Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Laste mänguväljakud on kohad, kuhu paljud täiskasvanud ei julge ilma lasteta minna. Üks selline on Tartus Toomemäe nõlval. Minge mänguväljakule ja kui ilma ei julge, siis võtke ka lapsed kaasa, sõitke karusselliga ja logige ka aare ära :)
NB! Ärge üritage aarde kättesaamiseks mingeid abivahendeid kasutada, oma kätest täiesti piisab!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lahe_teostus (26), soovitan (26), 2019_aasta_aarde_kandidaat (12), lastesõbralik (6), tiimitöö (5), muguoht (3), lastekäruga_ligipääsetav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC87CFV
Logiteadete statistika: 112 (81,2%) 26 27 4 1 0 0 Kokku: 170
Asja nägime ja tundsime, aga see ei liikunud paigast.
Aare oli oma pessa kinni kiilunud, tõenäoliselt mõne lugeda mitte oskava geopeituri tegevuse tulemusena.
Kui siia jõudsime, teadsime juba enam-vähem, mida tegema peame. Algus kulges tulutult ning oli täis sadu tulutuid pöördeid, kuni märkasime pisiasja, millest teised kommentaarid rääkisid. Tundsime, et nüüd on käes, kuid proovisime nii ja naa, ühest nurgast ja teisest, sõitu nautides ja mitte, aga karp jäi endale kindlaks. Kahjuks jäi seekord logimata.
Täna kahjuks ei õnnestunud leida. Seal mängis ka üks isa oma kahe lapsega, nägi küll juba väga väsinud välja, aga lapsed koju ei tahtnud minna. Ma küll veidi uurisin ja otsisin, aga kui rahvast tuli juurde, siis otsustasin mõni teine kord tagasi tulla.
Päris kihvt lahendus, kunagi kevadel sai siin käidud aga siis jäi üks detail märkamata. Täna tulin uuesti ja natukene uurides sai pilt selgeks. Edasi oli ainult keerutamisvaev, õigemini üks keerutas ja teine nautis sõitu... Tänud!
Hellll yeah! See on jälle see aare, miks ma geopeitust mängin! Olen siis mina teel sõbranna juurde ja mõtlesin, et kähku nopin selle karusselli aarde ära, kui juba siit mööda kõnnin. Leiutaja aarded mulle ikka meeldivad, seega oli juba idee, et see peab olema põnev ja oligi! Tohutult kaua ei läinud, aga veidi ikka nuputasin, kuidas see värk seekord töötab. Vahepeal jõudis juba üks väike poiss mult uurima tulla, et mis ma siin toimetan ja vanemad teda korrale kutsuda, et las tädi otsib, korra hüppas ka isa kampa asja uurima, aga siis loobus. Kui ma aarde kätte sain, siis tulid kõik pereliikmed uudistama ja pereisa rääkis, et 20a tagasi oli ka tema seda geopeituse asja proovinud. Igastahes täiega lemmik leid! Peopüksid said püherdatud, sõrmed nii mustad nagu automehaanikul, aare leitud ja lõpuks jõudsin ka sõbranna poole koos vahva leiulooga! :) Trust me - abivahendeid pole vaja! ;)
Seda karuselli olin kunagi talvel uurimas käinud, siis ei läinud õnneks. Täna tulime kambakat tegema. Esialgu proovisime kavalusega kuid õnne meil ei olnud. Siia tegime nii nagu vaja ja tops veereski pihku. Tänan.
Nähes kui palju rahvast linnas parkides troopilist suveööd naudib, ei pannud suuri lootusi et mänguväljak inimtühi oleks. Aga jalutasime siiski asja kaema ja üllatuslikult kogu plats vaid meie päralt. Hakkas juba hämarduma ja selle varjus oli üsna hea seal toimetada. Aega kulus päris palju aga jonni me ei jätnud, katsetasime erinevaid tehnikaid ja lõpuks ikka pika keerutamise tulemusena oli meie näpu vahel ka aare. Oli see vast karussellisõit öises Tartus. Kambavaim tõstis kindlasti motivatsiooni kuni võiduka lõpuni. Tänud!
Süda paha, karusellitatud küll ja veel, aga aarde saime kätte tööriista abiga. Kiitus aarde tegijale lahenduse ja idee eest! Tõeliselt vinge aare.
Toomemäe mänguväljak korrastatakse – osa mänguvahenditest eemaldatakse, osa remonditakse. Pika ja ilusa elu ära elanud ronimissein ja ronila eemaldatakse väljakult. Liivakast uuendatakse, kulunud kiigeistmed asendatakse pesakiigega ja väikelastele mõeldud mänguvahendid korrastatakse. Samuti vahetatakse välja üks liurenn ja remonditakse karussell .
Terve ringiga ei vedanud. Mitme ringiga aga hakkas pea ringlema.
DNF. Imekombel jõudsime kukkumata kohale. Karussell mingeid imesid ei väljastanud, seega üritasime mööda jää ja veega kaetud radu ja treppe tagasi enamkasutatavatele teedele jõuda. Eks siis kunagi jälle…
Teist korda objektil. Esimene kord üpris kaua aega tagasi, pole kirja pannud. Seekord värvib siniseks ära. Kui edasiviivaid ideid enam ei tekkinud, siis libisesime mööda treppe alla tänavale. Aitäh!
Ei õnnestunud logida. Karbi kaan oli eraldi aga karpi kätte ei saanud.
Olime äsja jäänud Pauluse kalmistul vihma kätte ning seetõttu tundus hea mõte tulla kindlasti ka seda karusselli külastama, kuna eelduslikult sellise ilmaga siin mudilasi ei ole. Meil oli õigus, ei olnudki siin mänguplasil ainsamatki hingelist. Teisalt, teadagi, vihmaga on kõik märg, nii ka karusell ise! Nii sündis kiire plaan, et sobivaks ennast säästvaks abivahendiks saab auto kummimatt. See läkski käiku ja plaan toimis hästi. Seepeale ei kulunudki enam palju aega kui tops oligi edukalt käes ning saime nimed kirja. Nüüd siis see pikalt pinnuks silmas olnud aare ka edukalt leitud. Meie täname.
Päev oli meil nii imeline olnud, ilm hea, kohad toredad, Imelisi luikesid nähtud, Sibulatee aarded ja jäätis olid väga head, nüüd oli aeg siin lustida ja kirss ka tordile panna. Uskumatu lahendus, väljamõeldis, teostus, mina tänan!
Keegi logimisnäljas kirjaoskamatu kaabakas oli taaskord selgesÕnalisest keelust hoolimata üritanud kasutada aarde kättesaamiseks abivahendeid ja oma tegevusega aarde kättesaamatuks muutnud. Taas korras.
Hei! Karusell on tagasi, aga aaret hetkel ei leidnud. Head, R.
Tulime meiegi aaret otsima, aga meid tabas üllatus - karussell oli remondis. Oli teine lausa maha võetud ja töömehed askeldasid ümberringi. Eks paistab, millal jälle Tartusse satume. Ilm oli ilus ning suundusime Musumäe poole.
Katse nr 2 või siis õikgemini täna väga otsimiseni ei jõudnudki. Jalutuskäik tõi meid siia ja oma kümmekond minutit jälgisime kõrvalt pingilt kuidas üks poiss karusselli sihtotstarbeliselt pruukis. Ei olnud siin kasu ka poolsombusest ilmast. Kuna ta ühtegi lahkumisilmingut ei ilmutanud, siis läks see asjandus meil järgmist visiiti ootama ;)
Oi, sellega joppas. Musumäe aarde juures kohtasime kogemata teisi geopeitureid. Peale Musumäge suundusid ka nemad karusselli juurde. Ilm oli kole ning vihmane, seega mugusid ei olnud. Sinna jõudes olid nemad juba ees. Otsisime siis mitmekesi.. ei jäänud midagi silma. Käitusime siis nagu "profid"- no ikka kohe selili maha ja peadpidi karusselli alla- midagi leidsime. Ning siis keset vihmasadu tuli ligi veel umbes 5-7 liikmeline kamp- ütlesid, et nad on ilmselt siin samal põhjusel, mis meiegi :D Natukene mõtlemist, et kuidas asja kätte saaks- välitööd vajusid pikale, nii et see suurem kamp liikus juba minema- abivahendeid kasutades saime me aga karbi logiraamatuga kätte ning nimed kirja. Suured tänud, Johan ja Marrit, ilma teieta oleks siit mitteleid tulnud. Tiimitöö, noh. Sigalahe teostus, päriselt, FP!
Üllatavalt kiirelt saime kätte :) Üle mitmete aastate sai taas karusellitatud. Väga äge, aitäh!
Olen näinud, et mõne kõrgemalt hinnatud linnatopsiku logimisega tasub kiirustada, sest kipuvad katkinema või kadunema ja pärast polegi. Seegi siin oleks peaaegu läinud, enne kui kohale sain. Käin valdavalt üksi otsimas ja tiimi puudus pole seni midagi takistanud. Siin aga ei oleks ilma noorpeiturita või topsi kahjustamata kuidagi osanud. Tore mõte, oskuslik teostus ja hea põhjus põngerjas pööritama tuua. Aitäh peitjale.
Siin tundus, et päris korralikult asi ei toimi. Aga see lihtsalt ergutas mõtlema ja peagi ka edukalt logima. Ainult veits pea ajas ringikäima... isegi järgmise aarde otsimisel veel.
Tänan peitmast.
Kunagi talvel sai siin käidud ja paar tundi poleeritud, siis selgus ka tõsiasi, et aaret enam oma paigas polnud. Idee sai aga selgeks. Nüüd tuli leid kiirelt, ajas vaid miskipärast pisut iiveldama. Suur tänu vinge lahendusega aarde eest!
Sai nüüd tuldud koos klassivennaga ja saime kätte. Tänud peitjale!
Olin juba valmis seda arhiveerima, aga kuna Rain leidis suurema osa asjast üles, siis sai taastatud. Head otsimist!
Leidsin aga kahjuks juppidena. Riputasin seadeldise märgi otsa, et omanik saaks selle taastada!
Poolteist tundi karussellitamist ja aare logitud! Seda lauset on praegu väga lihtne kirjutada, kuid see poolteist tundi oli täis uudishimu, mõtlemist, keerutamist ja siis jälle mõtlemist, keerutamist ja keerutamist ja ... Mis seal salata, ka tüdimus tuli vahepeal peale, kuid tahtmine aare kätte saada oli suurem igasugusest külmetavatest varvastest ja südaööle lähenevast kellaajast. Respekt phantom!
Tähetornist ürituselt väljudes vaatasin nö igaks juhuks ka geokaarti, mille peale arvati, et ma võiks tahta karusselliga sõita. Väljendasin kõhklust ja avaldasin arvamust, et karusselitamine võiks pigem jääda teiseks korraks, mil seltskonnas leiduks keegi, keda enda asemel ilmseltpärastpahaollatama saata ja saaks ise hoogsalt kõrval kaasa elada. Puiklemisest hoolimata olime mõne sammu pärast mänguväljakul. Tühi plats ja aeg mõjusid soosivalt ning eks karusselliga on ju varasemaid kogemusi ikka, seega mingi mõte oli olemas, kuidas sellega ka geolõbutseda. Päris täpne aimdus polnud, aga piisavalt õige, et edukalt lustida. Ja mis peamine: ei mingit pahaollat, hoopis piisavalt toreollat ehk vahva konteiner leitud.
Järjekordne väga vinge teostus peitjalt. Tänud.
Leitud. Natukene läks aega,sest pidime hiljem tagasi tulema, lapsi oli palju ;).
Jällegi päris kaval teostus, õnneks hämaral õhtutunnil kedagi segamas ei olnud ja sai oma tegemised ilusti tehtud. Tänan!
Mudilased ei teadnudki, et nende kodumänguväljak aaret peidab. Olime kõik ülimalt põnevil. Nad käputasid ja näputasid, veeresid ja keerlesid... Olime juba niiiiii lähedal, aga õnneliku pihkupüüdmiseni jõudsime siiski peitja pisikesel toetusel. Nüüd preemiajätsile. Väga lahe, tuhat tänu!
Vaatasime aktraktsiooni üle, aga ilmselgelt ei olnud külm ilm ja lumi soosivad tegurid täna karusellitamiseks. Peagi saabusid kohe meie kõrvale mänguväljakut sihtotstarbel kasutajad ning taandusime.
Poolteist aastat tagasi sai esimene tulutu katse tehtud. igatahes aare on geopeiturite seas palju mainet kogunud ja meilgi oli huvi seda uurima tulla. Olud tundusid soosivat ja saabudes oligi plats vaba. uudistasime ja arutasime mõnda aega kuid tulemusteni see ei viinud. Isegi okseratast keerutades ei õnnestunud peale pöörleva pea midagi täheldada. Hetk hiljem saabusid aga juba hilised külalised kes platsi sihtotstarbepärasemalt seda kasutada soovisid ja pidime taanduma.
Põnevus jäi õhku, tuleb tagasi tulla.
Geopäeva jätku teine aare ja taas mitteleid. Objektile saabudes oli küll plats puhas ja saime nac aega poleerida. Aga siis ilmus üks suur ja üks minimugu. Ja nii ta sinna meist maha jäi. Next time
Tulin kohale ja plats oli puhas. Kahjuks ei osanud seda tol hetkel piisavalt hinnata, et oleks kohe esimesena aardega tegelenud, vaid tegin alustuseks kohast mõned pildid. Aga kui nendega just ümber olin saanud ja tahtsin aardele pühenduda, ilmus kohe korraga mitu perekonda seda platsi kasutama. Vahtisin mõni hetk nõutult ringi, aga pidin siis end lööduks tunnistama.
Selline aare,sellises kohas :) Olen ka varem proovinud siin löögile pääseda,kuid alati on siin keegi mänguhoos olnud.Seekord oli aardeotsinguks peaaegu ideaalne ilm ja olukord. Maret võttis enda peale selle kõige raskema rolli ja koukis aarde välja mis oli juba leidmise hetkel kahes osas.Tagasi läks juba ühes tükis.
Sai jupp aega oodatud, et löögile pääseks ja kui asja kallale sai asutud siis lõpuks sain vaid jupi aardest kätte. Ja sai leiuta lahkutud
Maret oli nõus pea pöörlema panema. Veidi läks aega ja oli pusimist aga kätte ta saime. Tänud
Oh seda rõõmu kui GP logidest jäi silma, et Karuselli on naasnud! Teadsime kohe, et siia pole liiga vara mõtet tulla ning jätame selle kirsiks tordile. Laupäeva öö oli võrreldes reede omaga juba palju vaiksem ning siin kedagi enam ei kohanud. Kamba peale saime ikka omajagu asju avastatud ning nagu kombeks siis Anni tõi kastanid tulest välja. Aitäh!
Kuna nädalake varem oli tunne, et pooled Tartu aarded jõuavad meie siia jõudmise ajaks kinni minna, siis selle aarde õigeaegne aktiveerumine tegi meile ikka väga head meelt. Kell oli umbes 2 öösel, kui siia inimtühja parki jõudsime. Natukene olude hindamist ja nuputamist ning tuligi taipamine. Küll see Tartu ikka on heade mõtete linn. Suur tänu! See oli taas midagi väga erilist!
Õhtuse jalutuskäigu ajal sai karussell ette võetud ning ööpimeduse varjus oli hea toimetada. Pärast mõningast karussellitamist sai ka peidik tuvastatud ning eelmist semestrit koolis meelde tuletades oli ka konteiner peos. Taaskord peab peitja ees kummardama ning tõdema, et taaskord on standardit tõstetud. Pärast sai veel kaaslasele seletatud: "Ta võiks ju lihtsalt magnetiga topsi paigaldada ja päeva korda läinuks lugeda, aga ei!"
Kell hakkas vaikselt juba südaööle lähenema ja üldiselt oli ümbruskond päris rahulik, esmaspäeva õhtu pealegi. Üks seltskond aga siiski mänguväljakul askeldas ja seetõttu oli mul aega täpsemalt aarde olemusse süveneda. Istusin karussellil, tegin mõned kiiremad pöörded ja hakkasin siis eelnevaid logiteateid lugema. Seltskonna lahkumiseelne aeg oli täpselt paraja pikkusega, et jõuda kujundada küllaldane ettekujutus sellest, mida antud aare endast ligikaudselt kujutada võiks. Kiire inspektsioon, sobilik positsioonivalik ja tegevusse! Logikannete põhjal jäi mulje, et aarde kättesaamine võib tõsisemat laadi ettevõtmine olla, tegelikult on see pärast süsteemi, mis on lihtne, aga elegantne, äratabamist väga hõlbus, ka täiesti üksinda. Ei jää aga minulgi muud üle kui imestada, kuidas peitja säärase lahenduse ellu suutis viia. Selliste aarete logimiseni jõudmise protsessist osa saamine on kahtlemata privileeg. Aitäh!
Pärast sõrmede karusselli vahele jätmist konsulteerisin veidi peitjaga ning seejärel läks veidi nikerdamist, et aare kätte saada. Täiesti lahe teostus, tubli töö, Tanel!
Tiirutasime karusselliga, uudistasime, nuputasime ning tekkis idee. Katsetasime seda ning lohaka töö tulemusel asusime pettunult minema. Miski sisetunne soovitas korra veel asja teha ning endalegi arusaamatul moel oligi aare meil käes. Nimed kirjas ning tänud peitjale. Vaeva on ikka nähtud :)
Mängisime küll lapsi, aga tulemuseta. Teised lapsed tahtsid ka kiikuda.
Kaks täiskasvanut lustivad karussellil. Ei ole see siin Tartus midagi eriskummalist. Aarde eest tänud!
Mees juba aarde nime lugedes pakkus, mida on vaja seal teha, ja tal oli õigus! Väga lahe!
Ei tea mis nüüd sai teha et karusell peale meid rikki läks. Tänud peitjale
Selle aardega jäid tüdrukud ja väikesed poisid luuret tegema, et mis kus,kuidas ja millal. Ülejäänud käisid kaht teist aaret logimas. Vahepeal oli mitu telefoni kõnet ja olukorra ümber hindamist. Viimane kõne oli teade, et mugud läksid mänguväljakult ära. Trehvasime autode juures ja võeti vastu otsus ikkagi proovida asi lahendada. Nii siis oligi kaks suurt meest karuselli juures pikali, mis muud kui väsimus pikast päevast. Tänud peitjale aarde eest.
Algul tuvastasime objekti. Otsida aga mugude rohkuse tõttu ei saanud. Anna jäi poiste ja Meritiga mänguväljakule mängima ja aarde peiduka asukoha üle mõtlema. Mõttetöö kandis õnneks vilja. Logisime vahepeal 2 lähedal asuvat aaret ära ning maandusime uuesti karusselli juures, nüüd juba teadmisega, kus aare asub. Ainult oli vaja see kätte saada. Ja karussell hakkas taas oma tavapärast tööd tegema..
Õhtusel ajal oli plats lastevaba, vaid paar noorukit hängisid eemal ja ei pööranud tegevusele suuremat tähelepanu. Õnneks oli kaasas geoteadlik sõber, kes aitas lustisõitu teha, kuniks mina objekti püüdsin. Läks ikka tükk aega aga tunne oli seda rohkem rahulolev, et töö kandis vilja juba esimesel otsimisel. Teostus 5+
No on ikka andekas, tõesti lahe. Eile avastasin koha aga mugusid oli palju. Täna võtsime rohkem lapsi kaasa ja saime hakkama. Lahe leiutis, Leiutaja. Tänud
Tegime peatuse teel geojaanilt koju. Lootsime, et hilisel ajal on mänguplats tühi. Päris nii see siiski ei olnud. Isegi vihmahood peletasid mugud liivakastist liumäe alla vaid lühikeseks ajaks. Pärast leiti, et märjast liivast ongi parem kooke teha. Tänu oma (kuigi karussellist juba veidi välja kasvanud) lastele saime siiski toimetatud. Tänud!
Esimene ring läks tutvumiseks,teine juba asjast arusaamisele ja kolmandal ringil õnnestus ka aare enda kätte saada.Aitäh!
Rohelise nõia aare oli üleüldse põhjus, miks ma sellisel kellaajal ringi tuterdasin. Kuna seda aga lahti ei nõidunud, siis vaim vajas kättemaksu mõne leiu näol. Olen paar korda üritanud siia tulla aga alati on keegi oma kohaloluga asja pekki keeranud. Sel korral aga oli plats minu päralt. Vaatasin siis karuselli siit ja sealt, tegin väikese sõidugi. Idee hakkas jumet võtma. Tegin teisegi ja puuduliku sõrmeosavuse tõttu ka kolmanda. Siis sain logi kirja. Tänan, väga lahe aare!
Noh, tegelikult ju lausa isegi katsusin aaret, aga see leid pole minu jaoks. Ei olnud tahtmist rohelise näoga ja hommikusöögi võrra kergemana sealt lahkuda :) Iseenesest ju lahe väljamõeldis, aga nojah :)
Polnud plaanis seda üldse otsima tulla, aga mõtlesime, et vaatame korra üle. Kohapeal selgus, et üks seltskond otsib juba, pakkusime siis oma abi ja saime ka nimed kirja.
Karussell tiirutab pargis taevasse, kilkavas kirevas ringis kõrgele, tore ja pidulik tunne. Ükskord aeg saab otsa, istuma siis jääda enam sa ei saa ei tohi, ei tohi, ei tohi.
Ma arvasin, et selle aarde juurde ei satu ma kunagi õigel ajal, aga täna oli nii juhust kui õnne. Tõesti äge, aga istuma eriti kauaks ei jäänud.
Algul ei arvestanud, et tegemist on ikkagi Taneli aardega. Tänud peitjale!
Mugude kohta ei oska kommenteerida, aga aardega igatahes kõik kõige paremas korras.
Toomemäe nõlval on tee-ehitus lõppemas ja täna hommikul mänguväljak survepesuga puhtaks lastud
See oli üks neist aaretest mida ma kindlasti tahtsin ära näha ja just veel hiljemalt täna. Kahjuks koht oli mudilaste poolt hõivatud ega õnnestunud karusselile ligilähedalegi jõuda. Teine kord tagasi.
Jälle sattusime Taneli trikiga aarde otsa. Ja mitte ainult, püüdsime tegudelt veel kaks geopeituse otsijat, kellega jõud ühendasime mõneks ajaks. Oligi julgem, kuna mänguväljak päris tühi ei olnud. Küll me siis nuputasime ja katsetasime. Alguses saime hoopis jupihaaval konteineris olevaid osasid kätte, kuid hiljem nuputasime ka õige strateegia välja ja siis läks juba libedalt. Vihjena võiks öelda, et kahekesi on seda aaret lihtsam püüda.
Kui esimest korda aarde juurde sattusime, oli ümberringi mugusid palju. Püüdsime teha nägu, et tulime lõbusalt aega veetma, ent põhjalikku uurimistööd teha ei tihanud. Kobamisi jäi siiski ajutiselt näppu miskine must ristkülikukujuline karbikaant meenutav asi, mis kuidagi ei tundunud karusselli juurde kuuluvat. Kuna rahvast tuli vahepeal juurde ja karussell hõivati laste poolt ära, siis selle teadmisega esialgu lahkusime. Kodus viisime otsad aga kokku ja laupäeva varahommikul vormistasime uhkes üksinduses leiu ära. Imestust tekitanud vidin oli tõesti aardekastilt eemaldunud kaas, mille püüdsime omalt poolt kindlalt paika sättida.
Mitmekesi on lõbusam, ent mõned päevad pärast esmaleidu proovisin järgi, kas saaks aarde üksinda ja ilma abivahenditeta ka kätte – saab küll!
Aitäh toreda aarde eest!
No nalja sai. Lapsi õnneks polnud ja täiskasvanud igaks juhuks lähemale ei tulnud.
kuu tagasi lahkusime pärast poolt tundi üritamist tühjade ning kangete käte ja ühe vigase näpuga. nüüd tuli minutiga kergelt välja :D
Kuu aega tagasi sai ka katsetatud, aga siis asi ei töötanud nii nagu peaks. Nüüd oli ilmunud julgustav omaniku hooldusteade ja sellega varustatult saime aarde nagu naksti kätte. Aitäh!
Kui endine põnev elu, mis näis nii loomulik on ühel hetkel ootamatult selja taha jäänud näib ühtäkki suure sündmusena ka teise linna külastus ja toreda tuttava näo nägemine teeb rohkem rõõmu, kui ei kunagi varem.
Plaan oli otsida neid aardeid, mis mul veel leidmata ja neid pole just kuigi palju, seega valiku tegime lihtsalt nii, nagu geps dikteeris, et mida ta mulle järgmiseks lähimaks leidmata aardeks näitaks - sinna ka liikusime.
Esimeseks osutus käesolev aare. Algatuseks parkisime rattad, jätsime kiivrid pingile jutustama ja üritasime teineteisest distantsi hoides aaret otsida. Kõigepealt siis tutvusime õige objektiga, kuid see tundus liig, mis liig ja vaatasime siis ikka mõned teised lähedal olevad objektid üle, kuid see ei viinud meid kuhugi. Tutvusime siis esimese objektiga pisut lähemalt ja meil ei jäänud muud üle, kui pidime ikka uskuma hakkama, et see on just see, mis meil vaja on. Ebareaalne, no kuidas küll. Ei ole võimalik aga ometi. Praegune eriolukord oli selle aarde otsimiseks justkui loodud, ei kujuta ette kuidas seda muidu otsida saab. Meid viis tulemuseni sihikindel tegutsemine ja koostöö. Lihtsalt üli super noh. Pagan, kui hea on Tartus olla. Ole Sa tänatud Tanel!
Sellel aardele olen mitmeid kordi Ellerist koju jalutades mõlnud ja ka paar korda uurinud, kuid iga kord oli midagi valesti: kas oli nullis mugud, seljas liiga korralikud riided või lihtsalt laiskus ja oskamatus midagi teha. Täna saime lõpuks muguvabal ajal jaole ning mitmekesi oli kogu protsess kergem ka. Tõesti oli imeline nikerdis selle küljes. Minu jaoks järgmine müsteerium sarjast "Täitsa lõpp. Kuidas see aare küll peideti?". Aitäh!!
Läheduses olid hästi ägedad lumest Muumitroll ja Väike My. Teoorias olin ma tugevam kui praktikas, hiljem sai praktika ka selgeks. Oeh noh :D
Ega saa ju geopäeva mitteleiuta lõpetada. Eelmine kord taandusin juba 50 meetrit kauguselt, sest laste kilkeid oli nullis piisavalt. Täna lahkus ema ainsa titega meie lähenedes. Sestap saime täitsa normalselt otsida. Tuvastasime peagi peidiku ja geniaalse kättesaamisviisi. Kuid maagiat ei juhtunud ei minu ega Marje abil. Samal õhtul Taneliga rääkides tegime kõik õigesti, aga mine tea, miks asi ei allunud. Eks teine kord uuesti. Tänane hiilgava aarde eest! AA kandidaat.
Kõrgete kontsade ja heleda mantliga tulemus oli ju ette teada, eks. Tore oli ka niisama jalutada!
Vähemalt kaks korda käisime lihtsalt patrullimas ja pidime nentima atraktsiooni püsivalt kõrget populaarsust. Kolmandal korral õnnestus tabada hetk, kus objekt ise oli vaba, kuid läheduses olnud tähelepanelikud silmapaarid ei lubanud põhjalikke vaatlusi läbi viia. Viimaks saabus ka see päev, kui meie karusellile lustima saime. Olime valmis siin pikalt keerutama, aga lahendus saabus ootamatult kiiresti. Rohkem läks aega topsi tagasi panemisega. Ühel hetkel sai seegi tehtud, aga hämming jäi. Kuidas küll selliseid asju välja mõeldakse ja veel enam- kuidas nende peitmist teostatakse. Aitäh peitjale!
Pimeduse varjus sai karussellil veidi lustitud ja siis hakkas tõsine töö. Võrdlemisi kiiresti sai võimalik asukoht kindlaks määratud, aga kuidagi ei saanud ligi. Õnneks oli kaaslasel mängulusti ja üks liigutus aitas olukorras selgust tuua. Seejärel sai asja üsna lihtsalt ka kätte. Tagasipanek oli ka paras kunsttükk, kuid ka sellega saime hakkama. Aitäh väsimatule leiutajale.
Käisime ka õhtuhämaruses karuselliga sõitmas ning kohtasime ilmselt veel teisigi sarnaste huvidega inimesi. Natuke veel käib maailm ringi. Aitäh kavala aarde eest!
Vähe manööverdamisruumi, aga lõpuks sai kätte. Tagasi oli pea sama raske.
Käisime orbiidil ikka korduvalt. Nobedad, peenikesed ja töntsid näpud - kõik said proovimisõiguse ja lõpuks ka logisime. Tagasipanek oli samuti keeruline. Aitäh!
Käisime olukorda luuramas. Ühe lapse lahkumise koos emaga suutsime ära oodata ning midagi isegi leidsime, kuid siis lähenes perekond lapse ja koeraga. Kuulsime kuidas kutsuti: "Läheme liugu laskma!" Meie suureks üllatuseks oli see hoopis koer, kes rõõmuga liumäest üles lippas ja hooga alla lasi. :D Midagi sellist polnud meie silmad varem näinud. Kahjuks ei võimaldanud see meil põhjalikumalt toimetada ning tuleme üks teine kord tagasi.
Läksime Indyga jalutama ja külastasime seda aaret. Üldjuhul mulle karussellid ei meeldi, aga selle peal oli täitsa tore olla.
Imetlen väga inimesi kes kõik aarete kättesaamise lahendused ainuisikuliselt välja mõtlevad ja kõikidel karpidel ka ise järel käivad. Mina siin üksi oleks küll pigisse jäänud, vähemalt esimese poolega; teine õnnestus mõningase pusimise järel Mairega kahe peale ja Karli-Lauri lõbusa kaasaelamise kõrvale isegi lukku lüüa... :D.
Jõudses Tartusse, kolisime oma peatumispaika sisse ja peale seda tahtis Indy natuke jalutamist. Ja ega siis geopeiturid ilma asjata ei jaluta. See oli meile lähim aare, niiet võtsime suuna selleni. Ei istu üldiselt mänguväljaku aarded aga samas ega sellist mujale peita ei kannata ka ja hea meel on, et see olemas meil on. Õnneks just üks pere lahkus meie saabudes ja edasi oli plats tühi, ning panime seekord naised tööle ja aaret püüdma. Igate lahe asi :)
Prosit kommerss! Ja selle järelpäev täis teotahet. Karusselli aare. Üks etendus kahes vaatuses. Esimene vaatus oli hommikupoole päeva kui sai mänguväljakut väisatud ning tuvastatud seal olevad elemendid ja neist sobivaim. Korraks isegi last sinna peale sokutades sai selgeks kus mis asub ja mis loogika selles kõiges. Tegudeni aga sel hetkel ei olnud võimalik jõuda ümbritseva fauna rohkuse ning nende soovimatuse tõttu silmapiirile lahkuda. Pakkusime siis neile unustamatu vaatepildi lollitavatest täiskasvanutest ja varateismelisest kes andunult antud vahendit kasutavad ning täiest südamest naeravad. No mis teha, tugevad närvid tänapäeva lapsevanematel ning kõigest hoolimata olime meie need kes lahkusid. Päev edenes teiste toredate aarete seltsis, sai vaadatud üle nii Raadi lennuväli kui ka pisike väljasõit Kärkna poole tehtud. Ka chirp leidis oma teenitud lahenduse. Aga mõte siiski mõlkus ja idee jôlkus. Enne tagasi Pärnusse sõitmist tüürisin tasapisi söögikoha Püssirohukeldrisse, noh, lihtsalt niisama, mitte tagamõttega... Teine vaatus saabus õhtul. Peale seda kui olime juhindunud kuldsest otium reficit vires tõest Püssirohukeldris sättisin auto Riigikohtu hoonest mööda, kus vanasti muide asus Haavakliinik, ning parkisin praeguse elumaja ette, kus minu ajal oli Naha ja Suguhaiguste Kliinik (edu elanikele...). Haarasime kaasa kõikvõimaliku vajaliku mandi ning suundusime väljaku poole. Tekkis tõsine kahklus-kõhklushetk seose taaskordse väljaku täituvusega kuid seekord Pirrr hindas antud seltskonna lahedateks tüüpideks ning Kassid2 arvas, et phähhh, lähme teeme ära. Ei saanud siis oma mehelikku uhkust ka maha jätte ning asusime vapralt teele. Esimesena tervitas meid must jooksev meeter mille peale oma geokoera sülle võtsime kuid selgus, et tegemist on naissoost urutoruga ning ka perenaisel polnud midagi selle vastu kui nad meie koerahärraga sõprust sobitavad, lubasime härral käpastuda. See oli kogu edasise plaani parim liigutus, sest pole suuremat ühtekuuluvustunnet kui kahel koeraomanikul vaadates härdunult kuidas neljajalgsed vastastiku ei üritagi üksteist ära süüa. Sellest sobitub hulka üksteisemõistmist ja ühistunnet. Mis viis ühel hetkel selleni, et tutvustasime noorele emale geopeitust kui toredat mängu ja tema omakorda vaimustudes sellest täiesti vabatahtlikult hoidis kogu kolmest lapsest koosneva võimaliku järeltuleva geopeiturite põlvkonna karussellist eemal strateegilisel ajal. Arvas, et ongi otsinud just endale ajaviidet laste kõrvale ning see sobiks ideaalselt. No eks oli ka superaare millega tutvustada geopeitust! :) Igatahes juttu jätkus ka hiljem ning jagatud said vastavasisulised leheküljed kust sellist vägevat mängu mängida saab.
Aitähh peitjale vahva emotsiooni ja aarde eest, lemmikupunkti teenib ka kindlat.:)
Käisin kontrollimas, aare ilusti omal kohal nii nagu peab
Aaret ei leidnud, aga leidsime suurepärase avause, kus logiraamat teoreetiliselt olla võiks. See oli niivõrd hea peidukas, et hakkasime kahtlema, ega raamat kaduma ei ole võinud minna.
Möödaminnes leitud-logitud.
Miskipärast hommikul olid riided porised :D
Aitäh, tore tükk!
Olime siin ametlikult teist korda otsimas. Eks muidu onmööda ikka käidud, aga alati on rahvast olnud platsil ja pole tahtnud liigselt tähelepanu tõmmata. Esimesel korralikul otsimise päeval jäi puudu vist mõistusest. Sel korral oli meil kindel plaan, mida teha, aga see osutus valeks. Siis läksime tagasi eelmseil korral nähtu-tehtu juurde, andsime asjale veidi vunki juurde ja saime logima asuda. Mida pimedamad ja külmemad õhtud, seda edukam on vist Tartus selliseid kesklinnaasju logida. Aitäh toreda aarde eest!
Päeval käisime Otiga peidukohta otsimas. Kuna Otist polnud logiraamatuni jõudmisest kasu, siis oli täiendavaid abijõude vaja. Õhtul tagasi tulles teostasin Kadri kaasabil oma idee ning saime nimed kirja. Aitäh, lahe teostus!
Suurepärane!
Kui mul vahel (liiga sageli) on ka kombeks leiuta lahkuda, siis siin kohe ei saanud järele jätta. Samm-sammult liikusime lahendusele lähemale, alguses tasa ja targu, seejärel üha kiiremini ja - näpus ta oligi. Eks ta ole ka, oma lapse ees peab ikka kõva issit mängima ;) Ei, tegelikult oli mudilasega koos märksa hõlpsam seal vigurdada. Tõeline pereaare.
Ja tänud ka teistele logikirjutajatele, kes pole avastamisrõõmu liigse vihjelise paljastamisega ära rikkunud.
Et eelmise tartu visiidi käigus polnud last kuskilt võtta, siis need mänguväljakutel luusimised jäid oma aega ootama. Nüüd oli poiss ootevalmis ja saime ametlikult objektile siirduda. Eks aega läks seal üksjagu, keerlemishuvilisi oli seal teisigi ja ega see mõttetöö peitjale ka väga kiiresti järgi ei jõudnud, aga lõpuks hammustasime ikka asja läbi. Selleks ajaks oli mudilasi ka õnnekis juba vähemaks jäänud ja nii saime nimed kirja. Tänud peitjale, väga äge asi.
Kell oli saanud nii palju, et kõik vähegi kodustatud põnnid peaks kodus magama ning karussellidel hullavad vaid geopeiturid. Nii oligi. Üsna tükk aega sai seal erinevates poosides püherdatud enne, kui leid ära tuli. Hea teostus, Taneli kvaliteet!
Saksamaal elades on ilmnenud nii mõndagi, mis kõige muu hea kõrval siiski ohkama ja Eesti suunas vaatama paneb. Näiteks geopeituse/geocachingu aarded. Minu elukohas on liigagi levinud väikesed nanod ja seega ootasin pikisilmi, mil mõne kvaliteetaarde ette saan võtta. Kui ühe muguga otsima läksime, siis oli uhke küll Taneli aarde järele minna, sest oli ette teada, et pettuda pole vaja. Kohapeal oli nokitsemist, kuigi üpris ruttu oli selge, mida teha tuleb. Sain üle pikema aja positiivse aardeemotsiooni ja kinnituse, et kusagil maailmas on koht, kus tehakse ägedaid aardeid. Aitäh!
Kell oli pool kaks öösel. Sõitsin läbi tühja kesklinna ja kahe mitteleiu siia. Parkisin ära, vaikus. Hingelistki ei ole näha. Lähenen karusellile ja kõrvu kostub rütmiline kolin. Jõuan karuselliga samale tasapinnale kui märkan eemal kiigel täisealist meest hirmsa hooga kiikumas. Taha, üles, tsentrist kõrgemale, ette, üles, tsentrist kõrgemale. Kõndisin üles välja, tegin tiiru öisel Toomemäel, jõudsin tagasi, midagi polnud muutunud, tüüp kiigub ennastunustavalt ja suurelt. Hää küll, kiigu siis, ma läen koju ää.
Kui mänguväljakule jõudsime, oli platsil palju suuremaid ja väiksemaid mugusid. Läksime siis meiegi kiikuma. Varsti hakkas aga päris tugevasti sadama ja üsna ruttu oli plats puhas. Tõnu ja Marta läksid karussellile ja mina hakkasin hoogu tegema. Tõnu oli õiges asendis ja peagi saimegi aardekarbi kätte. Väga äge lahendus ja aardekarp. Täname!
Kohale jõudes laiutas tühjus üle terve platsi, küll ikka vedas. Vaatasime nii ja naa ja kaasasime ikkagi selli ka kampa. Väga äge teostus! Tänud peitjale.
Ma korra käisin siin seda karusselli piidlemas ka tunnike varem aga mänguväljakul oli palju lapsi. Minu kannatus ei lasknud mul oma võimalust ära oodata.
Tulin pärast paari edukat aardeleidu uuele katsele. Nullist leidsin ühe paarikese natukene inspekteerival pilgul karusselliga mängimas. Läksin küsisin otse, et kas otsitakse midagi. Olingi üle pika aja saanud ühe teolt tabamise kirja :) Panime pead kokku ja aretasime igasugu mõtteid. Mul oli miski kindel nägemus kui utoopiline see teostus olla võiks aga 8 erinevat viisi ei kandnud vilja. Kui mõistus hakkas otsa saama, siis mainisin Kerlile ja Helle-Marile, et olen nüüd hoopis Ristsumma asemel Karusselli juures hädas, siis sain vastuseks, et nad kohe seal. Seejärel saime kerge taganttõuke ja jõudsime ka aardeleiuni. Väga kihvt aardeteostus. Kas sellega võib öelda, et fantoom on tagasi geomaastikul? Üks mõnus kastist väljas aare. Aitäh!
Täna julgesin jälle karusselli poole vaadata ja round 2 läks käiku. Eelmine südamepööritus oli meelest läinud :D Plaan oli, et kohtume Karmeniga karusselli juures. Mina sõidan karusseliga ja Karmen annab hoogu. Sellest plaanist ei tulnud aga midagi välja. Enne Karmeni kohalejõudmist, jalutasid minu poole soliidses eas vanahärra ja vanaproua, ühel neist telefon käes. Oli selge, et nad niisama karusselliga sõitma ei tulnud :D Nemad mulle, et selline keeruline aare tundub neile ja mina juba seletasin, kuidas ja mis tegema peab. Eelmine kord jäi vähe puudu, tervislik seisund rohkem ei lubanud :D Hea et ikka kodutee peale karusselli sõitu üles leidsin :D Niisiis... hollandlastel muidugi hea meel, ütlesid, et mingu ma aga peale ja :D ... Oi kui palju naeru oli sellel platsil. Vanapaar keerutas mind karussellil ja lagistasid südamest naerda. Karmen naeris eemalt ja ju oli teisigi pealtvaatajaid, kes mitte millestki aru ei saanud :D Seekord sain ma aarde kätte ja nimed kirja. Vanapaar oli väga tänulik mulle, et aitasin neil seda aaret leida. Nad oli väga lahedad! Oi, milline suurepärane lõbus õhtu alles oli. Aitäh sulle Tanel!!! ;)
Käisime õhtul Marega läbi aga kuhugi ei jõudnud. Hommikul värske peaga ja varakult tagasi. Natuke nuputamist ja leidsin ka lahenduse. Kuna olin üksi siis vajasin abivahendit ja käisin hotellis ära. Õnneks vara hommikul seda hale koomilist pilti keegi ei näinud kuidas mingi mees üksi taidleb karusselliga. Tükk aega sai pusitud aga tehtud sain. Kiidan meistrimeest, väga äge lahendus.
Selle aardega ma ütlen kohe, et SOOVITAN SOKID JALAST! Nagu KÕIK SOKID! Üliäge idee, teostus..kõik! Üks vägevamaid mida ma leidnud! Aga leidmisest..teel leidmiseni, reede hilisöösel, väike seenevihm ja kaugel mugude poolpurjakil hõisked, aga soe tuuleiil ja tuttav pink..oeh, sõime #foodpreppi Markoga siin eelmine kord kui Tartus olime ja ma, ma igatsen oma kodus ja pehmes voodis magavat Mõmmikut nii väga! Nii väga, et pisike pisar tuli silmanurka ja Kristjan lohutas mind, et varsti oleme kodus tagasi ning saan oma karu kräunutada. Oeh, käin küll jõusaalis, jõutõstan ning muidu nakollidega moor, aga hing on õrn nagu mu isa augulised töösokid. Masendav,ma tean. Peotäis testot palun, i need it bad! Pühkisin pisara ja saatsin Kallimale sõnumi ning pikema jututa asusime Taneli järgmise geomeistriteose kallale. Kristjan hammustas hetkega loogika läbi ning mina sain sõitu. Uhuu,juhuu, ajee, seenevihm ja kui aare varsti kätte ei anna, siis solgutab Kristjan Annele ajukahjustuse ja Markol on seebakas pruut, aga...lõbus on ju ka..ajee ja tsikibriki..Ohh Tanel, Sa oled geenius ja..must maa ning uhkel karusellil on ka minu nimi! Ei jõua ära oodata, et Markoga tagasi tulla ja miks mitte ka kellegi teisega, sest see on NII LAHE AARE!!! Aitäh,aitäh! Vägev värk!
Täna hakkab pilt juba stabiliseeruma. Ei, vägev aare iseenesest, kuigi lähiajal tivolisse ei kipu.
Karusselli ning sellel tiirlevaid naerusuid on tore eemalt vaadata, aga ise ma tsentrifuugimist kahjuks ei kannata. Juba lapsepõlvest saadik mõjub see mulle raskelt - ajab iiveldama, kusjuures üpris kiiresti. Absoluutselt kõik muud lõbustuspargi atraktsioonid on täiesti ok - ameerika mägesid naudin üle kõige. Aga säärased, kus tiireldakse kiirelt ringjoones ümber ühe telje - tänan, ei :o) Karu-sell: bring it on! Karussell: oh no!
Nulli kiikasin korra eelmisel päeval ja lisaks veelkord öösel. Poleks saanud rahulikult aaret otsida. Kummalisel kombel hoopis pühapäeva lõuna ajal oli mänguplats inimtühi. Mõni koerajalutaja läks aeg-ajalt mööda, mõni paarike, mõni turist, isegi üks suurem turistigrupp, kuid õnneks keegi neist ei jäänud mängima. Niisiis väikeste pausidega sain oma geoasja ajada.
Algul vaatasin klassikaliselt ringi, vist viis minutit kulus, enne kui peidukoha tuvastasin. Süsteemile pihta saamiseks läks ehk teist sama palju. Siis aga - ikaldus! Ligemale 20 minutit katsetasin kõiksugu meetodeid, nii kohapealsete abivahenditega kui ka ilma. Edutult. Arvasin juba, et peangi kunagi koos lapsega tagasi tulema. Siiski otsustasin korra üsna ettevaatlikult veel SEDA varianti proovida. Uhh - õnnestus palju kergemini kui loota julgesin :o) Jehhuu!
"Leiutaja" pole mitte mingi niisama aunimetus - Tanel tõesti valdab seda kunsti suurepäraselt. Juba puhtalt kontseptsiooni välja mõtlemine väärib kõrget kiitust. Kuid säärase idee teostus peab toimimiseks olema absoluutselt veatu - ja seda ta on. Geniaalne! Sügav kummardus ja tänu, koos vastavate siltidega!
See on ammu teada fakt, et loodus tühja kohta ei salli, nii oli ka Toomemäe kuubiku 160 meetriga. Arvata oli, et eks siia mõni Taneli vingerpuss tuleb, aga see ületas meie ootused ja lootused. Seda, kuidas selliseid aardeid välja mõeldakse, meie mõistus ei võta, aga kuidas logi kirja saada, selle jagasime täiesti oma peaga ära. Superluks milline aare! Suur tänu, vinge vingerpussi eest!
Peale tõrvatilkade kogumist läksime õhtul veel karussellile lustima. Tahtsime oma Tartu lapse petteks kaasa võtta, aga tema oli parajasti spaas. Mänguväljakul paar poissi asjatas, aga karussell oli vaba. Uurisime siis seda igast kandist ja läksime lõpuks autosse abivahendi järele. Kui tagasi platsile jõudsime, oli karussell juba ühe pere poolt hõivatud. Liigutused ja ilmed reetsid kohe, et geopeiturid. Meie eestikeelsele tervitusele vastati inglise keeles. Selgus, et naabrid - lätlased, olid käinud juba Rakveres ja meie kandi Kaevandusmuuseumis. Lõpuks leidsime vene keele näol veel ühe ühise keele. Koos saime karussellile õige hoo sisse. Läti proua taandus kõrvalpingile filmima, talle tegi meie jant nalja. Panime Tiia tanki ja palusime tal julge olla. Aga mis peamine, logi sai kirja. Tagasiteel, juba peaaegu kodu lähedal kurtis ta halba enesetunnet, ei tea, kas Tõrva krevetisupist või andis otsimisrõõm veel tunda. Tore, et Tanel on geopeituse varjusurmast ärganud. Läheb see aare meie poolt aastaauhinnale. Aitäh.
Peale edukat Safecrackeri põgenemistoa läbimist, tulime karusselliga lustima. Väikse roosa muguga oli vaja natuke objekti jagada, aga lõpuks oli väljak meie oma ja saime rahus nuputada. Megalahe! Aitäh!
Kui palju peab vihma sadama, mis põngerjad karusellist eemale hoiaks? ÄIKESETORM!! Peidukoht paljastas end kiirelt, aga logimiseni ei jõudnud. Liiga tihe liiklus.
Esimesel korral keerutasime niisama ja tuvastasime aarde peidukoha, kuid ei tihanud mänguväljakul olevaid lapsi, kes kasutasid karusselli sihtostarbeliselt, ära peletada. Teisel korral saabusime ajal, mil väiksed lapsed peaksid kõik juba magama, mitte mänguväljakul lustima, ja uurisime peidikut põhjalikumalt ning lõpuks naasime abivahendiga varustatult ja kirjutasime nimed sisse. Aitäh vahva aarde eest!
Mõned päevad tagasi tulime siia asja uurima, et mis värk on. Iga atraktsiooni juures asjatas mõni lapsuke ja pisut vanemad jälgisid seda melu. Nii et meie seekordne aardeotsimine jäi puht formaalseks. Sama päeva õhtul õnnestus tegutseda ikka täiega. Teoorias sai kõik selgeks, puudu jäi üks väikene vidin. Taas kohale jõudnult omasime kõike vajalikku ja nüüd aare käes nagu lupsti. Taneli suunas suur-suur kummardus. Kahju kohe, et see aardeke juba käes, mõnus oli soojadel õhtutel siin aega viitmas käia.
Peale Vanemuise sümfooniaorkestri suvekontserti tundus suurepärane võimalus minna seda aaret üles otsima. Saigi rahus keerutada ja südamest :D Saime kõik tugeva südamepöörituse ja lõbusa meeleolu :D, kuid aare ennast kätte ei andnud.
Leidmine oli aarde lihtsaim osa, kätte saamine.. Endal oli ideid kaks ning kaasas olid ka varem aarde kätte saanud sõbrad, kes vihjasid veel omakorda kolmandale variandile, kuid lõpuks töötas kõige lihtsam ja loogilisem meetod.
Väga lõbus lahendus, selliseid peidikuid on lausa lust muukida!
Kuna kartsin hullu mugu uputust ja keerulist aaret, siis kutsusin Erle kaasa. Tal oli juba leitud ja sain siis pikalt ise proovitud aga siiski tiimitööna on seda kergem leida. Fantast, milliseid aardeid osatakse teha ning mulle jääb arusaamatuks, kuidas selliseid veel peidetakse.
Hommikume koertejalutamine. Teisel katsel läks edukamalt. Ikkagi läks vaja tiimitööd et konteiner päevavalgele saada. Parajalt näputööd. Tänud.
Meil oli plaanis Kerliga Comedy Estonia salvestusõhtule minna ja etteruttavalt võib öelda, et me saime kõhud täiesti kõverasse naerdud sel õhtul. Enne oli vaja Taneli uus värkstükk üle vaadata. Mina olen oma olemuselt nii lapsik/lapsemeelne, et mänguväljakule satun üllatavalt tihti ka ilma lapseta. Just Hiiumaal sain paar päeva varem teha karussellisõitu ja sõbranna sundis mind sirget lõiku jooksma pärast... palju häid mälestusi maailma parimast suvest. Aga siin läks tegelikult üsna ruttu. Mitte et see kuidagi vähendaks aarde geniaalsust, ehituse meisterlikkust ja puhtalt lahedat ideed. On aarded, on head aarded ja siis on Taneli aarded! Aitäh, Tanel! See oli tõeliselt vinge!
Jahhhh... Selle aarde avaldumise avastasin GC-st samaaegselt ja sama ootamatult kui Vasula puhkeala. Ühtlasi tunnistan üles, et teadsin juba enne aarde avaldumist pisut rohkem kui puhta südametunnistusega effteeeffimiseks kohane oleks olnud :) Täna siis plaanisimegi Helle-Mariga sümboolse Girls Night Out'i teha ja väike Tivoli õhtu algusesse kõlab ju palju paremini kui lõppu ;) Kohapeal jagunesid ülesanded vastavalt sellele, kellel olid jalas püksid ning kellel seljas "pikem pluus" (guilty). Tiimitöö igaljuhul toimis ja logi saime mõne minutiga kirja. Teades eelnevalt taustalugu ja nähes nüüd ka teostust - äge ülivõrdes! Siiras rõõm, et leiutajal vägevaid ideid ikka jagub! Aitäh ikka vandaalitsemast ja palun veel! :)
Kui meie õhtul kell üheksa mänguplatsile jõudsime, mängisid liivakastis paar last, nende vanaema puhkas aga pingil jalga. Aja veetmiseks tegime mõned trips-traps-trullid, kuid kuna paistis, et laste uneaeg on alles kaugel, läksime Pirogovi uurima. Ligikaudsed koordinaadid on ammu teada, kuid aare ise on peitu jäänud. Suveõhtule kohaselt oli Tartu kesklinn rahvast täis ja rahulikust otsimisest ei tulnud midagi välja, pool kümme olime Toomemäe mänguväljakul tagasi. Nüüdseks liitusid laste ja vanaemaga kaks neiut, kes asusid suure hooga kiikuma. Tegime veel trips-traps-trulle kuniks lapsed viisid vanaema ära. Olime vaevu jõudnud karussellil kohad sisse võtta, kui meiega liitusid geopeiturid, kelleks osutusid Anu ja Meelis. Asusime hoogsalt otsima ja hüpoteese genereerima. Vahepeal käis mänguplatsilt läbi ka suurem seltskond (ilmselt mugusid), kuid neljakesi tegutsedes ei teinud me neist suuremat välja. Ühel hetkel tulid meie juurde kolm noort inimest ja küsisid otse, et mida me otsime. Kui ütlesime, et aaret, siis selgus, et sõna "geopeitus" polnudki neile täiesti võõras. Agaralt liituti otsingutega ja täiesti uue idee välja käimine tõi edu ning aardekarbi näppu. Pärast nimede kirja panekut ajasime veel geojutte ja koju sai hakata liikuma pool tundi enne südaööd. Suur tänu kogu seltskonnale, väga lahe oli koos otsida! Samuti suur tänu peitjale, kes taas on vahva aarde meisterdanud!
Aega läks aga asja sai. Kiitus koostajale, väga leidlik!
Eile õhtul märkasin seda aaret, aga ennast kodust välja ajada ei viitsinud. Täna käisin kultuuriüritusel, märkasin seal sookolli ja tekkis mõte, et kutsuks ta aarde juurde aftekale. Etenduse lõpus ta silma ei jäänud enam, aga mõte oli juba end pähe istutanud ja läksime Meelisega vaatama.
Aarde juures oli juba 2 inimest, kelles kahtlustasin kohe geopeitureid ning kes osutusid Lõviks ja Karuks. Pikapeale hammustasime läbi, milliste teoreetiliste seaduspärasuste järgi peaks selle aarde kätte saama. Olime parajasti peedist pesumasinale trumlit ehitamas, kui meie juurde saabus kolm (praeguseks endist) mugu, kes tundsid huvi meie tegevuse vastu ning agaralt abi pakkusid. Selgus, et peeti polnud aarde leidmiseks siiski vaja. Noored inimesed, kellel ajus lubjastumiprotsessid veel eriti kaugele arenenud polnud, suutsid meie teooria praktikasse rakendada ja karp andis end lõpuks kätte.
Aitäh ägeda aarde ja toreda õhtupooliku eest!
Tulin enne tööle minekut karusselli peale lõbutsema. Karussell tiirles hästi ja kõik toimis nagu õlitatult. Kus kõik teised mänguväljakul lõbutsejad olid, ei tea, aga mul oli üksi seal päris hea ;)
Väga vahva aare! Superlahe!
Täna oli Tartus hullumaja. Tuhanded fännid tungisid Raadile. Liiklust üritasid ohjata politseinikud, kuid nemadki andsid mõnes kohas alla. Lootsin, et kõik mugud on samuti teel oma "mekasse". Ei olnud. Kui pea künka tagant välja pistsin, nägin kohe Tanelit ja Erlet. Muidugi olid ka mõned lapsed olemas. Mulle kohe üldse ei meeldi mugude silmade all aardeid otsida, nii et ega ma liiga palju üritanudki. Lobisesin toredate kaaslastega ja lootsin, et tekib hetk, mil võõraid pole. Ei tekkinud. Asi tundus järjest lootusetum, nii et vahepeal käisin Werneris Café Lattéd ja kooki manustamas ja mõtlesin, kuidas Tanel seda asja lahendada võis. Siis ronisin tagasi ja jätkasin lastemänguväljakul molutamist. Kell 21.15 lahkusid viimased vanemad koos lapsega, ent neile jooksid vastu kaks koolipoissi. Muidugi täpselt sinna, kus mul tarvis aaret otsida.
Siis helistas Tiina ja palus järgi tulla. Õnneks oli ta nõus tagasiteel minuga kaasa tulema. Kahekesi on palju lahedam otsida, kui keegi tuleb, saab lihtsalt elavalt mingi probleemi üle arutleda ja keegi ei imesta, miks täiskasvanud naised sellises kohas tšillivad.
Jutustasin Tiinale oma arvamuse ja see osutuski õigeks... Nagu me pärast umbes 20 mugu tõdeda saime.
Karusselliga sõita ei meeldi meile vaatamata superlahedale aardele ikkagi. Aitäh, Tanel! Igavesti vahva aare on! Soovitan!
Kui selle nimega aare kodulinna ilmus, tuli vaid tõdeda, et taas kord oli peitja mu otsimisrõõmu vähendanud ja kunagises vestluses välja lobisenud, et tal selline asi plaanis on. See aga ei seganud kaaslasega kokku leppimast, et tööpäeva lõppedes võiks asja kaema minna. Mis siis, et see aeg koos ilusa ilmaga kohta arvestades üldse hästi ei kõlanud ja FTF ka juba päeval täitsa juhuslikult aarde avastanud turistidele ära läks. Tööpäeva lõppedes aardele lähenedes ei jäänud muud üle, kui avanenud vaatepildi peale itsitada. Muidugi oli seal peitja ja pingil istuv lapsevanem, kes karusselli poole kahtlustavaid pilke heitis. Huvitav, miks küll, kui selle hõivanud täiskasvanud lihtsalt maas istusid, karusselli peal kõõlusid või tagumikud püsti ma ei tea mida teha püüdsid. Et mulle oli aarde kättesaamiseks vajalik nipp teada, ei hakanud teiste rõõmu rikkuma ja itsitasin koos peitjaga. Õnneks ei pidanud kahtlustavatele lapsevanematele kaua tsirkust pakkuma ja sain ka oma nime lihtsama vaevaga kirja. Kui aare juba oma peidikus tagasi, jõudis lõpuks ka kaaslane kohale. Otsustasime ühise tiimina siiski teine öö tagasi tulla, hoolimata sellest, et peitja sõnul see asi hetkel oodatust kergemalt kätte tuli. Aitäh peitjale!
Miks lugeda juhendeid põhjalikult, kui saab niisama ka oodata abiväge, kelle abil asja lahendatud saab? Loomulikult oli peitjal lõbus. Tänud ja pikka iga!
Tanel sai irvitada ja itsitada ja kõkutada ja humoorikaid fotosüüdistusi teha otsimise katsete kohta. Seltsi saabusid juurde Janek ja Jaana, veidi aja pärast ka Aimi. Kamba peale sai asi ära vormistatud ja STF läks kell 17.29 kirja. Tore näha, et leiutajal ideid jagub. Tänud ja pikka iga aardele!