Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur Alyxandria, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
Kast asub Kakumäe metsaraja ääres.
Aare on avalikus kohas - toimeta märkamatult. Mingeid tööriistu või abivahendeid pole vaja.
Pange aare tagasi täpselt nii nagu see oli ja taastage maskeering!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: ilus_vaade (2), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8AVZY
Logiteadete statistika: 134 (98,5%) 2 7 1 1 0 0 Kokku: 145
Aare on taas avatud! Asendasin konteineri ja logiraamatu. Natuke kassiteemalist nänni ka. :)
Logiraamat täiesti läbi vettinud. Vajaks vahetust.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Aare on vaja üle vaadata!
Leitud aitäh. Mõnus jalutuskäik ümber kakumäe poolsaare
Astusin kahe sabaga sugulase juurde( kena teine ) ja lugesin viis sammu. Võtsin teha nii auringi aga jõudsin ainult mõne sammu kui tuli korra lükata ja enda nimi paprlele panna. Nii mõnus jalutuskäik. Tänud ????????
Kui koer märkas, et panen matkapükse jalga oli ta esimesena ukse juures ja ei kavatsenudki koju jääda. Egas midagi, läksime kahekesi vana viga parandama. Ilma lumeta väga lihtne, aare korras, aitäh!
Kuna me olime seal kandis sai ka seda proovitud aga ei leidnud. GC's märkasime ka viidet, et talvel ei saa... Ehk teine kord tagasi!
Kassi leidsin. Sabaga läks natuke kauem aga lõpuks said ka see avastatud.
Teisel korrale läks paremini, leid kiire. Eelmine kord sai liiga nullis kinni oldud.
Suht kiire leid, kuigi maskeering on hea. Korralik karp temaatilise nänniga, peitjale tänud!
Keerutasime ümber punkti umbes 2 tundi aga peale kahe nöörijupi puu otsas me midagi ei leidnud.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Pärast pikka pausi ja täielikku uuenduskuuri on aare taas avatud.
Ei jõudnud veel kirjeldusti lahti võtta kui georada juba kohale viis. Õige nurga alt paistab väga hästi silma.
Metsarajad olid täna jalutamiseks väga jäised aga saime pooleldi uisutades kohale.
Normaalne koht ja tore karp. Maskeeringut küll polnud ja ega meiegi miskit pimedas lumes sinna sobivat ei leidnud. Meil vedas, kuna täpselt viimane rida oli veel logiraamatus tühi. Seega LOGIRAAMAT ON TÄIS !
Liisul tuli mõte minna pimedas aaret otsima ja valisime siis tööpäeva lõpus kodu lähedalt miskit. Täitsa huvitav koht, kuhu polegi sattunud jalutama. Valges oleks leid muidugi kordades kiiremini läinud, aga oligi huvitavam niipidi.
Ilm pööras ära, kui logima jõudsin. Leid tuli siiski kiiresti ja kiirustasin tagasi autosse. Aitäh!
Veel üks matk ja siis on tänaseks kõik. Found it: 16.Oct.2021 13:42 Okstega Tomatisupp / Tomato Soup with Branches, Vanakooli puukas
Eksisin enne leidu sutsu kõrgemale ära, kui oleks olnud vajalik. See poolsaare tipp meeldib mulle väga. Järgmisel korral raamat kaasa ja juurika seltsi mättale.
Kõva tuul tahtis merre puhuda, aga suutsime jalad maas hoida.
Peidukas hakkas juba eemalt silma. Tänud!
Tegime mõnusa jalutamise aardeni. Aeg-ajalt puhus korralik tormituul ja tekkinud kohin tegi metsas olemise kõhedaks. Meri oli hülgehall ja sulas taevaga peaaegu kokku. Georada viis ilusti aardeni. Aitäh!
Tegime rannikuäärselt jalutusrajalt väikse kõrvalepõike ja astusime georajale, mis meid kiirelt sobiliku objekti ja aarde juurde viis. Aitäh peitjale!
Kakumäe tipust kodu poole sõites jäi see aare tee peale.
Aarde poole kõndides oli mitmest kohast näha, kuidas pankrannik on värskelt murdunud ehk siis tuleb olla ettevaatlik. Leid kiire, aitäh!
See oli küll väga kergelt märgatav karp. Tomatikarp oli äge. Aitäh!
Siin kodulinnaosas rattaga seigeldes leidsime eest korraliku vihmametsa. Kuidagi mööda kivisid ja kände saime kohale. Õnneks leid oli kiire, topsiga kõik korras. Aitäh!
Otsustasime ratastega minna aaret võtma. Eks ranniku juures oli see metsatee parajalt künklik, seega viimased paarsada meetrit sai ratast aardeni käe kõrval veetud. Fantaasiale palju ruumi ei jäetud ja leid tuli ruttu.
Tore jalutuskäik jätkus. Tagasi autoni jõudes nägime, kuidas inimesed kogunesid poolsaare tippu päikeseloojangut nautima, lausa Boltiga tuldi kohale. Tegime kiiresti parkimiskoha vabaks ja võtsime suuna sadamale. Aitäh!
Kõõlusin maailma serval, samas kui ema ei suutnud lõpetada mu manitsemist ettevaatlikkusele. Seekord me otsima ei pidanudki. Sattusime peale kaasgeopeituritele, kes õige koha kenasti meile ette näitasid. Oleme tänulikud!
Supp oli täitsa olemas. Kükitasin puu juures (taga) maas, kui kuulsin eemalt mugu. Kiirelt karp põue ja puu varju paremini peitu. Ta ei teinud nägemagi. Vähemalt mina ei märganud seda. Kõndis oma rada edasi ja rääkis valjult oma ette. Varasemalt oleks peetud seda "Uhuu" ehk peast veidi "soe" tunnuseks aga tänapäeval juba normaalne.
Leitud ja logitud, mõnus külm tuul vohas, aitäh peitjale!
Siin oli väga mõnus väikene päikeselaik, kus puud ei varjanudki sooja kera ära.
Tänan peitmast.
Leitud ja logitud. Tagasiteel auto poole tegime merel olevatest luikedest ka mõne pildi. Aitäh aarde eest!
Saime oma uued pealambid Maiga ära testida. Palju kergemini leidsime tormises metsas aarde. TFTC
Väga ägedad ehitised siin poolsaarel. Muidu polekski siia sattunud. Tänud
Selleks ajaks kui hakkasin Kakumäe sadama poolt siia liikuma, oli ilm muutunud pilviseks ja jahedaks ehk selliseks nagu Tallinnas ikka. Jalutasin mööda mereäärset rada ja sain vahepeal ka mõnel tänaval käia. Tundus tore piirkond, kus tegelikult vähe aardeid. Mugusid oli sellise ilma kohta palju liikvel. Kes sõitis rattaga (mis sellisel teel ikka päris raske tegelikult), kes jalutas sõbra, kes koeraga. Pidin täitsa meelega aeglaselt kõndima, et mugud ees ära saaksid minna ja mina rahulikult aardega asjatada. Aitäh!
Päris karm rada ratastega läbimiseks, aga kuna meil oli plaan teisest otsast ka üks aare otsida, siis vedasime rattaid kaasa. Vahepeal sai ka paarikümne meetri kaupa sõita. :)
Aare paljastus kergelt ja kuigi arvasin, et kes see seal ikka saabuvas õhtupimeduses käib - ehk siis mis jutt rahvarohkest kohast - siis tõepoolest, logimise ajal suutis üks mugu mööda joosta. :D Arvatavasti keegi aaret siiski ei märka, sest peidukas on rajast piisavalt eemal ja karp on hästi maskeeritud.
Aitäh siia juhatamast, polegi kunagi Kakumäe poolsaart sellise nurga alt vaadanud!
Ilusa ilmaga läksime ka ilusat kohta vaatama. Mõnus jalutuskäik looduses ja kiire aardeleid :)
Mõnus rahulik jalutuskäik metsas oli. Sõime mõnuga jänesekapsast. Imetlesime vaadet merele. Aardega kõik ok. V: roosa vildika J: 2-sendise.
Rattaga ei julgenud Kakumäe aarde juurest otse siia sõita. Pärast selgus, et ilmselt poleks midagi hullu olnud. Meelde jäävad kaks u 30-40cm laiust betoonsillakest, millest pärast hetkelist põnnama löömist siiski üle sõitsin. Aega niisama vahtida ei olnud, sest enamus peret oli jalutanud Merirahu silla juurde ning ma pidin veel rattaga koju jõudma, auto võtma ning nendele poolele teele vastu sõitma. Aare korras.
Mõnus jalutuskäik kevadhommikus. Aarde poole jalutades olid keset teed kaks kitse, aga kahjuks nad olid häbelikud ja lasid jalga enne kui ma pilti jõudsin teha. Väga mõnus koht. Aitäh peitjale.
Toivo leidis oma terase silmaga juba kaugelt . Ju siis lähenesime õigelt poolt.
Jalutasime siia kottpimedas telefonivalgel. Veidi seest õõnsaks kiskuv matk, kuid jõudsime kenasti kohale. Vägagi huvitav peitmise meetod, aga jätsime nii nagu leidsime. Tänud elamuse eest!
Otsustasime täna teha jalutuskäigu kakumäe tipust koju Pelgulinna, noppides tee peale (lähedale) jäävad aarded. Minul oli esimene leidmata aare alles see. Leides saime ka aarde nimetusele pihta :)
Tahatsin vähemalt selle osa Tallinnast aaretest puhtaks saada, aga etteruttavalt võin öelda, et kahjuks ei õnnestunud. Selle siin õnneks ikka leidsime, väga mõnus lühike matk ja ilus koht, Aitäh!
Gps lollitas natuke sellepärast pidime niikaua ringikäima kuni lõpuks olime juba nii tüdinenud, aga siis leidsime viimase loogilise koha ja seal oli.
Esimese hooga suutsin niigi veidralt omapärast aardenime lugeda veel veidramaks. Okste asemel lugesin okse. Õnneks seesugust tomatisuppi eest ei leidnud. Pärast lühikest matka kiskusin aardekarbi oma pesast nii osavalt välja, et maskeering ei liikunud isegi paigast. Nimi kirja ja edasi. Aitäh!
Tomatid ja mänguasjad kenasti leitud, vaade ka ilus ja luiged suplesid. Aitäh
Õhtul, peale tööd, pimedas otsustasime selle aarde ette võtta. Ei osanud ühte lähenemisteed teisest paremaks pidada nii võtsime esimese ettejuhtuva. Ega sel tegelt viga polnud, nagu jalutuskäik metsas. Maa oli ka veidi tahe veel, seega üsna hea jalutuskäik. Veidi keeruliseks tegi selle asjaolu, et meil kahepeale vaid üks lamp oli, aga saime ka sellega hakkama. Pankrannik aarde lähistel oli päris muljetavaldav. Halvemal juhul oleks sealt päris kõrge kukkumine. Me aga vaatlesime veidi aega tuledes linna, siis panime nimed kirja ja tagurpidi tagasi. Aitäh.
Jätkasime liikumist Keila suunas sellest aardest. Siiakanti pole ammu aega asja olnud. Ilm ei olnud jalutuskäiguks kõige parem, kuid see oligi vast hea, sest mugusid liikvel väga polnud.
Selle nädala viies päev jutti Tallinnas aardeid leida - uskumatu saavutus! See'p see on, kui käid neli päeva päälinnas tööl või kui mõnel on vaja vabal päeval hambaarstile minna :-) Olgu põhjus missugune, tulemus on tubli ja harukordne. Pärast seda nädalat teeme ehk pikema pausi ;-)
Peale Pullikeses & Tallekeses maitsvat lõunatamist seadsime sammud siia, et natukenegi toitu väljutamisele lähemale loksutada. Mäletan neid metsaradu selle panga peal veel aegadest, mil siin jalgrattal rallisin. Olid toredad noorusajad. Täna saime sama mõnusas paigas veidigi jalutada. Oli meeldiv ja lihtne nagu muguvaba aardeleidki. Pealinna plekkpurgid erinevad pisut Lõuna-Eesti omadest. Aare heas korras ja kenasti pesas. Aitäh peitjale jalutuskäigu eest kauni vaatega paigas!
Aardeni sai uritatud läheneda otsemat teed pidi (ehk otse läbi metsa), tagasi autoni ringiga, aga kiiremini :) Seal ei olnudki enne käinud, tänud juhatamast, vaade oli imeline.
Poiss hoiust peale ja vaikselt kodu poole. Aga kange soov oli ikka korraks metsa ka p6igata. Parkisime auto ära, v6tsin poisi yhte kätte ja telo teise kätte ja hakkasime astuma. Samal ajal helistas s6ber ja tuli märkamatult pikk jutuajamine. Kohe nii pikk et kui muidu oli autost aardeni 200m siis k6ne l6puks olin sellest lausa 400m mööda kõndinud ;D. Mis seal ikka ots ringi ja tagasi. Kuna oli kottpimedus ja väike taskulambike, siis aarde nime pyänt jäi nägemata. Aga eks ma aiman millest see nimi tulnud on. M6nus jalutuskäik 6htusse. Tänud peitjale 6ue meelitamast ;)
Tulime mere äärde tormist ilma nautima, päris äge tuul oli. Esialgne idee oli matkata Kakumäe sadamast aga jäime kuhugi eramaade ja aedade vahele kinni. Ok, tagasi sadamasse ja autoga siis natuke lähemale. Torm oli maskeeringu ära puhunud, ehitasin seal tükk aega nagu usin mänsak kuid vaevalt ta püsima jäi. Aitäh ilusas kohas aarde eest.
Mulle hakkab vaikselt kohale jõudma, et aaret valges peale tööpäeva enam leida ei saa. Kui just aare siseruumides ei ole. :D Mapsi pealt sai välja vaadatud sobilik parkimiskoht. Kuigi liiklusmärgid näitasid tupikut, siis autoga väljavaadatud kohani jõudmiseks piiranguid ei olnud. Päris hea oli seal saabastes lirtsuda aga õnneks rada tahenes. Üldse ei tahtnud, et rada mere äärde keeraks, kuna seal pool on ju veel külmem. Õnneks aaret kaua otsima ei pidanud ja sain hoogsal sammul tagasi autosse sooja liikuda. (201) Aitäh! EVEJ
Seda lühemat teed teadsin minagi, pärast gepsukaardi vaatamist. Teele murdunud puutüveni sai madalapõhjalisega sõita, edasi jalgsi variante pakuti kah mitu. Minekuks valisin huvitavama, vaadetega raja (mis sellest, et näha polnud mitte muhvigi, rebastest rääkimata), pärast tagasitulekuks kõlbas lühem (aga lampi kasutamata täpselt samasugune). Karp nullis oli maas muide. Panin vihjele vastavalt ja lugesin ussisõnad peale, et ta sealt ilma geopeituri kaasabita plehku ei tõmbaks. Aitüma.
GPS juhendas seekord täitsa mõnusa paiga peale, kuhu auto jätta sai ning sealt oli aardeni u 600-700 m mõnusat metsavahe teed. Kohapeal panin nime logiraamatusse ja üritasin karbi jälle ära maskeerida. Ega see maskeering sinna liiga hästi peale jääda ei taha. Seejärel vahtisin mõningad minutid pangalt merele. Tore paik, aitähhid juhatamast!
Tegin peale kõrval aaret ka jalutuskäigu siia. See oli selline mõnus jalutuskäik. Tee oli tuttav, olen seda rada mööda kunagi just vastas suunas liikunud, kui tegin oma ümber Eesti matka. Õnneks jäi aaret peitev objekt kohe silma. Logi kirja ja nina tagasi auto suunas. Suured tänud aarde eest.
Kuna Kerli oli veel heas linnas, mitte heade mõtete linnas ja mingid järgmised geoplaanid tuli kokku leppida, siis tegime kaks ühes - otsime aardeid ja arutame, mida veel võiks otsida. Ukerdasin parajasse parklasse ning edasi oli sipssips jalutuskäik aarde juurde, mis kummitab mu peas kui "Okastega tomatisupp". Kaldapealselt alla valgustades nägin all nirakat rebast mere ääres vahtimas. Näitasin Kerlile, et näe, vaata.. kaks rebast vahivad praegu teineteist, üks üleval ja teine all. "IISSAANNDD, KUI NUNNUUUU"(sellise multifilmi haige hiire häälega). Edasi ei ole suurt midagi kirjeldada, kui just välja arvata see, et blond kõõlus serva peal ja piilus järgmisi rebaseid. Mille peale kutsusin seda servapealset kõrvalt vaatama, nimelt mätas kaldapealsel oli meetrijagu alt tühi ning sellise passimise peale võivad kaks rebast ootamatult paari sekundiga all kokku saada. Siis oleks üks nirakas ja üks lõpnud rebane samal levelil ja see mõte ei tundunud hea. Aardeleid ise tuli kiiresti, tänan!
Järjekordne spontaanne õhtune geotuur, mis sai alguse sellest, et pärast poolt tundi lobisemist kuulis Miki keset telefonikõnet, et Kerli sõidab parasjagu trammiga (busteeed), millele järgnes "ou, sa oled ikka veel Tallinnas või?" ja telefonis lobisemise asemel tegi Miki ettepaneku hoopis paar tundi pimedas üksteisele silma vaadata. Kuna juhuslikult olid tal ka paar-kolm uuemat aaret soliidse suurusega kobaras võtmata, siis käisime nii muuseas ka need läbi, noh et ei peaks terve aja silma vaatama. Esimeseks aardeks valis Miki selle müstilise nimega tomatisupi ja lisas veel, et teab üht shortcutti ka. Pisut skeptiline ma olin, teame ju küll, kuidas sellised "I know a shortcut"-plaanid tihti lõppevad :D Kuna aare asus mere ääres, siis minu poolest oleks võinud ka pisut kaugemale parkida. Üks hetk arvasin, et oleme nüüd ära parkinud ja aeg on jalastuda, aga Miki jäi millegipärast enda ette vaatama. Jõudsin juba naerdes küsida, et ega sa ei kavatse ometi siit edasi sõita. Oh kui loll mina, sest nüüd algas siit Kataloonia ralli Eesti moodi. Küljelt-küljele õõtsudes saime veel mõned sajad meetrid lähemale ja oleks tsipa kaugemalegi saanud, aga siis oleks ilmselt juba mere kohinat läbi kinnise akna kuulnud :D Jalutasime siis mere äärde ja järsku ütles Miki, et "ou, vaata alla". Vaatasin alla ja... vaatasin rebasekutsikaga tõtt! Kui nunnnuu, nagu peeglisse vaataks! (: Isegi kui aare on teinekord kaunis tavaline, siis sellised hetked annavad lisaväärtust ja jäävad meelde. Jalutasime siis parallelselt merega aarde suunas ja alguses nägime ainult oksi. Kuna mul on sardiinid veel leidmata, läks tomatisupi nägemiseks pisut aega. Et siis sedasi, okstega tomatisupp :) Miki pani logi kirja ja taastas eeskujulikult maskeeringu. Teel tagasi tegime veel paar peatust mere ääres, kus mind ikka järjest rohkem ääre peale kiskus. Üks hetk juhtis Miki tähelepanu, mis aluspõhjata juurika peal ma just seismas käisin ja edaspidi püsisin piinliku täpsusega sissetallatud raja peal. Tänud aarde eest! :)
Turnisin (enamuse ajast mereäärt pidi) Kakumäe sadamast siia kohale. Null päris paigas ei ole, aga tops ja tops jäid niisamagi silma. Pudistasin veidi “loodust” peale.
Tänaseks oli mul leidmata just 3 rattasõiduks sobilikku aaret, lisaks antud aardele veel Rajaleidja ja Õismäe raba. Aardeni viis mõnusalt kitsas rattasingel, vahepeal sai harjutada ka tasakaaluoskusi kahel kitsal betoon sillal. Kokku tuli nende kolme aarde kohta 40 sõidukilomeetrit rattaga.
Auto jäi pankrannikule ootama ja meie jalutasime aardeni. Päris ilusaid vaateid sai nautida, pealegi oli ilm ju suurepärane. Aare tuli ruttu kätte, kuigi mu nutividin jälle enne aaret ära hangus. Vihje aitas, aitäh!
Väga meeldib selle peitja aarete juures vastupidava logiraamatu lahendus :).
Õhtune jalutuskäik tõi seekord selle aarde juurde. Leid tuli kiirelt. Tänud!
Üks mugupaar passis aardest umbes 20 meetri kaugusel, aga õnneks jätkus neil silmi ainult mere jaoks.
Üllatavalt heas korras ja huvitava sisuga aare. Leidsin, et aardest tuleks kaasa võtta Salvei seemned. Nende parim enne tuleb küll kätte juba järgmises jaanuaris, kuid ma loodan, et meie Musamäe kogukonnaaeda kaunistavad need järgmisel suvel kindlasti. Omapärane paik, loodus keset õilmitsevat kinnisvaraarendust. Ära minnes nägin nastikut. Ka tema oli tegelemas sellega, millega meie - läks ära. Ja päris suure tee ääres kohtasime ohtlikku kiskjat - kassi, kes väga oskuslikult kasutas varjumiseks teeäärset heinapuhmast.
Kõndisin siia mööda metsarada või mööda rannaäärt Kakumäe aarde juurest. Alguses mõtlesin, et liigutan autot lähemale aga lõpptulemusena lubasin endale pikema õhtuse jalutuskäigu. Kuna peitja eelnevad aarded ei ole jätnud just sügavat muljet, siis mõte, et otsiks enne kui kaardilt kadunud. Üllatuslikult võib eeldada, et see tomatisupp püsib natuke kauem kui sardiinid või kleepsukarp.
Juba aastaid on tiirutanud pere ümber minu mesijutuga, et võtame kodulooma. Kasvõi kassi kui koera ei saa jne. Ei taha nagu päris tujurikkuja ka olla ja nii ma rottide peale jah ütlesin. Paari päevaga organiseeriti asjad nii ära, et meie pere oli koh- kohe 2 liikme võrra suurenemas. Puuri oli aga vähe oksamaterjali ka vaja leida ja mõnus pissimiskivi mere äärest. Loomulikult ma ju teadśin kus neid leida. Kakumäel on kõik olemas ja rohkemgi veel. Surusin mööda kaardile märgitud teed mereni , jätsin pere parimaid valikuvõimalusi metsast välja tirima ja ise tormasin soojenduseks aaret otsima. Läbi okste ja ilma oksteta sai seda tomati suppi õnneks päris mitmelgi korral pruugitud kuigi see suvi on olnud selline nagu ta on. Georada viis ilusti õigesse kohta. Kiirelt nimi kirja ja pere juurde tagasi. Selle ajaga oldi paar kivi küll välja valitud aga parim oksamaterjal tuli ikka kirvega suurte langenud tüvede küljest välja raiuda.
Tänud.
Olin geolambro õhtuks teise kasutusse lubanud. Vahepeal aga ununes kell sootuks vaatamata. Kui parklani jõudsime selgus, et aega polegi enam aga skoorimata ka lahkuda ei tahtnud. Nii sai santlaager oma sportlikku vormi näidata. Päris lõbus oli :D
Täname!
Tegime väikse õhtuse jalutuskäigu väga ilusa vaatega kohas. Tänud!
Tore õhtune retk. Sõime mustikaid ja logisime aarde. Tänud!
Nimed kirjas ja ruttu vanaema juurde ilma oksteta sööki sööma. Aitäh!
Minnes telefonigeps pisut jupsis, läksin siis kaardi järgi ja kohapeal püüdsin seda sama teha, arvates, et punktike ekraanil luiskab. Aga vot õigust rääkis hoopis ikka :) Tänud!
Lähenesime aardele läbi tihniku, kuid lõpuks jõudsime normaalse tee peale. Minu telefoni GPS oleks veel mõnevõrra maad edasi näidanud, kuid Kaupo terav silm leidis aarde väga loogilisest kohast üles.
Aare jäi ruttu silma, liigagi avalikult paistis. Koht oli ilus, vaatasin mere peal lähenevat tumedat pilve ja jalutasin tuldud teed tagasi. Tänud juhatamast!
Kõigepealt vurasin aardest mööda, panga servale vaadet nautima. Sadama juures toimus mingi võistlus ja vastavaid hääli kostus kaugele, mille saatel ma ka siia jõudsin. Juurikatega kaetud tee oli peale pikka päeva sadulas mõnusaks vahelduseks. Päeva lõpuks sai 96 km sõidetud. Aare oli lihtsalt leitav. Aitäh!
Täna õhtuseks plaaniks sobis Kakumäe kant. Tundus hea lihtne. Vahel on tohutu nauding leida just lihtsaid aardeid. Aga et oleks ägedamaid elamusi tabasime otse teolt aardeleidu logimast Kelli ja Arvo. Vahva :) Tänud!
Kui Madis rattaga aarde juurde jõudis, oli päike juba tõusnud. Nimelt ärkasin umbes-täpselt siis, kui päike tõusis (natukene enne kella viite), kui Jasper ärkas ja süüa nõudis. Jasper sai piimapudeli kätte ning uinus mõne aja pärast uuesti, mina aga tundsin, et uni on läinud ning jäin üles. Sõin hommikust ja molutasin veidi niisama kodus ning kell 5:40 ajasin ratta välja. Tunnike hiljem olin juba aarde juures. Esialgu põrutasin mitusada meetrit mööda aardest, aga märkasin viga varsti ja pöördusin tagasi. Aare ennast kaua otsida ei lasknud, koht oli väga loogiline. Panin logi kirja, tegin mõned pildid ja jätkasin teekonda tööle. Kui aarde poole lähenesin Tirgu tänava otsast, siis ära läksin nii, et välja jõudsin Teeotsa bussipeatuse juurde. Aitäh aarde eest, mõnus 30-kilomeetrine ring sai :)
Ikka on hea uusi ja puhtaid aardeid leida. Õhtused vaated olid ka ilusad. Aitäh!
Hommikune jalutuskäik neljajalgsega tehtud, sai mõeldud poe ringile aga enne minekut vaatasin igaks juhuks ka GC lehele. Vastu vaatas uus aare ja mitte väga kaugel. Sai ka see siis plaani võetud aga enne ikka aare ja siis poodi. Nimi sai logiraamatusse kirja 10:39. Tänud peitjale.