Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
RMK Pärandkultuuri lisalugemine pajatab:
18 saj. lõpus anti välja tsaari ukaas, mille järgi tuli rajada Sutru metsa ca 100 ha suurune tammeistandus. Merevägi vajas laevu ja nende ehitamine tammepuitu. Istikud toodi Poolast. Juba 19 sai algul võeti tammik kaitse alla. Metsloomade eemalhoidmiseks ja metsavaraste takistamiseks lasti ehitada ümber metsa kiviaed, mis on hästi säilinud ja veel praegugi kohati üle meetri kõrge. 1863 a. metsakorraldusega määrati tammele 120-aastane raiering ja keelati peakasutusraie. Lageraietega alustati Sutru-Audaku metsas 1908 aastal, aga siiski üsna vähesel määral. Suurem puude langetamine toimus Eesti Vabariigi lõpuaastatel, siis saeti maha ca 140 aasta vanused tammed. Viimased puud olla 1950. aastate alguses maha võtnud vene sõjaväelased, kes tegid neist raudteeliipreid.
See ongi selle aarde lugu - vana võimas kiviaed ja üks kõver tammepuu.
Vihje: pole
Lingid: https://www.rmk.ee/files/Hiiu_Saaremaa.1pdf.pdf
Aarde sildid: seened (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC88HC4
Logiteadete statistika: 73 (98,6%) 1 1 0 0 0 0 Kokku: 75
Ka meie jätsime auto 700m eemale, seal täitsa koht parkimiseks. Waze tahtis siia 25 kilomeetrise ringiga tuua- tuli teist pidevalt ignoreerida. Geps juhatas siia-sinna, kuid mingil hetkel jäi ka karp silma. Peitjale tänud!
Mulle meeldib kui aare ei ole peidetud kiviaeda. Selle eest plusspunktid. Aitäh!
Teel aardeni kohtasime rebast. Suvel saab auto päris lähedale jätta. Tegime veits kaarditööd ka ja päris läbi võpsiku ei läinud. Väga põnev lugu selle tamme ja aiaga, aitäh siia kutsumast!
Rootsis on üks selline mets täiesti püsti jäänud, ehk siis raiumata ja puud juba pea paarsada aastat vanad. Küll ise käinud pole, kuid metsandustudengite seas Meka ja soovituslik. Ehk kunagi jõuan. Siin oli ka vahva matk, küll rohkem pidi ette kujutama oma vaimusilmas aga siiski - ka see andis tulemuse. Meie täname!
Jätsime auto tee otsa, ca 700m aardeni. Õnneks seekord ei olnud üksi otsimas, metsas tekivad igasugused mõtted. Põnev koht siis keset mittemiskit. Lea märkas esimesena.
0s ootas ainult üksik kukeseen. Õnneks ikka leidsime aarde ka.
Lähenesime ida suunalt mööda ilmatu pikka kruusateed läbi asustuseta metsade. Tegelikult ikka siin paar majapidamist oli, täiesti muust maailmast eraldatult. Auto parkisime siis, kui paarsada meetrit oli veel nullini. Väga suured ja muljetavaldavad sõnajalad kasvasid siin. Aga meie tulime ju hoopis muu asja pärast. Kiviaed hakkas juba eemalt paistma ja üksik vana puu ka. Tundub, et seal on hiljaaegu võsa lõigatud, sest aaret peitva objekti silmamisega probleemi polnud. Aardega kõik korras.
Väga ägeda looga koht ja tore, et Geopeitus seda paika tutvustab. Täname!
Üks fakt jälle ajaloost teada ja selle taustal tundunudki keset metsa ilutsev kiviaed imelik. Jupi maad loksusin siin metsateel ja siis sai siiber. Panin auto põõsasse ja põrutasin jala edasi. Aare leitud, logitud, kiviaed ja tamm üle vaadatud, ots ringi ja tasapisi tagasi. Tänud peitjale jutustamast ja juhatamast ning peitmast
Autoga sai üllatavalt lähedale. Kiviaed on tõesti märkimisväärne. Hea nüüd lugeda, kelle ja mille jaoks või vastu see ehitati :) Kõvertammel on ahvatlev auk, aga aaret see ei sisaldanud. Marje leidis hoopis veidi eemal, aga igati koordinaatidelt, tuli hiljem välja. Tubli töö, et kiviaeda polnud peidetud nagu muiste. Aitäh Marisele!
15 min otsimist, jöhkralt kukeseeni ja kahepeale 5 puuki, aga leitud
Sel ajal kui perepea künkast üles ronis, pidasime meie lastega väikest pikniku pannkookidega :) Koordinaatidega ei olnud probleeme, mõnisada meetrit ja väikese künka ületust, oligi kiviaed ja kõverik koos aardega käes :)
Tõesti põneva looga paik! Suur tänu tutvustamast :)
Sellisest kohast ja otstarbega metsast polnud varem kuulnudki. Kiviajast üle jalutatud, tamm nähtud ja varsti ka aare leitud. Äge, aitäh siia juhatamast.
Algul ajasin nina telefonis null punkti aga aga kui otsustasin lõpuks silmad lahti teha ja ringi vaadata nägin ka kohe aaret. Aitähh peitjale, väga kaunis koht.
Mulle absoluutselt ei meeldi ebamäärased aarded nagu see siin. Logides on paljud märkinud ebatäpseid koordinaate. Otsimisala laiendades lõpuks pika otsimise peale leidsime siiski aarde. Kuna sai nii kaugele metsa juba tuldud, siis ei tahtnud kohe loobuda ka. Meie hinnangul olid koordinaadid umbes 17 meetrit mööda. Panen ka siia meie tuvastatud koordinaadid: 58 15.014'N 022 07.385'E. GPS signaal polnud just kõige tugevam koordinaatide võtmise ajal, aga ehk on nendest abi.
Siin läks omajagu aega. Nullist ei leidnud midagi ja lÄhedusest igati loogilisest kohast ka mitte, lõpuks piirkonda laiendades siiski õnnestus midagi leida. Aitäh peitjale.
Peale ronimist tegime siin ka väikese jalutuskäigu. Tammesalu viimase esindaja vaatasime üle ja saime ka vastuse sellises kohas oleva kiviaia kohta.
Tänan peitmast.
Kui juba piirkonda sattusime ja oma ronimisega ootamatult kiiresti hakkama saime, tegime siis siia ka kõrvalpõike ära. Hea et matkavarustus maas oli ja saime mööda metsateed madalapõhjalisega päris lähedale. Ma oma kaardi järgi oleks otse aarde poole minema hakanud, aga targematel ja kogenenumatel oli tee teada. Vaatasime viimase tamme ja kivimüüri üle ning kobisime hommikusöögiks perede juurde tagasi.
Tänud.
Teistkordsel külastamisel jäi see siiski silma. Tegemist ei ole absoluutselt raske aardega, pigem nulli ebatäpsus ja hea paigutus. Muige tuli ikka näole, kui üles leidsime.
Keerasin metsateele ja taaskord käis läbi mõte, et kui juhuslikult peaks auto vastu tulema on p... Õnneks siiani pole sellist juhust olnud ja vaevalt tänagi. Umbes minuti hiljem üllatas mind üks auto, mis eikuskilt ilmus ja ilmselt üllatasin mina neid. Väike tagurdus ja saime teineteisest mööda. Arvasin, et tegemist oli geopeiturite seltskonnaga aga logiraamatus ei olnud tänase kuupäevaga logi. Viimane GC lehe logi oli ka mitteleid, mis üllatus sest mina ei olnud nulli taga ajamas kuniks silma jäi karbike. Aga suurepärane koht, mida tähistada karbiga ja ilmselt tahaks sügisel tagasi tulla, et kukeseene korjega tegeleda.
Sellele metsale viskasin pilgu peale ja suvel lähen sinna seeni jahtima ;). Karbil oli ka lahe maskeering
Mõnus jalutuskäik õhtuses metsas. Tundus kohe seenemets olevat ja nagu näha varasematest logidest, siis nii on ka.
Auto jätsime u 600 m kaugusele nullist ja jalutasime sealt nulli poole. Teepealt korjasime kukeseeni. Leidsime ka ühe suure sirmiku, mis oli kahjuks juba veidi vananenud ja kaasa võtta ei kannatanud. Kohapeale jõudes läks ikka veidi aega, enne kui totsik silma jäi. Aitüma!
Null on vaid 14 m möödas, aga ega see karp kauaks peitu jäänud.
Tagasitee oli paras takistusrada (vt pilti).
Ah siis sellepärast on metsal selline nimi, väga huvitav teada. Tänud
Teel aardele kohtasime soome jahimehi,kes RMKlt metsa rendivad ja nende lahkel loal saime edasi sõita. Ragistasime natuke võsas ja siis avanes uhke vaatepilt, ilus kivi aed ja vägev tamm selle sees mäe otsas. Aitäh peitjale siia juhatamast!
Auto jäi suht metsateel algusesse. Mõnus väike jalutuskäik vaikses metsas. Tänud peitjale siia juhatamast!
Poiss vajas lõunaund ja vaatasin kaarti et kuhu metsavahela ma teda seekord unne suigitama sõidan. Siinne metsavahe tundus igati sobivat. Veeresime autoga suht lähedale. Isegi ühele teele kukkunud puule näitasin kirvest et rada vabastada. Imetlesime vanat kiviaeda ja viimast tamme. Ega ilma selle täpikeseta polekski siia unustusse vajunud kohta sattunud. Tänud peitjale pärandit tutvustamast ;)
Aarde kirjeldus sai enne siia saabumist läbi loetud, seetõttu ei tekkinud valeootuseid ses osas, mis meid siin ees peaks ootama. Väga huvitav lugu ajaloo kohta! Kohapeal ootas meidki ees see omapärane kõver tamm ja muidugi aare ise. Suur tänu huvitava loo eest ja siia metsa kutsumast!
Kirjeldust lugedes laskusin fantaasiamaailma ja kujutasin ette kuidas vana ajal vajati paatide ehitamise jaoks tammepuitu ja siis istutati Saaremaale selle jaoks terve mets. Lisaks selle ümber ka suur kiviaed. Terve mets 100+ aasta vanuste tammedega. Võis olla vinge vaatepilt. Kohapealt leidsime lubatud kiviaia ja ühe pigem noorema võitu tammepuu. Järgmise aarde juurest leidsime väga suures koguses pooleldi kuivanud tammesid ja paarikümne sentimeetri pikkuseid tamme istikuid nende vahelt. Siin oli pigem vähe teistsugune mets. Aarde osas jõudsime leiuni alles siis kui märkasime, et pildil kujutletud tamm ei olnud aardepuu vaid koordinaat asus hoopis kaugemal. Aitäh huvitavasse kohta juhatamast!
Vastavalt kirjeldusele ootasin huviga seda omapärast metsa, või siis seda mis sellest alles on jäänud. Kõver tamm ootas meid ja uhke kiviaed ka. Ei tea kas Saaremaal on kivitehas, et nii palju kiviaedu on ehitatud.
Aitäh lugu tutvustamast ning metsa kutsumast, aardega on kõik hästi ja seda ma pikalt ei otsinud.
Küll aga otsisin üsna pikalt ära kadunud autovõtit. Jälle. Kui karbis logi kirjas ja sealt tagasi auto juurde jõudsin, siis tekkis ärev moment. Nimelt taskutes kobades ma võtit ei leidnud. Varuvõti asub aga rohkem kui 200 km kaugusel... Ega muud kui nüüd sama rada tagasi ja kullipilguga jalge ette vaadata, kuskil siin ta pidi taskust välja libisema. Oleks see siis mingi konkreetne rada olnud - aga polnud ju! Sest läksin lihtsalt gepsu roosa joone järgi. Sedasama gepsu träkki mööda sai õnneks enamvähem sihi paika, kust üldse otsida. Igaks juhuks vaatasin uuesti aardekarpi ka, äkki poetasin hajameelselt nänni hulka. Mkmm... Poole tunni jooksul 3 korda käisin aeglaselt edasi-tagasi - ei midagi. Siis tuli veel üks mõte... vaataks, äkki on uksed lahti ja võti süütelukus? :P Duhh... Mõnikord pole palju vaja, et endal päev põnevamaks teha :o)
Käisime siin mõned nädalad tagasi ja lõpuks tüdisime otsimast, aare jäigi esiti leidmata peale 15-20 minutilist tiirutamist ümber nulli ja uhke kõvera tammepuu. Küll püüdsime tamme erinevatest avaustest aaret leida - sai isegi Kairile rahvakeeli “pätti tehtud” - kuid tulutult. Läksime tookord koju ära... Lõpuks jäi leidmata aare ikkagi närima ja avastasime, et meie käimise samal päeval on üks kaasgeopeitur selle aarde leidnud. Küsisime väikest vihjet... saime vastuseks koha, mille võime välistada. Tulime nüüd uuesti. Olime tulnud Allikasoolt ja mõtlesime, et äkki on siin ka sama peitja - oligi! Selge, leppisime endamisi kokku, et otsime sarnase koha pealt. Tiirutasime nullis ja kaugemal, otsisime sarnast peitmismustrit - hakkasime juba lootust kaotama. Lõpuks, kui Kairi otsustas hakata pissile minema, märkas ta aaret ja hüüdis eemal: “Leidsiiin!” Lõpuks ometi, oli meie ainuke mõte... :) ja tegime kergendunult logi ära. Pissil jäigi käimata, isu läks üle. Ei tea kas oleme lihtsalt amatöörid veel, niisama kobad otsimises, kas on aarded aja jooksul nihkunud nullist kaugemale või meie nutiseade näitab ebatäpset nulli - meie jaoks tundub 10m või rohkemgi nullist kaugemal leitud aare tõsise anomaaliana.
See on kahtlemata üks koht, kuhu ilma geopeituseta ei oleks kunagi isegi kogemata juhtunud. Huvitava ajalooga koht, tänud tutvustamast. V: auto, J: lõvi.
Mets oli täitsa asjalik. Boonuseks ka pannitäis kukeseeni. Täname seenele saatmast!
Peale pisikest kõhklust sukeldusin põdrakärbestesse. Tegelikult oli siiski mõnus jalutuskäik, aitäh!
Sinna alles oli minna ja kohapeal tekkis kõhe tunne. Aare ka kohe üldse ei tahtnud väga tulla. GPS lendas ringi. Geokõne tegemiseks levi oli ning õnneks aitasid sõbrad kõrgemale vaadata. Aitäh!
Tore mets. Allikasoo matkarajal saime Hanneselt kohast hea ülevaate, nüüd kohale jõudes jäi üle vaid jalutuskäiku ja paika nautida. Tänud peitjale hariva lisalugemise ja aarde eest mõnusas kohas.
Leidus üksikuid kukeseeni, siis kiviaed ja üksik tamm. Tänud peitjale.
Siia oli tore tulla, sest eelmise aarde juurde tatsudes oli Hannes just neist tammedest jutustanud. Eks ma siis jutustasin nüüd edasi. Köik said targemaks ja see oli tore. Aitäh aarde eest, ilma selleta oleksin vöinud siit mööda köndida ja mitte möhkugi asjast teada. Hannesele tänud rahva valgustamise eest!
Tükk aega mõtlesin, kas minna või mitte minna, kuna see mets ei tundnud oma satikatega üldse nii kutsuv. Aga viimaks hakkasin astuma ja siis tegelesin pool tundi pildistamisega. Aardeni jõudsin ikka ka lõpuks. :) Aitäh.
Kui pikalt koordinaadi järgi karpi otsida ,siis suure tõenäosusega pistavad sääsed Teid elusast peast nahka :) Aitüma
Auto jätsime linnulennult lähimasse veel sõidetavasse kohta ja siis hakkasime metsa vahel sääski toitma. Oi, kuidas mul oli meelest läinud, kui palju neid sääski ikka on praegusel ajal. Nullis tuulasime ka veidi aega tulutult, siis aga loksus null paika ja saabus ka leid. Aitäh
Lähenesin põhja poolt mööda väikest rada. Koht võib esmapilgul kahe silma vahele jääda, aga kui kirjeldus läbi lugeda, hakkab aju mingit pilti kokku panema. Mulle meeldis. Aitäh!
Mõnus jalutuskäik. Maikellused vaasis meenutavad seda siiani...
Täname!
Tore, et aare on peidetud nii, et näeb ära nii kõvera tamme kui kiviaia. Tammiku lugu oli meile jälle päris tundmatu. Oleme nüüd kõik pisut targemad. Siinkohal annan edasi meie tänusõnad maxile – kõik meie täna leitud neli aaret on väga mõnusa teostuse ja parajalt hariva sisuga. Aitäh