Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Batjuška 14 leidis endale koha Nina külas Peipsiääre (Alatskivi) vallas Tartumaal.
Esimesed andmed külast pärinevad 1582.aastast (Noss Derevnja). Nina küla on nime saanud järve ulatuvast ninakujulisest kaldajoonest. 17. sajandi teisel poolel kujunes Ninal välja püsiv vene küla, millel on tüüpilise vene küla jooned: elamud asuvad fassaadiga tänavajoonel ning paiknevad ümber suletud hoovi, kuhu pääseb katusega hoovivärava kaudu. 2000.aasta rahvaloenduse andmeil elas külas 131 elanikku. Nina küla üheks vaatamisväärsuseks on järve suubuv kiviseljak, mida rahvasuus kutsutakse Kalevipoja sillaks. Muistendi järgi olla Kalevipoeg kandnud suure hulga kive kokku, et Peipsile silda ehitada. Sild olnud aga pooleli, kui torm selle purustanud ja kivikülvi järele jätnud. Kalevipojal aga tulnud ikkagi sammuda läbi järve, kus talle vesi olevat ulatunud poolest kehast saadik. Nina küla on kuulus ka kevadistel jääminekutel tekkivate jäämägede poolest.
Nina Jumalaema Kaitsmise kirik asub Peipsi järve läänerannikul. Õigeusu pühakoja avamine Nina külas oli seotud vanausuliste laia levikuga Peipsi järve kaldal Mustvee ja Kallaste kandis. Vene elanikkond ilmus siiakanti XVII sajandi lõpul. Põhiliselt olid need Venemaalt põgenenud vanausulised, kes toetasid Feodossi suunda ning otsisid pääsemist Vene impeeriumi võimude tagakiusamiste eest. Pühima Sinodi määrusega 21. jaanuarist 1824 avati Nina külas kui Peipsi-äärse piirkonna keskuses õigeusu kogudus ning anti luba kirikuehitusega algust teha. Sinodi ülemprokuröri Nina küla kirikuehitust puudutava ettekande servale kirjutas keiser Aleksander I resolutsiooni: “Nii olgu. Aleksander”.
8.aprillil 1824 asetati Jumalaema Kaitse kivikiriku nurgakivi maatükile, mille oli kinkinud kohalik suurmaaomanik paruness Stackelberg, kes annetas ehituseks ka 1000 rubla ja 20 000 tellist. Kiriku projekti töötas välja Pihkva arhitekt Jabson, ehitust juhtis aga riigikassa vahenditest töödeülem Jefimi Rumbaltsev. Ehitust toetasid ka vabatahtlikud annetajad, kelle hulgast võis leida isegi kohalikke luterlastest mõisnikke, ja see läks maksma peaaegu 35 000 rubla. XVIII sajandi ikonostaasi annetas kirikule Pihkva, Liivimaa ja Kuramaa piiskop Mefodi (Pišnjatševski). Kirik pühitseti Jumalaema Kaitsmise kirikuks 5. novembril 1828.
Kirikukoolina 1847.aastal loodud kool tegutses külas 1973.aastani.
1827.aastal ehitatud ja 1908.aastal ristikujuliseks laiendatud õigeusu Jumalaema Kaitsmise kirik, kus leidub 18. sajandist pärit ikonostaas, ning aastal 1936 rajatud raudbetoonist Nina tuletorn. Pühakoda seisab kaugele järve ulatuval kõrgel neemel, millest tuleneb ka aleviku nimi – Nina, ning hakkab juba kaugelt silma. See on alati olnud pühaks majakaks meremeestele, kes viibivad rahutu Peipsi järve vetel. Seepärast ongi see pühakoda pärimuse järgi pühendatud ristirahva Jumaliku Eestkostja Kaitsele.
XX sajandi algul laiendati pühakoda oluliselt kõrvalaltarite juurdeehituse arvelt. Vasak kõrvalaltar pühitseti 1917.aastal püha piiskop Nikolaose auks ning selle ikonostaasi kirjutas ja paigaldas meister F. Rookso. Parema altari pühitses Käteta Tehtud Pühakuju auks 14.detsembril 1926 Narva ja Irboska ülempiiskop Jevsevi (Grozdov).
Kirikut kasutab Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Nina Jumalaema Kaitsmise kogudus.
Kirik on 1997.aastast arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.
Enne aarde otsimist tee väike jalutuskäik kiriku ümber ja võimalusel ka sees.
Aare on peidetud kirikust ja tulepaagist eemale, mitmeharulise puu külge. Lühemad peavad ilmselt kikivarvule tõusma!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: ilus_vaade (7), vaatamisväärsus (2), soovitan (2), lumega_leitav (1), lõkkeplats (1), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1), kalastuskoht (1), ujumiskoht (1), telkimiskoht (1), piknikukoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC89RM6
Logiteadete statistika: 112 (100,0%) 0 13 1 1 0 0 Kokku: 127
Olime valmis juba alla andma kui lõpuks nägijaks saime. Aare tegelikult lihtsamini leitav kui eeldasime nähes seda puud ja ümbrust. Täname aarde eest!
Enne kui Katsejäneste sündmus peale hakkab, teeme mõned kiiremad tiirud ümbruskonnas. Kuna juhtus olema ka Peipsi toidutänava päev, siis oli vaatamist palju. Sõitsime kõige kaugemale ja hakkasime sealt tagasi tulema. Siin oli kohe palju, mida uudistada. Toidupuhvetid, batjuška ja järv. Aare kuiv ja korras. Aitäh!
Täitsa tore koht. Võttis veidi aega leidmine ja jube palavaks läks juba ilm. Võtsin jope seljast ja uurisin ja puurisin. Ükshetk nägin sisalikku, mida pole ammu kohanud. Lõpuks läksin veidi kaugemale ja siis sain nägijaks. Aitäh!
Kuna piirivalvajad olid oma autonina täpselt aarde suunas keeranud, siis sai nende valvsa pilgu all logimisprotseduur tehtud. Tänud aarde eest!
Siin kaua ei läinud kuniks seltskond märkas aaret.Tänud peitjatele.
Kuna kevadkoristus on ukse ees, siis lisan siia igaks juhuks märke, et aare saab korrastatud vahemikus 27.05-02.06. Kerlulli ausõna.
Tegime väikese sõidu linnast välja. Hetkel on Peipsi ääres lahedad jääkamakat. Tegemist on väga nunnu aardega, mis vajab pisut hooldamist. Aitäh peitjale!
Nüüdseks on aare sulanud aga asub vees.logirull loetamatu kapsas.
Ei ole paraku ajutiselt kättesaadav. Aare on tervenisti jäässe külmunud ja lisaks imetlemisele ei õnnestunud ka abivahendiga aaret kätte saada. Tuleb tagasi tulla.
Mõnus paks lumi oli ja ilgelt rõve tuul. Liisi isegi keeldus aardeni tulemas ja otsustas külmetada kõrgemal. Ma otsustasin, et tuulates aarde järele on soojem olla ja seega jäi mulle aarde leidmise vaev. Logimiseks jooksin ikka Liisi juurde ja tagasi - lihtsalt sooja saamise eesmärgil. Ega täna ei hakanudki neid sibulatee aardeid väga rohkem otsima. Sõitsime kogu sibulatee niisama läbi aga lumega tuulama ei hakanud. Aitäh.
Mõnus kohake, katsusime Peipsi veetemperatuuri ka ära. Aitäh!
Aitäh aarde eest! Logisime ja seejärel maiustasime kalaga.
Siin oli mõnus rahulik koht paari rääbisega maiustamiseks.
Tänan peitmast.
Uhh, otsisime siin tükk aega, kuigi aare oli silmadega leitav ;) Kena Batjuška meie Batjuškate kogusse jälle.
Taas auto keelumärgi juurde pandud ja logima mindud. Tänud peitjale.
Tohuvapohu mainitud jõmpsikad on teadlikud sellest peidukast ja Nina kordoni juures nad küsisid minult, et kas ma tean ka seda kohta siin. Seejärel tutvustasin natuke Geopeituse mängu neile.
Topsi kättesaamiseks tuli tõesti veidi sirutada. Ühel Kalevipoja poolt vette paigutatud kivil seistes saime ka järvevee ära katsuda. Kiriku ümber tiiru ei teinud, vaatasime eemalt. Aitäh peitjale!
Selle Batjuška juures otsisime ei tea mida ei tea kust, aga tegelikult asi ikka väga konkreetne ja hästi nähtav. Probleemiks oli veel trobikond lapsi, kes natuke eemal kivi peal turnisid ja meid ikka huviga jälgisid. Jätsin Siis Katrini aardega tegutsema ja ise läksin koeraga laste nina alla mängima. Lasin teise lahti ja mängisime pulga viskamise äratoomise mängu, aga vahetevahel ikkagi ekslesid laste pilgud seal puu otsas kõõluva tädi poole ka. Hiljem kui eemaldusime, jäime natuke varjunult vaatama, et kas võtavad midagi ette, aga nad lihtsalt lahkusid küll sealt kivi juurest, aga aarde peidukale ei lähenenud. Ju siis õnneks niipalju huvi ei äratanud. Tänud peitjale järjekordse imearmsa Batjuška tutvustamise ja aarde peitmise eest.
Natuke akrobaatikat on kohustuslik osa mis ikka ja jälle enne leidmist teha tuleb. Hõbedast konteinerit enam pole, ainult kuldne oli pesas.
Saabus info, et nullis on nüüd võimalik leida lausa kahte konteinerit (hõbedane ja kuldne). Kui keegi läheb ehk lähiajal aaret leidma, siis annan loa hõbedane konteiner (vanem variant) nullist eemaldada ja teha sellega, mida iganes parimaks peate. Niikaua kuni ise jälle kontrollima saan minna, aktsepteerin logisid muidugi emmas-kummas :)
Tagasiteel Geojaanipäevalt oli meilgi õnne siisakanti sisse keerata. Aitäh
Aitäh aare eest! Konteiner on lahe, aga logiraamatuks on paberirull, seega see ei ela talve üle vist..
Lahe batjuška onnike. Onni uks oli aga eest ära ja logirull kadunud. Asendasid ajutise paberiga. Talv on tulekul, palun aidake batjuškal uks ette panna. Idatormid viivad muidu terve elamisel batjakesel ära. Vaeseke!
Algul ei paistnudki aare silma, kuid teised geopeiturid aitasid hädast välja. Aitäh!
Kiriku juures olid uudistajad, aarde juures õnneks rahu ja vaikus. Piidlesime siit ja sealt poolt kuniks otsitav silma hakkas. Konteiner oli ilusti oma vahvas pesas. Aitäh!
Püüan juuni jooksul uue konteineri-logiraamatu viia.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Tänud peitjale!
Väga tore peidukas on ehitatud. Kahjuks on konteiner koos logiraamatuga kaduma läinud. Kokkuleppel peitjaga ei hakanud ise taastama ja peitja tuleb varsti ise üle vaatama. Konteinerit maast ka ei leidnud nagu varasem leidja.
Kui õige nurga alt läheneda, siis jääb ka aare ruttu silma.Aitäh.
Praegusel ajal on siin vaatamist küllaga. Järvelt on kevad vaikselt jääd kaldale lükkama hakanud. Kalurid oma kõikvõimalike imevidinatega ringi vuramas ning linnavurled jääskulptuure imetlemas. Aarde ümbes käib tihe siblimine. Logimiseks tuli kajakaks maskeeruda ning vaikselt oksal kükitada :D
Tänud!
Mere äärset ala valvas politsei. Tegime näo, et läheme lihtsalt jalutama. Möödaminnes logisime ka aarde.
Tänud
Siia aarde poole liikudus oli tee äär ning parkla mõlemad autosid täis, nii Eesti kui lõunanaabrite registreerimisnumbritega. Isegi üks suurem naabrite buss oli siin. Mõtlesime, et mis pagan siin küll sellise vinge tuule ja külma käes toimub. Kui jõudsime järve kaldale, siis oli selge, et järve peal käis usin kalapüük. Ei kujuta ette, mis summa see oleks, mille eest ma oleks nõus seal sedasi tundide kaupa külmetama, aga näe, seda tehakse lausa nii, et tullakse kaugelt kohale ehk makstakse peale. Nojah, igaühel oma lõbu. Ega paljud ei saa ka sellest aru, miks me neid karbikesi mööda maad taga ajame! :) Igatahes oli siin üks järjekordne tops meid ootamas ja õnneks leidsime selle mõistliku ajaga üles ja väga pikalt külmetama ei pidanud. Aitäh!
Viimane leidmata Batjuška, mis nüüd taaskord kättesaadav. Suur tänu jätkuvalt hoolsale peitjale! Minu jaoks täitsa esimene kord siia nina otsa ronida. Üldiselt on hea meel, et Kalevipoeg silda valmis ei ehitanud, teisalt jällegi väheke kahju, et minu isa nimi Kalev pole... Saare-aaretega saaks ehk märksa kergemini hakkama :P Eks püüan niipaljukest kui suudan, Peipsit ületades siiski tean, et pisut pean ujuma ka - päris poole kehani ulatuvast veetasemest siin ei saa rääkida :o)
Leitud. Lahe konteiner. Koht oli tuttav, käisin kevadel siin jääd vaatamas.
Tore teostus ning piirkond oli ka huvitav. Tänud siia toomast!
Oi kui kena "karbike". Täitsa nummi kohe. Aitäh peitjale!
Täna oli seal uudistamist omajagu,vahepeal sai ka logitud.Aitäh!
Toidutänava tõttu oli rahvast palju ja keset õue pelmeenibuss. Paned aga kaamera kaela ja teed sellise näo nagu läheks puu otsa pilti tegema, samas saad ka nime kirja.
Selle aarde juures saime paraja üllatuse, Batjuška ise oli peidetud korralikku nurgatagusesse aga autosid enne seda parklas oli nagu murdu. Pärast selgus, et kõik sabatasid siin Dumpling Truck foodtrucki, sellist järtsi pole ammu kuskil nägema sattunud... Kerlile ja Helle-Marile aarde eest aitäh :). Ja truckitoidu testimise võtan ka millalgi kindlasti plaani :).
Selle aarde juures olen kunagi ammu juba käinud. Küllap oli teine tookord jalutama läinud. Sellisesse kaunisse kohta on ainult rõõm lasta end mitu korda kutsuda. Seekord saime näha ka armsat konteinerit ja nimed kirja panna. Aitäh!
Astusime otsemat teed pidi aarde poole. Kõige pikem meist küündis selleni. Loona näitas oma kummikuid Peipsi järvele ja pärast piilusime ka kirikusse. Aitäh, et taastasid selle armsa aarde!
Peatusime siinsamas Nina Puhkemajas juba aasta tagasi, aga siis ei taibanud uurida, kas läheduses ka aardeid leidub. Tõsi, tookord oli ka megatuuline seal Peipsi ääres avatud nuki peal. Aga sel aastal otsustasime vea parandada ja leidsime aarde üsna lihtsasti, Aanika jaoks oli see esimest korda aaret otsida. Aarde läheduses ehmatas meid mahlane nastik, ju neid siis sealkandis leidub. Aitäh aarde peitjale!
Aare taastatud, muutus maastiku raskusaste ja aarde suurus. Pliiats kaasa!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Karp kadunud, püüan varsti asendada.
Nina kanti satume 1-2 korda aastas, seekord oli meeles ka aare üles otsida. Aitäh :) Jääpõõsad olid muidugi vaatepilt omaette.
Oi, siin kiriku ja surnuaia vahel on ikka noorena pidusid peetud ja saunast Peipsisse joostud! Samuti on küla teises otsas asuv kordon vägagi tuttav. Soe oli siia tagasi tulla ja rõõm, et koht on aardega tähistatud. Suur aitäh peitjatele! Imeilusal (ikka veel ju talve)päeval oli ka lust aarde ümbruses üks korralik üheinimese Teeme ära! läbi viia:) "Saak" vist polnud küll Peipsi kantud...
Aardele lähenedes paistsid esmalt kalamehed ning mõttes juba loobusime otsimisest. Õnneks selgus, et nad olid oma asjadega nii ametis, et ei märganud midagi. Kiire ja loogiline leid.
See oli nüüd küll suurepärane kohaleid, kuhu varem sattunudki polnud! Eriti kena muidugi sel talvekarva kevadpäeval koos jäälillede ja tuulevaikusega. Naljakas, Tartus tahtis tuul peaaegu minema puhuda, aga siin hakkas päikese käes täitsa soe kohe. Lained loksusid vaikselt ja nii mõnus oli. Paar uudistajat oli veel lisaks, aga õnneks ei seganud keegi kedagi eriti. Karp oli jah üsna avalikult, aga see koht peab kindlasti aardega tähistatud olema. Aitäh!
Siia oli selle autoga lausa lust lumisel teel rallida, sain lumepilve ikka korralikult üles.
Jalutan ja näen, et ohhoo geopeiturid tulevad teistpoolt Batjuškat. Samas näen, et jäljerida viib ka täpselt aardeni. Hetk hiljem selgus tõsiasi, et ei olnud need geopeiturid ja jäljed läksid puust veitsa eemalt ja logiraamatus ei olnud täna ühtegi kannet. No ei näinud ma mitte kedagi kogu päeva jooksul. Õhtuks olid sõnad puha üle, sest kellegagi terve päev polnud rääkinud.
Tagasiteel korjasin kingiks peotäie pajutudusid aga nendega on ju alati nii, et eelamt vaadates on ilusad ja palju aga kui võtma hakkad, siis nagu rääbakad.
Tänud, kas Batjuškateks kutsutakse kõiki Vene Õigeusukirikuid?
Aarde otsinguiks valisime sobivaima aja. Pühapäev, vahetult enne jumalateenistust. Tänav oli tihkelt autosid täis pargitud.
Peale logimist oleks võinud ka proovida seltskonda sulanduda aga igaks juhuks ei läinud ikka. Oleme me ju mõlemad ikka paganad ja keegi võiks pahaks panna.
Tänud!
Vahel on nii vahva, tuled tuttavasse paika ja vaatad aaret otsides hoopis teise pilguga piirkonda. Siin nii oligi. Juba kaugelt nullile lähenedes hõiskasin, et seal see aaret peitev objekt paistabki. Tuli meelde ka kevadised jääkamakate otsas turnimised. Seekord küll sai ainult pisut rannas jalutada, sest tuul tahtis lausa mütsi peast viia. Aitäh peitmast!
Potentsiaalne peidukas paistis juba kaugelt ja kohale jõudes selgus, et seal ta oligi. Uskumatu, kui jäiselt lõikav üks sügistuul olla võib. Aitäh peitjale.
Ei ole vist Peipsit kunagi nii siledana näinud. Ja sellesse kohta ei olnud ka varem sattunud. Aare korras, aitäh.
Sibulatee kohvikutes sai käidud ja templid kogutud. Enne koju pöördumist tahtsime veel ühe aarde ära võtta. Siin oli väga rahulik ja mõnus logida. Pärast logimist uudistasime rannas ja korjasime pisikesi teokarpe ja rannakarpe. Täname!
Sibulatee kohvikute päeval oli Nina külas palju autosid. Meie ees sõitev vavanapapi otsustas mingil hetkel keset ristmiku seisma jääda ja otsustas paar minutit, kummale poole ta keerata soovib. Mööda ka ei saanud ja autode rivi selja taga hakkas järjest suurenema. Viimaks jõudis otsusele ja vabastas ristmiku. Saime edasi sõita. Kiriku juures ei olnud ülemäära palju rahvast ja aarde juures mitte kedagi. Leid tuli ruttu. Aitäh.
Batjuška uksed olid lahti aga sisse ei hakanud, sest ukselt paistsid mammid tegevat mingit veidrat koreograafiat ja laulsid arusaamatus keeles palvuseid. Sportlikes riietes geopeitur sinna vahele oleks sobitunud sama hästi kui kaelkirjak antarktikasse.
Jalutasin siis aarde poole. Koht oli selle aasta kevadest tuttav. Just siia kuhjusid jäämäed, mille otsas sai turnida ja fotosessioone teha. Isegi vähe harjumatu oli siledat merd (jah, Peipsi on järv) näha. Rannik nägi siiski väga ilus välja. Veetemperatuur ujuma ei kutsunud. Panin nime kirja, korjasin mõned kaldale uhtunud klaasikillud ja jätkasin oma päeva. Aitäh!
Sibula tee seljataga jätkasime piirkonnaga tutvumist mõõda rannikut üles poole. Leid tuli kiirelt. Tänud.
Kuidas sõidab geopeitur Valgesoost Tartusse? Ikka Peipsiäärset mööda, peaaegu Mustvee kaudu. Mõtlesime, et siin saame vast vähe lihtsamaid aardeid, kui eelmine Kae perra. Eks suures plaanis nii oligi, kuigi Sibulateed tuli sõita mitu korda, sest lõunapoolseima vahepunkti unustasime ära. Siinne Batjuška oli vähemalt kena vee kaldal, kerge jalutuskäigu kaugusel ja meiesugustele parasjagu hõlpsasti leitav.
Aitäh peitjapaarile selle eest! Aare korras.
Puhkuse esimese osa viiekümne neljas aare. Esmalt parkisin end kiriku ette ja jalutasin ringi, tegin paar pildiklõpsu ja no minu jaoks on laste mänguväljak kirikuõuel ikka liig. Edasi sai nimi vihikusse ja mõtisklesin, et kas see karp siia ikka pikalt jääb püsima - täpselt selline mõnus ja hästi ligipääsetav koht, kus väiksematel võiks turnida meeldida. Aga elame näeme.
Ilus koht, mõnus järvevees sulistada, kena majakas - mis sa hing veel ihkad?! Oot-oot... jah, vähem jalgrattamatkajaid selleks ajaks, kui logida proovid :D Lõpuks siiski õnnestus, peitjale aitäh! (Ega me siiamaani päris kindlad ei ole, kas ratturid olid mugud või ootasid oma hiilgehetke aarde lähedusse pääsemiseks.)
Tänasel päeval ei saanud googlega sõbraks. Päris mitmel korral juhatas: Mine sinna,ei tea kuhu,too seda ei tea mida. Nii siis pidimegi üle poole kilomeetrise matka ette võtma. Aga ega see nüüd halba ka ei teinud. Tänud peitjale aarde eest.
Tänu mugudele saime kõigepealt pisut Peipsit imetleda ja tuletorni uurida, mõni jõudis isegi heegeldada;). Tänud.
Väljamaa keelt kõnelev rahvas oli siin liikvel, tuli oodata aega, et nad oma kulgemistega kaugemale liiguksid. Tänud peitjale.
Mere peal oli tuul nii kõva, et tahtis pikali puhkuda.
Kunagi käisime siin puhvetite päeval. Tohutu rahvamass oli kohale tulnud, tookord käisime ka kirikus.
Kevadel käisime siin rüsijääd vaatamas, seekord tõid siia erinevad aardemängud. Aitäh!
Varakevadel käisime just siin rannas rüsijäämäge vaatamas. Tänaseks olime plaani võtnud Sibulatee külastuse, et lahendada/külastada mängu "Eesti 100 aaret" punkte. Muidugi olid ka plaanis sellele teele jäävad geopeituse aarded. Nina oli meil juba tuttav, nii Batjuska kui tulepaak. Nagu vanale tuttavale tuleks külla. Kui kevadel sai hüpatud mööda jäävangis kive, siis nüüd püüdsime rannamõnusid nautivate puhkajate huvi mitte äratada oma imeliku põõsasse pugemisega. Tänud siiakanti aaret peitmast! Siin on veel palju toredaid paiku avastada.
Tänane päev läks mul kuni õhtuni miinuses. Mitte geopeituse mõttes, igas mõttes. Suvine kuumus hakkas juba raugema ja aktuaalse kaamera alguseni polnud enam pikalt aega, aga otsustasin, et üks mini aarderetk Alatskivi kanti kuluks ära ja lõin geomobiilile hääled sisse. Alatskivil mõtlesin alustada suplusega ja siis uurida, kas Turbasilla juurde ujumiskoha poolt paisjärve ka pääseb. Aga kui olin auto parkinud, kostis ujumiskohast püssipauke. Otsustasin, et loobun seekord oma miinuspäevale lisamast võimalikke kuuliauke, lõin oma geomobiilile jälle hääled sisse ja keerasin otsa Nina küla poole.
Ega ma gpsu suuremat vaadanud, teadsin, et kiriku suunas tuleb kulgeda ja vaatasin aarde täpset asukohta alles siis, kui geomobiil oli kiriku väravasse pargitud. Oh, polegi siin? A mingi 100m ma võin jalutada ka ju...
Kui autost väljusin tervitas mind järve läheduse kerge niiskus ja lõppevast kuumast suvepäevast õhkuv soojus. Päike oli silmapiirile vajumas ja punetas järve kohal. Kui aarde pesast välja võtsin istusin järvd kaldale suvekuumust õhkavale kivile logima. Lained loksusid vastu kive, taevas ja järvepind sulasid kauguses ühte... Ma imestan, et ma sealt üldse raatsisin püsti tõusta ja edasi sõita. Aitäh mu päeva plusspoolele sikutamast Kerli ja Helle-Mari!
Nädal varem olin sõitnud Jõhvist Tartusse mööda peateed ning imestasingi, et üldse Peipsi järve elu ei märganud. Nüüd sõitsin sama teed aga mööda aardeid ja nägin palju rohkemat. Täna oli väga tuuline ja ujumis isu ei tekkinud. Pole kunagi Peipsis ujunud, aga küll see kunagi tehtud saab. Aare oli kerge leid ja huvitav koht nagu Batjuškade puhul ikka.
Õhtul tegime Siimuga väikese ringi, mis algas selle aarde leiuga. Jalutanud oleme siin ennegi, tore, et nüüd on see vahva paik geokaardil tähistatud. Aitäh!
Palun väga vabandust, et ma teisse ei uskunud - mingi osa teist on ikka palju enamaks suutelised kui ma algselt arvasin, seda kahjuks mitte positiivses mõttes.
Aare ümber peidetud, uus koht 58°36'27.4" 27°12'35.7" Uus vihje: puu
Koordinaadid saavad esimesel võimalusel ka päises muudetud.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Alatskivi vanavaralaada järel otsisime ka mõned lähedased aarded üles. Koerad läksid järve poole jooksma, mina otsisin niikaua aardekarbi üles. Tõesti mingi kärarikas laager oli naabermajas. Tänud peitjale
Ümber kiriku jooksid lapsed ja võis oletada, et neil on suvelaager käsil. Samuti jooksid "isad" oma pikkades mustades hõlstides ja juhendasid lapsi, mida teha ja kuhu minna. Oletasin, et selle kiriku ümber on samuti rahu ja vaikus.
Aare tuli kiirelt välja, kuigi kohast, mida isiklikult väga sobivaks ei pea. Aga mul on läbi käidud teema, kus sain "peapesu", et miks kiviaeda aarde peitsin.
Ma magan iga aasta jää mineku maha ega pole neid kuhilaid siia uudistama jõudnud. Juuli esimesel päeval saan lihtsalt tuletorni imetleda. Lahtiseid kive oli tõesti rohkem kui mitu ja veidikese otsimise peale leidis heiki õige. Tänud!
Lahtiste kivide loendamine läks meil aia taha, kuid selle õige leidsime üles. Tänud koha tutvustamise eest!
Kena ja puhas kohake see Nina küla, hooldatud nii surnuaed kui ka kirikaed. Aga.... nüüd oli täiesti lahti juba KOLM kivi!!!!!
Sattusime muude jaanipäevategevuste seas Alatskivile kettaid lennutama ja kuna muu seltskond viibis, otsustasime väikse kõrvalpõike teha. Mihkel imestas, et kui me nii tihti siinkandis käime, miks me kunagi Peipsi äärde ei satu. No tõesti, häbilugu, tuleb meelt parandada.
Kohalik melu käis, proovisime vaikselt sisse sulanduda. Ühel hetkel märkasime, et ühel "kohalikul" on ka eTrex käes ja majakas tundub hirmus huvitav :)
Aitäh siia peitmast ja saagu neid veel!
Tulepaagi poole jalutades nägin kirikuaias mängivaid lapsi. Seda et pastoraadi (või kuidas iganes õigeusklikud seda nimetavad) aed on kirikuaiaga ühendatud ja et kirikuaias lastele mänguväljak on rajatud, teadsin ma juba varem (kuigi see tundub kümnekonna meetri kaugusel korrastatud haudadest ja pühitsetud maal veidi veider:)). Olen siin tulepaagi ümber platsil isegi luusinud erinevatel põhjustel mitmeid kordi. Viimati paar nädalat tagasi, et siia üks punktike tekitada, aga ei leidnud sobivat kohta. Tänud peitjatele, et nemad selle leidsid :)
Pika peitusemängu peale lastega, sain aardekarbi ikka kätte. Kui olin logi kirja pannud ja karbi kinni, ilmus pastoraadist (või kuskilt sealtkandist) üks noor naisterahvas lapsevankriga, kes hakkas last magama raputama, küttes käruga ümber tulepaagi, ise telefoniga intensiivselt kõneleds. Ma ei tahtnud oma tegevust paljastada ja pistsin aarde omale taskusse ning hakkasin arhitektuurihuvilisena telefoniga pildistades kirikule ringe peale tegema. Peale teist ringi polnud kedagi silmapiiril ning sain aarde peidikusse tagasi poetada.
FTF läks kirja kell 12.00 (reaalselt vist küll minutike varem).
Tänud peitjale ja pikka iga aardele!
Ja tänud ka selle eest, et Peipsi rannikul taas üks punktike lisaks on. Muidu ju Varnjast Omeduni suhteliselt tühi. Püüame üheskoos seda olukorda parandada ja inimestele tutvustada ka seda Peipsi äärset osa :)
Natuke imelik oli seal haudade vahel otsimine. Nägime ka pühakoja valitsejat ja temaga rääkides ei olnud tal midagi selle aarde vastu, aga mainis, et ärge haudade peal käige. Aitäh.
Tegevust kiriku ümber oli kohe palju. Kohalikud kogusid ilmselt homseks tulematerjali randa kokku. Kohale jalutades tabasin ilmselt teolt ka geopeiturid, lasin neil siiski rahulikult ära logida ning hängisin seniks posti najal kuni nad toimetasid. Kirikuhoovis kiikusid veel lapsed ja jalutas üks pildistav härra, tundus, et neid siiski igasugu kahtlased otsingud ei seganud. Igaljuhul sai õige kivi tõstetud ja karp leitud ning logitud. Olin kah omast arust neljas, aga ju siis mitte :) Tänud huvitavasse kohta juhatamast!
Väike geoväljasõit Alatskivi kanti. Nulli lähedal hängisid kohalikud aga meid nad suurt tähele ei pannud. FTF'i lootus oli pigem tagasihoidlik ja nii ka läks. Oma logi saime kirja alles neljandana. Imetlesime loojuvat päikest järve kaldal ja teel Alatskivi poole eriti julget rebasepoissi.
Parandan: olime tõesti viiendad või kuuendad.