Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Valgamaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See ussaare kutsub teid matkama Tõrva terviseraja matkaringil, mille pikkuseks on 11,1 km. Matkarada kulgeb mitmepalgelise loodusega kaunite paikade keskel. Ring saab alguse Tõrva gümnaasiumi pargist ja raja äärde jäävad mitmed vaatamisväärsused: Keisripalu mets, Orjakivi, Helme kalmistu, Tikste ürgorg koos Tikste ja Pokardi paisjärve ning Tikste ojaga, mille kaldal saab näha liivakivipaljandit ja silmaallikat. Samuti läbib rada dendroparki, Tantsumäge ja Linnamäge, raja kõrval on Riiska ja Vanamõisa järved ja Õhne jõgi.
Vihje: pole
Lingid: https://terviserajad.ee/rajad/torva-terviserajad/
Aarde sildid:
soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8B9NW
Logiteadete statistika:
137 (91,9%)
12
1
0
0
0
0
Kokku: 150
Siin tabas korraks nõutus. Aga aare peitu ei jäänud. Aitäh!
Viimase mitteleiu järel otsustasin värskeltleidnu käest vihjet küsida ning tänu sellele sain täna väga kiirelt nägijaks. Aitäh peitjale ja abistajale!
Seda aaret olen vähemalt 2 korda otsinud. Täna sain Tiidukt vihje, et täitsa mulle kättesaadav, nii tegime peatuse. Päris kohe ei näinud, aga enne kui jõudsin Tiitu näpuga näitama kutsuda, jäi aare silma. Lõpuks käes. Oli lihtne jah. Aitäh peitjale!
Käisime otsimas peale 31. ja 32. kuid kuidagi ei näinud ega pea ei võtnud. Pärast kui olime juba hulgim tõrvatilke kogunud kokku siis enne kojusõitu tegime kiire stopi, et no peab ju kuskil olema ometi -ja seal ta ootaski, täpselt sellise olekuga, et no kuulge ma polnud ju nii peidus, kuidas te ometi mind ei märganud:D Peale seda läksime koju häbenema ja tuleme millalgi järelejäänud tilkasid korjama.
Ei teagi, mitmendat korda otsisin, kahjuks selgi korral sinine nägu.
Kooserdasime sealt garaažide juurest vaikselt edasi kuni peitjale haledalt vahele jäime. Vestlus viis meid jalavaeva vähendamiseni ja selleni, et logi saime kirja peitja valvsa silma all. Tänud!
Üks varem leidmata jäänud tilk tõrva. Seekord sai leitud ja logitud. Tänud
Selle aardega mul paras kana kitkuda. eelmine kord kui siin viibisin, pidin äärepealt ööbima jääma. Ei tahtnud nagu alla anda, aga leidu ka ei tulnud. Nüüd mõtlesin, ullike nagu ma olen, et vahepeal targemaks ja tublimaks saanud, et käin panen nime kirja. Panin ma jeee. Otsisin kauem kui viisakas oleks olnud. Aga takkajärgi tarkusena tuleb tõdeda, et olin liiga kinni oma telefoni pakutud nulli arvatavas asukohas. Kuigi lubatud viga oleks vahel lubanud ka üle tee peita. Igatahes kui üksiasjaliku ülevaatuse tulemusena tõdesin, et siin ei saa ometi miskit olla, võtsin asja väheke laiemalt ette ja no vot, niimoodi seal kükitamas ma teda ette kujutasingi. Tänud peitjale peitmast.
Ei läinud just libedalt, aga lõpuks sain aardele pihta. Aitäh!
Hakkasime juba vaikselt edasi liikuma. Õnneks torkas aare viivasel hetkel silma. Aitäh peitjale!
Hakkasime juba vastupäeva edasi liikuma, aga ei andnud rahu see mitteleid. Ja siis Silver märkaski ja saime nimed kirja. Aitäh.
Kiisusid minagi siin kinni. Logid andsid kinnitust, et kadunud ta ikka ei saa olla. Vähemalt maa-ameti kaarti vaadata ei maksa, seal aaret pole. Tänud.
Teist korda käisin otsimas aaret ja nüüd hakkas esimese minuti jooksul juba silma.
See aare oli pisut keerulisem, kuii eelnevad tõrvatilgad. Mai leidis logitest vihjepildi ja siis võttis veel pisut aega, kui aare silma jäi. Aitäh
Tegin koduteel peatuse lootes kiirelt selle aarde üles leida, aga ei leidnud. Kas on taas jalutama läinud? Aga tulen peagi kogu ringi läbima, ehk on siis rohkem õnne.
Ei tahtnud siia tänavanurgale sissekirjutust ka võtta, seega ajasin täna käpad püsti
Tegime juunikuus seeria läbi, kuid see oli ainus mitteleid. Seekord oli leid väga kiire. Tundub, et aare oli lihtsalt tookord jalutama läinud. Saime nüüd nimed kirja :)
Seda sai ikka pikalt otsitud, vahepeal logisid loetud ja siis uuesti mitte leidma mindud. Lõpuks kui kõik võimalikud kohad said läbi poleeritud lahkusime mitte leiuga...
Mõnel on eelnevate logikannete põhjal selle aarde juures kulunud rohkem, mõnel vähem aega, mõnel on ka – erinevalt mõnestki eelnevast tilgast – sootuks leidmata jäänud. Meil õnnestus kvalifitseeruda keskmisesse gruppi. Mõnus vaheldus. Aitäh peitjatele!
Pessimistlik lähenemine on ohtlik lähenemine. Peaaegu oleks logimata minema jalutanud. Õnneks sai ikka käsi õigesse kohta pistetud ja sai nimed puhtasse raamatusse kirjutatud.
Läksime kohale väikeste muremõtetega, et kas viimaste mitteleidude tõttu jääb ka meil leidmata. Õnneks oli selleks hetkeks aare taastatud ning sai oma nime kirjutatud uude logiraamatusse.
Nii nagu eelmisegi logija tekst. Poleerisime oma 20 minutit seal seda aeda ja muidki objekte aga ei miskit jäänud silma.
Sai vaadatud siit ja sealt, aga aare silma ei jäänud. Juhuslikud möödujad teadsid rääkida kus varasemalt aare olla olnud nende mäletamistmööda, aga sealt aaret ei leidnud. Jääb kunagi tulevikus otsimiseks.
Hüppasime kotkaperele sappa ja käisime matkaraja läbi. Väga vahva teostus, mõnus värskendus hiljem ujumiskohas ja üleüldse väga tore päev sõpradega. Suured suured tänud teostuse eest!
Kavalasti peidetud! Kuna oli vaja üks sõit Valka teha, siis tekkis mõte lisada pikale sõidule üks matkaring. Täpselt sobiv selleks Tõrva uss-aare. Olime rajal kokku 6 tundi. Väga meeldiv matkarada ümber Tõrva linna - mitmekesine maastik ja palju vaadata. Väga täname siia kutsumast, oli äge päev!
Päris kaua poleerisime seda kohta - neid objekte polnud just palju, kuhu aare pista, aga me suutsime sellest ikka pikalt mööda vaadata. Lõpuks leitud ja logitud. Tänud peitjale!
Nautisime minigeopeituriga ilusat ilma ja jalutasime ringi. Kiire geopeatus käib asja juurde. Aitäh!
Olin täna tilgakorjaja Tõrvas. See oli viimane tilk karikasse. Umbes pooled tilgad jäävad veel ootele. Aitäh!
Talvepuhkuse leid # 173. Leitud, logitud, tänan!
Pikem logi ja täiendavad tänusõnad logi nr üks juures.
Peale mitmendat ringi ja kinnitust, et see on seal kindlalt olemas, saime leitud kohe, kui autost väljusime. Tänud
Lõpuks ikkagi "naerunägu". Esimese korraga sai aardest julmalt mööda marsitud: metsa pole -aardeid pole. Peaaegu järgmise juurest sai tagasi keeratud. Paarkümmend minutit otsimist - eimidagi, eimingitaaret. Õhtupoole koduteel ei andnud täpp rahu ja lõpuks jäi aardetops silma. Ei midagi kaelamurdvat, otsivad pilgud on lihtsalt mujal. Tänud ussaarde autoritele
Algul mõtlesin, et jätan selle teiseks korraks. Aeg pressis peale ja midagi ju juba sain ka. Aga kisatus autost mõne meetri kaugusel olevat aaret logida, oli liiga suur.
Kui olin natuke otsinud tundus, et polegi nii lihtne. Aare ei tahtnud end kuidagi näidata. Aga enne lahkumist jäi ikka silma.
Aitäh!
Varem oli tehtud 2-26, täna sai tehtud 27-30. Järgmiseks korraks jäi 1, 31 ja 32. Nii tore seeria, ootan juba järgmist Tõrvasse "sattumist" ;)
Tõrvatilgad saavadki vist igakordsel läbisõidul vähehaaval logitud. Kokku 32 tükki, kaks korda olen juba sõitnud. Ainult 30 korda veel jäänud :) Aitäh!
Tõrvast läbisõidul jäi haardeulatusse ka see aare. Tegime kiire peatuse, algul oli natuke geopimedust, aga ühe silmapaari liitumisel kohe leitud saigi. Täname!
Tegime läbisõidul väikese seljasirutuse pausi. Muidugi logisime ka aardeleiu. Tänan.
Maailmamõnus matk ääretult toredas seltskonnas ja ülivahval rajal. Meie täname, ning pikemat logi saab lugeda aarde Tõrvatilk #1 juurest.
Selgub tõsiasi, et see leitud, logitud ammu. No ju siis? Mina pimedas ei saanud Tilgaseeriast ja veel vähem Tõrvast mõmmigi aru, aitäh tore öine seiklus oli!
Ilmselt oli jahutavast suplusest abi, sest sel katsel võttis Herki aarde peidust välja justkui möödaminnes. Aitäh aarde eest!
Ilmne geopimedus ja kuumaloll olemine. Mõistus sai otsa ja liikusime edasi.
Geojaanile järgneval hommikul väitis Paavo, et see on kõige raskem Tõrvatilk, et sellega võib aega minna. No kuna lahke kämmal näitas meile kohe, et me uskmatud valesse suunda ei vaataks, siis tuli kiire leid. Aga tilkade rajale tahan tagasi, ehk õnnestub lähiajal ära teha, tundub mõnus kant, kus jalutada. Aitäh aarde eest.
Plaanis oli vaid öine kivitaguse otsing, kuidas geopeitur saab aga mööda kõndida kui veel üks aare ahvatlevalt teele jääb. Vaatasime ka selle konteineri üle, nüüd tõesti viimane peatus ja tagasi geojaanile. Aitäh.
Jäi ikka kripeldama küll, et leiuta lahkusime. Peale värskendust fikseeris Herki terav pilk aarde asukoha.
Tänud!
no ei tahtnud see aare end näidata esmavaatlusel. väga palju minuteid sai seal ringi luusitud aga tulemusteta. Sai siis otsustatud, et ah las ta olla.
Nagu ka mõned eelnevad on öelnud, on see üks toredamaid tilkasid. Kui oled juba 29 üht tüüpi tilka leidnud, siis on see tüüp sul silmade ees nagu dollarimärgid. Aga ega me kaua ei otsinud, kohti ju palju ei ole. Vaatasime siit, vaatasime sealt ja logisime. Aitäh!
Olime rajal olnud juba üsna kaua. Kaks pausi, mitu kõrvalepõiget kõrval (ka kaugemal) olevate aareteni. Found it: 24.Jun.2020 15:15 Tõrvatilk #30
Andis otsida. Enamus aega otsisime valest kohast ja niipea, kui õigesse kohta läksime leidsime.
Alustasime oma Tõrva seikluseid siit täna oli plaanis võtta umbes 4 aaret, kuna ilma hakkas käest ära kiskuma. Nagu äikest hauks. Selle aardega me jamasime korralikult, otsisime siit ja sealt, aga see ei tahtnud end üldse kätte anda. Kaugusest ühest suure aknaga majast vaatas üks palja ülakehaga mees koguaeg meid. Kui ta selja keeras lasime näppudel väledasti kobada. Lõpuks siis Karmen leidis selle puht juhuslikult. Aitäh!
Selle aarde juurde jõudes ei olnud meil ühtegi hea nõu kaasas ja hetkeks olime täitsa nõutud. Otsisime siit ja otsisime sealt ning ei ta siis me käest pääsenud. Anna sai ilusti topsile küüned taha. Täname!
Teistmoodi. Kirke pidi kraavi kaldal maas istudes valusaid tallaaluseid kurtma, et möödujaid eksitada. Aitäh!
Teine ring, järelnoppimine. Hulga sitem ilm ja selle aarde jaoks seetõttu palju parem aeg. Esimesel ringil jalutasin siit lihtsalt mööda, sest mugud segasid. ilusa ilmaga oli neid tookord kõikjal ja tundus, et kui ma midagi kummalist siin korda saadaks,siis nende kullipilgud mind igal hetkel jälgiks. Nüüd siis teine kord, Mariann ka abiks ja seltsiks kaasas ning Mariann selle topsiku välja võlus. Minu jaoks viimane tilk Tõrvas. Tänud peitjatele!
Mis koroona ajal ikka paremat võimalik teha kui sellised kevadised jalutuskäigud looduses. Täna siis Tõrva kord. Ilm oli ilus ja hea nautida tärkavat loodust.
Aitäh selle ringi eest!
Siin vajus seni vapralt vastu pidanud noorgeopeitur põlvili ja teatas, et ta vist enam ei jaksa. Muidugi ei andnud see aare end mõistliku ajaga kätte ka ja igas versioonis mugusid tolknes mööda. Lõpuks kostus siiski kaaslase kauaoodatud kirumine, et no pimedad olime. Nimed kirja ja viimased kaks aaret ootasid. Aitäh!
Alustasime oma tõrvapoti puhastust selle aarde juurest. Hea kiire noppimine. Kui me selle juures oma ringi ka lõpetasime, siis sai mu ema auto aknast Aimi ja Tormi tiimi aardeleidu pealt näha ning oli pettunud, kui kuulis, et see juba leitud. Meie aga soovisime teisele tiimile ilusat lõpetamist ja sõitsime kodu poole. Aitäh!
Tõrvakast ämm kaasa ja seeria viimaseid otsimata punkte vaatama!Siin mõtlesin veidi üle aga tegelikult oli lihtne peitmisviis ja peale 15 min raskematest kohtadest otsimist ja see järel lihtsamast ja oligi käes! Aitäh peitjale!
Siin oli juba kaugelt selge, et seeriale tüüpilist peitmisviisi ei tasu siit oodata. Hetkeks tundus, et taas tabab meid 1,5/1,5 aarete needus, aga mõne minutiga õnnestus jupstükk siiski välja võluda. Eemal pidas must kass jahti. Paistis, et taas ootab ees uut tüüpi ümbrus. Aitäh!
Sellised rajad kohe meelitavad pikemale jalutuskäigule ja iga natukese aja tagant peatudes ja aaret otsides lendavad aeg ja kilomeetrid lausa linnutiivul. Ilm oli ka suurepärane ja raja ääres kasvasid paljudes kohtades kaunid kevadlilled. Tänud!
Siin läks mugudega peituse mängimiseks kätte ära. Tilk tilga haaval liikusime hea ilm ja mõnusalt kena loodusega rada mööda. Tänan peitmast.
Sai kah siis rada läbitud. Alustasime kaheksandast punktist, seitsmes jäi viimaseks. Miskipärast jäi vahele #15 (kuigi arvutatud koordinaadid on olemas) ning ei leidnud #3 (ei saanud otsimisele kaua aega raisata) ja #5 (vist toksisin koordinaadid valesti vms). Peitjaile tänud!
Mitme päeva peale jagatuna said peaaegu kõik tõrvatilgad kokku kogutud.
Tõrvatilkade kogumise ring sobis suurepäraselt lumisesse laupäeva. Mõnus teekond. Aitäh!
Tundus just tore laupäev tõrvatilkade kogumiseks. Igaks juhuks ei hakanud meepotti kaasa võtma. Kui juba üks tilk selle ära rikub, mis siis veel 32 teha võib! Mõnusad tuttavad konteinerid, treenitud silm märkas neid üsna edukalt. Aitäh peitjale.
Lõpetasime täna oma tõrvaajamise, 10 viimast tilka said kokku korjatud. Meie tõrvatünnis oli see kahekümne seitsmes piisk. Täname ahjukütjaid!
Kena leid. Terviserajad on toredad. Aitäh peitjale. Kohtume varsti jälle, vaja need kõik üles otsida...
Leidsime kõik tõrvatilgad just nii, nagu järjekorranumbrid ette nägid. Mõnus jalutuskäik, tänud!
Veidi poleerisime valesid kohti ka, kuid natuke varem, kui Andre oleks märke maast lahti kangutama hakanud, võtsin totsiku peidikust välja. Aitüma!
Väga ootamatult kulgenud nädalavahetus. Kaja ja Bruno kutsusid Viljandisse. Mina sain aru, et otsime aardeid Viljandi ümbruses. Reaalsus oli, et otsimegi, vaid perimeetri raadius oli ootamatult suur, ulatudes esimesel päeval Võru taha ja teisel Valgani. Selle päeva hommikuöö tegeles taevas vaid korraliku vesistamisega, ja ka ilmakaardid lubasid enamasti jätku. Lootsime paremat... et äkki läheb üle. Alul oli küll sarnane tunne nagu ärkad talveöösel telgis soojas magamiskotis põiepitsituse peale ja loodad, et läheb üle. Seni pole kordagi üle läinud... Päriselt ei kuivanud ka taevas Tõrvas, küll aga muutus. Ümbrus mässiti salapärase peene udu sisse, millesse lisati kerget tibutamist. Seega oli kõik tingimused heaks matkaks loodud - super ilm, samahea seltskond ja peitjate poolt ettevalmistatud päevasihtmärgid. Kohad, mida päevakulg läbis, olid mõned tuttavad, kuid pakkusid enamuses väga toredaid avastusi. Paljudes kohtades lausa romantilist ümbrust. Isegi pood oli rajale planeeritud oma soojade saiakeste ning "limonaadiga" ja seda naudinut jätkus tundideks. Suur tänu kõigile asjaosalistele ilusa päevatee eest.
Kui mõnikord juba hakkad arvama, et üksjagu geokogemust on ja tead juba mida ja kuhu vaadata siis on hetki kui oled pime, mis pime...
Õnneks oli meiega kogenum kotkasilm Bruno, kes meid sõna otseses mõttes ninapidi aarde juurde lükkas :D
Täname!
Siin läks nüüd aega. Loodame et matkatee märk peab sellel poleerimisele vastu. Aga aare ise on silmadega leitav. Sõltub muidugi vaatenurgast :)
Ma jõudsin isegi teisel pool teed objekte üle vaatamas käia... A nu logima ei hakatud ikka enne, kui ma ka leidjate rivi viimase koha ausalt kätte sain.
Siin läks ikka natuke aega, sest kuuske ju polnud...Andreas leidis esimesena, siis Carolina ja lõpuks meie. Peale logimist panime aarde peitja juhendusel õigele kohale tagasi, et ka lumega leitav oleks ikka.
Jalutasime sõpradega Tõrvatilga raja läbi, kuna me toruga polnud ka kõikide peitmiste juures, siis saime meiegi mõned leiud kirja.
No päris paraja pikkusega matk, ütleksin ma. Ega rohkem poleks küll tahtnud ning rohkem me kellegagi tervet ringi kaasa ei jaluta, ärge üldse palugegi :D. Kokku läks meil jalutades, mitte kiirustades, vahepeal poes käies ja kõrvalepõikeid tehes 4,5h. Alustasime keskelt, #25 Tõrvatilga juurest ning lõpetades olime parajasti näljased, et temaatilisse kohvikusse minna. Soojalt soovitan! Imehead toidud, mis viisid keele alla.
Pärastpoole tahtsime Taageperra spaasse minna, kuid kuna maja oli pungil täis, siis läksime hoopis Abja-Paluoja spordikeskusse mulistama ja sauna. Sama hea, kui peen spa, mitu korda vähem rahvast ning 4 korda odavam. :)
Siin otsisime meiegi jupike aega. Pärast pani peitja aarde õigesse kohta tagasi.
Minu kolmekümne viies Tõrvatilk ja viies fopaa. Siin läks otsimisele nii kaua, et mul hakkas tõsiselt külm. 13 kilomeetrit joostud (küll jah, fopaa-pausidega), Keha on higine ja kurnatud, ilm väljas selline +6. Jahtub kiirelt maha ja riideidki liiga palju seljas polnud. Oli küll varusärk, aga ma olin selle aia algosade uurimisega nii ametis, et see asi ei tulnud pähegi. Ei leidnud. Suurendasin otsinguraadiust, kuigi ei tahtnud uskuda, et lageda taeva all nii kogenud aardeomanik koordinaatidega viltu paneb. Siis lugesin logisid, kõigil on siin mingi häda, seega pole põhjust kahtlustada aarde kadumist. No kuidas saab olla, siin ju pole kuhugi peitagi!? Lõpuks enam ei pidanud vastu, võtsin kõne Airile. Naersime koos selle aarde üle ja ega ma muud vihjet ei saanudki, kui see, et koordinaadid on suhtkoht täpsed. Hea, et ei saanud, sest muidu oleks emotsioon leidmise üle palju väiksem. Leidsin ikkagi ise pärast 25 minutit otsimist. Sain ka aru, miks see inimestel kahe silma vahele kipub jääma. Õelus peitub lihtsuses!
Jupitasin rada, kogu raja läbimiseks aega polnud. Ilm ka imelik, kord kallas padukat, siis jälle paistis päike. Kas lõpuks tõrvatilk meepotis? No siiski mitte, viimaks sain nägijaks. Tänud, Eesti geokaart oligi nii treilivaene!
Siin läks tsipake aega. Hakkasime isegi logisid lugema aga jah, mis teha, kui mööda vaatad. Tänan!
Raja läbimiseks aega ikka kulus nii mõnigi tunnike.Aga puhkuse ajal tulebki vabalt võtta :) Osade topside leidmine polnud üldsegi lihtne,suurem osa tuli siiski ludinal. Aitüma peitmast!
Võtsime lastevaba päeva ja läksime matkama. Kogu matkarada koos aardeotsimistega võttis aega peaaegu 5 tundi. Paar korda tegime väikse näksimis ja joogipeatuse. Ilm oli üpris kuum, kuid puude varjus oli täitsa mõnus jalutada. Meeldis allikakoht ja tantsumägi. Väga ägedad aardepeidikud ja ilusad vaated. Isegi oravat nägime. Täname peitjaid!
Näedsasiisnüüd! Sõnusingi eelmise aare juures ära. Siin otsisime üle veerand tunni, igalt poolt, igasuguseid peidikuid ja konteinereid (peale sõrmeotsanano). Ei näinud mitte midagi, ei nullis ega meetreid tagasigi. Kuna heina oli värskelt niidetud ja tekkis kartus, et ehk on aare niitjale ette jäänud, võtsime nõuks Kaupolt abi küsida. Tema otsesed vihjed viisid sihile ja muidugi oli aare seal, mida olime ka kahtlustanud ja silmitsenud. Ja ei olnud nano ega üleliia mikrogi! Ilmselge väsimusemärk. Püüame veel paar aaret üles leida, et siis end taas Läti Saatkonnas premeerida B-)
Aitäh kanapimeduse ja mitteõela peiduka eest!
Alustasime tilgast nr 30 kuni võiduka lõpuni. Juba tekkinud georajad on tublisti abiks. Päike paistis, paari kettaheitjat silmasime, aga ei ühtki tervisesportlast. Tänud peitjale.
Alustasime siit oma Tõrvatilga ringi. Parkisin pärast järve äärde ja möödusime aardest oma ringi lõpus veel. Aitäh!
30. tõrvatilk oli ülekaalukalt meie kõige raskem või siis mustem tilk. Silmitsesime, poleerisime ja lugesime logisid. Lõpuks kui ma pugesin aia alt teisele poole, siis suutis Merilin aaret märgata. Kas mu tegevus vajalik oli? Pigem mitte aga aitas meid siiski. Aitäh aarde eest!
Päeva peamine eesmärk. Parkisime end suurde parklasse ja läksime rajale. Algselt oli plaanis ratastega tulla, saaks raja kiiremini läbitud, aga porise ilmaga ei tahaks pärast rattaid autosse tõsta. Olime rajal vist 4 tundi, kuigi arvasin, et läheb kiiremini. Vahepeal, kui joogijanu oli juba suur, läks rada poe kõrvalt mööda ja saime kosutust. Hea rada ja ilus koht, mõne aardega läks pisut kauem, aga üldiselt suuri tõrkeid ei esinenud. Ka eelmistel kordadel Tõrvas käies olen imestanud, kuidas see väikelinn nii puhas ja ilus on. Raja lõpus möödutud ujumiskoht oli tase omaette.
Oli vaja nullis olevat objekti üht ja teistpidi uurida enne kui aare silma jäi. Aitäh!
Suutsime päris pikaks venitada selle pimedas kobamise. Tänud!
Sai neid tilgakesi kogutud nii autoga kui jalgsi. Matkarada oli väga mõnus, rääkimata kaunist Tõrva linnast. Suur tänu ägeda seeria eest!
Päeva põhilisem väljakutse. Teel arutasime Tiiaga, et kas on see seeria mini NKT ja põhiliselt oligi. Mõningatele punktidele oleks ka autoga ligi pääsenud. Üks aare jäi vahele ja selle võtsime pärast abivahendiga. 21 juures jäin järjekordselt koera lõugade vahele. Seekord pääsesin ainult lõhkiste pükstega. Pani imestame, et nii väikses kohas oli järve ääres isegi rannavalve väljas. Õnneks vanajumal hoidis ja paduka saime kaela juba autos olles. Kogu raja jõuab ikkagi mõne tunniga läbi käia. Aitäh.
Täielik ikaldus ja ilmselt matkaväsimus. Null sai paika pandud, logisid sai loetud, objekti sai uuritud ning puuritud, kuid aare jäi meie eest peitu. Veel üks põhjus tagasi tulemiseks.
Ühesõnaga, tegime mõnusa georetke ning mis meepott see ikka on, kui tõrvatilk sisse ei kuku. Need aarded olid tegelikult meetilgad meepotis. Meile meeldis, tänan!
See peiduviis oli seerias erandlik umbes nagu tõrvatilk meepotis. Põhjused on ilmsed ning ega ma eriti kobisegi. Sellegipoolest üllatas pisut.
Juba nädala sees sai kokku lepitud, et kui pühapäeval OK ilm, siis lähme matkarajale. Mõnus matk oli, mõnusa seltskonnaga. Kulus kuskil 4-5h ega täpselt ei vaadanud keegi. Täiesti lapsevankriga läbitav rada. Tänud peitjale.
Kui "aare" avaldus, ei saanud kohe pihta, miks mu telefon viis minutit jutti laua peal vibreeris ja miks gmail järsku lolliks läks. Teadsin, et eks see NKT väikevend varsti kuskile ilmub, aga et Tartule nii lähedale, oli meeldiv üllatus üksluisesse tööpäeva :) Mõne minuti jooksul sündis plaan nädalavahetusel rajale tulla ja Tiit tuli ka hea meelega kampa. Meil oli hommikusöök korralikult söödud, aga kuna Hellekas suutis selle lägaburksi kulmudelt allatilkuva hapukoorekastmega niivõrd isuäratavaks teha, tõmbasime ikka kolm lägaburksi ligi ja suundusime rajale. Hellekas korrutas tee peal kolm korda, et tal on täpselt viis tundi aega, siis keskendusime sel päeval ainult konkreetsele rajale. Juba esimeses punktis tuttavat topsikut nähes tuli mõnus vaib sisse ja tabasime end jälle mõttelt, et küll sellel väiksel filmitopsikul on ikka võimas jõud lausa elusid muuta :) Rada oli piisavalt vaheldusrikas, keegi lülitas vahepeal päikese sisse, keegi kallas ülevalt pangega vett, aga geopeitur saab igasugustes tingimustes hakkama. #15 punktis sai taas huumorit kui olime Hellekaga tava-aarete lainel ja pärast peadpidi kuratteabmis põõsas topsikut otsides vaatasime raskusastmeid ja Hellekas lükkas Kerlulli persetpidi üles vaatama, mis seal infotahvli peal ka toimub. Kuigi lõpuks saabus teadvus, et tegu on mõistatusega ja jõudsime 10m täpsusega nulli, siis #15 jäigi meil sel korral leidmata, sest huumori peale kulus mitte-kahetsusväärselt palju aega. Umbes kümme aaret leidis Hellekas rajal ilma gepsuta, pidime lihtsalt ütlema, kas paremal või vasakul ja umbes mitu meetrit. Raja lõpupoole kohtasime Kleonet, keda teadsime rajal olevat juba esimeste logirullide põhjal, lõpuks jõudsime neile ka järele. Rada lõppes täpselt õiges kohas, aga valel ajal ja ujumiseks polnud enam aega. Kuigi pool tunnikest läks meie eelnevalt piinliku täpsusega kokku lepitud viiest tunnist üle, saime Tommi ka kenasti Tartust kätte enne kui ta lastekodusse oleks viidud ja lugesime päeva igati kordaläinuks. Jalutuskäigu pikkuseks tuli 12,8km, ligi 18000 sammu ja kulutatud 1600kcal ei tekitanud ka söödud burksi osas enam süümekaid :) Aitäh peitjapaarile mitmekesise raja eest! :)
Tegime kolmekesi nunnu matkapäeva. Teel Tõrvasse võtsime Pikasilla tanklast lägaburksi, sest mul oli tunne, et tahaks, et hapukoort tilguks kulmudelt, Kerli narris ja naeris veel pikalt. Rada oli väga lahe ja vaheldusrikas. Vahepeal sai metsa, siis parki, siis tänavaid. Tõrva on tõeliselt ilus linnake. 15. aarde juures tuli ikaldus ja kuna aeg peksis takka, jätsime selle järgmiseks korraks. Vahepeal saime ka vihma, aga see ei riku kunagi tuju, kui tuju on alati hea. Mul on tõeline parim suvi ja sellised matkad ja geopeitus ja sõbrad teevad selle ainult paremaks. Lisaks nägime Kerliga heldimusega, et meie äge kevad on siin end taastootnud ja ma armastan alati selliseid tähenduslikke hommage'e. Selle eest veel lisalugupidamine! Aitäh ja peatse kohtumiseni!
Kuigi mul oli kohe ettekujutus, mida siin on vaja otsida, läks sellega leidmisega siiski aega. Aga leidsime siiski :)
Tänud peitjatele ja pikka iga aardele!
Suurepärane rada matkamiseks. Vahelduseks midagi teistmoodi. Aitäh.
Heiki proovis teha vihjenalja, aga ta kukkus veidi näost ära kui ma ütlesin, et see oli tõsi ja tõmbasin aarde välja. Tänud ja pikka iga aardele!