Tüüp: Virtuaalne aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Pikk ja kitsas rippsild üle Jägala jõe. Õõtsub ikka korralikult, eriti kui keegi ka vastu juhtub tulema.
Aarde logimiseks tuleb silla keskel olles pilt teha ja siia postitada. Ise ei pea pildile jääma, ainult vaade sillalt.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: ilus_vaade (5), soovitan (2), lastesõbralik (2), lastekäruga_ligipääsetav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8914J
Logiteadete statistika: 131 (98,5%) 2 3 0 0 0 0 Kokku: 136
Õõtsus tõepoolest. Arvestades minu kartust igasuguste kõikumiste suhtes, arvasid osad mu pereliikmed, et ega minust sillale mineku osas asja pole, et lähevad ja teevad pildi ise ära. Üllatasin aga kõiki, kaasa arvatud iseennast, oma julgusega siiski kõikuvale pinnale astuda. Minu tingimuseks oli ainult see, et kedagi teist sillal olla ei tohi. Ja ausalt - see ei olnudki kõige õudsem. Käisin lausa teisel kaldal ära, vaatasin golfiväljaku üle ja tulin vapralt tagasi. Minu arust sai ka pilt väga tore - vaade lõpmatusse. Aitäh, olime siin esimest korda ja väga meeldis.
Põnev koht. Ei olegi enne ületanud jõge rippsilla kaudu, milline on kontaktis jõe endaga. Üllatus oli ka see, et jõe teiselt kaldalt avastasin golfiväljaku.
Kunagi lapsena sai siia satutud-toodud vanemate poolt. Hilisemas elus oli tore "taaskohtumine" kui selle ükskord tsikliga sõites avastasin. Eelmine suvi sai ka siin tsikliga käidud, isegi pilte tehtud- kuid kõik olid sellised mida ei tahtnud enam üles laadida. Tulime siis uuesti, koht on ju imeilus! Üllataval kombel oli parkla puupüsti täis autosi. Sillal olles saime aru miks- kalamehed! Tänud!
Usun, et enamik silda külastavaid geopeitureid on terve mõistusega inimesed, kuid logisid lugedes selgus, et vähemalt üks seltskond pole seda olnud ning seega pean kohalikuna vajalikuks korrata üle, et sild ei ole turismiobjekt, vaid paljudele inimestele igapäevaelus vajalik jõeületusvahend. Hüppamine, jooksmine ja kõigutamine lõhub silda ning mõistlikud inimesed seda seal ei tee.
Saatsin Mirjami lennukile ja tulin valasin oma selle kuu viimase pisara. Täpselt keskele ronima ei hakanud. Veetase nii kõrge, et see osa oli märg. Valisin ohutu koha, kus pilti teha. Ehmatasin pardiparve kogemata minema.
Geojaht tõi siia. Siin saime ühe ägeda aardevalvurist boss-kassiga tuttavaks, kes nõudis pai igaltühelt, kes sillale läks ja tagasi tuli. Ega meiegi saanud mitte oma pass välja lunastada. Väga äge oli, aitäh.
Päris keskele küll ei tahtnud minna, aga pildid sain tehtud.
Õõtsus tõesti päris korralikult, aga kui on kuskilt ikka kinni hoida, siis pole hullu midagi.
Siia sillale minek võttis ikka omajagu julgus. Vesi jões oli hetkel piisava kõrgusega, et silla keskosa puudutas vett. Aga vaated, no lihtsalt võrratud ;)
Rippkõhtsild, nagu Kellakapp ütles, oli muljetavaldav. Sillalepääsul tekkis järjekord, kuna sildil oli kirjas, et minna võib viis inimest korraga. Lõpuks kui meie viiene punt sillale sai, läks selle vesises keskkohas lõbusaks hüppamiseks. Silla kõikumine tekitas paraja joodikutunde. Aga miskipärast tuli kohe meie kannul sillale punt vene keelseid inimesi ja kukkusid teise otsa jõudes sõimama, et mida me hüppasime. Ütlesime, et õppigu lugema, sildil oli ju selgelt kirjas, et 5 inimest korraga. Samas polnud seal kuskil hüppamiskeeldu kirjas. Oodanud siis oma järjekord ära ja läinud ilma hüplemata üle, mitte et ronid ise hädasse ja siis hädaldad. Ilus paik, mõru maik.
Kalamehi oli siin küll palju. Vaade oli ilus, aga sild oli omadega juba peaagu täitsa vee sees keskelt, õnneks saime kuiva jalaga pildid tehtud. Aitäh!
Polnudki varem siia sattunud. Kalameeste seas on see küll popp koht. Aitäh siia juhatamast.
Eks selle silla peal ole varemgi õõtsutud, aga nüüd oli siiatulekul selge eesmärk linnuke kirja saada.
Aitäh taas siia kutsumast!
Sulps - vallerii, sulps - valleraa. Palju erinevatest maailma maadest pärinevaid inimesi ületasid silda viiekaupa reas ja oh imede imet, tulid tagasi ka. Kes olid natikene rumalamad, kogunesid suurde punti ja said jalad märjaks. Teised aga jällegi hoidusid teineteisest eemale ja jalad jäid kuivaks.
Olen sellelt sillalt mõned aastad tagasi saanud väga kauni õhtuse pildi. Aga täna sai selline pilt. Sild ulatus keskosas veeni. Tookord varem küll mitte.
Õhtune jalutuskäik "rendikoeraga". Vaatasime veidike valgeid palle, nuuskisime niisama põõsastes ja muuhulgas proovisime üht üsna isemoodi auklikku ja kahtlaselt kõikuvat teed :o) Pooled meist mitte päris vabatahtlikult :P
Suured tänud siia juhatamast. Avaldas muljet nii rippsild, kui väikesed külateed aardest läände tagasiteel Tallinnasse
Jägala rippsilla olemasolust polnud meil mitte mingisuguseid teadmisi. Nüüd on ning väga äge koht. Kindlasti külastame tulevikus veel.
Virtuaalne aare? Kohas, mis on äge? No miks mitte! Jalutasime silla keskele ja klõpsisime selfi. Tagasiteel nentisime, et õõtsub täpselt nagu purjekal, seega meiesugustel merekarudel pole vaja isegi kinni hoida. :)
Väga vahva sild. Rippsillaga on mul juba lapsepõlvest saati kogemused ja neid ma pole kunagi kartnud, küll aga tekitab see õõtsumine ja lainetus silla all koheselt merehaiguse ja pearingluse. Kui ma olen üksi sillal, siis käin nii, et see ei õõtsu üldse. Sain kenasti keskpunktini, tegin pildid ja asusin tagasiteele. Olles vaid mõned sammud astunud, kui saabus ülemeelik seltskond. Jõudnud silla otsale, alustas esimene oma teekonda paari hüppega. Ma jäin kohe seisma. Õnneks nad taipasid, et mulle selline kargamine ei sobi, ja lasid mul kenasti kaldale jõuda ja siis ise panid jooksuga padavai silla keskpunkti. Kargasid seal nii, et vesi lainetas ja olid üliõnnelikud. Vot millega end tuleb lõbustada. :)
Silla keskmine osa toetus täitsa jõe peale ja mõnus õõtsumine oli ikka sees :)
Nii sild kui sellelt avanev vaade olid muljetavaldavad.Äge!
Väga tore. Sild veidike vees. Aitäh! Pilt on geocaching lehel
Pole iidamast-aadamast ühelegi rippsillale sattunud, seega alguses oli päris hirmus. Siis nägin mingit pardiperet toimetamas ja jäin neid jälgima. Kuna nad mind ikkagi ignoreerisid või ma lihtsalt ei meeldinud neile, hakkasid nad ära minema. Otsustasin ka ise lahkuda, ja oleks peaaegu juba pildistamise unustanud. Seega katsusin pardid ka veel pildile saada, aga noh selleks peab tagant järgi juba korralik teravsilm olema.
Sillal nalja sai kui sild 3 inimesega vette vajus ja katy ei tahtnud jalgu märjaks ajada aga ikka kiusasime teda natuke ja pilt ka tehtud
Jalutasin silla keskele ja imestasin looduse väge. Kui palju vett ikka siitkaudu iga jumala päev merre voolab. Sild ise oli keskkohast vee sees, kuigi kuiva jalaga on hetkel võimalik üle saada küll. Aitäh kutsumast, väga kaunis koht!
Täna oli suhteliselt kõrge veetase - silla keskkohas olid juba jalad märjad.
Mul ei olnud selle silla olemasolust enne aarde avaldumist õrna aimugi. Suur tänu!
Enne veel, kui saime auto nina kodu poole pöörata, tulime ja vaatsime ka selle silla üle. On ka siit kunagi üle jalutatud ja golfiväljakuid mööda edasi marsitud. Kui sellel korral ajasid mugud oma palle aukudesse, siis eelmisel korral istusid kaks mugu golfiväljaku tiigi jääl ja püüdsid kala. Suured tänud aarde eest.
Veetase jätkuvalt nii kõrge, et keskosa teeb varbad märjaks. Tänud peitjale.
Rannast tulles tegime väikese peatuse rippsilla juures.
Koht ammusest ajast tuttav, pilte ennegi tehtud aga kuna juba siinkandis olime, siis mõtlesime ikkagi ausa logi "kirja panna" :) Täname.
Kartsin et õhtul jään liiga ajahätta ning käisin täna päeval logimas. Töölt polegi mul siia teab mis maa ja söömiseks kaasa krabatud hiina nuudlid hingasin ka u 5 minutiga endale sisse :D; so mahtusin ilusti lõuna raamidesse. Aitäh lihtsa virtuaalse eest ilusas kohas :).
Käisime kiirelt silla keskel ära, tegime pildi ära ja liikusime tagasi, et jalgratturitele ruumi teha. Aitäh!
Täna oli veetase vallatult kõrge, kui ikka juurde ka pisut õõtsutada, siis saab varbad märjaks. Tore oli taaskord siin olla! Aitäh!
Üllataval kombel olin ka varem samma kohta sattunud. Nüüd ka isa kuklast silla keskel pilt tehtud.
Mõtlesime, et kuhu sõita, et saaks aardeid otsida ka siledate-rehvidega-sõitjatega ning suundusime siia. Eks siin sillal ole varemgi mitmeid kordi käidud geopeituse pärast, aga tore oli ikka. Tundub, et koroona on inimesed kalameesteks teinud, vähemasti parklat vaadates tundus nii. Meiega seda juhtunud poole, tegime mõned pildid ja väänasime rutškat edasi.
Tegime õhtuse motikatiiru ja alustasime siit. Autosid oli parklas palju, kuid teisi inimesi nägime väga vähe.
....../ )
.....' /
---' (_____
.TFTC . ((__)
.......... _ ((___)
....... -'((__)
--.__(()
Kunagi rogainil oli vaja üle silla punkt ära võtta, nüüd siis taas perega käidud. Väga ilus vaade oli, kalamehi oli palju. Tänud peitjale.
Olime liiga optimistlikud arvates, et kedagi sillal pole. Parklas oli ca 20 autot, aga õnneks oli rahvas kuskil mujal ning mahtusime veel silla keskele pildistama. Sild oli põhjapidi vees ja suure hooga tatsates pritsis vett läbi ka. Päris huvitav jõeületus. Tänud siia juhatamast!
Silla keskosa tundus kahtlaselt vesine, kuid kummikuid siiski vaja ei läinud, saime üle. Vaade oli saabunud pimeduse tõttu pisut piiratud. Tänud, vahva koht.
Kui mina oma kerega üle silla läksin, siis vajus silla keskosa kergelt vee alla. õnneks siiski vaid napilt. Aitäh peitjale.
Keskel sai tõesti jõkke astuda. Küll täna nii vähesel määral, et tallast üle ei tulnud.
Vesi veel üle matkasaapa ei tulnud, aga silla keskkoht sai jõega kokku. Tänud
Oleks sild pisut laiem olnud, oleks ehk drive-in olnud. Aga egas midagi, kõmpisime keset silda, panime seljad vastakuti ja siin see tulemus ongi: mina ülesvoolu, Liisi allavoolu. Tänud!
Uudistasime mööda jägala jõge erinevaid punkte läbi. Tegime siis siingi peatuse. Vanem poiss oli eelmisest käigust alles väsinud ja otsustas selle kähkuka ajal autos oodata. Ühtlasi hoidisime ka silmad lahti, et ega keegi kuskil kalamarja näppamas ei ole. Kalamehi oli palju aga kõik leotasid kõigest ussi, ehk midagi kahtlast ei tuvastanud. Aeg oli sillale ronida. Esimese hooga üllatusin sellest, et sild puutub vastu jõge, polnud sellist pulli varem näinudki. Alles hiljem logidest järgi vaadates, sain aru, et see siin täiesti normaalne nähtus. Vudisime meiegi siis vee kohale hõljuma ja tegime paar klõpsu.
Tänud.
Selliseid aardeid saab võtta ka suure seltskonnaga, ilma et su käitumine kahtlane tunduks.Käisime Jägala joal ja rippsilla juures. Õnnestus näha, kuidas mootorpaat silla alt läbi mahtus.
Tänud aarde eest!
Sellise saju ja tuulega ei aja geopeitur isegi koera välja vaid läheb ise. Keset jõge sillale kiikuma.
Lööpasin veel siia ka. Kolm uudistajat olid ees. Mind nähes läksid edasi, teisele kaldale ootama. Läksin tegin pildi ära,kartsin et pean varbaid kastma nagu eelmised aga ei. Ju ma siis ei olnud nii raske, aga kõikus ikka hästi. Suured tänud peitjale aarde eest.
Veetase oli päris kõrge, aga varbad veel märjaks ei saanud. Muidu nii kartlik õde, kes hommikust peale hädaldas, et tema ei julge sinna peale tulla, käis üle silla ära. Aitäh.
Sel päeval toimus BMW International Golf Cup 2019 finaalvõistlus, mille võitja sai priipääsme rahvusvahelisele BMW golfivõistlusele.
Tulime karuonuga ratastel ühelt poolt ja lahkusime teiselt poolt. Meenutasime arhiveeritud EGCC aaret. Ta ju alles aga ligi ei pääse. Käisime uurimas ka abivahendi asukohta. Sattusime golfi võistluste keskele. Bemme olid greenid täis pargitud, pallid tuhisesid, kohtunikud jälgisid. Ei leidnud me enam ühtki võtit. Aga see eest .............. (pildi upitan moblast siia juurde)
Korduvalt külastatud, kuid sellegipoolest väga kaunis koht. Tänud!
Ikka päris hirmus sild, aga täna meie raskuse all õnneks veeni ei vajunud ja saime kuiva jalaga edasi-tagasi käidud, tänud juhatamast!
Antud sild on igati tuttav. Jägalal on meie lemmikud seenekohad, eelmine sügis sai ikka mitu-mitu nädalavahetust seal metsades veedetud. Logisid vaadates selgus,et täpselt 299 aaret on leituks saanud. Eile teel Rakverre sünnipäevale sai seega üks peatus tehtud ja 300 logi ongi lugemas,juhuu. Neli aastat on aega läinud. Eriline rippsildade fänn ma millegipärast lapsepõlvest pole, pigem suhtun kerge hirmuga. Aga aitäh aarde omanikule, olen suur virtuaalsete fänn ja koht on külastamist väärt! :)
Kui me juba siin kandis olime, siis tulime ka Jägala rippsilla juurde. Jasper kukile ning väikese jalutuskäigu tulemusena olime vajalikus kohas ning klõpsisin paar pilti. Aitäh siia taas kutsumast!
Teel Suveseiklema. Jälle tuttav koht. Jälle meeldiv kogemus. Aga seekord polnud mitte üht teist hingelist. Saime rahus "otsida". Kusjuures, ma leidsin enne "nulli" jõudmist boonusaarde - logirull sees ja puha :-D Minge kaege ise perra. Väga palju logisid lisaks ei mahu ja ega oleks ausalt öeldes sünniski.
Tegime kohustuslikud pildid ära ning suundusime Liivakarjääri hooldama ja uusi geokuritegusid sooritama. Aitäh siia tagasi kutsumast!
Leitud ühel ilusal suvepäeval teel Suveseiklusele. Kena vahepeatus, aitäh!
See oli meie rattamatkakese ajendiks. Igati äge vaatamisväärsus. Keskmine sillaosa on poolujuv ja õõtsus mõnusalt kui mootorpaat silla otsa alt läbi sõitis.
Kõlgutasime küll sillal jalgu ja meeles oli ka, et peab miski pildi tegema aga see pilt ei vasta nõuetele. Seega ei leidnud.
Sild oli juba varasemast tuttav, aga koht on kena, kahjuks ei olnud aega seal seekord pikemalt ringi vaadelda. Tänud juhatamast!
Maasturi seiklused yle elatud käisime veel punakivi rannas ennast kastmas. Ennem kojuminekut ja pimeduse saabumist oli just parasjagu aega et tegime siin oma tänase viimase vahepeatuse. Silla keskosa oli otsapidi j6es. Pani täitsa m6tlema Aimi logi peale et milline vaate pilt siin talvel v6i kevadel suurveega olla v6ib. Vesi oli klaassile nagu peegel. T6esti kaunis koht millest ilma geopeituseta poleks arvatavasti teada saanudki. Tänud kutsumast cheers
Kaunis tuulevaikne ja päikseline õhtu rippsillal. Tänud peitjale.
Õnnis õdus õhtu. Vesi on üsna kõrgel. Sillal astumisest hakkas sild vaikselt kiikuma ja laine laksus sillalaudade vahel. Põrand märg. Aga vaade peegelsiledale veele oli võrratu. Tänud siia kutsumast! Pole esimene kord geopeitusemängus, vast ei jää ka viimaseks :)
Näitasin Elvele ja Oliverile ka seda silda. Mõnus, rahulik ja vaikne oli siin - päike paistis, tuult polnud üldse. Veetase oli nii kõrge, et silla keskkoht oli natuke vees ja silda kõigutades tuli vett ka veidi silla peale.
Ööks murenes päev ja mööduv lõplik näis. Viimne samm sul hävines udus läksid ja mulle vaikus vaid jäi.
Huvitaval kombel ei olnud meie siia sillale veel kunagi jõudnudki. Aga tõepoolest, nii nagu see rippsild siin on praegu ja on olnud läbi aegade oluline transporditee paljude inimeste jaoks, on seda kümned ja kümned rippsillad üle Eesti. Ka minu kodukandis mitu sellist, mis võimaldab inimestel vähendada oma igapäevase teekonna pikkust (kümnete) kilomeetrite võrra. Juhuslikel turistidel ei tasu sealjuures unustada, et tegu ei ole järjekordse vaatamisväärsusega nende tripil, vaid reaalselt eluks vajaliku objektiga.
Jägala rippsild on küll vist pikim omataoline, mida olen näinud. Pikkuse tõttu on sild keskelt ka üsna madalale vajunud, palju ei puudu, et puutuks vett. Mõnel teisel aastaajal kindlasti puutubki.
Täname kutsumast silda vaatama!
Erinevalt paljudest eelnevatest logijatest, pole mina siin varem käinud. Esimesi samme tehes käis pea veidi ringi aga keskele siiski jõudsin. Täitsa teistmoodi kogemus ööpimeduses.
Peaks olema minu 6. kord siia silla peale sattuda geopeituse aarete ja geotuuride raames. Niisama muguna pole veel asja olnud. Viimane kord kui käisin, siis astus kalamees, enda raske varustusega, jala läbi plangu. Täna oli ümbrus üllatavalt vaikne. Vaid ühed sommid tagusid valgeid pallikesi auku. Aitäh aarde eest!
Rattamatka raames ületasime täna selle silla siin kaunis paigas. Ülesvoolu jääv rippsild kahjuks nii hõredaks jäänud, et seal pidime pisut allavoolu jäävat kindlamat silda jõe ületuseks kasutama ;) Tänan.
Hommikune möödasõit viis siit mööda. Sai kah silda proovimas kädud.
Muideks vähemalt üks selline sild on veel sellel jõel umbes 8km ülesvoolu.
Peale mäeotsa ronimist oli hea mäest hooga alla silla juurde laskuda. Sillal nautisin vaadet, tegin vajalikud ülesvõtted ja edasi. Tänud.
Õhtune päikeseloojang sillal. Huvitav oli see, et täna oli golfiväljak mängijatest tühi.
Viimasel ajal olen kuidagi sattunud sinna sillale ja saanud nii öiseid, kui päevaseid pilte. Tänan uuesti kutsumast :)
Kaks härrat parasjagu jooksid sillal ning pidime kahe käega kinni hoidma, et sillalt vette ei pudeneks.
Seda jugala - jägala äärset on saadud viimasel ajal nii palju trollida, et hakkab kuidagi koduseks juba muutuma. Päris millimeetri pealt silla keskele ei hakanud trügima. Kohalikud plixid tegid õhtust ujumise tuuri ja kila - kola oli veidi pilla - palla :)
Kerge õhtune jalutuskäik juba varasemalt tuttavas kohas, tänud.
Täitsa huvitav koht. Vähemalt midagi uut ka tutvustav virtuaalsete seas. Aitäh!
Kange tahtmine tuli see aare esimesena logida, kuigi võib-olla natuke sohimaik on asjal juures. Esiteks pole pilt tehtud päris silla keskel olles, teiseks oleme seal ise ka peal, kolmandaks on pilt päris aastast 2008 ja neljandaks olen seda tegelikult juba ühe aarde logimisel siin kasutanud. See sild on mulle aga ilmselt tuttavam, kui see kõikidele siinlogivatele geopeituritele kokku kunagi olema saab. Kaheksast kooliaastast, mil iga ilmaga sealt mitu korda päevas üle käidud sai, on nii mõndagi meeles. Sügistormid ja peaaegu üle kummikusääre ulatuv vesi ja talvel jää sisse külmunud sild koos hirmuga, mis saab siis, kui kevadel sula saabub.. Nii mõnigi kord läksid koolis mõtted õppimise asemel sellele, et kas õhtul ikka koju saab. Tahan külastajatele südamele panna, et see pole mitte turismiobjekt, vaid paljudele inimestele igapäevaelus vajalik ning igasugune sillal hüppamise ja jooksmise soov tuleb kohe eos lämmatada.