7 

Minul isiklikult on väga kahju, et selline lahe koht keset lasnamäge suleti taaskord. Aga eks seda oli ette teada, et pikalt seda pidu pole, kestis isegi päris kaua avatult. Hea meel, et külastajaid jagus ja kes sellest seiklusest osa said.

Natuke meenutust tunnelist: Kogu tunneli pikkuseks kunagi mõõtsin 330 meetrit. Aarde kaugus suudmest oli enamvähem täpselt 280 meetrit. Tunnel mida sai läbida tavaliste jalanõudega ilma, et ära määriks (välja arvatud tunnelisse sisenemine kuidas kellelgi) oli 260 meetrit puhast rõõmu :) Viimased 20 meetrit aardeni oli lihtsalt palju prahti ja sodi maas. Viimased siis umbes 50 meetrit ei olnud valmis ehitatud mingitel põhjustel, oli läbitav aga pinnas märg ja savine. Kunagi tunneli kasutamise eesmärk oli laskemoona hoiustamiseks, kas seda ka tehti on teadmata.

Peale tunneli avamist sai ka mõned klipid kokku pandud tunnelist (video tegin rohkem niisama, sellepärast ta ka selline on), et kes ei jõudnud ära käija siis on võimalus videost mingi ettekujutus saada, et milline välja näeb.

https://youtu.be/SUetbBXAkYY

Aare ise jääb sinna paika, jääb ootama, et ehk kunagi kunagi tekib uus võimalus sinna pääseda siis saab aarde lihtsalt arhiivist välja tuua. Kahtlen, et see juhtub lähi aastatega. Kaevuluuk mille all aare on asub kinnisel alal maja auto parklas. Kaevuluugist on aaret näha aga kättesaamine pigem sama nagu autol vahetaks kolvirõngaid läbi summuti.

Aga mis seal ikka, aitäh kõigile :)

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Tundub, et pidu sai läbi... kahju

Sisspääs kinni müüritud, ei saa otsima minna.

Sissepääs on kinni müüritud.

Resti ei näinud, aga nimi sai siiski kirja. Aitäh.

Leitud, logitud, tänan!

 6 

Olin korra siinkandis luuramas käinud, kui ühe mõistatuse lõppu logisin ja siis vaatasin seda auku ja mõtlesin, et võib olla täna ja üksinda ei taha minna. Mõistlik - koos on lõbusam ja argpüksile ka kindlasti julgem.
Suur ja tugev kaaslane pühkis auguservalt hoolitsevalt suurema klaasikildude pudi maha ja palus jalutuskäigule. Jalutada sai piisavalt, ega ma väga süvenenud ei olnud, et mida me täpsemalt otsime. Igatahes veidi oli vett ja rohkelt oli savist muda, lõpus sain prügi vahel laveerida ja käsi määrida muidugi mina.
Tagasi augu lähedale jõudes kuulsime õues hääli. Lükkasin pealambi kinni ja sosistades arutasime, et kuidas toimetada, et mitte asjatult kedagi ehmatada või mingeid ebameeldivaid vestlusi pidama hakata. Plaan oli vaikselt augu juurde hiilida ning siis kogunejaid rahulikult tervitada ja mainida, et kõik normaljonks, me siin niisama jalutame, teie tehke oma asja edasi. Aga tegelikkuses läks kõik hoopis teisiti... Lauri unustas ära, et pimedas hiilimisel on üks miinus - sa ei näe. Edasine toimus sekundite jooksul: muidugi koperdas ta mingi tohutult kõva lärmi tekitava prügi otsa, paari pika hüppega augu juurde ja röögatas "ahhhaaa!", ainult et kaunis sellise vihase karu häälega. Aga me olime ju kokku leppinud, et tervitame rahulikult... Edasi sain kuulda naeru, naeru ja veel rohkem naeru, sest poisid olid midagi tossutamas just, aga ehmatasid nii ära, et kargasid püsti, fooliumirull lendas mööda maad laiali ja kadunud nad olidki. Kohtasime neid kahte poissi (võib olla vanuses 15-16) trepil, jälgisid me tulekut väga ettevaatlikult ja vaatasid meid nagu poolearulisi, kes nagu täiesti tavapäraselt jalutuskäigult saabuvad. Igatahes ei pidanud ühe poisi närv vastu ja kui trepil kohakuti olime, ütles ta jätkuvalt veel väikese ehmatusega hääles, et: "Kas te olete sõgedad või?". Hakkasime naerma ja igaüks läks oma teed - meie koju ja nemad ilmselt tagasi küpsetama.

/Leiukuupäev ligikaudne, kuna tuvastasin, et ma ei ole seda õigel päeval isegi GC-s fikseerinud./

 2 

Selle aarde külastamise mõtet on vaikselt üsna pikalt heietatud. Kuna logide järgi pole just meie lemmikpaigaga tegu, siis on asi ikka mingit paremat aega ootama jäänud. Et nüüd asi konkreetse lahenduse saaks, sai Helgega kokku lepitud ühiskülastus.

Täna oligi see päev kui peale tööpäeva vähe trööbamad riided selga sai tõmmatud ja tunneli poole teele asutud. Lähenedes märkasime meid huvitava objekti ees noortekampa, kes meid rõõmsalt tervitas ja mõistvalt käega juba augu poole viipasid. Kuigi nende tegevus ei lõhnanud just legaalse pikniku moodi, siis me ei hakanud ka noorsoopolitseinikeks kehastuma vaid koperdasime neist viisakalt mööda. Vedasime end august sisse ja marssisime aarde juurde. Teel arutasime, mis siin küll kunagi olnud on ja kauaks seda niimoodi kergesti ligipääsetavaks jäetakse.

Aardeleid oli kiire, logiraamat hakkab vaikselt täis saama, mõne cm jagu veel rulli lõpus puhast maad on. Tagasi päevavalguse kätte jõudes olid noored kadunud, vaatasime nende keemia laboratooriumit ja ulme prügi hunnikuid ning olime rõõmsad, et see tegu nüüd tehtud on.

Tänud Helgele seltskonda pakkumast ja aitäh peitjale õudsesse paika kutsumast!

 2 

Selle aarde olin enda jaoks geokaardilt juba praktiliselt kustutanud. Aga kuidagi nüüd viimasel ajal juhtus nii, et saabus lausa mitu pakkumist see koos ette võtta. Selline tore asjade käik päädis muidugi sellega, et täna koos Heleni ja Salmega tunnelitee jalge alla võtsimegi. Koopa suudmes tegutses noortekamp, kuid ilmselt on nad juba harjunud sellega, et keegi koguaeg tunnelis käib :D Igatahes ei lasknud me ennast nendest segada ja julgelt karukoopasse (sest täpselt sellisena see minek paistis, eriti kui meenutada veel kunagist sealkandi loomaaeda:)) hüppasimegi.

Ega see värk seal all meeldiv pole, ei ole ka minu tassike teed, aga koos oli täitsa tehtav ja kogu rännak käis üsna kärmelt.

Tänud toredatele kaaslastele ja eks peitjale ka :)

 1 

Kuna eelmisel õhtul Pärnumaalt Tartusse kuidagi eriti ei saanud, aga Tallinnasse kulgejaid oli mitmeid, siis juhtuski nii, et plaanisin oma esmaspäevase koolipäeva teha Tallinnas.
Hommikul muretsesin endale lõpuks taskulambi (no oli ka aeg eks :D) ning seejärel suundusin Stroomi randa õppima. Ilm oli imeilus ning kuigi keskendumine seal päikese laigus metsatukas parim võibolla polnud, siis värskes õhus oli küll tore olla. Nii seal metsas ma mõtlesin, et midagi võiks ikka logida ka ju täna. Krissu oli kohe käpp ning nii plaan paika saigi - kõigepealt Lasnamäe tunnel ja kui julgeb siis Iru surf nr 4 ka.
Olin natuke eelmiste käest uurinud, et kuidas siis seal oli jne, millest jäi palju ebameeldivam mulje, kui tegelikult oli. Sisenemiskoht oli vägagi suur ning edasi oli juba täitsa tore isegi. Saate aru - mina ütlen tunneli kohta nii! Mõned kuud tagasi ei tahtnud ma sellistest aaretest kuuldagi :D Hea taskulamp andis julgust ka ning leid oli kiire. Dauno enne ütles, et nii lähedki või :D Ütlesin, et nii lähen jah ja saingi kuiva jalaga sinna ja tagasi. Aitäh!

 1 

Mul olid õhtuks selged plaanid. Lähen poest läbi, ostan midagi head , lähen koju ja teen mitte midagi. Kell 9.25 potsatas aga mu messengeri aknasse Loona kiri, et ta Tallinnas ja uuris,mis mul õhtul plaanis. Et äkki läheks maa alla. Muidugi olen nõus. Saime kõik kolmekesi parlas kokku ja seadsime sammud sissepääsu juurde. Päris äge oli, teekond selline veidi hirmus aga samas põnev. Mitte midagi kontimurdvat. Tänud

 5 

Projekt nr 2 koos Leviaga.

Ma ei tea, mida see punt noori, kes peiduka ukseaugu juures midagi oma fooliumtopsikus parasjagu urkisid, meist mõtlesid :D. Levia, kes minust mõni samm eespool kõndis, vajus igatahes enesekindlalt nende olenguruumi sisse ja pillas, et me ei sega ja läheme kohe jälle ära. Ja misjärel hiivasime ennast kõik-on-täiesti-tavapärane-ja-normaalne-nägudega vajalikust ukseaugust sisse ning hakkasime mööda pikka sirget lihtsalt karbi poole astuma :D.

Et ma sellistes kohtades ennast siiski liiga mugavalt ei tunne, tuli astumisest paras kiirmarss ja ma usun et meil ei läinud uuesti ava juurde tagasijõudmiseks üle 10 minuti. Aga mine tea ka, pimedas tegelikult ei tundunud see maa kõige lühem… Sandrile aitäh puhtasse viisakasse tunnelisse toomise eest ja Leviale tänud kaasa tulemast, üksi poleks ma seal kindlasti täna ringi promeneerinud :).

 1 

Õhtu nael :) Aitäh!

 1 

Huh, õnneks oli külg külje kõrval kergem sammuda ja seda edukalt. Tänan!

 1 

Tänud aarde eest, lahe kuid kergelt kõhe seiklus pimedas.

 1 

Seda aaret ei tahtnud ma kohe üldse üksi otsima minna. Täna peitja valvsa pilgu all ja toetusel sai siiski teekond ette võetud ja nimi kirja. Natuke oli põnev ka... Tänan.

 1 

Seda aaret on saanud kaua aega edasi lükatud, sest tundus pime ja kole ja kõle ja märg ja vastik. Kuna enam edasi lükata ei kannatanud, siis tõdesime, et täitsa normaalne tunnel peitjal rajatud. Sai kenasti sirge seljaga peaaegu lõpuni. Lõpus oli küll hetkeks hämming, et kas nüüd vaja end peenikeseks pressida, aga õnneks sai vaid käsi väänates hakkama. Polegi varem ühe käega sellist totsikut avanud :-)
Õnneks ei kohanud kedagi, siin seda nagu ei tahaks. Koht aga oli oma militaarses koleduses omamoodi põnevgi. Aare korras. Aitäh pinget pakkumast!

 1 

Taas üks tore paik jalajälgede tegemiseks. Tänud aarde eest!

 1 

Täna mõtlesin, et vaatame siis seda tunnelit. Minul oli kodutöö tehtud ja teadsin, mida tegema peab.

Tänud

 1 

Tänud! :)

 1 

Lahe koht.

Leitud

 8 

Tänase päeva aardeks tahtsime midagi erilisemat, meeldejäävamat või midagi, mis oleks veidi teistmoodi. Kuna siin Tallinna aaretest on leidmata veel vähesed, kuhugi kaugele minna polnud mahti, ühtegi tornis asuvat aaret polnud võimalik leida, siis otsustasime minna hoopis maa alla. Valmistusime põhjalikumalt, kui tegelikult vaja oli. Töötunked said selga tõmmatud, aga tegelikult oli tunnelisse pääs päris vaba ja lihtne. Aarde endaga läks samuti kiirelt ja kergelt.

Aga et miks oli see tänane päev siis natuke erilisem. See päev siin on 500. järjestikune päev, mil meil on leitud igal päeval vähemalt üks aare. Algust sai tehtud möödunud aasta jaanipäeva ajal ning nii oleme siia välja jõudnud. Tollal ei usknud ise ka, et see nii võib minna. Algul oli eesmärk muidugi 26x7 väljakutse, siis 52x7. Pikk tee oli tuldud, peaaegu aasta aega olime järjest aardeid leidnud, täitsa harjumus oli juba sees. Täis oli tiksunud ka 200 päeva järjest ning juba ka 300 päeva järjest. Nii jõudsime ka aastani. Käes oli uus jaanipäev, ilus aeg ja lausa lust oli samas tempos jätkata. Uut eesmärki me ei seadnud, mõtlesime, et teeme veel, seni kuni viitsimist on. Nii hakkaski tunduma, et see 500 on täitsa käeulatuses. Siin me nüüd siis oleme. Motivatsioon on endiselt kõrge, ainult lähedalasuvaid aardeid hakkab väheks jääma. Eks me näe, mis tulevik toob. Eks me näe, ütles pime...

Täname selle aarde eest ja täname ka kõikide eelnevate eest, mis on aidanud meil seda verstaposti saavutada.

 1 

Nädala alguses sai kokkulepitud suund Lasnamäe ning et proovime seda tunnelit vallutada. Veidike turnimist ja saime ka meile seni tundmatuks jäänud sirgel seigelda. Vaatasime siit, otsustasime, et siin küll aaret ei ole. Käisime ka seal aga ka seal ei olnud. Seal oli aga päris spooky Astangu vibe. Siis läksime siia tagasi ja panime nimed kirja. Aitäh! (182)

 1 

Maa all on mõnus ;)
Tänapäeval pole kõik need tunnelid ka enam sellised kloaagid kui 15 aastat tagasi; tõsi, tol ajal oli igasugu käikudes, punkrites ja varjendites veel oluliselt rohkem nõukogudeaegset kultuurkihti säilinud nagu mööbel, valgustid, propagandavahendid jpm.

Selles konkreetses urus leidus fragment filterseadmest, mida Priidu pildil ka näha - roosteuss oskab ikka kauneid vorme luua.

 1 

Täitsa viisakas jalutuskäik, uks oli ka praeguseks juba nii suur, et mingist ukerdamisest polnud seal juttugi. Tänud peitjale!

 1 

Algul mõtlesime eenevatele kommentaaridele tuginedes, et peaksime suurema kambaga sinna minema, aga kuna käisime päeval seal, siis ei olnud nii hull kui arvasime. Aare oli täpselt seal, kus pidi olema niiet tegelikult kerge leid.

 1 

Vägev koht.

 1 

Tee oli juba tuttav, mistõttu oli see nagu jalutuskäik pargis. Maa all.

 3 

Tundub, et keegi meelega ära võtnud selle... Aga igatahes uus konteiner ootel ja loodame, et nüüd kestab jälle

Aaret polnud ei nööri otsas, ega ka kusagil lähiümbruses maas. Sai vaadatud päris põhjalikult.

Kahjuks on aare jalutama läinud. Kuid seiklus sinna oli elamusterohke.

 1 

Korra sai seal ennem ka luuramas käidud aga siis oli see avaus nii väike, et ei tahtnud ennast oma hetkel seljas olevate riietega sinna sisse suruda. Mingil hetkel lugesin, et nüüd avaus hulga suurem ja ei peagi ennast läbi nõelasilma pressima.

Sees oli juba lihtne nagu jalutuskäik Baltijaama tunnelis. Lõpus õnnestus ka õige koht kah esimesest otsitavast kohast üles leida. Nimi kirja ja tööle tagasi.

Välja jõudes tuli pumbamaja juures vastu üks seltskond kes kah sinna sissepääsu juurde liikusid.

 1 

Mu geosõbrad on enamuses seal juba ära käinud. Ma mõtlesin, et jätan selle aarde üldse vahele. Süstlad pole just tore reklaam. Ent vahel läheb teisiti.
Tõin Tiina Tallinna ja hakkasin kodu poole sõitma, kuid tüütu ummik oli ees. Vaatasin, mis on lähim leidmata aare... tunnel. No eks lähen siis vaatan ta vähemalt üle, mõtlesin ja parkisin kusagile majade vahele. Mul polnud samuti algust märgitud, kuid eeldasin, et küllap ta nullist kaugel pole ja sattusingi umbes keskele käigu kohale parkima. Sissekäiguni jõudmine oli nagu väiksemat sorti narkarite jäätmehoidla läbimine. Üsna libe sealjuures. Hetkel ei sadanud, vähemalt väljas mitte. Aga pidamist ka suurt ei olnud. Head lampi mul polnud, aga telefon oli üsna täis ja pealambi aku veel mingit valgust heitis. Seega turnisin sisse. Alguses oli suts märg. Siis oli pikk lai kergliiklustee kõrval asuvate ruumidega ja lõpupoole oli taas märg. Olenevalt ruumist sadas ülevalt erinevas koguses vedelikku. Ühes kohas leidsin korraliku augu põrandas - all oli täitsa kenasti läbipaistev vedelik. Kohe ma aaret ei märganud, ent väikesel ringkäigul ka täpselt sobivat kohta polnud, nii et naasin juba kord käidud paika ja uurisin tähelepanelikumalt. Muidugi oli aare olemas. Nüüd jäi vaid logida ja tagasiteele asuda.
Õnneks ei näinud ma ühtegi elusolendit ja isegi pealamp pidas lõpuni vastu, nii et üksi on see aare täitsa tehtav. Aitäh!

 1 

Ega siis keegi ju kirjeldust ometi õigel ajal ei loe, see ju nõrkadele. Otsisin tükk aega sobivat parkimiskohta ja jalutasin nulli, alles siis lugesin kirjeldust. Kirusin siis oma lolli pead taaskord ja läksin parkisin õigesse kohta. Natuke vaatasin, kuidas võteteks valmistuti ja jalutasin edasi tunneli algusse. Väga äge tunnel on tõesti, mulle väga meeldis. õnneks oli korralik taskulamp juhuslikult autos kaasas. Kõndisin mõnda aega ja hakkaski tunneli lõpust valgust paistma. Panin siis oma nime ka kirja jalutasin tagasi. Aitäh peitjale.

 4 

Ma ütleks, et sai üks väike sutsakas tehtud teel töölt koju. Oli meeleolukas ettevõtmine. Kaaslaste mahlakusi võite lugeda siit ja sealt. Kui saaks igapäev teekonnalt sellise toreda ja kiire positiivse süsti, siis oleks mõni endiselt ulmelisena näiv Challenge isegi tehtav. Kraaps kaaslastele ja kiitus peitjale.

 1 

Robi tahtis taskulambi aaret ja muidugi tuli siis kuhugi pimedasse minna. Kui me sissekäigu juurde jõudsime, siis ma ütlesin küll, et jääb ära, mina sealt sisse ei mahu... kui ma aga nägin, et Timmu sai oma tagumiku sealt august sisse, siis jäi loota, et ma ka ikka mahun. :D

Mõnus kuiv jalutuskäik oli. Robi leidis aarde ja Timmu pani nimed kirja.

Tänud peitjale, väga lahe koht.

 8 

Laupäevahommikul autosse istudes, märkas Robi mu auto käigukangi küljes rippumas pealampi. Poisil läksid kohe silmad särama. Teatas, et nüüd läheme pimedat aaret otsima. Ma üritasin veidi hoogu maha tõmmata, on ju kesksuvi, meil ei lähegi pimedaks.
Siis aga vaatasin kaarti ja meenus, et siin samas lähedal peaks üks tunneliaare olema. Läksin siis autoga sõitma, aga kuna aarde avaldumisel ei olnud tunneli suu asukohta ära märgitud, siis ei teadnud päris täpselt, kust alustada. Sõidu ajal Kristel sisestas kirjeldusest leitud koordinaadid ja selgus, aare oli meist olnud 300 meetri kaugusel, aga kuna olin juba sõitma läinud, siis nüüd oli aardeni juba poolteist kilomeetrit. Keerasime otsa ringi ja parkisime treppide juurde. Luugile jõudes Kristel kinnitas, et siit me kuhugi edasi ei saa. No saab küll, kaks kivi ju seinast puudu. Ka nelja-aastane arvas, et see pole ikka hea koht. Upitasin poja siis luugile ja otsalambiga valgustades näitasin, et siin sees on tegelikult ruumi palju ja tuleb põnev jalutuskäik. Poiss jäi nõusse. Kristel mitte. Ronisin august sisse ja Kristel upitas poja järele. Siis ei jäänud tal muud üle kui järele ronida. Tunnel tundus pikk, aga sees oli ruumi palju ja tennisedki jäid kuivaks. Ööläbi sadanud paduvihm ei olnud aardeni jõudnud, kõrvalkäik küll natuke tilkus, aga õnneks ei pidanud sinna ronima. Lõpus võttiski nelja-aastane peitur oma käega aarde välja ja võidurõõm oli kõigil suur.
Mul on kahju ja ehk isegi natuke häbi, et leidub peitureid, kes logivad ülipõnevaid aardeid autos istudes või kodus arvuti taga. See mäng ei ole ammu enam enense ületamiseks või millegi uue õppimiseks. Tähtis on skoor. Kahju, väga kahju.
Tubli, Sander. Väga lahe, anna meile veel sellised elamusi. Tänud peitjale.

 1 

Oli see vast seiklus..Tänud peitjale!

 1 

Hea oli,et seltskond ikka suurem oli.Üksinda ma vist poleks sinna läinud.Tänud kaaslastele.Aitäh peitjale.

 1 

Meenusid Puhh ja meepott. Potsatasime tunnelisse ja käisime ruttu ära, kus vaja ja ruttu välja. Tänud peitjale.

 1 

Pani sündmuselt kolm autot minema, kohale jõudis kaks. Üks jäi ootele foori taha ja selle tõttu laekus viimane valesse kohta. Pärast pusimist jõudis ka hapupiimane kohale. Oi oli ikka ... koht. Tänud peitjale aarde eest.

 1 

Kuna Laagris sai juba tunnelitega käsi valgeks tehtud, siis arvas seltskond, et peaks Lasnamäe oma ka ühe soojaga ära logima. Mõeldud tehtud! Ise ma poleks siia ilmselt sellel sajandil turnima tulnud, aga huvitav oli. Kust te neid kuramuse auke kõik üles leiate? Tänan.

 2 

Ajasin ennelõunal Andre üles ning läksin võtsin poisid auto peale. Mõtlesin, et kui ma ronida ja pugeda ei viitsi, siis kasutan oravaid. Varustasin nad kohapeal lampidega ning pugesime tunnelisse. Seal aga oli nii põnev, et ei lasknud neil miskit enda eest ära teha. Igati äge asi sinna valmis ehitatud omal ajal. Aitüma juhatamast! Mingi anomaalia siiski oli, peale koopas käimist GPS enam normaalselt tööd ei teinud ning nii tuligi geotuur olude sunnil pooleli jätta. Ehk puhuvad tegelased masinale homme poes jälle hinge sisse, jumal tänatud seekord siiski õnneks ka garantiiaeg. Mul nende GPS-idega suht õnnetult läinud, esimese uputas vend ära, siis järgmise uputasin ise ära, järgmine läks lihtsalt rikki ning nüüd siis juba neljas - loll aga ei õpi ning ikkagi sama marki koguaeg kasutab.

 4 

Tunnel oli laias laastus isegi teada ja omamoodi põnev kah, aga ma polnud sinna senini kuidagi sattunud. Eks suurem tahtmine sattuda tekkis muidugi siis, kui juba liiga hilja :P Samas selge see, et ega nii suur kasutamata koobas säärase koha peal kuigi kauaks suletuks jää... meiesuguste rõõmuks, võiks vist ütelda :o)

Pealambi ning võimsama taskuprozhektori taipasin kaasa võtta, aga gepsu jätsin seekord koju, sest noh - mida sa sellega maa all ikka teed - eksole. Siiski-siiski, öisel tunnil telefoni abil sissepääsu jahtimine osutus keerukamaks kui arvata võinuks :o) Päris mitu korda jalutasin mööda, enne kui lõpuks matsu välja jagasin - ou nõu, see pilu ongi vä!? :D Egas midagi - maastik 4.0 tuleb ju ikka välja teenida :o) Mõtlesin end poole õhemaks ja kergemaks - see aitas. Tõsi küll, lähenemisviis paistnuks kõrvaltvaatajale küllap kõht-kõveras-koomiline ning hilisem väljumine meenutas kah seda, kuidas Puhh Jänese juurest lahkus. On mis on, meepoti ligi ma pääsesin ja logi kirja sain :o) Igatahes aitäh kutsumast! Millal me Maardu kaevandustesse pääseme?

 2 

Et siis seltsis sigasem oleks, võtsin kõne Jutsile ja kutsusin ta ka jälle tunnelitesse kolama. Paistab, et see hakkab juba traditsiooniks saama, et käin Jutsiga tunneli aardeid korjamas. Me jõudsime Netika natsa varem kohale ja võtsime päiksekäes istet. Jutsi saabudes sukeldusime Jutsi abivahendiga pisikesest august sisse. Päris turvaline on kahe tugeva Eesti naisega koos sellisesse urkasse aardeid otsima minna. Aarde juures olin mina see kes tegi akrobaatikat. Peale seda, kui olin Jutsile konteineri ulatanud, ilmus äkki mu silme ette Jutsi telefon ja sähvas välk. Mine pekki, mida ma siin maas teen, kui nii ka saab. Enne veel kui tagasi hakkasime minema käisin ka päris tunneli lõpus ära ja muud ruumid läbi, et teada saada, mida siin veel pakutakse. Täitsa äge koht. Välja sai kergemini tänu abivahendile. Hea kui sõbral abivahend alati autos olemas. Tänud peitjale huvitava koha tutvustamise eest ja aarde eest.

 1 

Selle aarde otsimise pakkus puhtalt Janar välja. Olgugi, et mul oli juba enne seda päev täiesti täis broneeritud, lubasin siiski tulla. Lõpuks oligi nii, et Janar venitast tunnikese juurde oma tegevustele, et mind ära oodata. Mina samal ajal viisin lapsehoiulapse koju, viskasin vanavanemad välja ja vanad tossud jalga ning põrutasin aardejahile.

Kohale jõudnuna parkisin auto Janari kõrvale, kahmasin abivahendi kaasa ja marssisin sündmuspaigale. Olgu öeldud, et jalas olnud püksid veel pesumasinat oma elu jooksul näinud ei olnud ja jakkgi oli selline uuemate killast. Ega ma ei plaaninud ennast ju räpaseks teha.

Õnneks oli abivahendist veidi tolku ja esimese osa saime vähesema vaevaga. Aarde koha leidsime ka vaevata, kui just kolinal pea vastu lage ära löömine välja arvata. Lõpus ohverdas end Jansi, kes terve logimise aja põrandal pikutas ja logiraamatut ootas. Samas sai ju ka lihtsamalt ja kui ta juba piisavalt oli pikutanud, siis kasutasin ma logiraamatu tagasipanekuks just seda viimast viisi.

Aitäh aarde eest ja põhjuse eest sõbraga kohtuda, olen tänulik!

 1 

Täitsa huvitav, et selline põnev tunnel oli mul siiani veel avastamata. Sissepääs oli üsna kitsas ja kõrgel aga peale mõningast akrobaatikat õnnestus sisse pugeda. Edasi aardeni oli juba väga mugav jalutada, vaid viimased meetrid enne aaret tuleb ettevaatlikum olla. Kohalike noorte improviseeritud aardesse ma nime kirja ei pannud aga uudistasin seda küll. Tagasi tunneli algussesse liikudes oli sissepääsu juures kuulda hääli ning kustutasin lambi oodates, et keegi veel siseneb ja saan neid karu häält tehes ehmatada. Aga keegi ei sisenenud ja ronisin ise tagasi maa peale. Sissepääsu juurde kogunenud noored liikusid mind väljumas nähes eemale põõsaste vahele peitu. Tänud selle tunnelini juhatamise eest! Ja loodan, et ehk on Tallinnas veel mõni avastamata tunnel.

 1 

Nagu tava aaretega ikka, asub nullis. Lisaks pargib nullis ka mõne auto.:) Peitja pole üldse mõelnud, et aarde võiks kätte saada ka teisel viisil. Seega pressisime ennast läbi karu puuri. Mõnel läks kergemini, mõni pidi erinevaid poose katsetama. Jalutuskäik oli ootamatult puhas ja viisakas, lisaks oli siin tunnelis meeldivalt värske õhk. Aitäh!

 3 

Töönädala lõpuks üks väike adrenaliini laks. Või virgutusvõimlemine või kui kuidas seda nüüd nimetada. Ainuke häda oli selles, et sissepääs ei vasta absoluutselt eurostandartitele. Ikka igasuguseid poose sai võetud, enne kui sisse-välja sai.
Uudishimu rahuldamiseks võib öelda, et aarde kätte saamiseks lihtsamat viisi ei ole. Väravast sisse ei tasu trügida, sellest abi ei ole. Ega me muidu seda ristiretke ette ei oleks võtnud.

 3 

Päevaplaanid l66di korralikult sassi ja 6htul tekkis paari tunnine auk mis oli nyyd vaja ära sisustada. Aga ma polnud täna ju yldsegi valmis siia tulema. Lambid olid ilusti kodus kapi peal ja ka kummikud jäid koju kuivama peale metsapargi seiklusi. Aga uudishimu oli liiga suur ja otsustasin vähemalt alguse ära tsekata kuidas sealt see sissesaamine jms käib. V6rreldes tunnelimultiga oli siia sisenemine ikka nagu jalutuskäik pargis ja juba järgmine hetk sammusin m66da tunnelit telefoniga valgust näidates. Matk oli täitsa m6nus. Nac tundsin muidugi puudust oma lampidest, sest teloga oli nagu kyynlavalgel hiilimine hehehe. Nime sain siis lausa kaks korda kirjutada. Kui juba siis juba :D. Pärast käisin tsekkasin 6ue poolt ka kus see null siis täpsemalt asub. Lahtist väravat vaadates jooksis peast igasugu m6tteid läbi: Öösel pimedas ehk annaks isegi kalameest mängida, aga arvan millegipärast et see kala on täpselt nii pika/lyhikese lingu otsas et nagunii ei ulataks. Ja öösel ei pääseks väravast ju kuidagi enam välja ka. Igastahes mulle need maaalused koopad ja tunnelid meeldivad. Tänud peitjale

topelt ei kärise

hetkeline m6ttekoht ;)

 10 

Jah, ma olen üks neist veidrikutest, kes jumaldab sedalaadi kohti. Eriti just hüljatuid maa aluseid sõjaaja jäänukeid. Kirg hakkas juba jõmpsika eas, mil kolasin Türisalu raketibaasis läbi kõik ettejäänud hooned. Tänu Geopeitusele olen avastanud, et paar tükki on siiski ka kahe silma vahele jäänud.

Siin tunneli ees seisin oma esimesel geoaastal (2012) ja mõtisklesin kuhu see viia võiks. Kuna tegemist oli tollel hetkel veel tasuta hobiga, siis puudus ka nii lihtne geovarustus kui taskulamp. Päev ennem aarde avaldamist saatis Madis mulle õrritusfoto. Jalad hakkasid koheselt sügelema sinna tunnelisse. Terve nädala suutsin ennast tagasi hoida.

Tänase sooja ilmaga otsustasin nüüd ära käia. Omaette ooper oli Majaka trepist alla kõndimine. Õues 26 kraadi, mul pikad püksid, jope, pealamp peas ja mingi valge lina käes. Ei taha teada mis fantaasiaid pidid vastutulijad oma peas läbi mängima. Augu ees laotasin lina paika ja alustasin imeakrobaatikat. Kolmas sissevõetud poos tõi edu ja olin sees.

Pimedusse jõudes oli prioriteet number üks avastusretk ja aarde logimine kui lihtsalt tore boonus. Käisin ruum ruumi haaval läbi. Ühtegi nurgatagust ei jätnud vahele. Markeerisin ennast ka venekeelsele paberile. Avastasin, et minu viimasest käsikirja kirillitsast on möödas üle 10 aasta. Mu toonane vene keele õpetaja paneks ühe rasvase kahe mu tänaste oskuste peale. Aardepaika jõudes pingutasin natukene üle ja tegin olemise liiga mugavaks. Oleks saanud palju lihtsamini konteinerile ligi. Pärast päeva kirja saamist oligi veel ainult viimane tupik läbi käimata ja pidigi tagasiteele asuma. Mulle meeldis, aitäh! Palun veel :)

Ei, see pole aare

Süsimustad stalagmiidid olid lahedad

 1 

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 3 

Sellised mahajäetud rajatised, tunneled ja käigud on mulle millegipärast alati huvitavad tundunud, kuigi pole nendes väga palju ringi kolada veel jõudnud, sest paljudele need millegipärast ei meeldi..(huvitav miks..? :D) ja üksi igaks juhuks ikkagi pigem ka kolama ei lähe. Aga kui see aare avaldus, siis kibelesin küll kohe minema, kuid Miki nägi kõvasti vaeva, et mind oma õudusjuttudega korralikult ära hirmutada ja lubasin siis talle, et okei - vähemalt üksinda ma sinna ei lähe. Nädalake hiljem saime suurema geokamba kokku ja läksime vaatama, mis seal siis tegelikult on ja kui palju silme ette maalitud pildist tõele vastab. Sissepääsu lähedal pingil uimerdas üks narkar ja sissepääsu enda olid blokeerinud noored vene kutid, kes millegipärast väga ei imestanudki, miks me seal olime ja veel koos lastega. Passisime seal siis mõnda aega, kuni nemad lõpuks alla andsid, minema läksid ning asusime siis uurima, kuidas sinna karukoopasse oleks kõige lihtsam siseneda, sest sellest ajast, kui seal veel karu elas, olid sissepääsu mõõtmed kõvasti kahanenud! Kõigepealt upitasime lapsed vaatama, kas nad soovivad äkki kaasa tulla. Arabella oleks tulnud küll, aga siis hakkasin ise kanaemana muretsema, et äkki koperdab seal pimedas risuhunnikus ja kukub omale süstla peopessa ja nii ning otsustasime et Ethel jääb lastega koopasuud turvama ja meie Priiduga läheme siis missioonile. Kõige keerulisem oligi sissesaamine, sealt edasi läks juba peaaegu, et lepase reega - aare ise oli küll natukene naljakas kohas, kuid leidsime kiiresti. Maapelsetele lastele kolli tegema ei hakanud, aga seal kanalisatsioonikaevus passides meenus endale kohe IT film :D Tänud peitjale!

 1 

Kodus sai kokku lepitud, et üks meist ronib ja teine jääb Karliga välja ootama, kodus olles olin valmis minema, aga koha peal selgus, et ennast üles vaja vinnata ja kuna mu jalg veel päris terve ei ole, siis läks ikkagi Priit koos Jaanikaga. Algul ütlesid Annabel ja Arabella ka, et nemad lähevad kaasa, aga august sisse piiludes, mõtlesid ümber. Ühesõnaga mina jäin siis lastega välja ootama. Päris kõle koht, süstlaid vedeles ka igal pool.

 4 

Leitud ja logitud.

 1 

Leitud ja logitud.

 1 

Mnjaa,selle käiguga sai vähemalt tuvastatud koht kus Lasnamäe sõnakuulmatud lapsed ihunuhtlust saavad :) Tänud auku juhatamast :)

 3 

Peeter I on oma küllakutsetega juba nii paksu naha kasvatanud, et Lasnamäe allilmaga tutvuma minek enam mingit kartust ei tekitanud, pigem oli uudishimu ning ootus ja kohapeal juba puhas jalutuskäik, kui just sisse- ja väljapugemine välja arvata. Igaljuhul oli põnev taas maa all ringi kooserdada ja paika avastada. Peitjale tänud!

Tänud aarde eest!

 5 

Parkisin Laagna tee äärde ja ronisin künkast üles, nägin kahte võõrast nägu, kes ettevaatlikult läksid üle maas vedelevate lauajuppide. Kes need muud ikka on kui geopeiturid sellises kohas ja aarde avaldamise päeval. Aga olid hoopis militaarhuvilised mugud, kes Tallinna ümbruse läbi kolanud. Kahjuks uusi kohti teada ei saanud. Imestama pani ka militaarhuviliste puhtad riided siia tulekul. Sellised sissepääsud on huvitavad, palju lõbusam kui sirge seljaga läbi ukseaugu minekud. Sees oli ka tore, õnneks on see kahest otsast lahti ja põlenguving pääseb välja, mitte nagu komandopunkt Orbitas. Aare oli õigesse kohta pandud, mugud sealt ei leia ja geopeituritel on huvitav otsida. Olin ka ise seda koobast vaatamas käinud, aga siis see oli suletud. Nüüd on õnneks kuvaldaga avamas käidud.

 10 

Kui aarde avaldumist märkasin, oli esimene mõte, et nüüdseks olen vist küll juba piisavalt palju geosõpradele vihjanud, et tunnelitesse, kus õuevalgust näha pole, ma iial üksi ei roni, ainult koos julgematega ja kohe vaikselt lootsin, et ehk õnnestub end millalgi kampa sokutada. Kui täna kohe ettepanek tuli, siis ei saanud võimalust kasutamata jätta. Emadepäevaga kaasnevad toredad tegevused olid just lõpusirgel, pakkusin isegi käbidele, kas tahavad äkki kaasa tulla, kuid tagantjärgi sain aru, et väga hea, et üks kibeles pigem tõuksiga rambile ja teine sõpradega parki, küsiti vaid, kaua ära olen, polnud aimugi, arvasin ehk olen umbes tunni-pooleteise pärast tagasi..

Kõigepealt suutsin Lasnamäe vahel pisut ära eksida, kui kirjeldusse uuesti süvenesin, jõudsin muidugi ka õigesse kohta, kus Silver ja Kaupo juba koos mugudega valmis olid. Mugusid pidi pisut ootama, aga lõpuks said nemadki praost läbi ja kambaga asusime kõledat kohta uurima. Uhh, oli ikka veits kole koht, põnev muidugi ikka ka. Peeter Suure merekindluse tunnelid olid teada, aga polnud aimugi, et lasnas ka elumajade all selline koht on. Koos nelja julge mehega oli täitsa turvaline siin uudistada. Pärast vaatasin peitja video ka ära, tore, et on selliste kohtade huvilisi ja neid ka meiega jagatakse.
Aitäh peitjale! Ja kaaslastele! Kes oleks võinud hommikul arvata, et kaunis päikseline emadepäev lõpeb õhtul maa all.. aga selline veider hobi see geopeitus ju on..;)

 11 

Oi, veel üks tunnel keset linna ja mina ei teadnud sellest midagi. Geopeituse võlu lõi juba avaldumisel välja. Loomulikult tekkis ka kohe huvi seda kohta külastada. Ja mida varem seda parem. Kunagi ei tea ju millal need luugid taas kinni löödakse. Geo-gängiga nõu pidades tekkis huvi ja võimalus ka Merlel ning Kaupol kaasa tulla. Kui mina nurruauguni jõudsin, oli Kaupo juba süstalde vahel asjatamas. Ta polnud seal üksi, vaid oli kahe koopa-huvilisest muguga kokku põrganud ning parajalt geopeitust tutvustamas. Peagi saabus ka Merle platsi ja olime valmis ennast pilust sisse pressima. Geopeituritel käis asi libedalt aga mugud ei suutnud kuidagi ära otsustada kas tulla praegu, või naasta kunagi hiljem vähe mugavamate riietega mis määrimist kannatavad. Mõned momendid hiljem, olid siiski ka Henri ja Simo platsis. Võibolla mäletan valesti, aga nimetagem neid siis selles logis nende nimedega. :P Lambiga zoomides lõppu igatahes ei paistnud, seega tõotas tulla põnev jalutuskäik. Suht alguses leidsime üles ka selle eelaarde ja panime endi nimedki Madise ja miki järel kirja. Teekond jätkus ja mingil hetkel leidsime ennast hargnemise koha peal. Kuna Kaupo oli rajal ees, siis kärsitu Silver kaldus rajalt kõrvale ja vajus mutta. Hea et sai kirsad jalga tõmmatud, muidu oleks päris ebameeldiv üllatus olnud. Natuke uudistamist ja peagi olime punktis kus aare ennast peita võiks ja kohalikud lapsed arvavad nüüd tänu Madisele, et seal elab rentslikoletis. Hääli meie ei kuulnud, aga aarde leidsime küll. Nimed läksid kirja STF reale ja edasine uudistamine võis jätkuda. Kui kolamised kolatud, tuli veel taas korra sealt nurruaugust läbi pressida ning pealambi võis taas laiaks pressitud päikseprillide vastu vahetada.

Mulle sellised kohad meeldivad ja nagu näha, siis ilma geopeituseta poleks ilmselt siia kunagi sattunud. Tänud kohta näitamast.

 2 

Madis on kõik nii ilusti ära kirjeldanud, et mul ei olegi enamat lisada. Viskan lihtsalt paar pilti mõnusast jalutuskäigust käigus :).

"Teeme Ära" ei ole siia veel jõudnud

"Next level" Sellele tasemele jõudes ootas meid ees tupik

Kohe näha, kes siin varem elanud on

 14 

NB! Tegemist ei ole esmaleiu logiga, vaid aarde avaldamisele eelnenud auditeerimise logiga.

Kui veel Zoopära aare oli aktiivne, vaatasin põnevusega Ahto logis olevaid pilte ning olin pettunud, et selline põnev koht jäi läbi uurimata enne, kui selle sissepääs kinni müüriti.

Mõni nädal tagasi tuli Sander küsima, et kuule, miks Lasna kanali pikas maaaluses tunnelis aaret pole. Minu info peale, et see on kinni pandud, teatati mulle, et nüüd on jälle lahti. Andsin talle soovituse sinna aare peita ning sain ka lingi videost, kus Sander seal uudistamas käis.

Mõne jaoks võib see küll totrana kõlada, et ah, mingid varisemisohtlikud ja lägased maa-alused tunnelid, aga pärast esimest korda Peeter I aare juures käimist on mul suur huvi sellist kohtade vastu. Jäin igatahes põnevusega ootama, millal aarde avaldub.

Läks nädal aega mööda, aga aardest ei kippu ega kõppu. Kuniks reede õhtul helistas Miki ning ütles, et üks aare vajab auditeerimist. Rohkem ta ütlema ei pidanud, ma juba vedasin asjad kokku ja küsisin, et kas tegemist on Lasnamäe kanali tunneliga. Miki imestas natukene ning küsis, et kas minu käest küsiti ka juba selle kohta. Rääkisin siis loo ära, mis ma tean ning leppisime kokku, et uue nädala alguses mingi õhtu lähme.

Eile Luige laadalt tulles jäime aga autoga kinni ning Miki tuli meid päästma. Ühtlasi tekkis mõte, et kui Mikil muid plaane pole, käiks siis juba tunnelis ka ära. Auto välja tõmmatud, läksin kodust läbi, võtsin taskulambi ja sobiliku riietuse kaasa ning läksimegi maa-alust Tallinnat avastama.

Sissepääsu kohta teadsin une pealt, kuidas sinna saada ning hetk hiljem olimegi sisse roninud. Sissepääsu koht on natukene keerukam, mistõttu on maastik 4.0, edaspidine teekord on tunduvalt kergem. Tunnelis sees meenutas mulle kõige rohkem Tunnelimulti aarde tunnelit. Korralik lai ja kuiv tunnel, matkasaapaga kõnnitav. Ainuke erinevus oli see, et siin oli iga natukese aja tagant pisikesed ruumid tunneli ääres. Pärast teemat uuesti uurides pakuks, et need olid laskemoona hoidmiseks mõeldud ruumid.

Olles tükk aega ringi kolanud tunnelis, leidsime vihjepildi asukoha. Kuna aga esimese hooga aaret ei leidnud, siis korraks tekkis arvamus, et kuskil kõrval on veel üks sarnane koht. Miki aga sai kiiresti nägijaks ning jäime paika. Samal ajal kostus üleval maapinnal inimeste hääli. Mõtlesime nalja teha ning tegime korralikud karu möirged. Piiludes nägime, et üks väike tüdruk on maapinnal ning piilub meie poole. Loodan, et ta nüüd elu lõpuni kanalisatsioonikaevusid ei karda :D

Auditeerimise logi logiraamatu teisele poolele märgitud, asusime tagasiteele. Vaatasime veel üle ühe teisel tasandil asuva koha, kuid sealt ei saanud ka kuskile - tugev sein ees. Mingi legendi kohaselt peaks sealt kuskilt saama Omniva all olevasse varjendisse, aga kas neil juttudel ka tõepära all on, ei tea.

Maapinnale jõudes ehmatasime korraks kohalikke noori, kes seal kanepit popsutasid. Ega nad meist ennast väga lasknud häirida, küsisid suitsu ning teadsid rääkida, et siin oli vanasti loomaaed.

Maapinnal olles otsisime veel seda kohta, kus see ühendus maapinnaga oli. Tükk aega ei leidnud midagi, kuid lõpuks koordinaati vaadates selgus, et otsitav koht on ikka tunduvalt kaugemal, kui arvasime. Hiljem kaarti uurides selgus, et see tunnel läheb lausa kolme kortermaja alt läbi :O Uskumatu! :O

Tegemist oli väga põneva seiklusega ning mul on hea meel, et Miki mind kaasa kutsus. Aga noh, eks mu huvi tunnelite vastu on teistele teada :P Aitäh peitjale aarde paigutamise eest ning loodan, et tead selliseid kohti veel Tallinnas ja selle lähiümbruses ning ka sinna tekivad geopeituse kaardile kollased täpid.

Karu on siit plehku pannud