Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nii juhtub, kui aardetopsid sõidavad igapäevaselt autos kaasas - Leiad põneva koha ja kohe tekib tahtmine ka läbi aarde teisi seda vaatama kutsuda..
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (4), ujumiskoht (3), soovitan (3), muguoht (3), kalastuskoht (2), ettevaatus_vajalik (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8BRZT
Logiteadete statistika: 115 (89,1%) 14 2 2 1 0 0 Kokku: 134
Otsisime aga ei leidnud ja lõpuks tulid mugud vaadet nautima. Seekord jääme leiuta.
Aarde kinnitused on andnud järgi , küljest lahti ja vedeles maas. Panime nii hästi kui saime aarde peitu kuid ümbris vajaks hooldust. Logida samas õnnestub kuniks ta jälle maha ei kuku.
Esimene kord oli tore mugu jões ujumas ning rääkis, kuidas sillakonstruktsioon on olnud olemas juba aastakümneid , vaid puitosa on vahetatud ning täiuslikust vikerkaarest on puudu veel lilla värv. Vestluse käigus imetletud sillalt aaret ei märganud. Tulime täna tagasi ja leidsime aarde vedelemas heina sees silla all,kinnitused on andnud järgi. Logisime ära ja panime nii hästi tagasi kui saime.
Geopeitus on tore hobi - ka aarde asupaigas lustlikult laevukesi ujutanud seenioridele sai selles ilusas kohas jätta mulje, et meie edasi-tagasi käimine pole mitte soovist leida aare, vaid kihk parem pildistamispaik leida. Ent veidi otsimist ja mõned klõpsud ning aare vaatas vastu üsna lihtsas paigas. Kusjuures käin sellel sillal aastas mitu korda hängimas ja jäälindu vaatamas, aga aardeni jõudsin alles nüüd.
Ilusa ilma puhul oli siin seltskond, kes ujutas omatehtud laevukesi. Õnneks olid nad oma tegevusse nii tugevalt keskendunud, et natukese ettevaatlikusega saime otsida. Liiga kiirelt ei tulnud, kuid leitud sai! Aitäh peitjale! Siia toredasse kohta polegi varem sattunud.
Sai lähenetud nii alt kui ülalt, emmatud ja muudki tehtud, kuid sündis otsus suvisemal ajal ja suplusega ühendades tagasi tulla.
Ega ma nüüd täpselt ei tea isegi, kas ei tahtnud seda leida või polnud seal midagi leida või lihtsalt tore koht, mida soov uuesti külastada. Tänan ikka :)
Siin ma rassisin ikka tükk aega. Esimesel katsel oli mugu just ujumise lõpetanud ning tegeles riietumisega. Otsustasin, et ei hakka teda segama ning läksin otsisin naaberaarde üles. Teisel katsel otsustasin alumise marsruudi kasuks ning peale mõningat otsimist tuvastasin ka aarde. Üritasin ikka tükk aega nii sõrmede kui pastakaga kuid asja liikuma kuidagi ei saanud. Lõpuks läksin autosse tagasi ja avastasin, et mul pole näpitsaid enam geokotis. Lõin siis pagassiukse lahti ja mulle vaatasid otsa miskid nokkadega tangid. Võtsin siis need kaasa ja juba väsinud jalgadega tudisesin oma kohale tagasi. Peatselt saingi aarde ära logida. Aru ma ei saa, kas see on koguaeg samamoodi seal olnud ja ongi NIIIII raske või on mistki ajas muutunud? Igatahes see sild mulle väga meeldib ja tore, et siin aare ka on! Jalad (või siis lihased?!?) valutasid veel mitu päeva ning meenutasid seda vikerkaare silda. Aitäh!
Leidsin, aga logida ei saanud, sest seda ei olnud võimalik kätte saada. Lihtsalt ei tahtnud näppe puruks teha või aaret katki teha.
Nii vahva avastus. Leid tuli 10 minutiga, silla alla asja polnudki. Aitäh!
III külastus ja leidsime. Mina soovitan vikerkaart igatahes alt poolt kallistada :)
Kristel: " Kas hakkab masendus tekkima?" Silver: "Ei hakka tekkima..." Kristel: " Ma vist leidsin. Kas sa näed ülevalt?". Nii leidsime selle aarde. Ülevalt on "näha" aaret geosilmaga. Aitäh peitjale ilusa asukoha ja keerulise aardega!
Esiteks sai ühel pool turnitud, siis teisel pool... Ja seal ta oligi. Peitjale tänud!
pärast kolme siinset eelnevat mitteleidu oli usk siit midagi leida madal, kuid abiks oli vikerkaare kallistamine ning aare jäi silma ja näppu. aitäh!
Jätsin auto Serviti poole maanteed. Okei, Peebu mäe ja vankriga ei olnud mul lootustki. Vähemalt suurelt teelt silma ei jäänud ühtegi tehtavat võimalust. Möödusin ühest liikumispiiranguga tee märgist ja läksin mäest üles. Üleval telefoni vaadates pidin aga pettuma, kuna mul oli olnud vaja just seda vasakut teeotsa... Hämardus juba päris korralikult, kuid otsustasin silla üle vaadata. Just kohale jõudes aga Triinu ei tahtnud paigal seista. Esmapilgul ei jäänud midagi silma, siis ilmus üks mugu teisele poole jõge. Tulin Triinuga tagasi ning siis ilmus välja järgmine mugu, kes liitus esimesega ja jäid sinna vaatevälja mul jutustama. Las siis jääb, krt!
Väga kena koht, millest midagi varem ei teadnud. Muretsesime küll silla kvaliteedi pärast aga sai seal peal väga palju turnida. Kahjuks seekord aare näppude vahele ei jäänud. Järgmine kord uuesti.
Tee ääres kasvas rohkesti härgheina. Vikerkaar kõikus ja tops sai leitud. Tänud peitjale.
Uhke vikerkaar. Leid tuli kiirelt. Aitäh.
Alguses otsisime kolmekesi, Karel alt- ja mina ülevaltpoolt, samal ajal Evertil silma peal hoides, sest ühele nelja-aastasele on selline sild muidugi eriti kütkestav asi, mille peal turnida. Lõpuks andsime alla ja otsustasime järgmise aarde juurde suunduda. Teel sõitis meile aga vastu Anna, kellel on see aare juba ammu leitud. Tulime siis temaga koos uuesti tagasi asja uurima. Tal oli küll kunagine peidukoht enamvähem meeles, aga seekord ikkagi õnneks ei läinud - seega võimalik, et aare on jalutama läinud.
Alguses tahtsin ikka väga jalad jääl otsimist teha.. kuid kõva keeld pandi peale ja andsin alla. Lõpuks ronisin vikerkaarele ja lihtsalt tõmbasin aarde välja.
Tänan peitmast.
Otsisime, mis me otsisime aga Denis lõpuks leidis. Aitäh peitjale!
Vikerkaared ja kullapotid, härjapõlvlastest valvuritega, käivad ikka kokku. Täna ei näinud siin peale ühe koeraga jalutava härjapõlvlase kedagi, aga tema lippas meie ees ja oli juba läinud, kui meie umbes-täpselt kullapaja juurde saabusime. Ju tal oli muid potte-padasid ka valvata.
No hakkasime siis seda jalad-maas värki tegema. Tundus, et vikerkaarel on jube palju dimensioone, kuhu seda pada toppida. Õnneks ei osutunud lugu nii keeruliseks ja väike pada ilmutas ennast meile. Panime oma nimed kirja ja mis seal ikka - olime rõõmsad (gay'd ingliskeeli). Sest ega vikerkaar ongi puhas rõõm ja tema läheduses on raske mitte rõõmus olla.
Aitäh!
Kes küll nii ohtliku silla ehitas? Aga see selleks, minul tasakaaluga probleeme pole. Otsing meeldis väga, isegi riided jäid puhtaks. Aitäh!
Leitud!
Esialgu loomulikult tuli asjale läheneda pea alaspidi ja rippudes. Hiljem lähenesin ka jalad maas ja astudes … see osutus mõtekamaks variandiks.
Tänud!
Sai natuke aarde peidukoha ja selle raskusastme juures üle mõeldud, tegelikult oli kõik loogiline. Sellist silda nägin ma aga esimest korda, tänud siia toomast!
Huvitava värvilahendusega sild ja lisainfo oli ka jõekohta kenasti sillakõrval maas olemas lamineeritult. Kahju , et ta seal maas ainult nii on . Tänud aarde eest!
Üllatava "dekoratsiooniga" sild :) Veidike tuli akrobaatikat teha aarde leiuks.Aitüma juhatamast
Leitud. Loen logidest, kuidas aardele lähenetakse ka keerulisemat teed pidi. Õnneks ise lähenesin sillale sellise nurga alt, et see keerulisem tee ei paistnud välja. Muidu oleks ise ka raudselt sealt läinud. Pärast alles nägin ja sain aru.
Jätsime auto pisut kaugemale ja jalutasime sillale. Milline tore üllatus, äge sild. Aitäh kutsumast, aardega kõik ok.
Uurisime silda päeval ja ka öösel, aga leidmata jäigi (ja jääbki).
Nii rahulik ja värviline! Tütar leidis aarde, ei kartnud trikke teha.
Veebruaris üritasin ükskord öösel siin varasemate logide mahitusel keerulisemat teed pidi topsikuni jõuda, aga taskulamp ei püsinud hästi hambus ja pealampi polnud. Jube külm ja lumine ja libe oli ka, seega jäi pooleli. Seekord uuesti ja päikesega säras esmalt sild ja siis juba ka topsik vastu. Tänud peitjale.
Valge lume taustal selline säraja! Oleme siin ennegi käinud, aga siis oli sild uus ja värvimata. Tegime mõnusat hommikuvõimlemist. Aitäh!
Ajaga oli kitsas ja esimese hooga jooksin aardest mööda, aga nii kiire ka ei olnud, nii et teisel läbimisel jäi ikka silma ning sai nimi kirja. Aitäh!
Praegusel ajal vist ainult looduses tahakski olla. Kutsusin Kristeni kaasa, et Peedu ja Vapramäe aarded ära korjata.
Kaarsild oli esimene peatus. Sain aru, et sellise missiooni jaoks on natuke palju riideid seljas ning pärast mõningaid korrektuure, turnimist ja siit-sealt piilumist märkasin ihaobjekti. Hoolega sai välja võetud ja nimed kirja. Kuna logiraamat oli täis saamas, siis panime igaks petteks ühe kaustikulehe ka topsi, aga kindlasti tuleks sinna lähiajal uus logiraamat tuua. Soovitan. Vahva ettevõtmine.
Sild tudises minu maitse järgi pisut liiga palju, aga oli nii ilus, et edasi-tagasi sai ikka käidud. Mikk ronis teistmoodi, tal oli ka põnev. Logiraamatus on vabad kohad ühe käe sõrmedel kokku loetavad, varsti vajab vahetust. Aitäh!
Nii tore sillake! Siin suutsin veidi extreemselt aardele läheneda aga tänu adrenaliinile oli ka erakordselt põnev ja leitud sai! Aitäh!
Seekord siis vigade parandus. Õhtul pimedas ei olnud kedagi sillal ja sai rahulikult toimetada. Eelmine kord olid mugud täpselt aarde kohal ja siis tuli tühjade kätega lahkuda. Kolm korda sai silda külastatud ja nüüd siis tehtud. Aeg on minna rattamaratoniks valmistuma. Aitäh.
See objekt on suurepärane näide sellest, kuidas lihtsate vahenditega saab igavast purdest koht, mida tasub vaatama tulla lähemalt ja kaugemalt. Värvid tegid tuju heaks ja asusime neid miljonit võimalikku peidukat läbi vaatama. Üks meist tegeles vaatlusega silla all ja teine silla peal. Ühel hetkel sai õiges kohas tehtud sirutus ja topsike silma hakkaski. Hästi peidetud, peab olema teravat silma ja õigest kohast vaatama. Täname värvilisele sillale kutsumast!
Käisime vikerkaart imetlemas ja logimas. Tänud!
Nii lahe koht! Tõi kohe naeratuse näole! Aarde leidmiseks tegin elu endale keerulisemaks kui vaja, aga noh, mulle ju meeldib turnida! ;) Veelkord, tänud aarde eest!
Seikluse ajal sai sillast rattaga üle sõidetud ja siis sain ka aru, et siin on ju aare. Peale üritust tulin läbi aga kahjuks olid mugud silla hõivanud ja jäigi leidmata. Vähemalt vikerkaart sai topelt vaadatud.
Nii armsat silda ei oleks küll osanud siin oodata - aitäh kutsumast!
Käisime õhtul vikerkaart otsimas ja läks isegi õnneks, leidsime! Suur aitäh!
Sõidame Peedult üpris tihti autoga läbi ning ei tea asulast/linnaosast kui sellisest ilmselgelt mitte midagi - autoga ju muud pole, kui sipsti üle raudtee ja edasi. Vaid Vikerkaare tänavaga oleme meelelahutuse mõttes lähemalt tutvunud - sealt kaudu on oluliselt ilusam ja mõnusam sõita, kui vana-valga maanteed mööda.
Igatahes ka Vikerkaarest sammukestki kõrvale me varem sattunud ei olnud ning selle vea parandamiseks käisime täna kogunisti jalgratastega Elvas, nii et Peedu kenasti keset teed jalgu jäi.
Nii me tagasiteel toda va Elva jõe vikerkaart otsima asusime ning, kui puude vahelt seda va iludust nägin, teadsin, et oleme õigesse kohta jõudnud! Aitäh!
Haarasime linnast kaasa kaks karpi maasikaid ning istusime jõe kaldale neid nosima. Lasime kohalikel oma supluse lõpetada ning saime siis rahulikult toimetada. Ega ta just esimesest vaadatud kohast silma ei hakanud, kuid leitud ta sai. Tänud vahvat vaatamisväärsust näitamast! Geojaani nädalavahetuse viimane leid.
Jalutasime sillal kuni pealtvaatjad lahkusid. Naiivselt lootsime, et nüüd võime siin rahulikus üksinduses kahtlaseid poose võtta. Muidugi mitte, varsti ilusid ootamatult põõsa tagant järgmised sulistajad. Neid märgates oli juba hilja korralikke sillal jalutajaid mängida. Aga noh, täiesti normaalne ju kui kaks naisterahvast sellisel toredal sillal pikutavad või selle all ukerdavad. Ilmselt on kohalikud siin meiesarnaseid juba näinud ja nägid täna hulganisti. Nunnu sild. Aitäh.
Tee Geojaanilt kodupoole viis meid siit mööda ning muidugi siis tegime kõrvalepõike ja peatuse siin. Väga äge ja omapärane lahendus tõepoolest ja väärt külastamist. Täname!
Kaks naisterahvast arvasid, et nii äge , et nende sillale on aare peidetud...küsisid, kas geopeitust mängime v Tänud
Sellest sillast olen varem pilte näinud ja tekkis endalgi kange tahtmine seda silda külastada. Nüüd väänasime kodutee siit läbi ja nägin oma silmaga väga ägeda silla ära. Aitäh seda silda märgistamast aardega!
Nägin selle silla pilti Marianni instast ja see oli kindlasti koht, kuhu tahtsin tulla. Äge sild. Tükk aega ei leidnud ja ma olekski silla vaatamisega piirdunud, aga Madis polnud nõus lahkuma ja leitud ta sai. Aitäh!
Mängisime veits mugudega peitust, aga ega see meil eriti õnnestunud ja tutvustasin neile veidi geopeitust. Nad on ka varem siin sillal näinud otsivaid peitureid ja said ka teada, mis siin otsitakse. Aardega läks omajagu aega, aga lõpuks sai ikka leitud. Aitäh!
Tiirutasime veidi ja ei saanud aru kust peaks lähenema. Siis käisime vahepeal raudteejaamas omale suppi tegemas ja tulime tagasi teekesi uurima. Parkisime miskile muruplatsi servale kurvis. Nägime metsa suunduvat teed ka aga otsustasime siiski veski poolet kaarega läheneda. Ega muidu ju polekski niipalju eramaa ja videovalve silte lisaks veskile kutsumata külalise uksega katusekorrusel näinud. Leidisme silla ja sulistavad lapsed. Oi kuidas ise ka oleks selles leitsakus tahtnud vette minna. Polnud viisakas ilma. Found it: 23.Jun.2020 14:43 Elva jõe vikerkaar / river rainbow. Täname! Aare oli korras.
Täna oli üks omamoodi päev. Esialgsest plaanist veeta päev Peipsi ääres, jalutada Sibulateel ja Kallaste kaldal, sai vihma tõttu hoopis lisaplaani teha lisaks üks aarete tuur suunal Elva-Jõgeva. See aare oli selle lisatuuri esimene- Jalutuskäik vihmas mööda vikerkaart. Aitäh!
Sõbranna jagas sellest sillast hiljuti instagramis pilte ja mul tekkis muidugi soov ise üle vikerkaare jalutada. Boonuseks oli aare ka. Aitäh, äge koht!
Põnev sild ja ilus koht, preili leidis hea võimaluse esimest korda varbad vette pista. Mitte küll liiga kauaks. Aitäh.
Ilusale ilmale vaatamata oli koht inimtühi. Leid tuli kiirelt. Logi kirja. Esialgu pelgas laps sillale tulekut,kuid uudishimu sai siiski võitu ja nii tuli lõpuks ta sealt lausa ära kutsuda, sest oli vaja ju ikka veel uudistada, kas on veel mõni kala näha. Tänud peitmast!
See siis minu kolmas kord aarde juures. Esimesel korral ei leinud. Tagant järgi ei teagi miks. Teisel korral tegi keegi silla kõrval videokõnet ega soovinud kuidagi lahkuda. Nüüd oli sild lõpuks tühi ning muruniitjat ja koristajat kõrvalaedades meie tegevus ei huvitanud. Nüüd tuli leid täpselt sealt, kus arvasime. Aitäh!
Imekombel oli selle ilusa ilmaga koht täitsa tühi, ei kalamehi, ei mängivaid lapsi. Ainult pardike krõbistas pilliroos. Ootasime keerulisemat kohta, kuid... :) Logiraamatusse on naljamehed seltsimehed lapsed huvitavaid kuupäevi kirjutanud. Aitäh siia juhatamast!
Sai vaadatud küll siit ja sealt aga esimese hooga mingist raskusastmele vastavast kohast küll silma ei jäänud
Tõnu käis turnimas ja logimas. Ilus koht. Vihmaga muidugi väga libe ja veidi ohtlik. Ega niisama sellesse kanti ei satuks. Täname!
Korra olime siin otsimas käinud ja ikka täitsa mööda panime. Nüüd tulime jälle ja siia kohta võiks tulla veel ja veel, nii ilus on. Samuti tuli leid üllatavalt kiiresti. Tundus küll, et peidukaid on miljon või natuke rohkem, kuid õnneks vanajumal oli me vastu lahke ja aardetops lausa naeratas meile vastu. Tänud ilusa koha tutvustamise eest!
Korra olime siin käinud, täna tulime põhjalikumalt varustatuna ja sobilikuma riietusega. Ei läinudki kaua aega, kui Liis aaret nägi. Ma olin küll seal lähedusest vaadanud, aga ise ei näinud enne kui ette näidati. Huvitav, et selline koht üles leiti. Ma võiks ka tops autos mööda Elvat ringi kärutada, aga see koht jääks ikka nurga taha. Tore, et on suurema silmaringiga peitjaid.
Plaan oli minna Elvasse jooksma, sest Tartus nii ilusaid radasid mõnusal maastikul nagu väga ei ole. Mineku paiku hakkas muidugi sadama, aga kohale jõudes muutus ilm täitsa aktsepteeritavaks. Jooksujalu sibasime vikerkaareni, riideid ohverdades hõõrusime silla läikima ja kui olime ca 15 minuti pärast alla andmas, sest noh jooksudress ei ole kohapeal seismiseks mõeldud, siis leidis Mart aarde just sealt, kuhu ta enda arust enne kindlasti vaatas. Vaatas või mitte, nimed panime kirja ja sibasime teisi radu pidi tagasi teise aardeni ja siis autoni. Väga äge vikerkaar! Aitäh.
Täitsa aus mitteleid. Olime liiga puhaste riietega ja liiga vähe aega. Natuke vaatasime ringi, aga silma ei hakanud. Küll kunagi tagasi, sild oli huvitav. Pole ammu olnud sillal, mille tugevus natuke kahtlema paneb.
Hea, et inimesi ei olnud. Muidu oleks üsna veider kogu tegevus välja näinud :D EVEJ Linda ja Heiki
Kuu aja jooksul teine vikerkaaresild, eelmine oli Hispaanias. Millegipärast ei taha veel ... :P
Auto jätsime keelumärgi juurde ning sealt jalutasime aardeni. Kohapeal liiga kiiresti ei läinud. Algul läks Andre turnima ja ei leidnud. Siis oli minu kord. Kuigi Andre arvas, et jään samuti omadega jänni, läks mul vast minut ja aare oli näpus. Nu vat mingist geokogemusest on ikka tolku ka siin mängus. Aitüma!
Möödunud korral segas saabuv pimedus ja äsja sõidetud 90km pikkune mudaralli, kus ka silmad korralikult kannatada olid saanud.
Nüüd aga kena hommik, pilk selge. Nii ei saanud see aare kuidagi peitu jääda. Väike hommikuvirgutus ja olidki nimed kirjas.
Tänud!
Rattamaratoni ajal hämardus ja kõik vikerkaare värvid olid hallid, ka aare jäi tookord sinna halli ja märkamata. Nüüd olid toredad hilissügisesed värvid - roheline ja pruun kohapeal olemas. Meie ilus ja värviküllane naispere lisas nii puuduvad värvid, kui leidislogis aarde.
Muud pole midagi, aga see vikerkaar on märjemal ajal pääris libe. Küll aga leidmist see absoluutselt ei takista.
Vihmane ilm peletas küll kõik mugud tuppa, aga samas muutis otsinguala üpris libedaks. Õnneks ei pidanud ma ise turnijaks hakkama ja saime nimed kiiresti kirja.
Oi ma ei tea, mida ma siin niikaua tegin, aga algselt piinliku tãpsusega paika pandud viieteistkümnest minutist venitasin ikkagi kakskümmend ära. Piinlik! Ilmselt on see vikerkaar ka omamoodi süüdi selles, et viimasele rongile jõudsin mitte kakskümmend minutit, aga kaks minutit varem. Aga leidsin! Ja jõudsin! Aitäh! :)
Esimese hooga sai õigest kohast mööda pandud ja pärast silla läbiotsimist jõudsin ka õigesse kohta tagasi. Georooste vist tekkinud.
Tänud!
Seda paika Elva külje all polnudki veel uudistama sattunud. Igati külastamist väärt koht ja sügispäeval ka mõnusalt tühi. Sai rahulikult objektil turnida ja aega veeta. Ma liigitaksin selle tegelikult palju ohtlikumaks väljakutseks kui lähikonnas asuv vastavanimeline aare, mille juurest olime just tulnud. Lisaks kõikus see vikerkaar ka kahtlaselt. Loomulikult sai kaaslane kogu otsimise au endale, sest minule sellised asjad ei meeldi ja nagunii tundusid näpud pärast metsanädalavahetust ja unevaegust ülipudedad olevat. Natuke siiski aitasin kaasa, aga sellest ei piisanud. Noorgeopeitur jõudis otsimise ajal hulga pilte ja videosid tekitada. Lõpuks saime siiski enda pimedaks kirumisega näpud topsile taha. Aitäh kohta näitamast!
Peidukaid siin ikka jagus. Alguses läksime üle silla, tagasi tulime külge mööda. Kui olin peaaegu kohale jõudnud, siis tuli mingi mugu ja avaldas mu teguviisi üle imestust. Targemat vabandust ei tulnud pähe kui see, et silt on pealt libe. Vaeseke muutus murelikuks ja hoidis silda ületades peaaegu hammastega käsipuust kinni. Aitäh peitjale.
Meil oli logitud ja turnisime parasjagu kui silla juurde ilmus üks kena näitsik. No küll ta vaatas ja usutles kahtlevalt, et kas sild tõesti nii libe, et me seal niimoodi peame turnima, no peame juu! Endal meil oli pärast nii naljakas veel tükk aega, tänud!
Silla juurde jõudes oli seal ees palju lapsi ja üks täiskasvanud. Lapsed ronisid silla taladel ja tutvunud olukorraga, siis tundus võimalik, et seal leitakse aare ka sellest teadmata. Liitusin turnijatega ja tutvustasin neile geopeituse mängu. Selgus, et üks tüdrukutest oli selle aarde juba varasemalt leidnud ja koos otsisime logiraamatust ta nime üles. Ka teised lapsed said oma nimed kirja panna. Lastega koos oli õpetaja kes viis läbi ujumise tundi ja oli väga huvitatud geopeitusest kui ühest võimalusest lastega väljas põnevaks liikumiseks. Nii tore, et väikekoolides toimuvad sellised vahvad tunnid looduses.
Kuivaga oleks liiga vähe ekstreemne olnud, seega otsisin vihmaga. Tänud!
Ei saanud otsida, õngeleotajaid oli liiga palju. Teinekord siis.
Mina olin kaarti vaatamata kindel, et siin on kaarjas sillakene. Ehk isegi vikerkaarevärvides. No vähemalt pooltõde oli mul peas konstrueeritud. Me õnneks ujujaid ega teisi ei kohanud, sai rahus otsida. Seda tuli mõni minut ikka teha ka. Õnneks leidus, mitte nagu Pikad torud Tallinnas.
Oli küll selline vaatamisväärsus ja objekt, mida aardega rikastada. Pärast sai vettemineku kohas käsi pesta, rohkem ei hakanud ka ise veel ujuma - jätame selle õhtuks (Jõksi järve RMK telkimisalale Kanepis). Aitäh Jaanikale meid siia kutsumast!
Ratastega Elva jõe vikerkaart taga ajades tegime ühest mäest shortcuti ja jõudsime sootuks ägedasse kohta. Palju kultuurimälestistega hooneid. Aardest umbes pool kilomeetrit ülesvoolu. Avastasime natukene seda piirkonda ja siis suundusime aaret otsima. Teades, et Jaanika aardeid tuleb põhjalikult otsida, siis viskasime mõlemad ennast sillale kõhuli ja asusime kompima. Samal ajal tuli muidugi ema lastega. Täiesti normaalne vaatepilt on eest leida kaks täiskasvanut inimest kõhuli silda poleerimas :D Näost midagi välja ei lugenud ja lastelt ei kuulnud ka ühtegi "lapsusuu ei valeta" stiilis, imelikku küsimust. Ju siis oli neile juba igapäevane nähtus. Pärast otsustasin turnimise kasuks aga ennem kui nulli jõudsin oli Merilinil juba aare leitud. Aitäh lahedat piirkonda näitamast kuhu ise poleks küll teadnud tulla!
<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev| Järgmine_>
Võis arvata, et Anna siin end märjaks kastab, iseasi kas enne või pärast leidu. Juhtus sedasi, et leidmine võttis päris palju aega ja kaardist polnud mingit kasu. Uurisin ka täitsa õigeid asju, kuid kuidagi õnnestus konteiner kahe silma vahele jätta, aga Anna vähemalt leidis turnides. Tänud!
Mul on tunne, et iga august muutun ma labradoriks või njuufaks. Iga kord kui mõnda ujumiskõlbulikku veekogu näen, siis tekib vastupandamatu tahtmine ujuma minna. See juhtus ka siin. Veidi aega olime otsinud silla pealt, siis lippasin autosse riideid vahetama ja hüppasin vette. Mmmm... mõnus.
Heiki ei näinud midagi, mina turnisin ja tõin konteineri ära. Tänud!
Tuleb välja, et ma tean inimest, kelle vanaisa on selle silla ehitanud, vot mis konnatiik.
Uh, küll jaika aardeid on raske leida! Hoolimata sellest, et küllaltki loogiline, ikkagi väga raske. Pole ju isegi mingi nano, aga ikka suudab peitja leida täpselt niisuguse peiduka, kus aaret näeb vähimatest võimalikest suundadest, praktiliselt vaid ühe nurga alt :o) Ületasin jõge kokku 4 korda, neist 3 korda üsna erineval moel, ja sain kõva pooletunnise trenni, enne kui lõpuks logi kirja võis panna. Aitäh!
Täna oli vaja Krootusele minna, seega keerasin tee Tartust sinna läbi Elva :D Siin õnneks kaua ei läinud, sain kohe aru, et turnides on lihtsam otsida. Sild võbeleb ägedalt koormuse all.
Imeilus kohakene! Sildadel turnimine pole veehirmu tõttu küll minu maitse, kuid õnneks leidus meie seltskonnas vapramaid, tänu kellele saime ka nimed kirja.
Kui eelmises aardes tundus raskusaste pisut liiga suurena, siis siin oleks tahtnud pool pügalat juurde lisada küll. Aga vaadake kohta, hing kohe nautis seda vaadet. Aitäh.
Nu täpselt meile ette sätitud uus aare, admin nagu oleks teadnud, et sõbrad siin piirkonnas oma kummilaudadega parasjagu seiklevad :D. Britt koos pisi-Mirjamiga saabusid ka kohe peale meid silla juurde ja ühiselt kirjutasimegi siis endid Lauri kätteulatatud logiraamatusse. Tore kohtumine, aitäh aarde eest :).
Hommikul söögi kõrvale piilusin korra ka gp lehte ja üllatuseks tuli just üles hunnik uusi aardeid, millest üks üpris lähedal. Käisime logisime Enno aarde ära ja asusime taas Elva poole teele. Jõudes nulli, otsustasin, et lihtsam on läheneda alt poolt. Hakkasin just ronima, kui vaatasin, et mugu tuleb ja ootan ära...selgus, et polnud mugu, vaid hoopis Britt :) Sai siis edasi otsitud ja peagi ulatasin talle logimiseks topsi. Õnnestuski ftf kätte saada :) Täitsa tore sillake, mida aare tutvustab. Loodame, et peab seal kaua vastu :)
Taimo oli kohe nõus minuga FTF-i püüdma tulema ja aja säästmiseks sõitis kodust rattaga nii, et sain ta tee pealt autosse korjata koos rattaga. Nullis tegutsesime nii, et üks uuris kallast ja silda pealtpoolt ja teine jõge ja silda altpoolt. Tööjaotus tasus end hästi ära, aare avaldas ennast u 10 minutilise otsimise järel, aga meie pettumuseks jäi FTF ja STF seekord ära, olime neljandad. Kuna oli selle suve palavaim päev, siis oli suplus jahedas jõevees eriti mõnus.
Hommikul avastasin, et Tartumaal on uus aare. Kuna plaan oli sellest kohast algaval päeval kella 9 paiku niikuinii mööda sõita, otsustasin rahulikult võtta. Aga nagu ikka, aeg venis ja jõudsin sündmuspaigale alles umbes pool kaksteist.
Logiraamatus ilutsesid juba FTF 9:54 Laur ja Puutetundlik ning sama pliiatsiga kirjutatult ka Mirjam ja Britt (kusjuures kummalgi logil ei olnud kuupäeva). Ei teagi kas nad olid siis koos ja tegemist oli sama logiga? :)
Tänud peitjale ja pikka iga aardele!
Minu katsetest Noortelaagri FTF-i ära tuua innustunud Juhan helistas kell 12:09, avaldades naiivset soovi kolme tunni pärast minna Elvas ilmutatud uut aaret otsima. Ütlesin talle, et nii ei lähe mitte, minna tuleb kohe.
Jõudsime kohale ja leidsime ~13:40. See oli neljandaks kirjeks logiraamatus.
Tänase 30C ilmaga oli koht suurepärane jahutavaks supluseks Elva jõel.
Aitäh!