Tüüp: Virtuaalne aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.5 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde leidmiseks polegi vaja muud teha kui minna nulli, kose taha ja teha endast pilt.
Lisaks kohustuslikule pildile on oodatud ka muud kaunid fotod ümbruskonnast.
Hoiatus!
Kui on märg, siis võib olla libe ja märjaks saamine on päris tõenäoline :) Soovituslik on omada veekindlat kaamerat.
Nullile on mugavam läheneda vasakult, hüdroelektrijaama poolt. Trepist alla ja väikene ronimine mööda paekivi lahmakaid.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Parkla | Parkla | 59° 23.7126' 24° 17.7885' |
Trepp kose juurde | Raja algus | 59° 23.7611' 24° 17.7296' |
Aarde sildid: vaatamisväärsus (2), lumega_leitav (2), ilus_vaade (2), ujumiskoht (1), ettevaatus_vajalik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8911V
Logiteadete statistika: 64 (87,7%) 9 2 0 0 0 0 Kokku: 75
Kuigi mõni ütleks, et ma pole ju päris kose taga, siis vaidlen mina vastu ja ütlen, et läbi niriseva veejoa pidin ikka minema ja natukene märjaks saama. Aga sellest pole hullu midagi, sest logi on kirjas ja mõnus värskendav jahutus suvepäeval saadud. Tänud!
Täna ei hakanud ronima, oli tiba vesine teema teine. Vahva oli siiski! Aitäh!
Käisin siis samuti täpselt niikaugel, et päris ämbriga vett kraevahele ei saaks. Tänud siia juhatamast!
Geoseiklusele oli tarvis meeskonna nimelist aaret. See siin oma läheduse tõttu "öömajale" sobis päris hästi. Nobedalt alla ja mõned pildid tehtud. Täitsa huvitav must-valge sattus pilt kuidagi kogemata. Täname!
Kui see pilt, mis nüüd on õigelt poolt tehtud, ka ei sobi, siis pole see riiete ja auto istmete määrimine seda vaeva väärt
Õigel hetkel tuli meelde see aare päeva täiteks ära kasutada. Kevadel kunagi hindasin olukorda ja loobusin. Täna oli seal tegelikult mõnus, väike jahutus. Pildistamisel oli nii tulles kui minnes järjekord. Aitäh!
Pilt SaintEgge logis. Leitud kogemata, kuid pildistatud valelt poolt koske. Omaniku palvel muudetud mitteleiuks. Põhjus: logi ei vasta tingimustele.
Uue kosetaguse aardega seoses tuli meelde, et üks vana logivõlg vajab likvideerimist ;)
Aitäh toreda aarde eest!
Täitsa märjaiks saime, aga kuumal päeval täitsa paras logimiseks. Aitäh! P.S Pilt kriibusk logi all.
Kutsusin Liina ka kose taha pilti tegema, otsustasime minna õhtul, lootuses ehk on vähem inimesi. Kohapeal vaatasine hetke ringi ja kui publik oli kadunud, asusime ronima. Tagasi teel aga märkasime, et üks paarike oli ülesse tekkinud ja vaatas meid halvustava pilguga. Sellise palavusega on väike värskendus igati teretulnud.
Natuke ronimist ja märjaks saamist, aga pilt sai tehtud. Aitäh!
Kuumal päeval väike jahutus. Üsna raske oli pilti saada, kus vesi ka näha :D Aitäh aarde eest!
Kose taha pidin kaks korda lausa ronima. Läksin end märjaks tegema, Dauno tegi pilte. Kuivale maale tagasi jõudes igaksjuhuks vaatasin kirjeldust. Oi kurja, kose taga tuleb ise endast pilt teha. Egas midagi, telefon kaasa ja tagasi. Polnud hullu midagi. Tänud
Palaval päeval oli päris mõnus seal sulistada. Eks ronisime siis sinnagi, kus geopeiturid käia armastavad.
Kui on soodsad olud, siis tuleb need ära kasutada. Dušš oli mõnusalt soe. Tänan.
Siin olen varem kolanud küll, kuid kose taha ronisin esimest korda. :)
Tänan aarde eest!
Esmalt käisime Keila-Joa rannas "ujumas". Ujumisest väga palju välja ei tulnud seekord, sest vesi oli madal ja sügavamal olid luiged teinud müüri ette :D Aga päikeseloojang oli seal väga kaunis ja lapsed said solberdada. Peale rannas käiku tegime siin ka kiire peatuse. Jalanõud kõige sobivamad ei olnud ja päris läbimärjaks enam saada ei tahtnud, niiet valisime vähe leebema koha kose alla minekuks :D Ma poleks muidugi kunagi arvanud, et sealt nii sooja vett alla tuleb. Nagu kodus duši all :) Suured tänud laheda virtuaalse eest!
Tänase päeva leidudena sai kohe mitu aaret laristatud, 365 lõpp juba ju paistab :D. Siia keerasime esimesena ja käisime kordamööda kardina taga ära, aitäh väljakutset pakkunud virtuka eest :).
Käisin viimasest kanuu retkest sopaseks jäänud kuivakat pesemas :D
Tänan peitmast.
Leitud
Omaniku palvel muudetud mitteleiuks. Põhjus: logi ei vasta tingimustele.
Ilus koht! Tänud! (pilt GC-s)
Omaniku palvel muudetud mitteleiuks. Põhjus: puudub nõuetele vastav pilt (ka GC-s).
Käisin ka seal vasakus nurgas. Veetase madal, hea lihtne minemine. Aga pilti küll teha ei osanud :D
Ühest otsast nägi kose taha jõudmine välja nagu jalutuskäik lapsevankriga, teisest otsast nagu massaažidušš. Ma püüdsin siis kohapealsest poest hangitud varustuse abil kusagile sinna keskele jõuda. Nähtavus oli aga selle kogu keha katva kondoomi seest napivõitu ja pärast selgus, et ega ma tollest lapsevankri-tsoonist väga palju kaugemale ei jõudnudki. Aga tunne, kui kosest vett pähe lahmab, oli ikkagi nagu päris :D Soovitan seega proovida ka "otse läbi" varianti.
Järgmisel korral proovin siis jäätunud kardina taha piilumist.
Publikumi kogunes vasakule ja paremale, aga me ei lasknud ennast sellest häirida ja kobisime kordamööda positsioonile. Tänud aarde eest!
Vett oli üllatavalt palju, trotsisin pritsmeid ja ronisin ka kose taha.
Tegime täna väikse patseerimise siin kandis ja kui juba kaunist vee voolamist sai vaadata kose ees, siis tuleb ka see kaunis voolamine kose taga ära vaadata. Tänud tänud.
Eks siin kose juures ole ikka paar korda käidud ka, mõnel korral isegi lähenemisteed uuritud. Täna tundus olevat ilus õhtu, kus väike veetilgake midagi hullu ei põhjustaks. Lõppkokkuvõttes pääsesime isegi üllatavalt kuivalt. Tänud laheda aarde eest!
Nii palju vett pole veel näinud. Ei hakanud eluga riskima.
Kuna olin siin lähedal, siis otsustasin selle ka ära logida.
Kose ees ja kose taga...Polnud hullu midagi! Aitäh!
Sõitsime Tiskresse ning mõtlesime, kuhu nüüd edasi. Ega otseselt polnud kuhugi vaja sõita, lihtsalt sõita oli vaja (et eesti kliima soojemaks läheks). Pakkusin Keila-Joa välja ning see oli just parajal kaugusel, et enne pimedat ja kitsede liikumisaega linna tagasi jõuaks. Alguses ei saanud aru, kuidas sinna kose taha saab, varsti jäi rada silma. Vett oli kindlasti vähem kui suve alguses, aga siiski kastis pisut märjaks. Õnneks olid paksud riided seljas, nii et taskus oleva telefonini midagi ei jõudnud. Kuna telefoni kaamera on kehv, siis jäi paras udukogu peale. Pisut adekvaatsem pilt on "Rajaleidja - kingitus Liisile" logis.
Lõpuks oli õues piisavalt sooja, et lausa kutsus kose taha. Aitäh!
Kuna ilmad olid vahepeal läinud jahedamaks, siis me siia kose taha end märjaks tegema ei kippunud. Täna oli ilm täitsa mõnus T-särgiga liikumiseks ning väike jahutus ei oleks üldse paha teinud. Jõudnud koseni, ootasime ära kuni muu rahva poolt FB ja Insta piltide võtted lõppesid ning ronisime siis ise lavale. St. kose taha. Sealjuures üllatas, et märjaks ei saanudki, paar tilka väljaarvatud. Tahtlikult muidugi oleks saanud, aga tahtmatult mitte. Igatahes päris põnev koht, kuhu muidu ei olekski roninud. Sealolles aga valdas päris huvitav tunne. Tänud kose taha kutsumast!
Tänud toreda virtuaalse aarde eest! Jääga olen kose taga käinud. Nüüd siis veega ka :) Vahva väljakutse.
Paar kuud tagasi käisime siin luurel ja lootsime kuiva nahaga asja ära vormistada. Aga tookordse ettevalmistamatuse t6ttu see jäigi vaid luureks. See sai kohe selgeks et mingisugust allahindlust tegema ei hakka, et kusagil kuiva serva peal pilt ära kl6psata. Ikka täpselt nulli ja punkt. Kui muidu ei saa siis tuleme kasv6i talvel. Otsustasime siiski et suvel on m6nusam ja ega vesi enam soojemaks nagunii ei lähe. Mina olin Kesklaine juures oma trussikud nagunii märjaks kastnud ja ei olnud enam vahet kustpoolt läheneda. Leanne arvas ka et ei hakka ujukaid panema, pärast koorib lihtsalt autos märjad riided seljast. Kose juurde j6udes oli aga vaatepilt v6rreldes 2 kuu tagusega paljugi muutunud. Veekardin oli nii kokku kuivanud, et sai vabalt kuiva nahaga nulli jalutada. Leanne just selle kasuks otsustaski. Mina aga nautisin hetke täiel rinnal. Nii kose ees, kose taga kui ka kose all. Vesi oli t6esti suppsoe (y) Kindlasti ka yks meie lemmikvirtuaalseid ;) Tänud peitjale
Kätte jõudis puhkuse viimane päev. Pagan küll, hea meelega lustiks teise kuu veel jutti. No mis siis ikka võtame sellestki viimast. Ka viimasest päevast. Teeks siis selle sooja ilma selfie lõpuks ära. Kuigi kui aare avaldus, läks peas pirn põlema. Ma olen ju siin kose taga kunagi ammu ammu käinud. See oli muidugist siis kui kosk täista jääs oli. Kuna aga eri kriteeriumeid sellel virtuaalsel aardel ei olnud, siis teoorias oleks see pilt ju pidanud ka sobima. Kahjuks ei suutnud aga asitõendit üles leida ja nii see FTF sinnapaika jäigi. Tulles tänapäeva tagasi juhtus nii, et linnas autosse istudes läks taevas halliks ja vihma hakkas sadama. Järsku see tulek enam ei tundunudki nii hea mõte. Õnneks Tabasalus lõppes vihm ära. Vääna-Jõesuus läks ka taevas heledamaks, ning Keila-Joal lõõskas lausa päike suvustel temperatuuridel. Alla jõudes oli paar külastajat kenasti betooni taga rivis. Ma olin julgem ja hiilisin kosele lähemale olusid hindama. Korra käisin veel pükse vahetamas ja kui tagasi jõudsin, oli kose ümbrus vene turiste täis. Korra tekkis nagu hämming, et kuidas ma nüüd ronin sinna rahva vahelt. Otsustasin siiski olusid hoopis enda kasuks pöörata ja palusin tüdrukutel pilti teha, seni kuni mina ronin. Kui üks sessioon läbi sai, sain ka julgust juurde, et ka päris nullis ära käia. Plätudega oli seal mõnusalt mugav turnida ja vesi ka veel soe.
Igati vahva väljakutse. Tänud kose tagakülge uurima meelitamast.
44 km rattasõidu viimaseks aardeks sai vihuti vetevana külastus valitud. Tegelikult oli plaan Meremõisa mereranda ujuma vändata, aga kuna nii palav enam polnudki, piisas täiesti enda koses ujutamisest. Tegime nii väiksemate kui suurema nire taga vajalikud toimingud. Turiste oli paelahmakate peal sellisel kauni ilmaga puhkepäeval hulgi. Kose taha teised siiski ei tikkunud. Ka GC lehel on leide kordades rohkem kui GP lehel, enamuses välismaalased. Neist omakorda on enamus korrektse foto teinud, osa siiski ka valel pool juga olles.
Täname Karli toreda ja jahutava väljakutse eest! Jalad ja selg said märjaks, mida oligi vaja B-) Nüüd veel 7 km koju pedaalida ja ongi tegus geopäev kirjas, mida tinistades tähistada.
Imeilus kosk. Käisin katsusin seina ka ära joa kõrvalt. Veejuga jooksis täitsa vastu seina, seega eriti lähemale tollel päeval ei saanud.
Kunagi varem olen ma talvel ja pimedas joa taga kolanud ning väga lahe oli. Nüüd suvel soojaga tegin mõnusa jahutava korduvkülastuse. Aitäh!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Ilm oli küll selle aarde jaoks parim võimalikest aga ei tekkinud kordagi seda tunnet, et seda asi üksinda ära teha. Sel korral siis veel kose teisel pool vaadet nautimas.
Kuna on pikalt soe olnud, siis oli täna plaanis see aare ära logida. Sai ilusti käidud kleidi ja kingadega. Tänud peitjale.
Seni vaieldamatult lemmikvirtuaalne :) Korra varem olin kose taha sattunud ajal, mil see üleni jääs oli, ja nüüd siis suvisel perioodil. Kaks täiesti erinevat maailma. Aitäh!
Päris kokku on see vesi kuivanud. Märjaks saab ikka alt läbi minnes.
Kui esimest korda kirjeldust lugesin, siis olin kindel, et tulen siia talvel kui kõik jääs. Seejärel käis läbi mõte, et libedaga kindlasti saaks mõne kukkumise, mõni luumurd, mõni ... Kohapeal vaadates seda koske ja lähenemisteed, otsustasin, et katsetan leidmist. Võtsin autost saunalina ja jätsin asjad mõistlikule kaugusele. Poolel teel tuli meelde, et pilti peab ka tegema. Iphone sai surutud kindlasse strateegilisse kohta ja nii ma kose taha ka jõudsin. Võtsin ikkagi natuke veerohkema kohe kui mõned teised leidjad. Sain lõpuks vaevaga mõned pildid nii siia kui Instasse. Nautisin mõni hetk veel vaadet ja seejärel ilmusin mugude vaatevälja. Õnneks ei kuulnud nende kommentaare ja loodetavasti keegi 112 ei helistanud.
Tükk aega kogusime julgust enne kui väljakutse vastu võtsime. Kui tehtud sai, siis öeldi, et vesi oli soe. Eks sinna pugemine ongi psühholoogiliselt kõige raskem osa. Aga nagu ühele korralikule aardele kohane, on sellel aardel ka valvur - saarmas. Väle tegelane. Mitte sekundit ka ei püsinud paigal, et saaks korralikult pildile. Täname toreda väljakutse eest!
Kui enne arvas mu ameerika tädi, et ma olen veidi imelik, siis nüüd olen tema meelest ilmselt täiesti segane. Vaatamata väikesele vihmale turnisin kose taha, ise täiesti riides. No aga üle poole süüst on tädi õlul, sest kui ta poleks tahtnud pargis jalutada, siis poleks ma täna mingil juhul Keila joa juurde jõudnud.
Igatahes märg oli, libe oli, põnev oli... ja õnneks olid kuivad riided autos. Nii et kõik läks hästi. Aitäh!
Tegime Karliga ühe pildistamistuuri Keila-Joal ja see aare tundus ideaalselt sobivat sellise retkega. Praegusel aastaajal on kose taha ronimine üsna jõukohane ettevõtmine, kuid telefoni/fotoka kaitsmine vee või libedal pinnal kukkumise eest lisab siiski teatavad füüsilise pingutuse lisapunktid ;)
Praegusel aastajal saab kose taha pugedes ainult veidi märjaks, kevadepoole pole kuivalt lootust pääseda.
Nonii, nonii. Matkaseltskonna hommikut veetsime siin kolades, suutsin nakatada tõsiselt ühte isikut geopeitusega, edasi suundusime ilma aardeta Peeter Suure merekindluse tunnelitesse. Aga siin sai päikese käes mõnuga aega veedetud, vesimünti kõik kivide vahed veel boonusena täis ja neid toppisime endile ninasõõrmeisse, et oleks hea hingata. Pilti ise ei teinud, vahetasime üksteisega telefone ja siis tegime need pildid. Ainuke koht, kuhu mahtusime, oli suht väikese veevooluga praegu. Sai ainult vähekene märjaks. Jälle mõnus käik siin, siiani olen 1. jaanuaril alati siia sattunud, esimest korda suvel.
Mõni aeg tagasi käisime piilumas ja olukorraga tutvumas. Nüüd oli varustus kaasas ja pilt sai tehtud, tänud.
Ega väikene kahtlus oli kohe et kuivalt nulli ei saa. Proovisime siiski ühelt poolt ja siis teiselt poolt. Ujumiseks polnud meist keegi valmistunud. Korra oli isegi m6te ennast suspensioonide peale v6tta, aga kuna veekindlat kaamerat nagunii kaasas polnud siis piirdusime seekord vaid vaate nautimisega. On ju teine kodule nii lähedal ja saab iga hetk tagasi tulla. Järgmine kord lubas Leanne ka bikiinid kaasa võtta. Et siis järgmise korrani ;)
Enne äikest sai ka sealt läbi põigatud, sellel hetkel juba kergelt tibutas aga see oli selline vihm mis märjaks ei tee. Aga sealset rahvast see ei heidutanud, sellised fotoshoodid käisid, kes mis poosis ja mõni jõudsis kõik kohad läbi käija. Otseses mõttes kõik kohad, üleval eri kohtades, all iga võimaliku kivi peal nii, et teine chikk telefoniga jooksis järgi ja muutkui klõpsis. Mõtlesime, et no kas tõesti paarist pildist ei piisa siis? Igatahes kui fotosesioonid läbi said ja rahvas lahkus hakkas juba sadama. Kiiruga läksin tegin ka oma selfi ära nii, et keegi ei näinud :D Milline see täpselt õige koht olema pidi ei tea. Loodan, et selle pildiga jäädakse rahule :)
Plaanisime jalutuskäiku ja sihiks sai võetud Keila-Joa üks multidest. Aga visates pilgu GC lehele nägin, et oli tekkinud üks uus aare. Loomuliult alustasime siis väikesest kümblusest joa taha ja jätkasime edasi multiga. Oli üks mõnus turgutus, aitähh.
Kõik virtuaalsed aarded võiks midagi sellist olla :D Kohapeale jõudes tegime alguses paar ilutiiru. Kõigepealt proovisin ma vihmavarjuga. See oli viga, sellega sai ennast ainult veel märjemaks teha. Järgnes pesuvoor. Jõudsin siis "peidukasse" (sai kõrini, et mina alati lapsega kaldal passin) ja sain aru, et pole siin hullu midagi, kõlbab beebi ka kaasa võtta. Madis andis mulle läbi veekardina lapse ja puges ise ka meie juurde. Pärast avastasin, et lapsel oli tol hommikul suurepärane mähkmevalik - nagu koopainimesele kohane :D Pärast parkla poole liikudes nägime mingit meest, kes meie pesuaktsiooni veidi imestunult vaatas. Aitäh ägeda aarde eest!