Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Sel aastal on mitmeid juubeleid ja sündmusi, mis on tihedalt seotud Kuusaluga, siit üks uus geoaare.
Vabadussõda toimus 28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 Eesti Vabariigi iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaa vastu ning 1919. aasta juunis ja juulis Balti Landeswehri (saksa maakaitseväe) vastu. Põhilise osa Vabadussõja kaitsejõududest moodustasid Esimeses maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid, kooliõpilastest vabatahtlikud ja Balti Pataljon ( baltisakslastest väeosad). Vabadussõjas toetasid Eesti vägesid Suurbritannia sõjalaevastik ja Soome vabatahtlike salgad (Põhja Pojad), vähesel määral ka Rootsi ja Taani vabatahtlike kompaniid, Venemaa Valgekaartlased ja Loodearmee. 1919.a. 4. jaanuaril jõudis Punarmee Valklani (Kuusalu vald, 30 km Tallinnast idapoole) ja siit õnnestus nad panna taganema. Valklas seisab suur mälestuskivi, millel on kiri „ "Siia maani ja mitte kaugemale". Lahingud toimusid ka Põhja-Lätis, mis oli üks osa Liivimaast. Alguses Venemaa vastu võidelnud Landeswehri üksused üritasid kehtestada oma võimu Lätis, kuid 19.-23.juuni1919 Võnnu ( Läti Cesise) lahingus õnnestus Eesti 3. Diviisil Landeswehri väed võita ja sundida taganema. Võnnu lahingu võidupäeval 23. juunil tähistatakse Eestis võidupüha. 1919.a. sügisel ja talvel toimusid Vabadusõsja lahingud Venemaa vastu Virumaal ja Ingerimaal. 2. veebruaril 1920 sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa Tartu rahu. Vabadussõjas osales Eesti poolel ~86 000 inimest, ~5000 langenut, 14 000 haavatut.
Vabadussõja mälestusmärkide rajamise algatas Eesti Vabariigi peaminister Ants Piip, kes kutsus 8. novembril 1920 kokku nõupidamise, kus arutati Vabadussõjas langenud sõjameeste mälestuse jäädvustamist üle kogu Eesti. Alates 1920. aastast hakatigi Eesti Vabadussõjas langenute mälestuskivide ja mälestustahvlite jaoks raha koguma. Raha koguti annetustena, korraldati heategevusüritusi. Ajaloolase M. Straussi andmetel rajati Vabadussõja järel Eestis kokku 170 Vabadussõjaga seonduvat mälestusmärki. Nõukogude okupatsiooni ajal hävitati enamik Vabadussõja mälestusmärke, tervena säilis vaid 8, rikutuna 13. Mälestusmärke hakati rahva algatusel taastama 90-ndatel aastatel.
Kuusalu Vabadussõja mälestussammas oli Eestis esimene Vabadussõjas langenutele, see avati 16.mail 1921.aastal. Mälestussammas paikneb Kuusalu kalmistul. Nõukogude perioodil olid sambalt eemaldatud Vabadussõjale viitavad tekstid, sammas ise aga säilis oma paigas. Taastatud tekstidega sammas avati 1988.a.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://et.wikipedia.org/wiki/Kuusalu_Vabaduss%C3%B5ja_m%C3%A4lestussammas http://; https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5jas_langenute_m%C3%A4lestusm%C3%A4rk http://; https://et.wikipedia.org/wiki/Vabaduss%C3%B5da http://; https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vaba
Aarde sildid: vaatamisväärsus (2), soovitan (2), lastesõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), muguoht (1), lühem_matk (1), lemmikloomasõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8AZHH
Logiteadete statistika: 121 (93,8%) 8 2 5 3 0 0 Kokku: 139
Hooldust ei vaja, välja arvatud kui ei ole plaani taastada esialgses lahenduses. Aare heas korras, uueks vihjeks on kask.
Traditsiooniline maskeering jäi silma ja seal oli peidus ka karp. Aitäh!
Vaatasime ringi, ei tuvastanud kuskil midagi vihjele vastavat, kus võiks aare olla. Veidi ringi vaadates jäi üks ebakõla silma ning saime nimed kirja. Vihje ei päde. Tänud.
Teine tühikäik, kõne omanikule ja ilmselt on aare jalutama läinud.
Leitud :) Õnneks loobusin nina mobiilis kõndimisest ja lihtsalt vaatasin lahtiste silmadega ringi ja nii ta leitud sai . Aitäh !
Väike hämming, et mis ja kus. Naabrist aare sai logitud ja sai siin uuesti otsimisega jätkatud. Tänud.
Jalutasin siin ikka mitu tiiru hauahooldajate pilgu all, gps ei andnud päris täpset selgust ka, nii vaatasin mitut kohta ümbruses ja esialgu ei leidnud midagi, mida võiks lähemalt uurida. Siis jäi vihjele vastav koht silma, aga kahjuks ei olnud võimalik kontrollida, ilusal pühapäeva õhtul on hauahooldajaid palju. Käisin siis teiste läheduses asuvate aarete juures ära ja tulin uuesti ja aare sai keitud-logitud. Aitäh peitjale siia juhatamast ja ilusa aarde eest!
Kui kõrval toimus mailaat, käisin aaret kontrollimas. Mitu naist riisusid ja koristasid ausamba ümbrust ja ka aare oli korralikult ära koristatud. Samal päeval tagasi minna ei pidanud mõistlikuks, sest koristamine oli alles poole peal. Loodan, et niipea põhjalikku koristamist ei tule. Ilusat geosuve, põnevaid avastusi ja leide!
Tulime linnast ja tegime lastega poe peatuse. Õde on selle juba loginud, seega lasi mul otsida.
No mis värk on. Kas ma olen peale südaööd ikka täiesti pimedaks jäänud, aga ei tulnud ka see aare kuskilt välja. Eks siis uuel korral uuesti. Tervitused perenaisele.
Pühapäeva puhul ajasime end teiselt poolt Tallinnat linnast välja. Esimese peatuse tegime siin ära. Esmalt kahtlustasime teist objekti, aga siis hakkas vihjeobjekt silma ja polnud probleemi midagi. Pärast logimist lõbustas meid üks orav, kes mööda puid ronis ja hüples oksalt oksale ja puult puu peale. Tore oli teda vaadata. Mõnus algus pühapäeva pärastlõunale.
Nädalavahetus tähendab pikemaid sõite, aga kui tavaliselt liigume läände, siis täna mõtlesime idas käia. Otsest plaani ei olnud, seega valisime ühe tava-aarde enam-vähem mõistlikus kauguses ning asusime teele. Siia jõudes tahtis GPS meid ikka ilge ringiga suunata, aga olime ise targemad ja parkisime ikka lubatud alasse. Edasi läksime jala, tegime sambale tiiru peale ning tõdesime, et null on ikka veidi eemal. Minuarust hiiglama vahva peidukas. Tagasiteel jälgisime ka üht oravapoissi (või -neiut), kes omade tegevuste tuhinas mööda puid vudis. Aitäh, teinekord tore linnast välja saada!
Lauri käis kalmistul ja vaatas aarde üle. Aare hooldust ei vajanud.
Selle aarde olen kunagi koos Erki ja Jasmiiniga leidnud. Kahtlustan, et see võis olla 21.09.2019, mil käisime Rakveres ühe väikse sugulase sünnipäeval ning teel tagasi tegime väikse peatuse. Aga unustasin geopeituse lehel logida. Nüüd mõtlesin, et olen kaval ja tulen piilun logiraamatust logimise kuupäeva, kuid siin oli uus logiraamat. Peitjalt sain info, et eelmine logiraamat oli jäätunud ning hävinenud, seega saaksin loota ainult oma mälule. Ähh, kes vana asja meelde tuletab, sel... las ta jääb! Kirjutasin uude raamatusse uue logi ning nüüd on kindel. Aitäh!
Mina ei tea, aga mu meelest see aare hooldamist ei vajanud, ilus uus karp oli (nats avalik), lilled olid olemas, logiraamat märg polnud, karbis ka vett ei märganud.
Leitud! Karbis on sipelgad ja hallitus ehk vajaks natuke hooldust.
Pärast poeskäiku kiire leid. Vihje viis sihile. Aitäh!
Kuusalu Vabadussõja ausammas avati 100 aastat tagasi, 16. mail 1921.
Kuusalu mälestussammas on Eesti esimene, mis püstitati Vabadussõjas ja Esimeses maailmasõjas langenutele. See sammas on ka peaaegu ainsa omataolisena seisnud läbi nõukogude aja oma kohal.
Kodukandis olid kõik sammud juba tehtud, siis panime hääled sisse ja võtsime suunaks Kuusalu aarded. Samba oma oli esimene. Tegime ringi ümber, teise ka.. vaatasime juba nõutult ringi, et misasja. Laiendasime haaret. Ja no siis ühel hetkel hakkas see vihje juba kaugelt silma. Nojah siis :P
Peidukohti oli rohkem kuid vihje juhatas täpselt aardeni. Tänud!
Seekord väga hea maskeeringu all ning vihje väga oluline ja külmumisest polnud juttugi. Aitäh!
Eelmine kord oli kinni külmunud ja ei saanud kätte. Täna tagasi ja logitud. Aitäh!
Käisin aaret vaatamas nädal tagasi, kuid aarde konteiner oli läbipaistva jääkihi all ja seda ei saanud kätte. Nüüd sain konteineri kätte, kuivatasin ja vahetasin logiraamatut, kuid pesa põhjas on ikka jääkiht, seega ei saa konteinerit sügavamale panna.
Ilusaid kevadisi georetki!
Tänud peitjale siia kutsumast. Käisin ka veebruaris siin luuramas, aga tänavuse aasta lume alt ei paistnud ikkagi midagi. Nüüd sain niivõrd-kuivõrd nime kirja. Karp oli seest märg ja logiraamat vettinud. Teavitasin peitjat hooldusvajadusest.
Enne, kui autonina pealinna poole keeratud sai arvas Sven, et võiks ikka mõne aarde veel otsida. Soojenduseks leidis ta teel siia aarde "A nagu aare" ning seejärel jalutasime küünalde kumas läbi pimeda surnuaia aarde poole. Sven ei paistnud seda nautivat ja tema samm oli üsna kiire. Vaatasime nullis üsna nõututena ringi ja hetkel, mil Sven oli valmis lahkuma ja ma küsisin, et kas ta nii kergelt alla annabki, suundus taskulambi valguse viht õigesse kohta ja saimegi logima hakata. Logimise hetkel kostus haudade kohalt arusaamatut ja pisut jõledat häält, mille peale Sven rahutult selja taha kiikas. Nimed kirja ja tuldud teed pidi tagasi. Jalga ette keegi ei pannud või vähemalt me ei tajunud seda. Aitäh aarde eest!
Kevadel olime siin korra juba käinud, aga läheduses valmistuti matuseks ja ei hakanud siis väga pikalt nuuskima. Täna jalutasime tiiru ümber mälestusmärgi ja õige varsti oligi aare leitud. Õigemini vaatas ta üsna avalikult meile oma peidukohast vastu. Karp oli ka seest mullane ja märg. Ei tea, kas sattunud mugude kätte vahepeal või lihtsalt kehvasti suletud ja tagasi pandud. Pühkisime karbi seest puhtaks, logiraamat oli ilusti puhas ja kuiv. Tagasi panime ka nii, et kohe igale möödujale silma ei hakkaks. Aitäh!
Kuna geps raius järjekindlalt, et null on mälestussamba platsil, siis sai väga kartlikult seda ala eemalt vaadeldud ja uuritud, käed lihtsalt ei tahtnud külge hakata, ikkagi kalmistu... Lillesid ja kimpusid oli seal platsil ju lausa lademetes. Lõpuks sai otsingute ala laiemalt ette võetud ja nii see karp end ilmutas. Idee on tore, aga kogemusteta mängija võib liigses agaruses küll üli nõmeda olukorra otsa sattuda, poleerides täiesti valesid kimpe täiesti ebasündsas kohas.
Mõnusasti kergelt leitav aare. Karbi leidsin kiirelt, kuid tagasi panekuga oli tegu, kuna üks mugu tuli just lähistele tegutsema. Õnneks tal pikalt ei läinud ja sain varsti karbi kenasti tagasi. Tänud!
Leitud ja logitud. Tänud kohta tutvustamast ja aitäh aarde eest!
Sai vaadatud ikka valest kohast kuni Rainer õige kohani jõudis. Tänud!
Kõigepealt sai ülenuusutatud kasvavad lilled samba ümbert, seejärel sai ülesäratatud geopeituri instinkt.
Kui siin täna juba vikatiga aarete rabamiseks läks tavalise ühe asemel, käisime selle aarde juures ka ära. Alguses ei saanud vihjest aru, aga märkamisel jooksis kõik paika. Aitäh nii mälestusmärgi juurde kutsumast kui karbi eest, ajalugu tutvustavaid aardeid fännan alati :).
Au langenud kangelastele! Tore lahendus, aitäh. Ja kiiduväärt, et noori isamaalises vaimuruumis hoitakse.Aare korras. EVEJ.
Siin tekkis veidi nõutu tunne alguses. Null nagu oleks, aga aaret pole. Laiendasime pisut ala ja siis jäi võõras asi kiirelt silma!
Lootsin, et Käsmust ära sõites jääb Jasper lõunaunne, kuid kui ta Kuusalu juures hoopis jorisema hakkas, otsustasin vahepeatuse teha ja aarde üles otsida. Jasper tatsus ise ringi ning ma sain teisest vaadatud kohast aarde leida. Aitäh mälestusmärgi juurde kutsumast!
Täna oli aare igatahes varjatud ja peidik sobis igati vihjega! Tänud!
Olin logidest aru saanud, et karp võib ilma maskeeringuta olla, aga et see peesitas lausa paar meetrit peidukast eemal keset teerada.. veider värk. Nimed kirja ja peitsime kohapealse materjaliga.
Kuusalu surnuaias lausa kaks aaret.
Suhteliselt soe oli siin. Võiks isegi öelda, et palav. Sobis hästi aarde kuivatamiseks, sest karpi oli vett sattunud. No umbes nii supilusika täie jagu. Ei kujuta ette, kuidas. Kaas tundub üsna tihe olevat. Logiraamat oli õnneks kuiv - minigrip on veel terve ja suudab oma ülesannet täita. Mingi paber-kile lipik vaevumärgatava kirjaga "@kartulisalat" jäi küll niiskeks edasi. Esialgu hooldusvajaduse teadet ei pane, sest suurt häda seal tegelikult ei ole.
Tänan kohta näitamast.
Millegipärast ei taha sellel aardel kamuflaaž peal püsida, meilegi andis aare ennast kerge vaevaga ise kätte. Kuivatasime päikese käes niisket sisu ja toppisime karbi loodetavasti kindlamalt tagasi.
Kalmistul olevad aarded täidavad mind alati kahetiste tunnetega. Kuidagi sobimatu tundub alati see otsimistegevus seal. Samas, ausammas ju on ja on päris vahva, kui keegi võtab vaevaks seda tutvustada ka. Seega, kui ootamatult oli gaasipedaali jalg nii raske, et jõudsin Kuusalusse 25 minutit enne kokkulepitud kohtumise aega, mõtlesingi ausammast külastada.
Kohapeal valdas mind nõutus, null oli nagu ausamba juures, aga mida ma ei näe, on mõistlik peiduka asukoht. Lõpuks vaatasin pisut laiemalt ja seal see karp oligi. Täiesti avalikult, ilma igasuguse katteta. Lilled vedelesid maas tolmukihi all. Panin siis nime kirja, pühkisin lilled puhtamaks ja sättisin õige pisut varjatumalt tagasi. Aitäh aarde eest.
Lapsena sattusin Kuusalu kalmistu värava taha, et bussi oodata ja koju sõita. Ei mäleta, et oleks kalmistu väravast kunagi sisse läinud. Nüüd siis oli põhjust. Oli huvitav seal jalutada ja mitmesaja-aastaseid haudu vaadata. Aitäh! V: Toyota võtmehoidja J: oranž auto
Kui mees leiab, et naine vajab värsket õhku, siis tuleb ju geohooaeg alustada. Tänan
Vihjest oli abi. Aare sai üles leitud. Aitäh peitjale.
Vaatasime nullist nõutult ringi, lÕpuks hakkas siiski vihjele vastav koht silma. Aitäh peitjale.
Sai tükk aega nõutult ringi vaadatud ja sammast imetletud. Lõpuks silm seletas. Peale leidu hakkas ka lund sadama :)
Millegipärast pole siin pidama saanud ja see üksik siia vedelema jäänud :D Seekord käidud ja leitud, tänud :)
Kui kõik on kodused, saab külmik uskumatult kiiresti tühjaks.. ja nõnda me jälle poodi pidime minema. Kodule lähim aare aga tahtis nimesid saada. Jalutasin otsejoones lilledeni ja panin nimed kirjad. Tänan.
Kahjuks ei saanud eriti pikalt ja põhjalikult otsida, sest lähedusse hakkas kogunema rahvas, kes kalmistut sihipäraselt kasutasid.
Mõnus jalutuskäik kargel hommikul. Otsimisega probleemi polnud, leidsime lahedalt maskeeritud aarde kiiresti.
Liikusime edasi siia. Hea meel on, et tänase päevani hoitakse vabadussõja sambaid ikka au sees. Vihjet lugedes oleksime kindlasti kiiremini leidnud, nüüd oli natuke tegemist, enne kui õige asi näppu jäi.
Õhtusel ajal olime siin ainumased ringi liikumas. Polegi ammu enam harjunud lumega aardeid otsima, nüüd tuli neid oskuseid meelde tuletada. Õnneks leidsime vihjele vastava koha kärmelt, praeguse vähese lumega oli ilusti leitav, paksu lume korral nii lihtsalt ei pruugi minna. Igatahes, just seal õiges kohas see tops end peitiski. Panime nimed kirja ning lisaks ka ühe TB.
Täname aarde eest!
Aitäh. Leitud. Minu ajaloohuvilisest ja suguvõsauurijast kaaslase soovil, kellele sellised kohad ülipõnevad on ning kes peidukohta vaimukaks hindas, annan ka FP.
Sügava kurbusega pean teatama, et leidsin selle aarde jällegi maksumaksja projektirahade toel. Vabadussõja mälestuseks on huvitav seksiliik, sellist seksiliiki polegi harrastanud ja kellegile ei soovitaks ka seda oksaauku kurjasti kasutada.
Igatahes said lilled omale kohale tagasi, ühtegi puhkajat ei saanud häiritud ja ka töölisklass jäi rahale. Ka peitja saab rahus puhata, kuna logiraamatusse jäi vaba ruumi küllaldaselt.
Lähenedes oli millegipärast tähelepanu sambal, mitte koordinaadil. Hea, et samba ümber lillekimpe polnud. Koordinaati vaadates oli juba kiire leid. Tänud!
Olin juba geopäeva ametlikult lõppenuks lugenud ja suundusin kodu poole. Kuusalu oli juba mõnda aega tagasi puhtaks tehtud, aga ikka ilutses seal üks täpike. Olin juba ära unustanud, et suvel siia uus punkt oli tekkinud. Koduteele sobiski üks vahepeatus väga hästi. Väravasse jõudes oli see kõvasti üle valgustatud. Mingi vend oli seal tööpäeva lõpetamas, aga mis täpselt teoksil oli, jäi siiski arusaamatuks. Tõmbasin kükloobi otsaette ja püüdsin ka oma valgusallikaga särada. Kedagi hauast üles ei ajanud aga surnuaia sain mõnusalt valgustatud, et aardeleid muretult tuleks. Võiks öelda et nulli taga ajamine hoidis mind pikalt vales kohas kinni. Kui telefoni taskusse ära panin ja silmad avasin, leidsin ma ennast peagi ka vihjeobjekti juurest. Edasine oli juba lihtne, lausa liiga avalik tundus see värk. Seega pärast minu lahkumist on aare rohkem peidus kui leides.
Omandatud info mulle meeldis, tänud aarde ja silmaringi laiendamise eest.
Aare oli kadunud, ju siis hakkas kellegi meeldima. Panin uue konteineri ja maskeeringu.
Kenasid sügistalviseid georetki!
Ei olnud lilli ja aaret ka ei leidnud sealt, kus ta suvel oli.
Paistab, et olin vist isegi viimane leidja enne algse aarde kadumist... tahaks loota, et ma selles miskitpidi kaasosaline polnud. Vähemalt võin kindlalt väita, et ükski hingeline mind nullis nokitsemas ei näinud, sest kalmistu oli täiesti inimtühi, siin puudusid isegi haudade vahel tantsivad luukered :o)
See karp jäi ette teel Põhja-Kõrvemaale. Rahvast liikus ja oodata tuli pisut vaiksemat aega. Logisime siis kui ümbruses vaikus. Tänud!
Vaatasin eile Maa-ameti kaardilt järgi kus täpp on ja täna oli vaid kohale mineku vaev - isegi yvyyrxvzc oli täitsa olemas. Kuskilt lähedusest kostus küll hääli aga meie ei näinud kedagi ja loodetavasti meid ka ka ei nähtud.
Kuna Arukülas ei õnnestunud, oli vaja uus täpp kaardilt leida. Sai kõvasti pimedas ringi vaadatud enne kui taskulambi silm ōiget objekti tabas. Aitäh!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
。◕‿◕。
Kuniks Raudnaine kodus träna kokku kogus, et omanimelise aarde saaksime päästa, tegime pisikese jalutuskäigu siia. Hea rahulik koht, mis vääris aaret, aitäh!
Kiire sutsakas aarde juurde ja käes ta oligi. Tänud peitjale.
Ei osanud me kaunil rukkimaarjapäeval miskit targemat teha kui peale tööd Kuusallu põrutada. Midagi pole teha, meeldib sellistes kohtades jalutada...
Täname!
Olen selle aardega seoses kuulnud mitut erinevat seisukohta, et kas surnuaedadele võib aardeid peita. Minu arvates võib küll. Jätame hauaplatsid rahule. Ja otsime rahulikult ja kõik võiks olla korras. Tänu geopeitusele sain esamkordse kogemuse milline on katalaanide surmakultuur, See mis toimub Morrisoni haual Pariisis, see on juba veidi liigne, aga ka minul on üks ülikooliaegne sõber, kes segastel 90 tel tapeti. vaatamata sellele et ta oli ametilt preester on kõik kindlad, et talle meeldib, et tema haual regulaarselt viina joomas ja laule laulmas käiakse (ja seda üle 25 aasta juba). Eks sinna haualegi on kallatud liitreid sõbrale ka. Ka mina ei taha üksinduses oma hauas olla , mulle küll meeldiks kui minu haua juures sõbrad käiksid ja miksmitte ka geopeiturid. Ilma aardeta poleks ju siia seda ausammast kaema tulnudki. Ja aare ise - see on ikka tõesti taaskasutus (ei ole irooniline, mispärast poest ekstra ostetud karp ja kott paremad on) Jaksu hooldamisel
Mõtlesin, et kuna vihma hullumoodi lahmab, siis vihmavarju kaitse all kiire logi ja tagasi kuiva autosse. No ega ikka olnud küll. Mitu mugu toimetas ringi ja no surnuaial on see vihje nagu naeruväärteomenetlus: “puu metsas”. Aga pärast ringitamist sai õigele asjale ligi ja logi vihikusse (mida väga omamoodi täidetakse, nimelt tagant ettepoole).
Käisime veits jalutamas peale suurt söömingut ja enne jooksu aga mälestusmärgi lähedal pingil istuv naine ei näinud üldse välja nagu hakkaks ta ära minema, seega lahkusime ise.
Õhtul koju minnes tulime veel kord siit läbi, seekord saime rahulikult ringi vaadata. Näha oli, et erinevaid lilli on seal korralikult kobestatud aga endal oli kuidagi imelik hakata surnuaias lilli maast välja kiskuma, seega proovisime vaatluse teel midagi tuvastada kuid pidime leiuta lahkuma.
Seekord oli plats tühi ja leid kiire. Muidugi kohe kui lille olin tagasi pannud tekkis sinna kaevu juurde mitu tegelast.
Natuke vaatlemist ja siis ühe mugu järgi passimist ja oligi nimi kirjas. Tänud aarde eest!
Lillekimp jäi kaugelt silma, tädikesed askeldasid ka piisavalt eemal, et saim kiiresti nimed kirja panna. Tänud.
Täpselt märgi kõrval oli vaja mingitel tädidel seal murus rehaga siblida. Käisin vahepeal ühte teist asja leidmas. JA siis ikka olid nad seal tagumikud püsti ja käed mullas. Ei viitsinud rohkem oodata.
Koordinaat on küll tiba mööda,kuid ei takista vihje järgi õiget kohta märkamast! Tänud juhatamast
GPS juhatas mind kusagile metsateele ning sealt siis jalutasime paarsada meetrit nullini. Õige asi jäi kohe silma. Vana kool tekitas nostalgiat. Aitüma!
Aare sai leitud. Hoidsin näpud taskus, enne kui leidsin midagi puutumisväärset.
GPS vedas ühe potilille juurde, kange kiusatus oli seda puistama hakata. Hea et seda ei puutunud, prügiks maskeeritud aare tuli välja veidi eemalt. Aitäh!
Ühel päeval kaks ÄMMA aaret :) Igatahes on Kuusalu surnuaed ja antud ausammas juba põrsapõlves suviti iganädalane külastusobjekt- võib öelda, et läbi sajandite on seal asunud veevõtukoht. Igatahes oli aare peidetud ja igaks juhuks taheti, et me ka prooviks kas georadar viib meid sihtpunkti- viis. Saime nimed kirja ja läksime oma teise geopäeva õilsat und ämma juurde puhkama, et järgmisel päeval oma püha tuur võidukalt lõpuni viia. Tänud aarde eest ja hea meel, et oled jätkanud mõttega aarete loomist. Nii änxa :)
Kristjan ja Maire olid siin juba valesid kohti poleerimas käinud. Nüüd kohale tulles lasin pilgul ringi käia ja kohe jäi ka õige lillekimp silma. Tänan.
Kiire leid loogilisest kohast. Nu üks 9 meetrit tuleb loogikat kasutada ja karp pole regular. Aitäh, sammas vaadatud, nimed loetud.
Leitud teel Suveseiklusele, vist viimne Harjumaa aare täna. Taas tuttav paik. Siin oli hea jäätist limpsides jalutada. Aare ise ei ilmutanudki end ei esimesest ega teisestki paigast. Koordinaadi kohta võib öelda, et tasub jalutada alla 10 meetrit kagu poole edasi, aga ega üle 6-7 mööda küll pole. Vaatamisväärsus on uhke ja väärib mälestust. Nagu meie kõigi väiksed ja suured teod, mis muudavad midagi. Või siis mitte.
Aitäh Maretile peitmast ja ajalugu väärtustamast! Aare korras, evej.
Aaret otside meenus üks vana anekdoot. Kõlas umbes nii:
Raketibaasi ülem sajab komandopunkti sisse ja küsib ärritunult:
Kes viskas kirsa puldile?
Vaikus.
Kes viskas kirsa puldile?
Üks junkur siis vastab hädise häälega ...aaa meil Ameerikas...
Selle peale vastab küsija: Pole enam seda Teie Ameerikat! Seepärast küsingi, kes viskas kirsa puldile?
Kokkuvõtteks. Kui muidu palutakse aarde hoolduseks kaasa võtta uus pliiats või logiraamat, siis selle aarde puhul palutakse tuua uued LILLED. Päriselt!
Suveseiklema minnes üks kiire aardelogi. Aitäh!
Leitud ühel ilusal suvepäeval teel Suveseiklusele. Tuleb veidi laiemalt ringi vaadata.
Kohe alguses tasub ära märkida, et ma pole siiani kordagi FTF'i jahtinud. Mulle on alati tundunud, et need aktiivsemad mängijad niikuinii on koguaeg stardivalmis ja mul, kui suht tagasihoidlikul aarde otsijal pole lootustki. Seekord aga juhtus nii, et olime teel koju, kui Annika nagu väike saatan mind ergutama hakkas. Saatis aarde lingi ja kirjutas kavalalt "mine FTF'ima". Kuna koht oli kodu juures ja tuttav kah, siis palusin Janisel peatuse teha, et pilk peale visata. Mirru tuli kaasa, Janis jäi autosse teise põnni und ja meie lemmiklooma valvama. Nullis jalutasime nagu mingid tõsised ajaloohuvilised muudkui ûmber samba. Vaatasime siit ja sealt, lugesin Mirrule kõigi nimed samba pealt ette ja olime juba lõpuks loobumas. Jalutasime parkla poole tagasi, kui mul maaameti kaart lõpuks telefonis lahti siiski tuli. Süda ei andnud rahu ja läksime tagasi. Natuke kondasime veel ja juba tekkis päris nõutu tunne, kui järsku peidukas silma jäi. Võtsime aarde peidukast välja, istusime lähima kivi peale ja panime FTF'i kirja 16:18. Viisime aarde ilusti peidukasse tagasi ning lahkusime sündmuspaigalt. PS! Aare tekitas meeletut kohvi isu.