Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Valgamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See ussaare kutsub teid matkama Tõrva terviseraja matkaringil, mille pikkuseks on 11,1 km. Matkarada kulgeb mitmepalgelise loodusega kaunite paikade keskel. Ring saab alguse Tõrva gümnaasiumi pargist ja raja äärde jäävad mitmed vaatamisväärsused: Keisripalu mets, Orjakivi, Helme kalmistu, Tikste ürgorg koos Tikste ja Pokardi paisjärve ning Tikste ojaga, mille kaldal saab näha liivakivipaljandit ja silmaallikat. Samuti läbib rada dendroparki, Tantsumäge ja Linnamäge, raja kõrval on Riiska ja Vanamõisa järved ja Õhne jõgi.
Vihje: pole
Lingid: https://terviserajad.ee/rajad/torva-terviserajad/
Aarde sildid: soovitan (6), matkarada (3), lastesõbralik (2), pliiats_kaasa (1), pikem_matk(>1km) (1), lumega_leitav (1), lemmikloomasõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), ilus_vaade (1), discgolf (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8B8Q6
Logiteadete statistika: 140 (98,6%) 2 5 1 1 0 0 Kokku: 149
Alguses ei olnud plaani koolile ring peale teha, ent leitud parkimiskoht dikteeris edasise raja. Tänud peitjale!
Mõnulesime mõnulas ja õhtu poole väike jalutuskäik.
Aitähh.
Meie jaoks esimene kogemus sellise jada-aarde otsimisel. Eesmärk oli kõik Tilgad kätte saada ja selle me ka täitsime. Aega läks ca 2x rohkem kui ennustasime ning poolepeal saime sellise vihma kaela, et jalad lirtsusid tossudes kuni lõpuni, aga väga tore oli! Kindlasti teinekord veel sellisele ussaardele!
Tegime väikse 7km jalutuskäigu ja võtsime 14 punkti ära. Seejärel tuli auto juurde tagasi jalutada, kuna õhtul oli ootamas lapsega "Hulkur Rasmus" etendus.
Kuna tänase teekonna Viljandist Saatse kanti olin käänanud läbi Tõrva, siis ei saanud ju neid tilkasid korjamata jätta. Võtsin sihikule 3 esimese numbriga tegelast, kuna nad olid selles linna piirkonnas ainukestena külastamata veel jäänud. Auto panin vahva nimega Keisripalu tänavale ja proovisin matkarajale siis pihta saada. No ei saanud, mingi vale rada jäi jalge alla. Natuke suunda korrigeerinuna juba õnnestus vähemalt õige tee üles leida. Aardega oli esiti sama lugu, nu ei saa pihta. Null jooksutas hoopistükkis mujale, aga kui ta seenele saatsin ja ise vaatasin, et kus võiks olla, oli tulemus juba parem. Logi kirja ja edasi või õigemini tagasi, sest see aare eeldas lihtalt temani minemist ja ots ümber ning tagasi tulemist. Tänud peitjale põhjuse andmise eest ikka ja jälle Tõrvast läbi põigata ja aardeid peitmast.
Sai tuldud Tartust siia kuna esiteks oli selline tore aarde seeria ja teiseks et sai matkale tuldud seda raba pidi. Vahepeal sai tehtud raja keskel sööma paus ka. Alustasime kuskil kella 13 ajal ja lõpetasime kella 22 aegu. Tänud siia kutsumast ning aarete eest!
Siit alustasime. Kena varakevadine päev, sooja umbes 10 kraadi. 5-nädalane laps rakmetega kõhul kaasas, eks näis kui kaugele jõuame :)
Esimene aare matkarajale minnes, lootsime kõik 32 ära teha, aga etteruttavalt võin öelda, et nii palju siiski ei jõudnud.
Ja tehtud see ring saigi. 11km asemel tuli kokku 14.2km ning 1 tund ja 16 minutit väntamist. Koos otsimise ja logide kirjutamisega kulus tiba üle 4 tunni. Hästi veedetud pühapäev. Ilus ilm ja kohati üsna haardkoor matkarada - sain rattal 188 tõusumeetrit kirja siin.
Tänud!
Kui juba ilm sellised soodsad võimalused kätte mängis, tuleb seda ära kasutada. Start 10:09. Tänud.
Hommikul saabus ettepanek, et läheks sõitma. Kokkuvõtes sai sõidetud Tõrvatilku otsima, tegime poolringi 32, 1-16 ühe mitteleiuga. Aitäh kanti tutvustamast! Varsti oleme tagasi.
Enne Tõrvast lahkumist põikasin veel kooli juurest läbi ja logisin viimasena seeria esimese aarde ära. Õnneks oli heinamaa täpselt aardeni niidetud. Tagasi tulles märkasin, et keegi peesitas terrassil ja kui tal silmad lahti olid siis võis imestada, et mingi tüüp jalutab kindlal sammul kuskile heinamaale ja hetke pärast sama kindlalt tagasi. Sellega sai minul Tõrvale ring peale tehtud. Kahe korraga kokku olin rajal nõksa üle 5h ja käisin maha 18.75km. Mõned aarded jäid leidmata ja mõnda pole veel jõudnud otsidagi, nii et on põhjust tagasi tulla. Tänan.
Nüüd, kus meil juba pooled tõrvatilgad läbi käidud, vaatame siis, kuidas see kõik algab. Väga ilus koht ja aare kiirelt leitud. Aitäh peitjale!
Esimese punkti leidmisega läks meil aega kuna koht ja loodus pakkus punktini jõudmiseni palju põnevat. Aga leitud ja logitud ta sai.
Kui seeria ilmus ja kõik kohe tormama hakkasid, tekkis küll väike hasart. Ent logidest sai kohe aru, milline teostus on, siis asi vaibus. Ja siis ühtäkki ei leidnud enam kaaslast. Seda, et ma üksi 5 tundi siin kõplaks, minu iseloomuga see kokku ei läheks. Koos oli tore, saime lobisetud, ilm ülimõnus, sahistasime lehtedes nagu väiksed lapsed, kõik leitud, ilusaid kohti näinud, äge päev, suur aitäh! See oli siis kiitus.
Natuke kiunu ka, muidu poleks ju mina. Kuna jh logides kohe kirjutati välja, mis topsid siin on, siis “ üllatusi” minule see rada ei pakkunud. Mina oleks paar muud teostust sinna oodanud, paar linnumaja või kasvõi sama topsi kaunistanud silmade-tuttide-sabaga. No see minu arvamus ja kellele see ikka korda läheb. Tehtud ja tõesti Tõrva on armas linn, ei teadnudki.
Aitäh. kaua võttis, kuid Tõrva nüüd ka armsam kohake, kui ennem.
Kaks aastat peale aarete raja avaldamist jõudsime ka meie kohale. Matkarada on väga hea, vaheldusrikka maastiku ja vaadetega. Väga hästi linna lähiümbrust tutvustav ja liikumisvõimalust pakkuv looduskeskkond. Oli näha ka seenekorjajat. Lisaks mustikad ja pohlad. Konteinerid olid armsad vanad tuttavad, Esimese päeva õhtul tegime algust ja järgmisel päeval lõpetasime. Leidmata jäid nr. 20 ja 30.
Suur, suur tänu selle raja loomise eest ja palju jõudu hooldamisel!
Koolimaja parklas endale koht leitud, hakkasime ilusti esimesest pihta (ja viimaseni välja). Üle avara välja liikudes jäid silma samas suunas liikujad, nina telefonis. Geopaar osutus lõunanaabriteks, kes jõudis enne meid aarde välja võtta. Panime ka nimed kirja ja liikusime edasi.
Raja algusesse kõndides nägime veel kahte inimest täpselt samas suunas kõndimas. Meie kahtlustused teistest geopeituritest osutusid tõeks, aga tulijad olid seekord meie lõunanaabrid. Igatahes saime sõbralikult oma nimed kirja ja teekonda jätkata.
Hüppasime kotkaperele sappa ja käisime matkaraja läbi. Väga vahva teostus, mõnus värskendus hiljem ujumiskohas ja üleüldse väga tore päev sõpradega. Suured suured tänud teostuse eest!
Kuna oli vaja üks sõit Valka teha, siis tekkis mõte lisada pikale sõidule üks matkaring. Täpselt sobiv selleks Tõrva uss-aare. Olime rajal kokku 6 tundi. Väga meeldiv matkarada ümber Tõrva linna - mitmekesine maastik ja palju vaadata. Väga täname siia kutsumast, oli äge päev!
Võtsime päev pärast Jaanipäeva Tõrvatilga seeria ette ja suutsime leida üles kõik aarded, peale ühe. Rajal läks kokku 8h rahulikus tempos ja nägime ühe seeria jooksul kogu suurepärast Tõrvat. Nii looklevaid jõgesid kui mägesid. Muidugi tegime ka kooli juures ühe ujumisringi. Aarded olid oma olemuselt sarnased aga aega-ajalt nõudis ikkagi rohkem otsimist.
Suured tänud aarete peitjale, tänu kellele meil oli põhjust minna avastama Tõrva linna :)
Jubekuuma ilma tõttu alustasime tilkadega väga vara- kell 6 äratus ja rattale. Tubli 4 tundi olime teel koos jäätisepausiga. Aga minul said selle päevaga kõik selle seeria aarded võetud. Nii mõnedki on pisigeopeituriga jalutades vallutatud, nüüd tegime jalgratastega kiirema tempoga tilgakorjet. Aitäh!
Pisike aare suures seerias, aga nii palju jama temaga. Aasta tagasi kui enamus seeriast sai ühe matkana läbitud, jäi pool meetrit logimisest puudu. Teisel katsel vedas alt moodne kosmosetehnoloogia - aarde asukoht oli seadmesse salvestatud ja kuigi enda arvates olin seda äsja uuendanud, siis käisin vana koha peal mullahunnikut uurimas.
Nüüd mahtus pühapäeva hiliõhtusse väike ujumine ja selle järel käisin aardejahil. Tegelt polnud üldse kerge selle vonkleva jõe kaldal õigesse kohta jõuda. Aga kätte ma selle aarde sain ja võin nüüd seeria lõpetatuks lugeda.
Suur tänu peitjatele!
Tõrvatilk #1 on samuti leitud-logitud ja aeg auto juurde tagasi minna ja kodu poole liikuma hakata. Oli väga meeldiv jalutuskäik Tõrva linnas, tulen siia veel kindlasti tagasi. Suur osa rajast jäi läbimata ja linn on lihtsalt ilus ja mõnus jalutamiseks. Aitäh peitjale!
Tõrvat avastama! Planeerisime selleks korraks umbes pool rada läbida ning teise poole siis mõneks tulevaseks Tõrva külastuseks jätta. Hõlpsasti leitav! Aitäh peitjatele!
Võtsime eesmärgiks natuke Tõrva ja selle lähiümbrusega tutvuda ning antud seeria tundus selleks hea seltsiline. Kuna päevaplaan oli tihe, siis planeerisime selleks korraks umbes pool rada läbida ning teise poole siis mõneks tulevaseks Tõrva külastuseks jätta. Algus sai ühteaegu nii rajale kui seeriale siin tehtud ja samaaegselt saime tuttavaks ka toreda konteineriga, mida edaspidi ikka ja jälle trehvasime. Aitäh peitjatele!
Mälu ei tasu usaldada, vaid vaadata koordinaate. :) Aare sai 25. oktoobril ümber peidetud algsest asukohast kaugemale.
Siin jäin hätta. See koht, kus minu mälu järgi eelmise aasta jaanipäeva eel aaret nägin puu otsas rippumas (aga jäi logimata, sest minu ja aarde vahel oli aed ja veidi eemal töötas terve hulk mugisid, ei hakanud seal kõõluma), oli tundmatuseni muutunud. Meenutas suurt mutimullahunnikut. Ma ei tea, kas aare on ümber peidetud kaugemale (logides mainiti, et keegi tõstis aiast välja) ja koordinaat on väga mööda või siis on aare hävinud, aga omaniku kätt ja silma läheks ilmselt vaja.
Talvepuhkuse leid # 145. Leitud, logitud, tänan!
Tõrvatilka pidin tegelikult juba oktoobris tegema tulema, aga siis löödi mu plaan kahetsusväärsel viisil sassi, seega jäi ta siis veel paariks kuuks ootele. Meeldis näha nii tuttavaid topse kui ka paari aarde erisused ja see, et mõned ringivälised aarded ka teele jäid, oli boonuseks. Ringi tegin peale veidi vähem kui nelja tunniga ja siis oli täpselt talvepäevast saanud pimedus, et minna ka ööaaret tegema.
Tänan jalutama kutsumast ja selle õnnetu #15 võtan ka ühel päeval ära!
Lumi oli maha sadanud ja see tegi otsimise ja leidmise tunduvalt raskemaks. Kuused olid kaetud lumevaobaga ja pidevalt sattus lumi sealt kummikusse ja kraevahele. Rada oli huvitav, peidukohti mitmesuguseid. Mõned sai leitud hetkega, mõnda pidi otsime kauem. Leidmata jäid 2 ja 30 . Tuleb tagasi tulla. Tänud
Viimane Tõrvatilkadest leitud kui müüd ehitusest kaugemale kolinud. Kiire leid pimeduses. Pärast mind hiilis pargis sealkandis üks taskulambiga tegelane ringi. Mine tea, hobikaaslanegi. Tänud aardeseeria eest.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Uus tops uues kohas. Head otsimist! :)
Olime nädalapäevad tagasi Tõrvast läbi sõites kaks Tõrvatilka üle vaadanud, kuid siis rohkemaks aega ei jätkunud. Täna olime kaunis suvituslinnas tagasi ja meie päeva peamine eesmärk oli ring Tõrvale peale teha. Auto parkisime kooli juurde, pakkisime kaasa natuke söögipoolist ja paar pudelit joogivett ning kell 12.07 matkaringile läksimegi. Esimene aare oli tõesti ehitajate pärusmaal, kuid pikad käed olid abiks ja üsna lihtsalt see esimene konteiner leitud saigi. Täname!
Aare on hetkel ehitusterritooriumil, aga ilma sisenemata siiski kätte saadav. Tänud!
Sellest siin sai meie pühapäevane geoseiklus alguse :) Juba mõned päevad varem luurasin pingsalt ilmaennustusportaale, et näha, kas tõesti tabab meid lakkamatu sadu. Minu õnneks näitas portaal, et on küll pilves aga sadu ei tule. Noh, nüüd võib siis julgelt öelda, et see ennustamine on ikka üks äärmiselt tänamatu töö - aga vähemalt elasin mina õndsas teadmises, et pühapäeval ei saja :D Ja oh seda imestust, kui juba Pärnust alates Tõrva poole sõites kallas nagu oavarrest. Kohale jõudes selguski tõsiasi, et tegelikult ikka sajab küll. Suundusime siis kohaliku poodi, et ehk saab end varustada mõne vihmakeebi või paremal juhul isegi vihmavarjuga. Varjust kahjuks jäime ilma aga keep oli täiesti olemas ja meiega ka poest kaasa tuli. Parkisime ennast koolimaja ette, surusime seljakotid head ja paremat täis ning asusime teele. Kogu raja läbimiseks läks meil kokku 5 tundi - lisaks rajale tuli ka kaks teepeal olnud aaret. Ja no nagu Eesti ilmale kohane siis näha sai ikka ja jälle nii päikest kui sadu ja seda kõike pooletunnise intervalliga. Jalad olid märjad juba esimese 10 meetri peale (ega ju kummikuid kesest suve ei märka keegi kaasa võtta) aga õnneks oli temperatuur julgelt üle 20 kraadi, nii et märjad ja lirtsuvad varbad just ülemäära meeleolu ei kõigutanud. Matk ise oli äärmiselt nauditav ja vaheldusrikas ja nagu tagasi autoni jõudes tundus ka isegi kergelt väsitav :D Igaljuhul oli üks äraütlemata tore pühapäev, ülimalt mõnusas seltskonnas ja tehes ikka seda mis kõige südamelähedasem. Meie täname, sellised matkaraja aarded on meie selle aasta vaieldamatud lemmikud :) (ja pluss punkte annab muidugi ka NKT taaskasutus :D)
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Nüüd peaks aare olema kättesaadav ka üle aia ronimata.
Tõrvatilga seeria on meil selle avaldumisest alati selline väike pind silmas. Nimelt sõidame Tõrvast üpris tihti läbi, aga nagu ei ole seda õiget hetke, et peatuda ja otsida. Kuna selleks nädalavahetuseks lubas üle pika aja viimast kuuma suveilma, ei tahtnud seda enam maal tööd tehes veeta ja seega otsustasime Tõrvasse tulla seeriat logima. Oh seda häda, risti ja viletsust! Võtsime küll rattad kaasa, et saab nobedamalt, aga kuna eelmisel õhtul sai meie jaoks üpris pikk jooksutiir tehtud, olid Tõrvas möllamiseks jalad endiselt veidi vedelad ja polnud ratta seljaski see asi siin nii lihtne. Ega ilm ka tegelikult just boonuseks polnud.
Sellele aardele nr 1 otsustasime läheneda hoolimata sellest, et see ajutiselt kättesaamatu oli. Eelnevast logist järeldus, et vast ikka saab kätte. Kui õige rajaotsa leidsime, sai aardele ligi ja aiast sisse minemata sai topsi ka kätte. Aitäh!
Täna oli tilgutamise päev. Selleks olid meil rattad kaasas ja aega terve päev. Alustasime ikka esimesest ja mitme mujale põike käigus lõpetasime viimasega. Umbes 10:40 saatsime O üle aia ja lasime topsi niipalju väljapoole tuua, et seda saaks ka "ametlikult avada" ja jälle logida. Omanikku teavitatud. Aare oli alles, kuiv ja korras. Meie teekond kannatuste rajal algas. Täname!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Aare on küll alles, aga jäänud ujula ehituse alasse. Vaatame kohapeal üle, kas saab ajutiselt ümber peita või jääb umbes aastaks kättesaamatuks.
Asutasime end õhtul kella kolmveerand seitsme ajal siit rajale, arvestusega, et lõpetame umbes nelja tunniga ning siis on piisavalt hämar, et saame minna siin lähedal asuvat Kivitagust ööaaret otsima. Siin me nüüd siis olime ja leidsime meiegi eest trellide taga oleva aarde. Ei tahtnud nii kergelt sellest loobuda ning saime pingutades konteineri kätte ja nimed kirja. Täname, start on antud!
Nr 1 oli vangistatud. Õnneks hüppas kõige noorem üsna vabatahtlikult üle ja ulatas konteineri logimiseks. Aitäh!
Tundus paras sõita Eesti teise otsa jalutama. Pikk jalutusäik on muidugi mõnusam, kui valida tee, mille ääres on palju aardeid. Aitäh!
Mis koroona ajal ikka paremat võimalik teha kui sellised kevadised jalutuskäigud looduses. Täna siis Tõrva kord. Ilm oli ilus ja hea nautida tärkavat loodust.
Aitäh selle ringi eest!
Tõrva matkaring oli juba ammu plaanis ja planeerimata isolatsiooniperiood soosis ka seda, et ülejäänud tiim nõustus rada jalutades läbides kaasa tulema. Ilm oli suisa suviselt imeline. Kahjuks oli üks logi reetnud, milline teostus meid ees ootab. Sellele vaatamata sain äratundmisrõõmu nautida. Kaaslaste näolt paistis täielik ükskõiksus. Panime nimed kirja ja liikusime edasi. Aitäh!
Mugud olid meiega üheaegselt esimesse punkti jõudnud. Loodetavasti said kõik oma asjaajamisega ise hakkama ega teise mängu nina hiljem ei toppinud. Aitähl!
Vitsutasime Mulgi Mugilas kõhud täis ja asusime päeva põhieesmärgi juurde. Esimene üllatus oli, et kui Tartu- ja Võrumaal on disc-golfi rajad kõik lukus, siis siin kehtis ainult tavapärane 2+2 piirang ja mängijaid oli rajal kõvasti (kuigi täitsa reeglitega kooskõlas). Teine üllatus oli see, et NKT konteineritele on vägagi vääriline kasutusviis leitud, loodetavasti saab sellist taaskasutust veel palju! Esimese aarde juures pidime kettamugudega veidi peitust mängima, aga ega me üksteist suurt ei seganud. Algus oli paljutõotav, nüüd aina edasi! Aitäh!
Seekordne mõte inimtühjast metsast viis mind kodust üsna kaugele. Kodune pizza ja veepudel kotti ning matk võiski alata. Esimene alistus kergelt.
Sellised rajad kohe meelitavad pikemale jalutuskäigule ja iga natukese aja tagant peatudes ja aaret otsides lendavad aeg ja kilomeetrid lausa linnutiivul. Ilm oli ka suurepärane ja raja ääres kasvasid paljudes kohtades kaunid kevadlilled. Tänud!
Kui olime Võrus kiired asjatoimetused ära teinud, otsustasime kodutee läbi Tõrva käänata. Väga tore äratundmisrõõm aarde konteineritest. Hea ilm ja mõnusalt kena loodusega rada tõid sära silma ja ööseks hea une. Tänan peitmast.
Oli natuke tiirutamist ja inimtegevust tavapäratult palju, aga asja sai :)
Sai kah siis rada läbitud. Alustasime kaheksandast punktist, seitsmes jäi viimaseks. Miskipärast jäi vahele #15 (kuigi arvutatud koordinaadid on olemas) ning ei leidnud #3 (ei saanud otsimisele kaua aega raisata) ja #5 (vist toksisin koordinaadid valesti vms). Peitjaile tänud!
Mitme päeva peale jagatuna said peaaegu kõik tõrvatilgad kokku kogutud.
Alguses otsisime vale puu juurest, olime alla andmas, aga siis ikkagi leidsime.
Varahommikune jalutuskäik väga rahulikus Tõrvas! Aitäh peitjale!
Tõrvatilkade kogumise ring sobis suurepäraselt lumisesse laupäeva. Mõnus teekond ja varasemalt armsaks saanud topsid. Esimene tilk leitud. Aitäh!
Tundus just tore laupäeva tõrvatilkade kogumiseks. Igaks juhuks ei hakanud meepotti kaasa võtma. Kui juba üks tilk selle ära rikub, mis siis veel 32 teha võib! Mõnusad tuttavad konteinerid, treenitud silm märkas neid üsna edukalt. Aitäh peitjale.
Teel Tõrvasse hakkas enne Rõngut tohutut laia lobjakat sadama. Harjumuspärane peatus Rõngu pagari poes, natuke ootamist autos koos ostetu tarbimisega ning jõudsimegi saju lõpu ära oodata ja saime meeldivamates tingimustes teele asuda. Päike tuli välja ja hakkasime vaikselt sörkima. Plaan oli sedasi aeg-ajalt kiiremaid samme tehes palju aega võita, aga selgus, et enamik aega läks mitte aarete juurde jõudmiseks, vaid logiraamatute ja konteineritega pusserdamiseks. Sellest hoolimata oli tore käik. Kõik aarded enam-vähem lihtsasti leitavad ja korras. Aitäh peitjale!
Leidsime kõik tõrvatilgad just nii, nagu järjekorranumbrid ette nägid. Mõnus jalutuskäik, tänud!
Tõrva pidime me sel geotripil jõudma ja jõudsime ka. Juba üsna mõistlikul ennelõunal olime kohal. Auto parkisime koolimaja parklasse, viskasime vihmariided üll ja hakkasime astuma. Esimesega läks täitsa ladusalt. Mõnus tuttav konteiner jäi näppu :). Aitüma!
Väga ootamatult kulgenud nädalavahetus. Kaja ja Bruno kutsusid Viljandisse. Mina sain aru, et otsime aardeid Viljandi ümbruses. Reaalsus oli, et otsimegi, vaid perimeetri raadius oli ootamatult suur, ulatudes esimesel päeval Võru taha ja teisel Valgani.
Selle päeva hommikuöö tegeles taevas vaid korraliku vesistamisega, ja ka ilmakaardid lubasid enamasti jätku. Lootsime paremat... et äkki läheb üle. Alul oli küll sarnane tunne nagu ärkad talveöösel telgis soojas magamiskotis põiepitsituse peale ja loodad, et läheb üle. Seni pole kordagi üle läinud...
Päriselt ei kuivanud ka taevas Tõrvas, küll aga muutus. Ümbrus mässiti salapärase peene udu sisse, millesse lisati kerget tibutamist. Seega oli kõik tingimused heaks matkaks loodud - super ilm, samahea seltskond ja peitjate poolt ettevalmistatud päevasihtmärgid. Kohad, mida päevakulg läbis, olid mõned tuttavad, kuid pakkusid enamuses väga toredaid avastusi. Paljudes kohtades lausa romantilist ümbrust. Isegi pood oli rajale planeeritud oma soojade saiakeste ning "limonaadiga" ja seda naudinut jätkus tundideks.
Suur tänu kõigile asjaosalistele ilusa päevatee eest.
Eelmisel õhtul ilmaennustusi vaadates polnud me päris kindlad, kas meil õnnestub oma plaan teoks teha. Ette rutates võinb öelda, et koostöö ilmataadiga oli suurepärane ja plaan sai sajaprotsendiliselt täidetud!
Alustasime ikka kohe algusest. Siin jäi kohe silma tuulepoiste vägitöö, mis koolimajale suure kuusepuuga oma jäljed oli jätnud.
Aarde juures oli tore äratundmine kunagi vägagi meeldima hakanud konteineri näol ;)
Tänud, meile kohe meeldis!
Tegime ka siis tutvust selle tilga Tõrvaga. Vett muudku tilkus ja meie muutkui kõmpisime.
Meil oli juba augustis Aare ja Carolinaga plaan maha tehtud, et tuleme oktoobris tõrvatilku otsima ja ringi lõpetamisel premeerime end mõnulemisega spas. Nu ja nii siis tegimegi sel nädalavahetusel, jalutasime hommikupoolikul mõnusa raja läbi (rajal on täpselt nii paras pikkus et väheks ei jää ja paljuks ei lähe; aarded peidetud nõnda, et natuke tuli ikka mõnda otsida, ent kuskil ei ühtegi ekstra-kiusupunni), vahepeal võtsime poest, mis igaühele hea tundus ja ja peale viimast aaret siirdusime Tilk Tõrva nimelisse söögikohta sööma. Mmm, see söögikoht oli küll super leid! Sest seal olid nii head (ja suure portsuga) toidud! :). Nii et kes satub Tõrvasse ja kõht vajab kinnitust, minge kindlasti just sinna; ma ise igatahes kavatsen küll iga järgmine tulevikukord võimalusel paluda kaaslasi, et võtaksime aja ja sinna jälle sööma läheksime :).
Taagepera SPA asemel siirdusime ülerahvastatuse tõttu hoopis Abja-Paluoja ujulasse aga see oli kokkuvõttes isegi etem käik – seal oli suur bassein, kus ujuda ja mullivann kus lasta ennast kloppida ning lisaks veel leili-, auru- ja soolasaun. Ja ringi sebimas suhteliselt vähe rahvast. Pluss kõige krooniks on seal õues veel ka too kuulus Beckhami iglusaun, kus ma tõesti võtsin oma elu parimad leilid… Ma ei tea kas see tuli saunaruumi ehituse eripärast või seal kasutatavast kerisest või veel millestki aga seal oli täiesti chill olla ka üsna kõrgete temperatuuridega, kõrvetavat kuumalainet ei löönud üles ka pärast leiliviskamist, ainult sellise mõnusa ühtlase soojavaiba rullis üle ruumi... Ma tahan nüüd igatahes iga kord edaspidi Tõrvasse sattudes sinna sauna ka jälle :D. Ja koju hoovi peale ka samasugust seisma :D.
Aitäh Aarele, Carolinale ja Andreasele meile selle toreda raja peitmise eest ja nädalavahetusel võõrustamise eest ka, üks ülimõnus trenni-ja-puhka-pakett tuli kõik kokku :).
Ja lõpuks jõudsimegi algusesse :) Kuna siin ülejäänud matkakaaslased olid peitjad, siis saime Marisega omapead otsida topsi ja teised läksid silla peale jõe kiirust mõõtma. Õnneks kaua taas otsima ei pidanud ja kuuskede valik polnud just suur. See oli vist raja kõige mudasem leid, sest seal oli lihtsalt just kaevatud või mida iganes tehtud suuremate masinatega, niiet see pinnas oli päris pehme. Aga ei midagi hullu :) Nimed kirja ja edasi!
Täna sai ette võetud see matkarada. Tegime tööpäeva natuke lühemaks ja sõitsime Tõrva. Ilm ei olnud küll paljutõotav, kuid seda rohkem ahvatles mind see teekond. Karmen, vana matkasell, oli rohkem kui küll selle ilmaga rahul. Ei häirinud mingi vihm ega tuul. Tõotas hoopis üks väga lõbus ja mõnus matk tulla. Ja nii läks! Esimese aarde juurde jõudes oli mul ka siis selge, mida otsida hakkame. Väga lahe, et need on jälle kasutust leidnud. Aitähh peitjale!
Sel korral Tõrva sattudes alustasime kooli parklast. Ettekujutus aarde vormistamisest oli varemalt teada. Seega läks libedalt nagu korralikult tõrvatud suuskadega. Tänud
Mõte seeriaid või aardeid sildiga "pikem_matk" otsida metsajoostes tekkis juba mõnda aega tagasi ning mõned korrad olen seda mõtet ka katsetanud. Mitte, et ma mingi jooksja oleksin, korra olen elus poolmaratoni jooksnud ja selle lõpus oli küll tunne, et liigesed lagunevad enne ära kui finišijoone ületatud saan. Mõtestatud aeglasema tempoga jooksmine sobib mulle paremini. Nagu orienteerumine, nii päevakutel kui rogainid. Ja no aarete otsimine on ju ka nagu orienteerumine. Isegi mitte nagu, vaid ongi.
**
Minu esimene Tõrvatilk.
Kui juba, siis ikka kõik korraga ja ilusti esimesest viimaseni, algusest lõpuni. Minu Tõrvatilk tuleb natuke pikem ja teise kujuga kui originaal. Võtan ühe jooksuga ära kõik Tõrva aarded. Mususilla mikro ja Nelja järve jooks on varasemalt leitud aga ülejäänud sobituvad väga mõnusalt Tõrvatilga teele. Parkisin kooli parklasse. Kooli aknast kostus trummitund. Metsajooksuriided seljas, pakkisin kotti varusärgi, joogipudeli veega ja paar snäkki. Telefon ja geopastakas taskusse. Ilm on jooksmiseks ideaalne. Ei ole palav ja kui kuskil just väga pikalt otsima ei jää, siis külm ka ei hakka. Start 10:36. Esimene leid tuli kiirelt. Juba aimasin, et need konteinerid siit eest leian, seega teadsin, mida otsida. Logi kirja ja edasi teise suunas.
Jupitasin rada, kogu raja läbimiseks aega polnud. Ilm ka imelik, kord kallas padukat, siis jälle paistis päike. Kolm topsikut Õhne jõe äärest võetud, sõitsin siia, et alustada algusest. Vahepeal jäi järjekordne vihmavalang ka üle. Tänud, Eesti geokaart oligi nii treilivaene.
Alustasime #1 ja otsustasime, et võtame selle seeria aardeid täpselt nii palju kui suudame, ei hakka punnitama maksimumi nimel.
Kuna meil oli üks otsija ka käruga ilmakodanik siis kiiret meil polnud.
Täname aarete eest, tore oli tutvuda Tõrva kandiga.
Tänasel ussimaarjapäeval ei tohtivat tööd teha, sellepärast oli hea põhjus viimasest viilimiseks ja natuke teistmoodi värskes õhus askeldamine ette võtta. Öeldakse veel, et täna polevat hea ka metsa minna, sest kõikvõimalikud roomajad pidavat ringi sehmima ja talvitumiseks head paika otsima. No „Tõrvatilga“ aardeseeria lootsime olevat metsatihnikutest väljas, kuskil teede ja rajade ääres, nii et igasuguseid ussilisi me ehk oma matkamisega ei sega. Nii kõik täpselt läkski. See siin oli meie neljateistkümnes selle seeria leid. Täname!
Selle juurde jõudmiseks tegime mingi põhjendamatu auringi. Tänan!
Mõtlesime ilusal suvelõpupäeval veidi Tõrvas ringi vaadata ja ühtlasi mõned tõrvatilgad üle vaadata. Päris plaanipäraselt meie retk küll ei kulgenud, aga tore oli ikkagi, lisaks päris jõukohane kuueaastaselegi.
Valisime tänaseks ühe aasa sellest suurest ringist, ehk kunagi tuleme veel. Aitäh!
Raja läbimiseks aega ikka kulus nii mõnigi tunnike.Aga puhkuse ajal tulebki vabalt võtta :) Osade topside leidmine polnud üldsegi lihtne,suurem osa tuli siiski ludinal. Aitüma peitmast!
Võtsime lastevaba päeva ja läksime matkama. Kogu matkarada koos aardeotsimistega võttis aega peaaegu 5 tundi. Paar korda tegime väikse näksimis ja joogipeatuse. Ilm oli üpris kuum, kuid puude varjus oli täitsa mõnus jalutada. Meeldis allikakoht ja tantsumägi. Väga ägedad aardepeidikud ja ilusad vaated. Isegi oravat nägime. Täname peitjaid!
Meie tänase päeva peamisi geoeesmärke. Sõime enne matka Läti Saatkonnas kõhu kenakesti punni ja jätsime auto nulli lähedusse paljalt muru niitva naisterahva aia taha (sest ei suutnud kooliparkla õiget otsa leida). Ei jõudnud kaugele sammudagi, kui esimene aare end juba ilmutaski. Ohoo, milline taaskohtumine tuttavas kuues peidikutega. Igati kiiduväärt mõte! Aitäh peitjatriole! Teeme oma 13.5 km matka nüüd lõpuni!
Alustasime tilgast nr 30 kuni võiduka lõpuni. Juba tekkinud georajad on tublisti abiks. Päike paistis, paari kettaheitjat silmasime, aga ei ühtki tervisesportlast. Tänud peitjale.
Alustasime rada ilusti algusest. Tuttavaid topse silmata oli rõõm :) Aitäh!
Tegelikult ei olnud plaanis Võrtsjärve tuuri raames Tõrvasse tulla aga kuna siia üks tõrvatilk mööda asula piiri laiali potsatas, siis sai tehtud väikene korrektuur, et kõik ilusti puhtaks küürida.
Rattatuuri esimene päev läks meil üle kivide ja kändude ning olime ennast poollaibaks sõitnud. Õhtusöögilauas võtsime vastu lihtsa otsuse teha enda jalgrattatuur täielikult ümber. Vastupidiselt esimesele ropule päevale teha maksimaalselt lebo rattapäev. Roosaks värvitud toas magasime nagu beebid ja rahulike hommikutoimetuste järel jõudsime ratta selga alles siis kui normaalne tööinimene juba lõunasööki sisse manustab.
Tõrvatilka alustasime ilusti #1 juurest. Öömaja oli meil vaid paarisaja meetri kaugusel raja algusest. Üleliigsed riided ja muu kola võisime jätta majutuse suitsunurka tuulduma. Esimese aarde juures oli meeldiv näha tuttavat konteinerit. Üllatuseks avastasime, et ka samal päeval on ka Heldur siit juba läbi läinud.
Aitäh aarde eest!
<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev| Järgmine_>
Päeva peamine eesmärk. Tuleb tunnistada, et suurema aja olin ma lihtsalt kaasajalutaja, sest Kaupo aardemärkamisvõime on klass omaette, kuigi aarded olid üpris loogilistes kohtades. Iseenesest aga väga lahe seeria, suur tänu selle väljatöötajatele.
Päeva peamine eesmärk. Parkisime end suurde parklasse ja läksime rajale. Algselt oli plaanis ratastega tulla, saaks raja kiiremini läbitud, aga porise ilmaga ei tahaks pärast rattaid autosse tõsta. Olime rajal vist 4 tundi, kuigi arvasin, et läheb kiiremini. Vahepeal, kui joogijanu oli juba suur, läks rada poe kõrvalt mööda ja saime kosutust. Hea rada ja ilus koht, mõne aardega läks pisut kauem, aga üldiselt suuri tõrkeid ei esinenud. Ka eelmistel kordadel Tõrvas käies olen imestanud, kuidas see väikelinn nii puhas ja ilus on. Raja lõpus möödutud ujumiskoht oli tase omaette.
Tegime ka väikse matka. Päris tervet rada ajagraafik ei lubanud, aga natuke ikka sai vaadatud. Otsustasime, et teeme ebatraditsiooniliselt tagurpidi ja läksime siit hoopis raja lõppu.
Aare jäi juba eemalt silma, kuigi Anni ütles, et meetreid veel aardeni on. Aitäh!
Tänane eesmärk on saada kokku 1000 leidu ning ühtlasi ära teha ka GC Juveelimissioon. Uus rada sobib selleks imehästi. Start 16.30. Täna kaks nime ees juba. Tore äratundmisrõõm! Suur tänu!
Sai neid tilgakesi kogutud nii autoga kui jalgsi. Matkarada oli väga mõnus, rääkimata kaunist Tõrva linnast. Suur tänu ägeda seeria eest!
Päeva põhilisem väljakutse. Teel arutasime Tiiaga, et kas on see seeria mini NKT ja põhiliselt oligi. Mõningatele punktidele oleks ka autoga ligi pääsenud. Üks aare jäi vahele ja selle võtsime pärast abivahendiga. 21 juures jäin järjekordselt koera lõugade vahele. Seekord pääsesin ainult lõhkiste pükstega. Pani imestame, et nii väikses kohas oli järve ääres isegi rannavalve väljas. Õnneks vanajumal hoidis ja paduka saime kaela juba autos olles. Kogu raja jõuab ikkagi mõne tunniga läbi käia. Aitäh.
Puhkuse teine päev. Juba ammu oli tehtud plaan Võrtsjärve kandis aardeid otsida. Nüüd sobis see uus seeria väga hästi. Käisin terve raja algusest lõpuni läbi, vahepeal tegin haake teiste leidmata aarete juurde. Aitäh!
Tartusse lubas tänaseks üpris vihmast ilma, kui ilmakaarti laiema pilguga uurisime, siis märkasime, et Tõrva kandis peaks kena suvine kuiv ilm olema. Just paras uute aaretega tähistatud matkarada läbi teha! Toidumoona varusime Rõngus pagaripoest ja jäime tugeva hoovihma kätte. Õnneks näitas ilmateenistuse radaripilt, et Tõrvani vihmapilved ei ulatu ning jätkasime sõitu. Parkisime auto gümnaasiumi parklasse, pakkisime söögid-joogid kaasa ning asusime pool kaks rajale. Esimene leid tuli kiirelt. Tore oli näha juba tuttavate konteinerite taaskasutust :) Täname siia terviseteedele juhatamast.
Ühesõnaga, tegime mõnusa georetke ning mis meepott see ikka on, kui tõrvatilk sisse ei kuku. Need aarded olid tegelikult meetilgad meepotis. Meile meeldis, tänan!
Ööbisin Siniallikul ja alustasin seda rada #1 juurest tiba enne kümmet. Parklas oli kaks autot ees, kuid need tundusid kuuluvat varastele taldrikulennutajatele. Esimese punkti otsimisega pidingi passima kuni nad edasi liiguvad. Minu meelehärmiks küll just selles suunas, kuhu ise plaanisin järgmisena minna :D Leiuga läks kiirelt ja kohe sai ka selgeks, millise pilguga seeria ülejäänud konteinereid otsida. Taaskasutus on popp!
Juba nädala sees sai kokku lepitud, et kui pühapäeval OK ilm, siis lähme matkarajale. Mõnus matk oli, mõnusa seltskonnaga. Kulus kuskil 4-5h ega täpselt ei vaadanud keegi. Täiesti lapsevankriga läbitav rada. Tänud peitjale.
Kui "aare" avaldus, ei saanud kohe pihta, miks mu telefon viis minutit jutti laua peal vibreeris ja miks gmail järsku lolliks läks. Teadsin, et eks see NKT väikevend varsti kuskile ilmub, aga et Tartule nii lähedale, oli meeldiv üllatus üksluisesse tööpäeva :) Mõne minuti jooksul sündis plaan nädalavahetusel rajale tulla ja Tiit tuli ka hea meelega kampa. Meil oli hommikusöök korralikult söödud, aga kuna Hellekas suutis selle lägaburksi kulmudelt allatilkuva hapukoorekastmega niivõrd isuäratavaks teha, tõmbasime ikka kolm lägaburksi ligi ja suundusime rajale. Hellekas korrutas tee peal kolm korda, et tal on täpselt viis tundi aega, siis keskendusime sel päeval ainult konkreetsele rajale. Juba esimeses punktis tuttavat topsikut nähes tuli mõnus vaib sisse ja tabasime end jälle mõttelt, et küll sellel väiksel filmitopsikul on ikka võimas jõud lausa elusid muuta :) Rada oli piisavalt vaheldusrikas, keegi lülitas vahepeal päikese sisse, keegi kallas ülevalt pangega vett, aga geopeitur saab igasugustes tingimustes hakkama. #15 punktis sai taas huumorit kui olime Hellekaga tava-aarete lainel ja pärast peadpidi kuratteabmis põõsas topsikut otsides vaatasime raskusastmeid ja Hellekas lükkas Kerlulli persetpidi üles vaatama, mis seal infotahvli peal ka toimub. Kuigi lõpuks saabus teadvus, et tegu on mõistatusega ja jõudsime 10m täpsusega nulli, siis #15 jäigi meil sel korral leidmata, sest huumori peale kulus mitte-kahetsusväärselt palju aega. Umbes kümme aaret leidis Hellekas rajal ilma gepsuta, pidime lihtsalt ütlema, kas paremal või vasakul ja umbes mitu meetrit. Raja lõpupoole kohtasime Kleonet, keda teadsime rajal olevat juba esimeste logirullide põhjal, lõpuks jõudsime neile ka järele. Rada lõppes täpselt õiges kohas, aga valel ajal ja ujumiseks polnud enam aega. Kuigi pool tunnikest läks meie eelnevalt piinliku täpsusega kokku lepitud viiest tunnist üle, saime Tommi ka kenasti Tartust kätte enne kui ta lastekodusse oleks viidud ja lugesime päeva igati kordaläinuks. Jalutuskäigu pikkuseks tuli 12,8km, ligi 18000 sammu ja kulutatud 1600kcal ei tekitanud ka söödud burksi osas enam süümekaid :) Aitäh peitjapaarile mitmekesise raja eest! :)
Tegime kolmekesi nunnu matkapäeva. Teel Tõrvasse võtsime Pikasilla tanklast lägaburksi, sest mul oli tunne, et tahaks, et hapukoort tilguks kulmudelt, Kerli narris ja naeris veel pikalt. Rada oli väga lahe ja vaheldusrikas. Vahepeal sai metsa, siis parki, siis tänavaid. Tõrva on tõeliselt ilus linnake. 15. aarde juures tuli ikaldus ja kuna aeg peksis takka, jätsime selle järgmiseks korraks. Vahepeal saime ka vihma, aga see ei riku kunagi tuju, kui tuju on alati hea. Mul on tõeline parim suvi ja sellised matkad ja geopeitus ja sõbrad teevad selle ainult paremaks. Lisaks nägime Kerliga heldimusega, et meie äge kevad on siin end taastootnud ja ma armastan alati selliseid tähenduslikke hommage'e. Selle eest veel lisalugupidamine! Aitäh ja peatse kohtumiseni!
Tõrvatilga seeriat alustasime number ühest kell 12:30. Tagasi auto juures olime 4 tundi hiljem. Henrikole võtsin rajale kaasa jalgratta, mis õigustas ennast täielikult. Eriti nauditavad olid künklikumad rajalõigud. Matkaring ise oli täiesti nauditav oma maastiku poolest. Pärast esimese punkti logimist nägime, et järgmine seltskond suundus aarde juurde. Teises punktis olime juba koos ja nii me koos Artisst perega Lätist rada läbima asusime. Väga tore oli. Aitäh.
Hommikul ärkasime Kellassaares ja Kristjan oli plaani teinud, et hakkame liikuma Türi poole ja vaatame mis seal teha annab. Lülitasime telefonidel interneti sisse ja kus siis alles hakkasid need piiksuma. Avastasime toreda seeria Tõrvas ja otsustasime, et läheme vaatame mis värk on. Tuleb välja, et täitsa tore värk on sinna ehitatud. Aarde leidsime teisena ja otsustasime, et teeme kogu raja tagurpidi läbi.
Oli tegelikult plaan veel enne puhkuse lõppu kuskil omaette veel kämpata. Üks mõte laual oli "3 maakonda" aare ette võtta ja lihtsalt vabalt looduses aega veeta. Siis aga ühel heal hommikul Anne ütleb, et 32 uuest aardest koosnev matkarada. No ega siis pikka mõtlemist polnud. Juba tuttav tee ja tutyav linn. Kuna plaan oli rahulikult võtta ja liiga vara mitte liikuda, siis võtsime plaaniks jagada rada kahele päevale. Nii läkski. Esimesed 16 said õhtuks läbi matkatud ja ülejäänud järgmisel päeval. Kui eelmisel tripil siin kandis oli probleeme hea RMK platsi leidmisega, siis seekord saime kohe oma esimese ja parima valiku Lasajärve lõkkeplatsi, kus sai mõnusalt veedetud viimane puhkuse öö. Rada ise oli ka väga lahe, selline mõnusalt mitmekesine ja paraja pikkusega. Kui muidu pole väga "powertrailidest" midagi arvanud, siis Tõrvatilga ja Ämma rajad on ikka väga heaks eeskujuks ja selliseid matkaks veel suurima hea meelega. Suured tänud selle suure töö eest :)!
Hommikul Kellissaare lõkkekohas ärgates ja mõni aeg hiljem autosse jõudes oli plaan suunduda Türi poole. Siis tuli korraga 32 meili. Jõudsin juba mõelda, et telefon jõudis lolliks minna, aga siiski mitte. Tegu oli ikkagi uue seerjaga, mis Tõrvasse tuli. Otsus tehtud ja suund sinna võetud. Esimest jõudsime logima kell 12.47. Seal oli juba üks nimi kirjas. Hakkasime siis tagant poolt ette tulema. Esmaleiud tulid 32-st 16-dani, välja arvatud 30-s. Seal oli juba mitu seltskonda peatuse teinud. Kogu ringi läbimine võttis aega kokku umbes 3,5 tundi. Tegime siis hilise lõuna ja suundusime enne vahele jäänud multit otsima. Sealt algusest saadud numbrid näitasid jätkuvalt kuhugi väga ebaloogilisse kohta. Uurisime siis need õiged ka välja ja mõnda aega hiljem leidsime ka karbi üles. Tagasi auto juurde minnes viisime nulli parandatud koordinaadid. Kokkuvõttes oli täitsa lahe päev ja seeria, tänud.
Hommikusöögi ajal tuli järsku palju kirjasid, vaatasin üldise asukoha üle ja jätsin asja sinnapaika. Pärast lõunat, kui olin linna peal kolamas saatis Anna mulle teate, kas olen asjaga kursis. Olin käpp, teised kaks keda ta kutsus ei saanud erinevatel põhjustel tulla ja siis ma uurisin Liisa-Kailt, et kas on tööl, või kodus. Laiskles linnas ja nii startisimegi Tartust Tõrva poole ca kell 16. Geomobiili parkis Anna ära ja siis suundusime esimese poole. Liisa-Kai veel kirus, et miks ei hoiatanud, kui sai teada raja pikkusest. Nullis tabas deja vu, ütleks, et igati tore. Tänud!
Tulime just ÄMM-a rajalt eelmine päev ja saime ühe öö kodus magada. Praegu puhkuste ajal oleme üksikud päevad kodus olnud ehk ühelt matkalt järjest teisele läinud. Samuti leitud aga netis logimata aarete nimekiri muudkui täieneb:D Päev oli plaanitud trenn+kodutööd ja muud kohustused, AGA Markol puhkuse viimane ööpäev ja oma voodis kosutav uni viis ka viimased väsimusemärgid. Olen mina siis asju ajamas ja telefon muudkui piuksub ja annab teada midagi. Asja uurides selgub, et ilm on läinud külmemaks, aga sobiv kliima geoaarete sajuks! Vägev värk! Avastan, et ÄMM-a rajal olles on ka Pärnusse paar virtuaali lisandunud ja kui kohustused täidetud, jalutasime ka need kodukandi aarded läbi. Aga see piuksumine..kõik need ülejäänud 32 piiksu kutsusid Tõrvasse! Jälle Tõrvasse, alles me seal telkisime ja matkasime..Hull mõte aga viskasin meestele välja, et äkki läheks Tõrvasse Tõrvatilku korjama. Kristjan ütles kohe, et ta on väsinud ja edu meile ning Marko arvas, et viskame asjad kokku, teeme kiirelt mõned kodutööd ära ja paneme enne pimedat ajama. Mõeldud-tehtud ja kuskil kella viie paiku saime Pärnust liikuma. Tee peal "kohustuslik" Mulgi kõrtsi tankimine ja edasi otse nulli. Kuna varsti oli pimedaks minemas ja soov oli norm ajal kuhugile telkima saada, siis jagasime Tõrvatilgad kahele päevale pooleks. Seljakotid vett ja muud vajalikku täis ja teele! Esimene Tõrvatilk tuli kiirelt ja lõbus oli geo-taaskasutust näha! Aitäh!
Minul on puhkus läbi saamas ja vaikselt hiilisin leviaugust tsivilisatsiooni tagasi. Tartusse jõudes vaatas vastu selline tore seeria Tõrvas.
Otsisin kambajõmmi, kes võttis kaasa veel ühe kambajõmmi ja varsti olimegi kohal. Auto jätsime rahulikult gümnaasiumi juurde ootama ning läksime rajale esimesest punktis. Logiraamatut leides oli palju äratundmisrõõmu ja kirjutasin kell 17:12 meie nimed kolmandale kohale.
Tänud ja pikka iga sellele mõnusale ringile!