna :)
Selle aarde mõistatuse osa sai ära lahendatud juba siis kui aare tekkis. Aga kuna see kant igapäevaste liikumisteede äärde ei jää, ei olnud tükil ajal siiakanti ka sattunud. Täna sai siia sissepõige tehtud ning see krattide aare üles otsitud. Mulle õnneks maastik sobis, redelit vaja polnud. Tänud aarde eest!
Mõistatus oli vahva. Matkasime kohale ja alles siis vaatasin raskusastet - niuks, niuks, ilmselt meile kättesaamatu. No koht oli tore, kolasime seal veel pikalt ringi, üleval ja all ja üleval. Tühja sest topsist, mis siis ikka teha kui meil niisike niru meeskond on. Aitäh mõistatuse eest!
Printisin, ja lõikusin tükid välja ning läksin lahendamise kõrvale kohvi tegema. Kui ma kohviga tagasi jõudsin, oli naine juba tükid kokku lükanud. Õnneks ei osanud ta sealt koordinaate välja lugeda, seega mingi rõõm jäi siiski mulle ka veel. Kuna järgnevateks päevadeks lubas vihma ja tänane õhtu oli lausa suurepärane, siis see suisa kutsus välja mängima. Koht oli igati tuttav. Ma olen siin neid kratte SUP-lauaga kiusamas käinud. Siis ei naernud enam keegi. Pigem tuldi meiega riidlema, kuigi hoidsime üsna ohutut kaugust. Igatahes koht jah korduvalt külastatud aga paik on põnev ja siin võib korduvalt ka käia. Otsimine oli paras piin. Suutsin selle käigus oma plätu nii korralikult ära määrida, et vahepeal tuli otsimine katkestada ja sussi pesule keskenduda. Ja kui tundus et kogu piirkond on juba läbi kammitud, tuli lõpuks ka leid. Sisu oli uhke, oleks poisid kaasas olnud, oleks nad ilmselt kauplema tahtud hakata. Nende jaoks leidus seal midagi kullakangistki väärtuslikumat.
Tänud.
Mõistatus lahenes suht valutult. Veidi näputööd ning peagi olid numbrid käes. Lõpus on selline mönus sääse paradiis. Leidmine võttis ikka veidi aega. Kõigepealt vaatasime ikka kõik valed kohad üle ja alles siis märkasime peidukat. Käidud. Nähtud. Tehtud.
Mõistatusega oli ikka natuke pusimist. Koha peal läks ka üksjagu aega enne kui õige asi silma jäi, tänud.
Tükke oli täitsa tore pusida omale kohale. Kahjuks mul sellised asjad väga välja ei tule ja Kristjan ulatas abistava käe.
Kui mõte jõudis aaret otsides juba sellesse punkti, et kui mu nimi oleks Tristan, siis kuhu ma aarde paigutaksin, sain aru, et on aeg Tarvole SOS signaalida. Femtosekund peale Tarpsi esimest sõna nägin midagi, mida ma tegelikult üldse näha ei tahtnud :D Tänase kogemuse põhjal ütleks, et mida kauem selle aarde otsimisega oodata, seda raskemaks läheb. Mõistatuse kallal andis ikka pisut pusida. Aitäh! :)
Lõika ja paiguta- sellega sain hästi hakkama, ei läinud kaua aega. Aga geokontrolli roheliseks saada, see võttis aega. Pärast kirusin ennast, et see oli vaid oma lollusest, paberile paigutasid numbrid ritta ja siis panin komad oma ära nägemise järgi, kuigi peitjal olid ilusti kõik koma kohad õigel kohal. Kui lõpuks aru sain, milles asi, siis läks geokontroll ka roheliseks. Hea lihtne mõistatus. Tänud peitjale.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Hea lõunapausiaare :) Null oli täpne, nii et kaua otsima ei pidanud ja lõuna pikaks ei veninud. Mõistatus sai kääride abil lahendatud. Tänud!
Siia jõudes oli väikeses parklas juba auto ees ning kui ma õuna mugides koos krantsiga mere poole jalutasin, tuli juba eelnev geopeitur ka vastu. Tervitused siinkoha Ingale. Kohapeal ikka mõned minutid pimesikutasin ning seejärel siis sättisin oma harakajalad logiraamatusse. Mõistatus mulle meeldis. Printisin selle välja, tegin veidi kääritööd ning minule mitteomaselt õnnestus mõne minutiga õiged numbrid välja kombineerida. Aitähhid peitjatele!
Vaevalt olin objektile laekunud,kui Tarmo mind teolt tabas.Veidike sain ka pimesikku mängida,Tarmol läks leiuga kiirelt.Vahva trehvamine igatahes,tänud peitmast!
M6istatus oli just selline m6nus. Printisin välja, väikene kääride voor ja s66tsin tydrukutele ette. Peale tykki aega pusimist v6tsin siiski ise ka asja ette. Eks oma lapsep6lves ole nac rohkem selle tetrise ajastuga kokku puututud :D kui yks kahestim6istetav element 6igeks sai tuli ka roheline tuluke. Täna Peale t66päeva l6ppu tegingi väikese k6rvalp6ike. Kohapeal tabasin teolt Allani. Nac aega pimesikutamist kuni saime m6lemad korda m66da nägijateks hehehe. Tänud peitjale
Dront Edward armastas istuda, kuid kartis jälgi jätta. Urr istus ja maa oli valge. Neli-viis geopeiturit enne meid olid vist ka sabad maha toetanud. Nii see leid maha vahtides ootamatult kärmelt tuligi.
Muu muster aga nagu ikka - ajud ühe, rool ja rattad teise poolt ;)
Printisin mõistatuse välja. Nikerdasin natukene kääridega ja võiski mugavalt lahendama hakata. Lõpp jõudis kätte kiiremini kui ma oodata osanuks. Sain kaks tulemust, millest üks sobis ka geokontrollile.
Kunagi ammu olen siit rattaga mööda sõitnud aga pikemalt peatuma toona ei jäänud. Nüüdseks on ajaga tekkinud suurem huvi just sedalaadi objektide vastu ja loomulikult läksid prioriteedid aarde otsimiselt ringi kondamise peale. Vahepeal jõudsin ka nulli, kus hindasin maastikku päris keeruliseks aga tegelikult oli väga lihtne. Kuna kohale saabusin enamvähem päikeseloojangu ajaks, siis jäin veel mõneks ajaks päikese sõltuvuse vangi. Aitäh peitjale siia piirkonda aaret peitmast!
Mõistatusega läks lihtsalt ja ega seal lõpuski midagi keerulist ei olnud. Mina ajasin täppi taga ja Madis leidis aarde. Tänud peitjale!
Täiesti värske mõistatusaardega tekkis ometigi lootus, et ükskord enne Tarvot asja lahendatud saan. Käsitööga oleks oht olnud ikkagi ajahätta jääda, nii et kiiruga sai hoopis excel appi võetud. Kohapeal enam nii lihtsasti ei läinud. Üle said vaadatud kõik võimalikud ja võimatud kohad, aga läks nagu kadunud asjadega ikka - alati seal ainsas kohas, kus teda kohe nii kindlasti ei ole, et isegi otsida ei taipa. Aitäh, tore mõistatus ja ilus peidukoht!
Marilyn saatis hommikul aarde lingi. Vaatasin et tohoh, uus aare, aga siis logideni scrollides nägin, et enne aarde avaldamist oli Madis selle juba leidnud. >:( Igastahes tuli ka välja, et Marilyn oli selle juba ära ka lahendanud ja läksime päevapoole siis otsima. Kohapeal toimunut on raske kirjeldada. Pime oleks ka selle aarde kiiremini leidnud kui meie ilmselt. Geokogemusest nagu kasu ei olnud, peale pikka otsingut sai üks ekstreemne idee välja käidud ja kui Marilyn seda kontrollis osutus see ka õigeks. Täiega lahe koht aarde jaoks, aitäh!
Hommiku poole sai eilseid Pakri aardeid logitud ja vaatasin siis ka mis uut. Mõistatus tundus kerge, aga ega kergelt ei tulnud. Tuli ikka käsitööd teha ja siis sain tulemuse. Peale seda käisin välja mõtte teha jalutuskäik neljajalgse naerusuuga. Mõeldud tehtud. Sõitsime lähemale ja jalutasime aardeni. Hetk hiljem oli logi kirjas ning ilusa ilmaga jalutuskäik võis jätkuda. Tänud peitjale, oli jälle põhjust teha värskendav, taastav jalutuskäik.
Täitsa mõnus lihtne nuputamine. Kuid kodutööga lihtne osa piirdus kah :o) Väljas sain lausa tund aega otsida! Uus aare tundmatult peitjalt, ei tea ju mida oodata, kui täpsed koordinaadid jne. Ühesõnaga proovitud sai kuni maastik 4.0 umbes 30 m raadiuses, igaks juhuks muuhulgas ka mikrot otsides. Käisin vahepeal isegi soovitatud lisapunkti vaatamas ning sealt tagasi mõõtu võtmas, näitas küll samasse kohta. Ja mis lõpuks välja tuleb? Eks ikka see, et ise loll ja pime :D Koordinaat on täpne, maastik õigesti määratud, suurus peab paika, kõik tipp-topp! Lihtsalt kui ei taipa, siis ei taipa, noh. Naerukratid, ma ütlen :o) Tänud!
Pidi olema kiire leid, aga no ei olnud :D Olime lihtsalt ise totaalselt pimedad. Aitäh aarde eest!
Hommik algas kell 7 sellega, et Liis tuli informeerima uue aarde avaldumisest. Natukene aega hiljem olid "klotsid" paberi kujul välja lõigatud ja käis nende kokku sobitamine. Mingi hetk anti ka mulle proovida ning kahe peale saime koordinaadi kokku. Jasper hakkas seejärel putru sööma ning Liis meile võikusid tegema. Plaanisime kümneks Vanamõisa kevadlaadale minna, seega oli sobilik auk päevakavas ning suundusime aaret otsima.
Kohapeal veetsime poolteist tundi ning Jasperi uneaeg oli ammu käes, aga aaret ei leidnud. Loobusime ning sõitsime minema. Jõudsime omadega Haabersti ringi lähedale, kuid mitteleid ei andnud rahu. Pikk kaalumine ning suundusime tagasi otsima. Liis jäi Jasperiga autosse, et Jasper saaks magada ning mina suundusin uuesti otsima. Vähem kui minutiga nägin aaret ning kokkuleppe kohaselt helistasin Liisile et nad ka Jasperiga tuleksid.
Liis ja Jasper kohal, panin meie logi kirja. {FTF} kell 10:56. Aitäh aarde eest, hea kerge mõistatus ja lõpp oli ka ok, ise olime pimedad :)