Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Liisi peidetud Koera multi-aardel läks esimene punkt kaduma ning Liisil polnud mahti seda taastada. Aare läks arhiivi, kuid kast jäi esialgu metsa vedelema. Kui viimasest leiust oli möödas pea kaks aastat, otsustasin lõpuks käia ning aarde lõpu metsast ära tuua. Seda aga eesmärgil, et see uuesti metsa viia, seekord aga teise aardena. Taaskasutusel endal on aga pikk ajalugu.
Taaskasutus sai alguse juba 400 aastat eKr ning selle kohta on palju tõendeid arheoloogilistest väljakaevamistest. Juba sajandeid on kasutusel olnud materjalide ümbertöötamine. Metallide ülessulatamine ja seejärel nendest uute esemete valmistamine on olnud populaarne eriti sõja ajal, kus ülessulatatud metallesemetest valmistati relvi.
Näiteks 1813. aastal leiutas Benjamin Law meetodi kaltsude kasutamiseks tekstiilitööstuse lähteainena. Seetõttu hakkasid tegutsema kaltsukaupmehed, kes ostsid rahvalt kokku vanu riideid. Kaltsukaupmehed liikusid ringi kuni esimese maailmasõjani. Umbes samal ajal hakati koguma vanapaberit, et seda kasutada paberitööstuse toorainena.
Varasematel aegadel taaskasutati rohkem majanduslikel põhjustel, kuid nüüdseks on saanud rohketest jäätmetest globaalne probleem ning mõeldakse, kuidas on võimalik vähendada jäätmete teket prügilatesse.
Kirjelduses on kasutatud Wikipedia infot
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
puugid (1), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC88XFV
Logiteadete statistika:
75 (100,0%)
0
6
1
2
1
0
Kokku: 85
Leidsin aarde, aga logida ei saanud. Aarde karp on katki ja vett täis. Lisaks on ümbruskonnas tehtud raietöid.
Tegin vähe pikema jalutuskäigu, et taaskasutusega tutvuda. Leitud, logitud. Tänud taaskasutuse eest!
Taaskasutasime kellegi poolt tekitatud kahtlasevõitu kraaviületuskohta, aga nagu hetke pärast selgus, oleks ka poole lihtsamalt saanud. Tänud peitjale
Tulime rõõmsalt seda aaret logima ja rõõmustasime, et kui ei leia, siis ei ole hullu. Kohapeale jõudes selgus, et see ei ole lumega lihtne. Hakkasime siis tagaajama võimalikku kohta, kus lume alt kaevata. Päris mitu kohta jõudsime üles sonkida kuni leidsime. Soov oli ikkagi suur see aare logida. Veidi vale aastaaeg. Mail õnnestus geokuhi leida ja hakkas pihta aarde väljasaamine jäätunud maast. Oi kui vale aastaaeg ikka selle aarde logimiseks. Vaikselt taskunoa viiliga toksisime seda jääd aarde ümbert kuni lõpuks kätte saime. Logid kirja ja auto poole tagasi, siis aga üks ojake, kust siia tulles hüppasime üle, kuna sai nati palkide peale minna kus ei olnud libe. Siin on Mai kirjeldus, mille ta oma logisse unustas lisada: "No sellega läks nii, et ühele poole ojakest saime Taaskasutuse juurde minnes ära, aga vot tagasi… ma ei saanud enam, nii libe oli. Otsustasin siis, et rooman üle.Kuna mul oli seljas aga tuttuus jope ja selle all sama uus dressikas, siis need koorisin seljast, viskasin üle oja Kärdile ja siis tulingi t-särgi väel, nii nagu videos näha, jäätunud palgikeste peal üle… umbes nagu kuivale jäänud hüljes". Lisan ka selle seikluse kohta pildi, kuna pidin seda filmima :D Mina tegin kaks hüpet kiljatades sellest ojast libedal palgil. Õnneks seal libeduse all jäi jalg paigale ja kiire tõukega olin üle. Mul vedas, ei pidanud talisuplust ega ka kuivale jäänud hüljest harjutama. Aitäh!
See oli üks aaretest, mida terve eelmise aasta hoidsime, et kui on vaja mõistlikul kaugusel lihtsamapoolset aaret, et päästaks päeva, siis saab siia tulla. Kuidagi hoidsime nii kaua, et aasta järjest iga päev geopeitumist sai enne täis, kui siia jõudsime. Noh jah - hea vist on, et mingil pingelisel “pean leidma aarde või suren” päeval siia ei sattunud, sest eeltöö oli kehvasti tehtud ning loomulikult ei olnud me tähele pannud, et mingit geokuhja lume alt tuleb otsida. Kui see selgeks sai, siis hakkasin pildiga mööda metsaalust ringi tatsuma. Paar korda sai vales kohas kaevatud, aga kui Kärt käskis nulli ka paika panna, siis sai enam-vähem piirkond paika ja õige asja peks sai alata. Kõigepealt geokuhi purunes, siis sai karp mõned hoobid (ja ühe karbi kinnituse endaga kaasa võtsime). Kahjuks varukarpi ei olnud, et oleks saanud uue panna, aga kas sinna külmetama jätta uut olekski hea olnud? Igatahes vabandame! Lõpuks pisikese taskunoaga kraapisime jääd karbi ümbert ära ja läbi suure pingutuse loksutasime karbi pesast välja. Nimed kirja, pilt ka ja korralik geokuhi koos lumise kinnitusmaterjaliga peale. Peitjale aitäh! Üks tava-aarde kuupäev sai jälle tabelist maha tõmmatud.
Siiani imestame, et kuidas meil see "lumega raske" siiski õnnestus. Kaapisime seal nulli läheduses nagu pahased põhjapõdrad kes ei leia oma samblatutti enam üles. Ring mis me käisime kokku ei olnud ju suur, aga paksus lumes... nagu oleks maratoni läbinud. Kuid mets ja raba olid imelised.
Igati hea mõte karpe taaskasutada. Üleüldse on rõõm näha, et ka noorte sees on üpris populaarne asjadele uue elu andmine.
Rada oli õnneks kuivemaks tõmmanud. Mõnus vahepeatus rattatiirul. Tänan!
Metsarda oli väga porine. Aga tore oli avastada ka selliseid kohti kodukandis.
Algul sai valede puude juures poleeritud, aga viga sai kiirest parandatud, kui pilti täpsemalt vaatasin. Aitäh.
Taaskasutus leitud. Aimatavad jäljed???? viisid kohale peateelt aga nullis mitte. Navigeerimine näitas nulli vales kohas. ???? Sain aru, et tuleb silmadega Kõigepealt uurida. Peale seda mõistsin, et silmade kõrgusel aaret ei ole. Hakkasin logisid uurima. Suvisem pilt puust aitas leida. Hakkasin puud ja selle ümbrust tuvastama. Õnneks kiirelt. Tuli hakata paksu lume seest välja kaevama. Tasud tagavara kindad kaasa võtta. Välja aare tuli. Kaant avades nostalgia hetk: Kohila paberivabrik. Ma sealt kandist pärit. Karp tagasi panna sama maskeeringuga ei saanud. Tuli taaskasutusele mõelda. Lumi ei olnud hea variant. ???? Õnneks olematute vahenditega on loovusel lennukust. Võlusin vajalikud vahendid. Sai palju mõnusam, kui leidmise ajal.
Täna oli siin päris normaalne metsaalune,veidi märg, veidi kuiv ja lumine. Karp oli jääs, sai veidi puhastatud. Tänud
Aarde ümbrus oli vesine ja mõningal määral jäätunud, aare ise veidi vees, kuid mitte jäätunud, sisu kuiv. Aitäh.
Siin oli natukene kuivem kui öökulli juures, aga siiski märg.
Auto jäi Männiku krossiraja juurde. Hetkeks veel mõtlesin, et äkki paneks kummikud, aga jäin ikkagi lootma, et tossudega saab ka. Tegelikult saingi kuiva jalaga käidud, aga kummikuga oleks oluliselt mugavam olnud. Aardega kõik korras. Tänud!
Häbi mulle, et varem ei käinud kontrollimas. Väline konteiner oli puruks pekstud. Aare on nüüd puu all geokuhja taga. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Keegi on aarde kallal vandaalitsenud :( vajab korrastamist. Konteiner peidetud samas kohas.
Täna oli hoog sees, mitte ei tahtnud lõpetada päeva ega geotuuri. Ratas lippas justkui ise, mina ainult istusin ja nautisin ümbrust, ilma ja igat pisiasja, mida eriolukord ei keelusta. Aarde saime kiirelt logitud ja peale seda saime ühe külgkorviga mootorratta mudamülkast välja aidata. Üks heategu päevas, teeb meele veelgi rõõmsamaks. Aitäh aarde eest ja püsige terved!
Ei teagi miks see aare kahesilma vahele on jäänud. Igatahes nüüd vormistatud, tänud :)
Eelmine kord kui siin piirkonnas ringi liikusime tundus pori liiga palju olevat ja Taaskasutuse ning Öökulli aarde juurde me ei tulnud. Täna otsustasime vea parandada. Muda oli ikka sama palju, kuid meil olid kummikud jalas ja tee kulges kiirelt. Natuke enne aaret keerasime teelt kõrvale ja hea oli, sest hiljem oli tee ja aarde vahel üsna lai kraav. Aare hakkas kiirelt silma, väga äge kast. Jätsime ka ränduri loodust nautima.
Päeva l6petuseks sihtisin omad tegemised nii et saaks ikka kaks päeva jälle kirja. Nipet näpet ennem keskööd ja nipet näpet pärast. Ega siis statistika täitmine ei ole mingi naljaasi ;D. M6nusalt maha sadanud lumi ja kummikud said muudkui valu. L6pus oli muidugi selle lumega see jama et ei saanud kohati täpselt aru kas on maa v6i tyhjus all. Yhe jala suutsin ka märjaks astuda ja siis hiljem tagasi minnes sainaru et tegelikult oleks ilmaigasuguse akrobaatikata ja sirge seljaga ka saanud. Täitsa lahe taaskasutus. Tänud Madisele metsa saatmast ;)
Kuna öölinnu juures juba läks õnneks siis oli lootust ka taaskasutusega sõbraks saada. Täitsa ime kohe, et maapind natuke kõvaks külmunud oli ja kuiva jalaga siin ära käia õnnestus, sest tegelikult olid ju plusskraadid väljas. Aare täitsa korras. Tänud!
Märjaks sai siin metsas edasi tagasi kõndides. Tänud peitjale
Sai üks viisakalt lühike matk, et tutvuda taaskasutuse telgitagustega ja vaadelda Harjumaa metsa linde. Suured tänud peitjale aarde eest.
Mõistlikul kaugusel olevad igapäeva-aarded hakkavad peagi otsa saama, aga nädalat täituvad väga visalt ;-) Mis teha, kui meeldib aardeid otsida, ja rohkem kui üks korraga. Mis teha, kui naised meeldivad, ja rohkem kui... ;-P
Täna tuli seega siia tulla. Lugedes IndrekN-i logi, oleksin Pumbajaama teelt isegi põhja poole keeranud, aga Marje ei.. soovitanud. Jalutades mööda teed aardeni oli kahes kohas hea meel, et autoga ei tulnud - okstega palistatud mülkas ja nullis ringi keerates. 1.5 km sai kiiruga käidud ja mõnusalt veedetud. Kusjuures ilmselt mitte aeglasemalt kui autoga. Tark ei torma ega roni igale poole, ka autoga.
Aare oli tuttav, sisu samuti. Logi sai kirja ja jalad jäid tossudes peaaegu kuivaks. Kummikuga oleks muretum olnud. Aardest valasin pisipuru välja ning eemaldasin kastani. Tagasiteel koristasin ka ühe panditaara tee äärest. Aitähid Madisele taaskasutamast ja ka selle teguviisi ajalugu tutvustamast! Mina pooldan seda samuti. Riideidki kannan nii kaua kuni need enam ihu ei kata.
Aare ise paistis juba kaugelt silma, kuid teekond jala oli sinna nagu poriralli. Jalatsitel puhast kohta ei jäänud :)
Algne plaan oli autoga peaaegu et nulli saada, kuid seekord osutus tee ka minu masinale liiga karmiks, see esimesena valitud tee, tegelt oli jama valitud ligipääsus suunas. Teiselt poolt oli asi igati sõidetav ja huvitav :)))
Taaskasutus aarde peitmisel on mulle tuttav kontseptsioon ka isiklikust kogemusest. Asja teeb ekstra huvitavaks konteinerite omanäolisus, mis pakuvad kosutavat vaheldust tavaliste standardkarpide ja -topside skoorimisel. Aitüma.
Koera aaret küll leidnud ei ole, aga tore, et konteiner uue aarde näol taaskasutust leidis. Suvel plaanisin mitmel korral siiakanti rattatuur teha, aga küll oli liiga porine, küll oli tee kodust liiga pikk, vabandusi leiab ju ikka. Aitäh peitjale.
Täitsa nitsevoo tee viis peaaegu aardeni, nii ju puhta mõnus otsida ;) Aitäh peitjale.
Kuna rattaga ei saanud, siis kõmpisin siia ka jala kohale. Vihmas olid lähedal hädas kaks meesolevust, kes olid oma mootorsõidukiga porri kinni jäänud. Õnneks aardest parajal kaugusel. Kui logitud sain, siis tundus, et nad saavad oma masina kah poriaugust kätte.
Peale füüsiliselt rasket nädalavahetuse merepääste koolitust vajasid jalad taastumiseks lõdvestavat jalutuskäiku. See oli täitsa sobiva pikkusega vahemaa kummikutega metsas hulkumiseks. Tänan.
Kallo abiga sai aare tagasi positsioonile. Olen tänulik selle eest. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Aare kuivab. Aitäh Kallole! Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Käisime metsas jalutamas ja mõtlesime siinse aarde üles otsida. Jäi juba eemalt silma. Seda küll kahjuks seetõttu, et oli maha pudenenud . Nii kast ise kui ka aardekarp. Kuna see paik on hetkel väga märg, siis oli ka logiraamat ligumärg. Kokkuleppel peitjaga võtsin kogu krempli kaasa koju kuivama. Eks saab peagi tagasi omale kohale. Aitäh.
Jätsin auto ja rahva Hortesesse ja käisin sipsti ära. Leid kiire.
Sõitsin Tänassilma kandis paarsada meetrit vales suunas, siis sain sellest õnneks aru ja leidsin aarde.
GC muuseumimõistatuse suveniiris oli viimase taseme täitmisest neli leidu puudu ning uudishimu oli suur, mis pärast seda saab. Tegin siis väikse geotuuri ja leidsin neli aaret. Siin tegin rahuliku drive-inni ja jätkasin oma geoteed.
No mis geopeiturid me nii oleme ikka...lihtsalt raiskasime ühe suhteliselt kodulähedase aarde ära ja otsisime samal kuupäeval kui naaberaarde...õudneõudne...oleks ikka võinud vähemalt oma nime kuhugi teiste vahele sokutada ja varasemaid kuupäevi täita :D
See lihtsalt oli öökullile nii lähedal ning otsustasime pakkuda Indyle natuke pikema jalutuskäigu ka selle aarde juurde, mille ta kunagi ise esimese aardena leidis :). Nunnu värk, aitäh.
Kutsa valvas kenasti kuudi ees. Aare kena, korras, kuiv. Tohutu hulga vahetamisnänniga.
Nulli jõudes tekkis küll selline tunne, et see on timixi aare. Võss ning sinu ja aarde vahel laiutab mingi mülgas. Good old times. Aitäh!
Väike õhtune jalutuskäik. Ja taaskasutus on ka üks igati tänuväärne tegevus :) Tänud!
Eile jõudis kohale teadmine, et puhkus selleks korraks läbi ning tuleb läbi ajada lähiümbruse täppidega. Pikka mõtlemist polnudki, meenus Madise mets ja selles veel paar noppimata aaret :) Tore, kui geopeitusesse lisaks mõistele "ära tegemine" ka "taaskasutus" käibele tuleb. Ei suutnud end hommikul kuue paiku motiveerida hommikusele ringile, seega sai võetud lõunase ringi käigus. Tänud Madisele!
Taaskasutus on tore asi ja eks püüan minagi iga päevaga aina rohkem seda päevakorda tuua. Aga pole seekord mina õige inimene täna moraali lugema. Ehk ilmselt tegin liiga palju selleks, et üle tarbimisele kaasa aidata. Sellest ei hakka rääkimagi, et murdsin selle aasta lubadust drive-in mitte teha. Eks see tee tundus juba kohe alguses kuidagi aukus ja kohe hakkasid ka mõtted tekkima, et tuleksin siia talvel tagasi. Saaks masinaga mugavamalt ligi, teeks mõnusas lumes sääsevabalt jalutuskäigu ja kõik oleks nagu tip-top. Aga koguaeg tundus et läheb aina paremaks ja kui ei läinud paremaks, siis polnud enam võimalust ümber pöörata. Kord tagus konks vastu maad,siis jälle kriipis muhk auto põhja. Kohale jõudes lootsin, et teiselt poolt tuleb vastu ikka vähe viisakam tee. Aga tutkit. Muigasin, logisin kiirelt aarde ja hakkasin mõtteid genereerima, kuidas ma sellest muhust uuesti üle lähen, kus kippusin põhja peale kinni jääma. Teadsin et mul kuskil pagassis ju sapöör ka olemas ja sellega ju hea valli vähe siledamaks lükata. Ja kui taga-luugi avasin, tuli ju kohe meelde, miks see põhi täna eriti madal oli! Viskasnin 120 lisakilo maha ja nii oli hoopis palju valutum see kõige nõmedam koht ületada. Peitjat koha valiku suhtes vist viisakas kiruda ei ole. Seega saadan välgunooled ikka enda suunas. Oleks pidanud õigel ajal otsa ringi keerama ja talvel tagasi tulema.
Tänud.
Tegime kiirvisiidi geopeituse uusarendusse Pumbajaama teel.
Käesolev aare on mu 100. aardelogi. Oma esimese geopeituri-aasta lõpusirgel võtsin endale tagasihoidliku eesmärgi selle aastaringi täitumisel saada kokku 100 aardeleidu. Aga paistab, et 12. juuliks, kui aasta täis saab, olen oma "limiiti" juba kõvasti ületanud. No igatahes ei soovinud ma oma 100. leiuks valida mingisugust "igavat" aiaposti-aaret (loodan, et ma nüüd kellelegi ülekohut ei tee, sest tegelikult olen õnnelik iga aarde üle), vaid otsustasin otsida midagi mõtestatumat. Taaskasutus on mulle ikka hingelähedane olnud. Olgu paremad või halvemad ajad, kuid raiskamine on mulle igal ajal vastukarva olnud. Eriti toidu äraviskamine. Nii näiteks leiavad meil taaskasutust pudrusonkijate hommikupudrujäägid (pannkoogid, mmm!). Ja Humanast võib isegi 50 sendi päevadel saada kahel viimasel tunnil 30 sendi eest väga uueväärseid ihukatteid. Maakera ägab mõtlematu tarbimise all, nii et Taaskasutus väga ajakohane aare!
Vahva aardevalvur oli igati sõbralik ja mulle varrukasse ei karanud. Nännivalik võttis silmad kirjuks. Võtsin taaskasutatava roosa glasuuriga "sõõriku" ja panin asemele taaskasutatava "juustukillu". Aitäh, Madis, ja hääd jätkuvat Jaani!
Taas tuttaval rajal ja ikka aardeotsingutel. Ega ma muudel põhjustel siiakanti pole sattunud :)
Ilm oli ilus ja kulgemine aardemajakeseni puhas nauding.
Täname!
"Madise metsas" võib varsti juba silmad kinni käia, sest rajad risti-rästi selged. Nulli lähedusse jõudes aga avastasin, et oh pagan, olen valel pool. Muidugi ma ei osanud ennist jalutades jälgida, et kas kuskilt normaalse inimese üle kraavi saab. Asusin siis purdeid otsima. Esimene osutus liiga tihedaks aga teine nägi väga murdumisohtlik välja. Õnneks mu raskust pidas. Aarde leid oli kiire. Tore, et koera aare endale uue kodu leidis. Tagasi minekuks kasutasin aja kokkuhoiu mõttes hoota kaugushüppe varianti. Õnneks ei hinnanud enda võimeid üle ja rahulolevalt sain tagasi auto poole kõmpida. Aitäh taaskasutatud aarde eest!
Mõtlesin teha ühe pühapäeva õhtuse jalutuskäigu ja näed, nagu varnast võtta, Madis jälle ühe karbi mulle metsa poetanud. Tänan.
Pärast seda, kui olime Laagri kohvikutepäeval kõhud täis söönud, oli aeg ratta selga hüpata ning Pääsküla rabas paar tiiru teha. Lõpuks mulle tundus, et saime kilomeetreid vähemalt 20 kokku. Päris paras tiir oli.
Taaskasutus on hea, eriti sellise kopsaka karbi puhul. Aitäh!
Exega meil hetkel pikkasid vahemaasid läbida ei õnnestu, võtsime sikutamisvastase jalutamise õppimise plaani aga see kipub vahel pigem tagasi kui edasi suunas liikuma. Kuidagi läbi häda siiski õhtul kohale jõudsime. Taavi kirus, et ma olla öelnud, et me Laagrisse lähme, oleks siis täpsustanud, et hoopis Tänassilma metsa, oleks kohe mitte linna tossud jalga tõmmanud. Kohe peale auto parkimist, astusin Exele järgi ja sain oma jalavarju üleni mudaseks. Aardele sobivat lähenemisteed otsides, asusin kraavi vaatama. Selle peale Exe jooksis Taavi juurest minu juurde ja otse kraavi - oli ka sellel ju roheline kiht ja murumaik juures. Silmad lahti tehes saime ka õigele poole ja aardesse nimed kirja. Aitäh! EVEJ
Auto jäi tuttavale kohale Sõbra tn otsa. Kui eelmine kord tegime siin pika jalutuskäigu, siis seekord tõstsime tempot ja kirja läks trennipäev. :) Henny tiris aardeni mind keskmiselt 5:15 min/km ja 5 kilti ning alla poole tunni pärast oli nimi juba kirjas. Selline tempo oli mulle aga hetkel liiast, seega tagsiteel määrasin tempot mina, jooks vaheldus kõnniga, õnneks oli Henny ka veidi juba rahulikum. Tegime mõne kaare juurde ja kokku sai tublid 12 km. Hea päev!
Kahe tunneli vahele otsustasime vahepeal ka maapeal ringi vaadata. Auto jäi u 500 m kaugusele ning sealt jalutasime aardeni. Õnneks oli tuul tõusnud ning sääsed ja muud pudulojused olulisel määral liiga ei teinud. Ka polnud nullile ligipääs midagi hirmsat, nii et saime plätudes ja lühikestes pükstes muretult ligi. Aitähhid!
Täna on kohe selline õhtu, kus mul on vaja natuke pead tuulutada ja mõtteid koguda. Kõige paremini mõjub selles seisundis aarde otsimine. Auto parkisin lähedal olevale ristteele ja seejärel võtsin ette jalutuskäigu aarde juurde. Minnes hakkas mulle silma, et igal pool ripuvad ja vedelevad mingid kileribad. Kohale jõudes oli vaja jälgida ainult geomaanteed ja logida aare. Tagasi tulles ei andnud süda rahu ning korjasin kõik maas ja puudel oleva prügi kokku. Kui auto juurde tagasi jõudsin, leidsin auto lähedalt lausa suure hunniku neid kileribasid ja mingeid viitasid. Paistab, et siin on olnud mingi võistlus ja keegi on siia oma sodi hulgim maha unustanud. Mõtlesin, et mida ma selle jamaga peale hakkan. Metsa ka nagu pole teist ilus jätta. Otsustasin, et laen kogu prügi autole ja viin selle omanikule tagasi. Kuna kiledele oli trükitud suurelt firma nimi, siis viisingi kogu prügi selle ettevõtte poodi ja palusin neil järgmine kord mitte seda metsa alla maha loopida. Oi küll olid alles viisakad. Aga peremehele suured tänud aarde eest.
Täitsa mõnusa annuse värsket õhku sai õhtuse jalutuskäiguga.Aitüma selle eest
Lihtne leid. Valmistusin veel sääserünnakuks, aga miskisel seletamatul põhjusel ohhoopis parmud pikeerisid nigu Stukad.
Jätsime auto uue kortermaja manu ja jalutasime aardeni. Saime mõnusalt kuuma, meeldiva jalutuskäigu ja juba varasemast tuttava aardepeidiku. Aitäh!
Pärast tööpäeva tegime kiire peatuse nulli kõrval ja panime logi juba tuttavasse kasti kirja, tänud.
Enne töölt kojujõudmist kasutasin võimalust rattaga vähe pikem tiir teha ja taas üks aare üles otsida. Jaanika ja Martti on olnud eriti kiired ja juba kuu enne peitmist raamatusse logi kirja saanud:) Tänud taas peitmast!
Peale tööd venitasin rattaringi sobivalt aarde kaudu. Need teed on kõik korduvalt läbi sõidetud ja kohad tuttavad. Kohapeal ootas aga äge taaskasutus. Tänud peitjale.
Kui see aare ilmus, siis tekkis tunne, et võiks ju jalad tagumiku alt vahelduseks välja vedada küll. Pool tundi hiljem, kui auto võsas korralikku oksapesu sai, see enam päeva parim mõte ei tundunud :D Parkisin siis auto kuhugi võssa ära ja läksin jalgsi edasi, õnneks polnud enam palju minna. Tee peal jättis päike kaunilt hüvasti ja kohale jõudes oli juba päris hämar. Kui taskulambiga võsas aarde poole ragistasin, siis saabus jalgrattal objektile ka peitja isiklikult, kes oli äsja kõrvalaarde juures ftf-mas käinud ja oli mu taskulambi rähklemist metsas juba kaugelt näinud ja tuli piiluma mis siin siis toimub :) Aare ise oli väga nunnult valmistatud ja kindlasti taaskasutust väärt! Minu üllatuseks oli logiraamat täiesti tühi ja FTF läks kirja kell 23.00 Tänud peitjale ja algsele aarde omanikule!