Tüüp: Virtuaalne aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri!
Sibula tänav on 7 kilomeetrit pikk ja ühendab kolme vanausuliste küla: Varnjat, Kasepääd ja Kolkjat. See virtuaalne aare kutsubki tänava ning kolme külaga tutvuma. Eriti soovitan piirkonda külastada sibulasaagi valmimise ajal, kui lõputut külatänavat palistavad kümned sibulamüüjad.
Logimistingimused:
1) Saada mulle profiili kaudu vastused küsimustele kolme küla kohta.
A - Kolkja - 1) Mis aastal küla nimi vanadesse ürikutesse raiuti? (Vihje: uuri infotahvlit) 2) Mis muuseum asub Peipsimaa külastuskeskusega samas hoones?
B - Kasepää - 3) Mis on selles külas asuva kunstigalerii nimi?
C - Varnja - 4) Vaata ajaloomuuseumi vastas asuvat hoonet. Tänavapoolsel majanurgal asub seina peal väike kelluke. Kirjelda selle kohal olevat ornamenti.
2) Liigu pikki Sibulateed ning otsi üles üks koht järgnevatelt piltidelt - tassipuu, suuskadest aed või mänguasjadega esihoov. Kõik asuvad peatänava ääres. Lisa oma logile valitud paigas tehtud pilt, millel peab peal olema geopeitur, gps-seade või mõni ese, millel on geopeituri kasutajanimi. Ma ei taha pilte teie kehaosadest!
Kui tingimused on täitmata, kustutan logid ette teatamata!
*
Lisalugemist
Kolkja alevik (vene keeles Кольки) on Sibula tänava asulatest kõige suurema elanike arvuga. Esmakordselt on Kolkjat mainitud 1592. aastal (Kolko) ja 1601. aastal (Kolk). Hiljem hakati eristama Suur-Kolkjat ja Väike-Kolkjat. Kolkja alevik moodustati 1977. aastal Väike-Kolkja, Suur-Kolkja ja Sohvia küla liitmise teel. Kolkjas asuvad Peipsiääre vallavalitsus, postkontor, Kolkja põhikool. Vaatamisväärsusteks on Suur-Kolkja vanausuliste palvemaja (ehitatud 1877, vanuselt teine eestis), Väike-Kolkja vanausuliste palvemaja (ehitatud 1928), Kolkja vanausuliste muuseum ning kala ja sibula restoran (Kolkja Kala-Sibularestoran).
Kasepää alevik asub Kolkja ja Varnja vahel. Pilk tasub ka siin heita vene vanausuliste palvelale, mis on pidevalt tegutsenud alates XVIII sajandist. Praegune palvemaja on ehitatud 20. sajandi alguses, selle projekteeris aastal 1902 kubermangu arhitekt Wilhelm Schilling. Enne Teist maailmasõda uuendasid palvemaja ikonostaasi ikoone Frolovi koolkonna meistrid. Palvelas on ikoone isegi 17. sajandist.
Varnja alevik (vene keeles Воронья, Варнья) on Eesti Peipsi ranniku kõige lõunapoolsem vene küla. See on üks vanimatest kaluriküladest Peipsi järve kaldal, mida mainitakse kirjalikes allikates esmakordselt 1582. aastal (Warnia, hiljem Waronja). Küla nimi on seotud Peipsi järves asuva suure Varesekiviga (Voroni kiviga). Varnja vaatamisväärsusteks on õigeusu Issanda Templisseviimise kiriku varemed (ehitatud 1855) ja vanausuliste koguduse palvela. Vana puidust palvemaja asemele ehitati kohalike talupoegade jõududega 1903. aastal telliskividest pühakoda. Palvela rikkalik ikonostaas on põhiliselt pärit 20. sajandist. Palvemaja on eriline seetõttu, et õõtspinnase tõttu on see ehitatud parvedele. Pühakoda on avatud turistidele uudistamiseks ainult eelneval kokkuleppel. Palvela juures asub Varnja vanausuliste kalmistu. Varnja kalmistu asub sellest lahus. Varnja Elava Ajaloo muuseum on väike, kuid hubane kahe toaga muuseum, mis annab ülevaate vanausuliste elulaadist 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni. Erilisel kohal asub Jumala nurk. Kuna usk on tulnud idast, jääb ikooninurk alati vastu puhta toa välisust ehk ida poole. Elava ajaloo muuseumi nimi viitab sellele, et kohalikel on võimalik tähtpäevade puhul muuseumist riideid laenutada.
Vanausulised Vanausulised (staroverõ) on Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine, mis ei tunnista 17. sajandil patriarh Nikoni poolt algatatud reforme õpetuses ja jumalateenistuse korras. Kuni 20. sajandi alguseni ei tunnistanud tsaarivõim vanausuliste õigust oma kombeid järgida ning neid kiusati taga. Repressioonide eest põgenevad vanausulised leidsid endale kodu muuhulgas ka Peipsi läänekaldal. Tartumaa Peipsiäärsete vanausuliste püsivad asulad tekkisid 1730. aastate lõpus. Vene vanausuliste kogukonnale on iseloomulik elada kilomeetrite pikkustes ridakülades. Majad paiknevad tihedalt üksteise kõrvale kiilutuna ning on eriilmelise ehituslaadiga, tavaliselt kõrgema vundamendiga ühekorruselised elamud. Tsaariajal asusid siin piirkonnas telliste põletamise ahjud ning sellest ajast on pärit ka punastest tellistest hooned. Praegu on Eestis 11 vene vanausuliste kogudust hinnanguliselt 15 000 liikmega.
Vanausulised tunnistavad vaid kahte sakramenti: ristimist ja patutunnistamist. Ristimisel on oluline, et see toimuks kolmekordse üleni vette kastmisega. Vanausulised löövad risti ette kahe sõrmega, kasutavad reformide-eelset pühakirja ja lauluraamatut. Jumalateenistustel lauldav koorilaul on ühehäälne ning kasutusel on eriline arhailine noodikiri. Staroveeretsid kasutavad vana bütsantslikku ikoonimaalimisstiili, nad ei austata Nikoni-järgseid pühakuid. Jumalateenistused on pikad, palvetades tehakse rohkelt kummardusi, sealhulgas maani kummardusi, mille ajal käed toetatakse väiksele vaibakesele. Eriti ranged vanausulised kannavad jumalateenistusel traditsioonilisi palverõivaid (Mehed kannavad azjami – pikka tumedat varrukate ja püstkraega pealisriiet. Naiskoorilauljad kannavad pikki musti sarafane ja ei tohi palvekotta siseneda paljapäi. Pähe seotakse must rätik, mis kinnitatakse lõua all haaknõelaga. Sõlme seotud rätikuga palvemajja ei lubata.); nad ei joo kohvi, ei suitseta ega jaga isegi oma toidunõusid ja tarbeesemeid võõrastega.
Sibulate kasvatamisest Peipsiveere vanausulised on tuntud tublide kalameeste, ehitajate ning maaharijatena. Läbi aegade on väga hinnatud olnud Peipsiäärne sibul ja sigur, hiljem lisandus nendele ka kurk. Sibulakasvatamine sai Peipsi ääres alguse Piirissaarelt. Sealsed elanikud käisid 19. sajandi keskpaigas Venemaal tööl ja tõid sealt Penza oblastist Bessonovka külast kaasa kibesibula sordi ‘Bessonovski’, mis Eesti oludes hästi kohanes ja hakkas hea kvaliteediga püsivalt suuri saake andma. Sibula kasvatamine levis ka Peipsi läänekaldale, kus on hästi omapärane muld (poolemeetrise mullakihi all on liiv), mida kutsutakse vanajärve põhjaks. Teistes Eesti piirkondades hakkasid eestlased seda köögivilja laiemalt kasvatama 1930. aastatel. Peipsi sibula teeb eriliseks tõik, et ühte kultuuri on samas kohas kasvatatud samasuguse tehnoloogiga juba pea 200 aastat. Peipsi sibula kasvatustehnoloogiat võib pidada osaks pärandkultuurist. Peipsi sibulat kasvatatakse mahedalt ja samas on see aastasadu viljeldud süsteem ka jätkusuutlik. Sibulat kasvatatakse Peipsi ääres kõrgpeenardes, sest sibul ei taha liigvett, küll aga niiskust. Põlvekõrgustel peenardel on ka teine põhjus: peenravahesse peab mahtuma kogu suve jooksul välja kitkutud umbrohi. Igal aastal songitakse peenrad ringi, muutes mulda jäänud vanad jäätmed väetiseks. Lisaks väetatakse peenraid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul eheda sõnnikuga. Suuremate sibulakasvatajate toodang ulatub Peipsi ääres kuni 4000 kilogrammini. Peipsi ääres kasvav aastane saak ulatub 50–60 tonnini. Kogu Peipsi ääres kasvatatav sibul ei jõuagi eestlaste toidulauale. Legendaarne on Peipsi sibul näiteks soomlaste hulgas. Soomes graniidi peal teatavasti sibul kasvada ei taha ja juba ajaloost on teada, et põhjanaabrid käisid lotjadega üle lahe ja mööda Narva jõge Peipsi ääres sibulat ostmas. Samuti käivad Peipsi sibulat ostmas lätlased.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
A - Kolkja (Peipsimaa Külastuskeskus) | Muu | 58° 33.2032' 27° 12.8169' |
B - Kasepää | Muu | 58° 31.8246' 27° 13.9582' |
C - Varnja ajaloomuuseum | Muu | 58° 29.4562' 27° 14.4731' |
Tänava lõpp - siit pole vaja edasi sõita | Muu | 58° 28.2960' 27° 14.5696' |
Aarde sildid: soovitan (8), vaatamisväärsus (5), drive-in (3), lastesõbralik (3), lastekäruga_ligipääsetav (1), pikem_matk(>1km) (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8905J
Logiteadete statistika: 78 (100,0%) 0 3 0 0 0 0 Kokku: 81
Pimedatel sügisõhtutel on see kant ikka väga teistsugune kui suvel.
Kahju isegi, et Peipsi pärimuskeskuse külastamise pidime ajanappusest edasi lükkama.. aga Rääbu tekitas liiga suure rääbise isu ja Rääbise festival ootas.
Tänan peitmast.
Saime Sibulateel 2 korda sõita, siin oli täna mingi kontsert. Vastused saadetud. Tänud peitjale.
Aitäh peitjale!
Enamus vastuseid hankisin juba mingil varasemal aastal, aga siis ei hakanud ühe vastuse saamisega teed uuesti enam läbima. Nüüd siis viga parandatud.
Kenad külad, veetsime seal mitmeid tunde ja ka kohalikule poele sai käivet tehtud
https://www.ohtuleht.ee/1056057/nukud-jaid-orvuks-suri-anna-kes-loi-varnja-kulla-imelise-nukuaia
Vahva aare, selle käigus sai ikka palju põnevat nähtud. Tänud aarde eest!
Kaaslasel oli selle aarde kodutöö paremini tehtud, mistõttu sai siin osas end sabarakuks sätitud ja kiiluvees käik vajalik üles korjatud. Igati põnev ja silmailu pakkuv käik. Aitäh!
Sibulateel seigeldes ajasime teiste aarete kõrval ka Marianni aarde ülesannetes näpuga järge ning peale vastuste kontrolli saimegi peitjalt lahke loa logida :). Mulle sattus see virtukas ühtlasi aardeks, mis geopeitur puutetundliku pidulikult 4000-leiu-klubi’sse aitas; aitäh peitjale põnevaid kohti tutvustanud aarde eest :).
Eelmisel sibulatee külastusel jäid küsimustele vastused otsimata ja seetõttu tuli nüüd näpuga järge ajada, et kõik vajalik leitud saaks. Enamus asju jäidki väga sobilikult meie teekonnale, kuid suuskadest aed jäi meie silme eest sel korral veel peitu. Jääb siis seega avastamist ka järgmiseks külastuskorraks. Tänan.
Kuna puhkuseplaanidest jäi esimese hooga ootamatult välja siis tulime nyyd pikal nädalavahetusel vigadeparandust tegema. S6itsime ilusti algusesse ja hakkasime siis sealt punkt punkti haaval tagasi veerema. Marineeritud sibulad, kuivatatud sibulad, sibulapirukad, sibulapõimikud... uhh siin olid k6ik v6imalikud variatsioonid olemas kuidas sibulat yldse veel serveerida v6imalik. K6ik sujus igati libedalt ja lõbusalt. Kuni siis l6pus sooviti metsapeatust. Keerasimegi siis p6himarsuudilt kõrvale ja ajasime omad asjatoimetused ära. Kuna tee oli kitsas siis tagasi tuli lihtsalt tagurdada kuni siis p6maki... Tee mis oli veel tulles yhes tykis, oli otsustanud nyyd sisse variseda. Hea et silda alt ära ei s6itnud. Eks need pikad vihmad olid teealuse õõnsaks uuristanud ja ootasid nyyd "õnnelikku" ylesõitjat. Seekord pääsesime siiski vaid ehmatusega m6tlesime endamisi et mis tunne oleks ntx mootorrattaga sellisesse auku p6rutada ;/. Aga Sibulatee ise oli muidugi vaatamisväärsus omaette. Tänud peitjale selle m6nuse virtuaalse eest ;)
Teiste aarete vahel noppisime ka selle jaoks vajalikku. Aitäh!
Kuigi olen Alatskivi kandis palju käinud siis seda teed sõidan esimest korda. Tänud tutvustamast.
Kohad külastatud pilt tehtud.
Peipsi äärde ei satu just sageli. Tegelikult täitsa esimest korda. Väga teistsugune kultuur ja olemine võrreldes Läänemaaga. Väga põnev ja nii armsad hoovid! Aitäh tähelepanu suunamast!
Sibulatee läbitud. Vaatamist ja uudistamist jagus rohkesti. Rahvast oli liikumas näha vähe. Selles võis ilmselt süüks panna kuumale suvepäeval. Tänud kohale kutsumast!
Kõik kolm objekti leitud, geps sattus ühele pildile. Aitäh!
Otsisime ikka ilusasti kõik huvikohad ülesse. Nautisme kulgu ja kohtasid. Oleks sellise suitsukala leti ka leidnud, vat siis oleks olnud veelgi lahedam.
Seiklesime sel toredal päeval Peipsi ääres ning muidugi külastasime ka neid pisikesi külasid. Siin on alati huvitav ja igakord märkad midagi uut. Täname siia kutsumast.
Oli tore vaikne kulgemine läbi külade. Uudistamist jagus, mina tänan!
Kohvikutepäeva raames sai piirkonnaga tutvumas käidud. Uudistamist jagus. Aitäh aarde eest!
Tänavatoidu festivali raames oli siin ikka kamaluga inimesi. Vaevu sain ennast pildile sättida nii, et kõik vajalikud detailid peale jääks. Seekord siia kauaks ei jäänud ja suundudime teisi kohvikuid uudistama, sest neid oli lausa 179km jagu.
Kerge vihmasadu tõsist sibulafänni ei morjenda. Nii oli tänav täies ulatuses autodest umbes (vahel tuli ise liiklust juhatama hakata) ja hoovides või müügilettide vahel sõeluv seltskond igati kirju. See suuskadest aed jäigi saginas märkamata. Teised punktid käisime kõik läbi ja natuke oli mahti ka mujale piiluda. Päris okei paneeritud koha oli ka. Täiendavalt lugeda seiklustest kadari logist.
Käisime meiegi sibulajahil. Ostsime ühe memme käest 5 kilo ja siis avastasime, et tal on jube äge rehealune. Maitsesime kohalikku kulinaariat ja külastasime külapoodi, kus (natuke seisnud, aga maitsvat) vene kommivalikut sai koju kaasa soetatud. Kokkuvõttes ägedad ridakülad, aga festivali aegu siia tulles pidime lausa kaks korda ummikus istuma, kui mõni vastutulev auto koostöös parkijatega kõik totaalselt kinni sõitis. Teinekord tuleme vaiksemal ajal :)
Sibulatee oli ääristatud sibulamüüjatega, raske oli valida, kelle käest osta.
Sõitsime rahulikult ja vaikselt kõik külakesed läbi. Tore oli see, et kõik keda nägime olid väga sõbralikud. Ja ei kimanud keegi. Leidsime kõik vajaliku ja saime ka pildid tehtud. Homme lähme sibula asemel hoopis tomati jahile.
Peipsi ääres on ikka ja jälle huvitav liikuda, eriti suve lõpus kui meeldiva saab kasulikuga ühendada ja omale häid Peipsi sibulaid soetada. Meie uudistasime ümbrust, otsisime aardeid ja loomulikult ostsime ka endale ühe sibulavaniku.
Täname peitjat huvitava aarde eest. Tänu sellele pöörasime rohkem tähelepanu kohtadele, mis seni külastamata jäänud.
Vajalik info kogutud ja vastused saadetud. Tänud peitjale kohta tutvustamast!
Nii ilusad majad ja hoovid ja loomingulised inimesed elavad siin. Vaatasin suu lahti neid maju ja aedu. Need inimesed küll geopeitust ei mängi, neil pole aegagi selleks, nad töötavad oma aia ja maja kallal. :) Suuskadega aed jäi märkamatuks, teised kohad leidsime ikka üles. Aitäh tutvustamast!
Marianniga olime Sibulateel juba kolmandat korda. Ja Martiniga tuleb uuesti tulla, sest valdavalt jäi Sibulatee kogu oma võlus vihmakardina taha ning ka sibulate noppimiseks/ostmiseks oli aeg alles liig varajane. See-eest on meie eelmised külastused olnud nii viljakad, et käime siin muid vilju noppimas. Seekordselt reisilt tuleb aardelogi tassipuu juurest ja Voronja galeriist sain näppu mõnusa maitsva auhinna "Sibulatee 25 aaret" möödunud aastase külastuse eest :) Tänan peitjat!
Vuhh, kes see hull sibulateed joob! Ma olen küll kihlveo peale poole tassi jagu kohvi ja puljongi segu sisse lürpinud (ülejäänu jäi siiski saavutamata ja kihlveo nullimiseks sõin hoopis koorega+varrega banaani ära). Aga sibulatee - seda ma vist ei suudaks kolme lonksugi alla neelata. Sibulasupi kogemuse põhjal eeldan... :o)
Olgu, minu õnneks on eesti keeles sõnal "tee" ka rohkem tähendusi ja nõnda avaneb võimalus ehk isegi leid registreerida. Niimoodi võttes, päris tore tee ju! Vaatamisväärset jagub küllaga. Kohati võtab kergelt muigama, aga seegi on tore ju :o) Mõned hooned jätavad mulje nagu keskmisest suuremat hoolt saanud pilpaküla, teised jälle kapitaalsemad, vanemad, püsivamal moel iseloomulikud ning erilised. Esimest korda sõitsin otsast otsani ja hoidsin silmad ka ümbruse osas lahti. 10 km/h tundus olema just paras kruiisimistempo seal teistelegi. Tasub võtta aega ja tulla uudistama. Virtuaal-multi on igati sobiv lahendus piirkonna tutvustamiseks geopeituritele, aitäh!
Seda teed külastame perega paari-aasta tagant ikka.Seekord peale geopeituse punkte ostsime kaasa ka kala.Siia on alati tore tagasi tulla.Aitäh!
Täitsa uudne koht minu jaoks, pole varem siia jalga tõstnud. Mekkisime kohalikku kala ja nautisime külateid. Ratas tundub täpselt õige vahend, et seda piirkonda nautida. Hea meelega tuleks siia kunagi tagasi!
Siinkandis kondame ikka mitmeid kordi suve jooksul. Austa kohalikku ja kohalik saab su sõbraks.
Mitmeid nendest kohtadest olin varem näinud ja külastanud. Ikkagi oli tore teha väike peatus ning uurida asja lähemalt. Pildi tegime mänguasjadega esihoovi juures. Aitäh!
Käisime ja tegime sibulateega tutvust. Mina pidin modell olema nagu ikka. Modellindusest ei aidanud kõrvale hiilida ka vastus, et ma juba olin pildil ja nüüd on sinu kord! Suuskade juures oli liiga palju rahvast ja seega sealt pilti ei saanud :D
Alati koht, kus läbisõites on tunne, et oled astunud teise aega. Külaelu kulgeb ju omas rütmis.
Selliseid aardeid oleks mul rohkem vaja. Noorpeitur läks täiesti hasarti kuna otsitavad nähtused olid piisavalt lihtsad ja kui ta muidu poseerima ei ole nõus, siis aardekirjelduses olnud tingimustega ta vaidlema ei hakanud :D
Sõitsime täna Peipsi ääres. Olen Sibulateel palju ringi sõitnud, täna sai ka siis kindlad faktid ja arvud üle vaadatud. Pärast käisime veel Alatskivil disci mängimas. Aitäh mõnusa virtuaalaarde eest!
Siin teel on alati midagi uut ja huvitavat avastada. Tänud, et oli põhjust jälle külastada! Vastused saatis aimike.
Sibulaga pole mul kõige soojemad suhted ja see on veel väga leebelt öeldud. Õnneks on Peipsi ääres ka kala, mis lisab tasakaaluks mõned plusspunktid. Ja nagu selgus on siin ka suuskadest aed - pole paremat asja minu poolehoiu võitmiseks kui suusad. Nii et kokkuvõttes väga tore kant. Aitäh tutvustamast!
Sibulatee mulle väga meeldib, seega ei hakanud seda eelmise nädalavahetuse georetke lõpus pimedas võtma, vaid jätsime valgemasse aega. Teisi turiste muidugi polnud ja külad olid üsna uinunud olekus. Suusadest aia juures oli ainult lõugav peni, seega jäi sealne selfi väga kummaliste nägudega.
Siin kandis olen varemgi seigelnud, aga aareteni mööda kiiremat ehk suuremaid teed pidi sõites on jäänud palju märkamata. Tundub, et tänagi sattusime korraks sibulateelt kõrvale, vähemasti kruusipuu jäi nägemata. Arvutis tundus tegu keeruka aardega, aga kohapeal kõik sujus ja läks kiirelt. Parema kultuuri saamiseks tuleks ehk tee läbi jalutada.
Väga lahe mõistatus, lahendamine käis suure rõõmuga ja vastused tulid üllatavalt kiiresti. Ainsana jäigi tassipuu nägemata, aga arvestades seda, kui teistsuguse ja vinge kohaga on tegemist, siis tuleks siia niisama kasvõi rattaga tiirutama. Pildi lisan meie mõlema eest.
Nägin küll kirjelduses parkimiskohtasid aga kütusetuli hakkas põlema ja rahakott kodus, siis küsisin esimeselt ettetulevalt mehelt, kus ma kiiresti mõne pildi leiaks. See kargas lumesaani selga ja näitas. Sain veel pakaa tehtud ja tulin tulema.
Võib-olla satun kunagi tagasi, siis kindlasti otsin teised pildid üles. Tänasesse päeva sobis kakrass just see valge suusapilt ja valge lumi ja valge auto. Tänud, tore idee aardel!
Sellisel ilusal päeval kohe tuli õue minna ja miks mitte aardejahile. Kuna Peipsi ääres oli meil mitmed aarded võtmata, siis saigi sinna sõidetud. Alustasime lõunapoolt, ehk Varnjast. Siin olime ka kohvikutepäeval käinud, aga siis oli meeletult rahvast ja ei hakanud sellele aardele keskenduma. Nüüd aga oli tänaval liikumas vaid üksikud mugud. Tasapisi said logimistingimused täidetud ja sõitsime mööda Peipsi kallast põhja poole. Täname!
Sai seitsmekesi see päeva naelaks võtta, et sibulatee läbi jalutada. Uudistamist oli rohkem, kui küll ja kõigile meeldis väga. Ja mulle meeldib, kui enda jaoks teises Eesti otsas jälle üks geopeituse punkt veel boonuseks saab ära võetud. Kohalikke oli vähevõitu liikvel, kuid üks seltskond uuris, et misasja me jalutame siin, et kas midagi targemat teha pole. Suu oli muidugi laia naeru täis. Ja kuigi kasse oli näha päris mitmeid, siis kõige sõbralikum oli Kizka, tema perenaine ütles "ta armastab kõiki" ja nii oligi, Kizkal oli uhke pikk karv ja ta lausa tõttas me poole, kui nägi seltskonda ohmusid tänaval jalutamas.
Igatahes vinge matk, soovitan kõigile soojalt siiakanti tulla. Näete rannikuelu hoopis teises võtmes, kui kuskil mujal. Ma olen ka ise rannikulaps, kuid Läänemaa rannakülad on ikka hoopis midagi muud :)
Aitäh peitjale vinge seikluse eest.
Igati väärt teekonda pakub see aare. Olen ennegi peipsi äärt mööda liikunud ja võiksin ka edaspidigi liikuda.
Tänan! Meeldis väga
Sibulatee on igaljuhul üks vahva piirkond Peipsi ääres. Päris huvitav oli küsimustele vastuseid otsida, muidu pole siin kunagi sellise pilguga ringi liikunud. Aitäh tutvustamast
Vahelduseks tuli suhteliselt kuiv päev ja seda tuli ometigi tähistada mõne aardeleiuga. Peipsi ääres paistis neid kollaseid täpikesi lausa 4 olevat, Sibulatee kui lähim neist sai esimeseks valitud. Küsimustele vastuste saamine probleeme ei valmistanud. Aitäh vahvat kohta tutvustamast.
Kolmandat korda Sibulateel. Tänasel külastuskorral oli boonuseks Sibulatee puhvetite päev. Liiklus oli tihe aga sujuv. Paar korda tuli lausa mõni minut ummikus seista. Aitäh.
Sibulatee puhvetite päev 2019 toimub sel laupäeval 14.septembril.
http://www.sibulatee.ee/uritused/sibulatee-puhvetite-paev-2019/
Laupäeval toimub:
* 12:00 Kodavere noorte puhvetis kontsert.
* 13:00 Koo ja Kosu puhvetis rahvalike laulude ühislaulmine.
* 13, 14, 15 Kokora perenaiste puhvetis kontserdid.
* 10 algab Varaka Mammi sahvri juures ponisõit.
* 11st alates Mesi tare puhvetis Varnjas hobusõidud.
* 11st alates Mesi tare puhvetis meiekandi kirjanik Vahur Afanasjev oma raamatutega
* 12-16 Kadrinas Pullitallis fotograaf koos fotoseinaga,
* 12 ja 15 Kadrina Pullitallis vildihaldjate tegemise õpituba.
* 11 Alatskivil Nostalgia sööklas pärmitaigna valmistamise õpituba,13 küpsetatakse koos nostalgiasaiakesi.
* 17 Nostalgia sööklas videodisko
* 12, 13, 14, 15 Tädi Šura puhvetis Kolkjas kontserdid.
* 10-12 Tädi Šura puhvetis sepistamise õpituba.
* 10-18 Tädi Šura puhvetis kangatrüki õpituba.
* 10-18 MariMummu puhvetis käsitöö õpitoad
* 10-18 Kodavere noorte puhvetis vankriratta hoidmise võistlused
* 18 Pullitalli puhvetis Kadrinal algab õhtune pidu.
Ühendasime sibulate talvevaru soetamise geopeitusega. Selgus, et vanamammi, kelle käest tavaliselt sibulaid ostetud sai, oli 90 aastasena meie hulgast suvel lahkunud. Aastad tegid oma tööd, selg jäi kõveraks ja näpud kangeks. Sellest hoolimata oli sügiseks tal ikka sibulad varju alla kuivama tõstetud. Sõitsime edasi Varnja poole kus täna väike laat toimus. Tee peal leidsime ka vastused küsimustele. Tänud peitjale vahvat kohta ja sibula-aega vaatama kutsumast.
Sibulatee läbitud. Müüjaid oli tihedalt, vaatasid ka meid lootusrikkalt, aga oma saak on juba koristatud. Kunstigalerii ajas naerma, aga paar inimest siiski teadsid selle asukohta. Aitäh.
Sibulatee oli minu eelmise aasta üheks lemmikuimaks piirkonnaks. Nüüd kahe aasta jooksul olen sõitnud kaks korda rattaga ja kaks korda autoga seda marsruuti. Piirkond väärib veel rohkemaid karpe aga eks sinna ole raske peita aardeid, mis ka püsiks. Virtuaalne seda kohe kindlasti teeb.
Õhtutunnil oli hea sõita, sest päevane möll oli just läbi saanud. Viimased veel pakkisid oma sibulastende kokku. Vastused küsimustele tulid lihtsasti. Ise fotografeerisin tassipuu juures, sest sibulateed võiks just tassist serveerida. Sellist samovari keegi siiski kuskil käima ei pannud. Ühe piirkonda toetava peatuse siiski tegin ja ostsin mõned sibulapirukad, mille hind oli võetud vist laulu -ja tantsupeo pirukaletilt. Kahju siiski ei olnud, sest paganama maitsvad olid. Kõige raskem punkt oli minu jaoks Varnjas olev kelluke. Täpselt selle kellukese juures oli üks mammi, kuskil 70-80 aastane, jäänud üksinda veel müüma. Väga keeruline oli ornamenti silmitseda ja mitte tunda ennast kehvasti, sest temalt midagi ei osta. Seda aitasid leevendada varem ostetud sibulapirukad, mida ma siis tema nähes nosisin. Aarde ülesehitus mulle meeldis. Näitab hästi piirkonda ja harib neid kes seda soovivad. Aitäh!
Külastasime Peipsi toidutänava üritust ja läbisime logimiseks kõik vajalikud kohad. Ei olnudki varem siin käinud. Väga ehe ja äge. Suusamehena meeldis eriti suuskadest aed ja suuski pidi peremehel olema veel vähemalt ühe aia jagu. Aitäh piirkonna ajalugu ja vaatamisväärsusi tutvustamas.
Praegu oli sibulaid ja -pakkujaid terve sibulatee täis. Väga vahva aare, tänud kutsumast!
Meilgi oli plaan Peipsiäärt sihtotstarbekalt kasutada. Nagu üle aasta kombeks saanud. Tegime kohe enne igasuguseid aardeotsinguid ühe toreda proua juures ostud ära - 10 kg sibulat ja üks kg küüslauku. Siis hakkasime vaatama, kuhu meil minna vaja. No joomaijoo, muidugi jäi lõunapoolseim külas üksvastus otsimata ja sinna mitu km tagasi. Aga saimegi sõita seda päris Sibulateed, vaikselt ja uudistades. Vastused leidusid hõlpsasti, lausa lennult, v.a. ornament, mida ei suutnud mitu minutit silmata. Marje saatis Mariannile vastused kohe kohapealt ära ja logis jooksult, ma login veebis kolm nädalat hiljem. Emotsioon on veel õnneks alles. Piltidest me ainult suuskadest aeda ei silmanud.
Täname toreda ja ajalugu tutvustava aarde eest! Lugesin siit Peipsi sibula kohta kõik läbi. Igavesed soomlased ja lätakad, söögu näkileiba ja heeringat :-D
Puhkuse esimese osa viiekümne viies aare. Olen varasematel rännakutel ka siinkandis ringi uudistanud, nüüd olid siis silmad vilkad juba etteantud tingimusi nägema-lugema. Ilm oli tore ja nädalavahetusele omaselt oli läbisõitjaid ja peatujaid üksjagu palju. Aga selle aarde logimiseks rahvamassid ei sega.
Sõna sibul minuga tavaliselt mitte ühelgi moel kokku ei sobi, sibul on aiasaadus, mida ma enda lähedusse naljalt ei lase. Seetõttu ei satuks ma iial omal initsiatiivil sibulate pärast sibulateele.
Aarde pärast on ju aga hoopis teine asi;). Lõbusa seltskonnaga oli eriti tore, väga lustlik õhtu oli, uurisime muudki peale suuskade, tasside ja hetkel pisut vettinud karvikute. Mõnda sibulavanikut nägime ka, pilti tegin kiiruga läbi autoklaasi, sest ilmselt tädikesed ei oleks mõistnud mind, miks ma neid osta ei soovi. Eemalt vaadates on ilusad küll, aga suhu ma neid ei paneks.
Aitäh peitjale põhjuse eest üle pika aja taas siia põnevasse Peipsi serva jõuda. Peitjalt kinnitus saadud, et kirjalik ülesanne täidetud vigadeta.
ps logides avastasin juhuslikult, et sellest sai minu 2000.aardeleid. Väga vahva, et just siin nii sattus.
Lahe vihma vaba õhtu Peipsi ääres, vihm jäi Virumaale maha. Olematu liiklusega peatänaval oli tore erinevaid vaatamisväärsusi kaeda. Autosid oma kolm meile üldse vastu sõitis. Sibulad igas väravas, nii vahva. Tänud peitjale.
Tore oli lõbusas seltskonnas mööda tuttavat teed sõita. Vihm hoidis meid ja kõik vajalik sai kätte leitud ja üle vaadatud. Lisaks sai üle vaadatud ka palju seda, mille vaatamine polnud nõutud. Tee ühes otsas vaadati meid ka mõnusal muigel üle.
Nii et tore reis teisipäeva lõpetuseks, aitäh peitjale ja kaaslastele!
Sel nädalavahetusel oli täitsa plaanis sibulaid hankima tulla. Sobivalt tuli boonus aare, mis jooksutas meid piirkonnas veelgi rohkem ringi ning lisas huvitavaid maitseid ja teadmisi. Sibula kaubandusega tegelesime ikka ka ning pääsesime alles siis, kui sibulad enam kuskile ei mahtunud ja raha kulutatud. Kaupa soetasime mitmelt memmelt. Siis saab võrrelda, kellel parem kraam ja kelle juurde järgmisel aastal tagasi minna. Oli tore avastusretk. Täname.
GP#4400