Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 4.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur Hkoppel06, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
See aare juhatab teid Elva jõe ürgoru tehisrajatise saladustesse. Läbimõeldult minnes ei ole ohtlik, riskida ei ole vaja.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC89W9H
Logiteadete statistika: 58 (98,3%) 1 4 0 0 1 0 Kokku: 64
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Käisin kontrollimas, aare on tõepoolest kadunud. Millalgi kindlasti panen kohta uue aarde.
GC lehel kättesaamatu. Me seda ei teadnud, kimasime kohale ja mind saadeti teele sõnadega ,,Selle leiad kohe üles,". Tegelikkuses trööpasin ühest otsast teiseni välja ja veendusin, et tõesti pole siin miskit.
Käed sai natukene mustaks, aga muidu täitsa kerge leid. Aitäh peitmast!
Ronisime mõlemad nulli, mis iseenesest jah polnudki nii ohtlik, küll aga ohutuse nimel tuli ise ka vaeva näha - näiteks määrida ära oma sõrmed või kindad ja siis kiruda, et selliste sõrmedega ei saa ju pärast autos küpsist süüa! Aga ronida iseenesest meile meeldib, ühele muidugi rohkem kui teisele. Aitäh!
Aare käes. Ei olnud väga ohtlik. Lapsega ei hakanud riskima :P EVEJ
Ohtlik koht pigem aarde jaoks, kui nüüd reegleid ja pommiohtu rangelt arvestada.
Väljakutse vastuvõetud ja sooritatud. Esimesel katsel jäi momentumist väheseks aga teine katse õnnestus.
Ma sain vaevalt autost välja astuda, kui andre nagu orav juba nulli poole sööstis. Ma läksin talle veidi teist teed järele. Pistsime logi kirja ja liikusime alla tagasi. Selle aarde pärast sai kodus igaks juhuks ka redel autosse visatud... siin seda igatahes vaja ei läinud, ja ei läinud teistes kohtades ka. Aitüma!
Eks neid ohtusid ja väljakutseid ja raskusastmeid saab vaadata nii ühest , kui teisest vaatenurgast. vaatlesin logimist ja meenutasin aastatetagust käiku seni logimata aarde juurde (oli vist Kirikumäe). Kus oli aardekarbi pealt elusat rästikut sülle võtmas, aga mingil põhjusel soovitasin Piial seda mulaazi liigutada, õnneks tookord liigutas mulaaz end esimesena. Lõuna Eestis juhtub ikka huvitavaid asju
On olnud ohtlikumaid väljakutseid ;)
Aare kenasti tip-top seisukorras!
Täname.
Saabusin hommikul metsast koju, kui teised alles ärkasid, olles öösel maganud heal juhul tunnikese või paar. Selle valguses tundus idee natuke sügist nautima minna ja alustada sellenimelise aardega piisavalt napakas olevat, et sellele roheline tuli anda. Maastiku raskusaste pani alguses kõhklema, et kas ikka on vaja noorgeopeiturit sellisesse kohta vedada, aga logid abiks ja selgus, et pole nii hull ühtigi. Ega olnudki, kuigi minul oleks ilmselt aardeni jõudmine kaua aega võtnud ja seda just kõhkluse pärast, et kas minna või mitte minna. Õnneks olid kaaslane ja noorgeopeitur. Viimasele hakkas nii meeldima, et käis pildistamise vahepeal mitu korda neljakäpukil tiiru objektil ära.
Lõpuks sattusin ka selle aarde juurde. Olin kuulnud, et maastiku raskusaste on tiba üle hinnatud ja kohapeal selgus, et nii oligi. Hea lihtne leid ja aus konteiner. Aitäh peitjale.
Kõrgete kontsade ja lühikese seelikuga pole siia ilmselgelt asja kui maastik 4.0, seepärast tuli autos täiesti ümberriietuda. Jalutasime kohale ja ma veel kohmitsesin saapapaeltega kui juba oli kaaslasel raamat näppus. Mul, "et nagu mismõttes nii lihtsalt käibki või"?
Nujh, täitsa kontsade ja seelikuga võetav, mu jaoks. Tänud, meil oli tore!
Mina oma kummikutega lasin pigem liugu. Natuke kõhe oli, aga selili visates juba mõnusam.
Koerad jäid alla, hoolimata sellest, et selline kallak oleks neile kukepea üles-alla tulla-minna. Õnneks maastik oli selline 3- ja logimine läks kiiresti. Tänud peitjale
Nime järgi tundus olevat väljakutseline aare. Kohapeal eemalt vaadates tundus ka nii aga tegelikkuses oli aare lihtsalt kättesaadav. Panin tagasi nii, et annaks vähemalt välja maastiku 3 aga üle ka ei hakanud pingutama. Mingeid abivahendeid seal küll vaja ei ole.
Valmistusin pikemaks ronimiseks, kuid leidsime kohvri, mõlemad pooled avali päikese käes peesitamas. Õnneks oli kõik alles. Panime karbi kokku ja vähe silma alt ära.
See väljakutse läks kergelt, ohtu end ei seadnud, karp ja ise ohutult tagasi. Tänud!
Kui see aare avaldus, lõpetasime meie sõpradega oma geopeidulise jaanipäeva. See aare oli meist vast 15 km eemal, aga kuna kell oli pühapäeva õhtul juba piisav, ei hakanud enam vales suunas kulgema.
Täna otsustasime siin peatuse teha, et vaadata üle, kas 4.0 maastik on paljakäsi tehtav. Selgusid kaks tõsiasja - aarde kõrval on ülipopp forellipüük, uhke söögikoht ja öömaja. Teiseks selgus, et tegu on kuue-sekundi-väljakutsega :-) Just nii palju kulus, et aardeni jõuda. Küll ei tundunud mulle aarde peidik - täpsemalt emmal-kummal pool sillatala see olema peaks - esiti kõige parem, aga kui nii püsib ja pommirühma kohale ei kutsu, ju siis on (JO)OK.
Tagasi naasesin vähikäigul samuti kuue sekundiga. Täname sellise, füüsilise ja tehtava väljakutse eest! Palju põnevam kui need erinevad virtuaalsed väljakutsed. Aare suur ja korras.
Alles nädalapäevad tagasi tegin väikest luuret siin ja ei hakanud ronima, kuid üldpildi sain teada. Täna käisime turnimas, oli natukene ohtlik ja natukene ka ei olnud, aga kindlasti aastaaeg ja ilmaolud võivad raskust tõsta. Tänud!
Oi mis tore karbike. Mina ütles, et keskmine maastik on 3.0. Tänud!
Selle aarde leidmine probleemi ei valmistanud. Lähenesin aardele mõistusega ja panin nimed kirja. See, et saab läheneda maastik 4.0 kaudu, ei tähenda, et seda tegema peaks... Aitäh! EVEJ PS. Logiraamatule kuluks minigrip ära, hetkel ei ole.
Raskema töölõigu usaldasime loomulikult meesterahvale. Tänud!
Pealtnäha on ohtlik küll, kuid nimed saab kirja panna ka märksa ohutumalt, vähemalt praegusel aastaajal.
Oh, jah. On betooni ja ka mitte nii väga betooni, on julgemaid ja mitte nii väga julgeid geopeitureid. Meie kambas leidus neid kohe igasuguseid, ja kätte see karbike igatahes kergelt saadi. Mõnel ikka adrenaliin tõusis ka. Aga jah, kui rahulikult asjale läheneda, siis pole teab mis ohtlik. Aitäh.
Läksin üles Taimo soovitatud kohast ja see võimaldas kogu ohtlikkus omal nahal läbi proovida. Kui sillatalade all kaldpinnal turnides peaks jalatsite haakuvus järele andma, siis see oleks võinud küll mõne marrastusega lõppeda. Õnneks midagi ei juhtunud ja tegelikult ei olnudki vaja nii ohtlikuks enda jaoks asja teha. Konteiner oli väga leidlik, loodame, et sinna kanti mugusid ei satu, sest lähedalt torkab see väga hästi silma.
Siledatallalised kingad jalas, andsin Juhanile nõu ülesminekuks koha valikul.
Tal oli kiiver ka peas. Kogu protsessi vältel paistis see asjakohasena. Kui ta konteineri ära tõi, siis jättis see koosmängus kiivriga väga professionaalse mulje, ei peaks mugudelgi küsimusi tekkima.
Aitäh!
Päike kippus juba loojuma, kui siia jõudsime. Aga kuna ma siin üksi turnida ei tahtnud, siis meelitasin Meelise turnima. Veidi üle sai pingutatud, aga aare tuli kätte! Aitäh, tore karp!
Autoga lähenesime altpoolt. Siis läks Tõnu turnima ja peagi oligi logi kirjas. Täname!
Teel Elva rannast tagasi tegime väikese kõrvalepõike et ohtlik väljakutse vastu võtta. Tegelikult polnud seal ohtlikku mitte midagi, lapsed jooksid kambakesi üles otsima, tõid aarde alla, logisime ära ja viisid ilusti tagasi. Aitäh peitjale!
Õnnestus valida väga õige lähenemisviis ja seega oli tegu nagu jalutuskäiguga pargis. Ilus oli nullis logi kirja panna. Tänud peitjale.
Planeerimata nelja päevase geotuuri viimane aardeleid. Kokku tuli 41 leidu üle Eesti, eks ikka seal, kuhu asja oli, Raplas, Märjamaal, Pärnus, Kihnus, Pärnumaal, Viljandis ja Viljandimaal ja viimased Elvas.
Mulle suured aarded meeldivad. Ja igati vinge konteiner on. Kihvt, et uued tegijad mängu panustavad.
Mõned kriitilisemad mõtted: Maastik ei ole 4. Võibolla 3, kui sedagi, ja sedagi ehk talvel. Lihtsalt jaluta kohale ja logi. See vinge konteiner on seal nii avalikult, on kahtlane, et juhuslik märkaja seda endaga kaasa ei võta. Kalameeski saaks sellest endale hea kohvri. Peitja kolmest aardest üks on juba arhiivis ühe leiulogiga. Tavalised algaja vead, mis on parandatavad sellega, et enne peitma hakkamist võiks 100 leidu kotis olla.
Ülesminna oli hea, aga alla tulla ei julgenud oma jalanõude pärast, valisin ohutuma variandi. Leid oli hea kiire, loodetavasti see aare ikka kestab.
Natuke vaatamist, veidi mõtlemist, sutsu turnimist ja kübeke kirjutamist. Aitäh!
Siia aardesse sõitsime oluliselt pikema ringiga kui vajalik oli, aga Helle-Mari ei teinud teist nägugi kui geps meid pooleldi üleskaevatud Elva tänavatele kruiisima suunas. Mul oli millegipärast ettekujutus, et aare asub kuskil silla peal ja siin tuleb lõuga tõstmata lõuatõsteid teha. Aga siin saab õnneks igaüks ise valida, kas olulisem on logi viie sekundiga oma sisemisse egotabelisse kirja saada või siis oleks tore veel paar aastat elada. Aitäh!
Me lasime end siia kenasti Google'il juhatada. Selleks saime sõita läbi ilusa suvise metsa, mööda majakesest ja siis arutleda, kas oleme juba eramaal või mitte. Ah, vana hea geopeitus ja autoga treppi soov, kuidas ma sind igatsesin. No viimast laskumist me autoga siiski ei teinud ja jätsime ta Kuuse 1 ja Oksa 2 nurgale. Õigesti lähenedes ja lapse alla kive loopima jättes oli tõesti kõik mõistlik, aitäh!
Pärast väsitavaid SUP-i matku võtsime suuna Elva poole, et seal sobiv RMK plats leida. Kell oli üli palju ja oli kange tahtmine nii ruttu magama pääseda kui võimalik, kuid ei saanud kahest aardest lihtsalt mööda sõita. Esimeseks peatuseks sai eriti hirmuäratava nime ja maastiku raskusastmega aare. Kohepeal osutus aardeleid oluliselt lihtsamaks kui olime arvanud. Kui oleks parkimiskohta paremini valinud, siis oleks veel kergem olnud. Pidamine oli hea, aitäh!
Väga lahe koht! Hirmu me küll ei tundnud, mõnus lihtne aare! Me ei ole varem nii suurt aaret leidnudki, lahe oli nii suurt konteinerit leida.
Meh, pole ta nii ohtlik ühti, maastik suvel üle 3 kindlasti ei tõuse. Talvel soodsate olude kokkulangemise korral võiks ehk kuidagi 4 välja anda, kuigi vähetõenöoline. Korralik karp, üsna julgelt peidetud, aga siin lõunamaal vast püsib ikka. Aitäh välja kutsumast!
Asi ei olnud sugugi nii hirmus, kui aarde nimi ütleb. Täitsa võetav, on hullemaid väljakutseid olnud. Tänud peitjale aarde eest.
Kui olin autost välja roninud, mõtlesin "Fkhsdf" ja Kaldukapsutaja tuli meelde. Tegelikult on kõik üsna mõistlik, kui õigelt poolt läheneda ja libisemiskindlad jalatsid jalas. Talvel ja vihmaga on tõenäoliselt lähenemiseks teisi meetodeid vaja ja raskusaste kah kõrgem :)
Tänud peitjale ja pikka iga aardele!
Täna ei olnud tegelikult üldse eriti geoplaane, kui just ainult üks.. või kaks.. millest lõpuks sai ikka mitu.. sest juhtus, et otsustasin no-lihtsalt-huvi-pärast-korraks-vaatan gc-äpi avada- nii lähedal ja mingi ohtlik väljakutse, uurime? Ohoo, üsna värske aare lausa.. No, muidugi uurime! Järgmisel hetkel olid väikesed oravad juba kasti kallal, jõudsin ka varsti järgi, keerutasin märkmikku näpu vahel ja korraks tekkis nõutus, on ikka aare või? Oli ikka, sest vähemalt kastil olid vajalikud märked peal. Sodisime nüüd ka puhta logiraamatu ära. (sorry, tartlastest ftf-sõltlased..;)) Tänud.