Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur Matkasell , kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
See on minu esimene aare, nii et kindlast öelge mida võiksin paremini teha. Aare on peidetud Keila discgolfi radade lähedusse. Aardest umbes 100- 200 meetri kaugusel on parkimisplats kuhu saate enda ratsu jätta (kas siis auto, jalgratta või mootorratta). Muidugi võib tulla ka jala :) . Aardele saab lähemale ka rongi (2 km) ja bussiga (Rõõmukaubamaja juurest 500m). Muidugi tasub kaasa võtta ka kettad, kui on soov neid lennutada. PS. Kui aardest midagi võtad tuleb samavääriline asi asemele panna ning üritame loodust korras hoida, see tähendab prügi maha ei viska.
Vihje: Selle peal ronivad sipelgad
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: drive-in (2), ronimine (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8AGQV
Logiteadete statistika: 98 (90,7%) 10 2 1 1 1 0 Kokku: 113
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Soovin teha midagi uut ja huvitavamat. Sellel polnud enam nii palju käijaid ja oli ära lõhutud.
Olime just jõudnud koju ja mõelnud, et tänase päeva võib lõppenuks lugeda kui Märten järsku kurja hakkas vanduma ja üleni torisema hakkas. Olime meie tava-aarde päeval mõistatuse võtnud! Jama missugune! Ei jäänud muud üle, tuli kuskile ka tavalist karpi võtma minna. Miks me selle siin valisime, ei tea, aga mõnikümmend minutit hiljem olime kohal.
Mööda teed jalutades jäi üks täiesti katmata ämbrike pea kohal silma, aga null näitas veel 15m edasi. Käisime siis õiges nullis ka ära, ei leidnud midagi huvitavat. Tulime esimesena nähtud topsi juurde tagasi, ma tegin paar võimlemisliigutust, ja tunnistasime, et see vist ongi aare. Mõned aardele viitavad kirjad olid peal, ju siis oli õige asi.
Ka mõned mugud olid nimesid kirja pannud, see on vahva. Aitäh peitjale!
Olime peaaegu kodus, kui tuli meelde vaadata oma imelist mastertabelit, millest selgus tõsiasi, et täna oli tavalist karpi vaja, mitte mõistatust. Kell oli parajalt hiline, aga teadsime, et jõuab sellesse päeva veel. Nullis me miskit ei leidnud, küll aga 28 meetrit eemalt, kus oli karbil peal tuttav lause "See ei ole prügi". Me ei leidnud küll ühtegi viidet geopeitusele, aga nimed ja kuupäevad logiraamatus olid olemas. Lisasime siis enda omad ka. Päev oli päästetud.
No ma ei tea, ma ei ole nii lahja maastiku raskusastmega aaret nii keeruliselt veel pidanud otsima. Õnneks oli abivahend kaasas. Tänud peitjale aarde eest.
Hea, kui on kaasas julged oravad. Aitäh!
Tavaline on juba see, et Miki käsutab mind kaarti vaatama ja siis on pidur, sest oleme peaaegu nullis. Ma vaatasin aaret ja ütlesin, et jääb ära. Nii kergelt ma ei pääse kunagi ja..Järgmine hetk rippusin juba poolel maal. Hakkasin nime kirjutama ja avastasin, et Miki ronib järgi. Ta kohe oskab, mul oligi pael lahti, mille ta ilusti lipsuks sai siduda. Veidi naersime seal kõrgemal koos ja siis vudisime edasi. Aitäh!
No siin ikka mõtlesin pikalt kas üldse hakkan ronima, ei oodanud, et sellise raskusastmega aare on nii kõrgel, aga lapse ergutamisel käisin ikka ära ja panin nime kirja
Seda sai ka eelmisel aastal otsitud, teel Muinastulede ööle. Kuid siis oli juba kottpime ning midagi silma ei jäänud. Täna uuesti, jällegi- teel samale sündmusele, kuid kellaaeg oli vähe normaalsem, päike alles paistis. Esialgu silma midagi ei jäänud, sai silmitsetud paari lihtsamalt ronitavat mändi (2.5 maastik ikkagi ju). Ja siis jäi ka õige asi silma. Teepealt paistab tegelikult ju ikka päris kaugele ära. No 2.5 maastikust on siin asi ikka päris kaugel, pigem kisub sinna 4.0 kanti. Nimed said kirja ning liikusime edasi. Peitjale tänud!
Vahtisime siin mõtetu näoga ringi veits aega, ei leidnud ja logisi lugeda ka ei viitsiniud. Nüüd loen logidest et see puu otsas, maastiku raskusaste on 2,5 sellega ei peaks ju puu otsa minema, või kuidas?
Müttasime toreda loodusega kohas tükk aega. Me logisi ei lugenud ja juhindusime maastiku raskusastmetest mis nagu välistasid puu otsa ronimist ! Igal juhul tänud toreda koha eest.
Tuli aga ratta seljast maha tulla, puu otsa ronida ja logida. Loomulikult pidi seda tegema Elvis. Tänud!
Sama jutt, mis Futoshiki juurde.
Peitjad on meesterahvad ja mis häda on visata tavalist kilekoti nutsakat või topsikut kõrgele puu otsa. 21 sajandil peaks iga meesterahvas Makita akutrelli ikka käes hoidma oskama ja valmis meisterdama kasti. Ma ei eeldagi, et kastisisu peaks heelgeldustööd sisaldama aga süsteeme ja ägedaid lahendusi võiks ikka iga peakolu suutma genereerida. Ja kui materjali pole, ma võin oma prügikasti sorteerida.
Tänu saab see aare selle eest, et mul pole konagi sedasi veel olnud, et möödaminev jooksev kutt korraks seisatab ja ütleb, et ta teab täpselt kus aare tagasi käib. Et ta juba mitu korda siin roninud. Ostsime siis sisse viineripiruka ja batooni eest sisse “mustalt teenuse”.
No oli see vast õnnelik juhus, et aarde tagasi õigesse kohta tagasi saime: üks kohalik geopeiturite poeg sörkis mööda metsateed, tervitas ja naeris, et ta ennegi seal puu otsas käinud. Ja ronis veelkord!
Logiraamat on täiesti-täiesti täis. Kirjutasin servale.
Abikaga täitsa tehtav, aga kas tõesti metsas puid vähe on, et nimelt see puu pidi valituks saama. Asukoht on mõttetult avalikus ja väga populaarses parkimise kohas. Logida oli ekstra ebamugav, kuna kogu aeg oli vaja puud kallistada, aga mul oli kirjutusvahend vaja esmalt õlavarretaskust kätte saada ja seejärel hoida põlvega kinni logiraamatut ja proovida ka nime kritseldada.
Maastiku raskusastme võiks küll korda teha, 3.0 oleks asjakohasem, sest annab teadmise, et lühemad ja arglikumad võivad abilisi või abivahendit vajada, et jõuda tasandile, kus puul enda poolt ka jalale toetuspinda pakkuda on.
Nägime aga jäi kättesaamatuks. Tundus liiga ohtlik. Jääb ootama, kui oravatest sõbrad kaasa tulevad.
Olime üldsegi teel Mudaaugu aaretesaju poole, kui tee peale jäi sobivalt see aare. Muidugi kasutasin võimalust logimiseks, ning endalegi üllatuseks vaatas karp täiesti mittesobivalt maastikult vastu. Panin nime kirja ning ukerdasin karbiga õigele tasandile tagasi. Pean tõdema, et kui varasemalt ronisin nagu vana orav ilma igasuguse julgestuseta, siis peale 5.0 maastike vallutamist tundub ka iga väiksem turnimine ilma julgestuseta täiesti vastuvõetamatu. Aitäh!
Peatasin auto ja võtsin abivahendi välja. Tiirutasin veits ringi ja olin suht segaduses, et mis mõttes ma ei näe seda aaret. Siis märkasin aga aaret kohas, kus ta kindlasti olema ei pea. Muidugi väga tore, et aare lõpuks maastikunumbrile vastavasse kohta on jõudnud, aga ei oska arvata, mis temast seal edasi saab. Ma ei osanud paremat kohta ka silmaga leida, seega jäi nii nagu leidsin. Sisu tundus ka kuidagi niiske sellel karbil. Tasub üle vaadata.
Kas see on reisiv aare? Vedeles maas igatahes. Paigutasime oma parima äranägemise järgi “õigesse” kohta. Aarde omanik võiks asja üle vaadata.
Kui muidu mulle ronimine vægagi istub, eriti selliste toredate ronimispuude peal, siis pimedas polnud asi nii fun - või just oli toredam? Eks oleneb perspektiivist. Maastik oli 3-3.5 ning nalja sai ka tegelikult palju. Kui varustusega kõrgele minemine pole probleemiks, siis ilma on kohati kõrgustes ikka suhteliselt kõhe. Eriti kuo tahaks veel ühte kätt juurde. Aitäh!
Jõudsime siia pimedas... Kardame mõlemad pimedas metsas, nii et see siin oli paras ära logimiseks...täpselt metsa ääres. Tänud
Kaasasolnud abivahendiga sai veidi lähemale, aga mitte kohale. Hea, et libe polnud. Tänud!
Raskusastet muudaks vist nõks suuremaks aga muidu tore aare. Tänud!
Maastik 2,5. Olen kuulnud, et 2,5 tähendab, et aare võetav jalad maas. Minu puhul see ei kehtinud. Tehniliselt võttes olid jalad siiski maaga ühenduses logimise hetkel. Jokk ehk juriidiliselt on kõik korrektne. Vähemalt oli hea mugav istuda. Aitäh!
No kui aare ikka nii teele jääb siis võib ju veel ühe ronimise teha.. Tänan.
Pikk ja äärmiselt tore päev oli juba selja taga ja leitud väga erineva raskusastmega aardeid. Kuna abivahend oli peaaegu terve päeva kasutuseta kaasreisija olnud, otsustasime juba hämarduval õhtul veel selle aarde juurde tulla. Olime siin kord ka talvel uudistamas käinud aga siis oli kõik väga jäine ja talveriietes kuhugi kõrgustesse ronima ei tahtnud hakata. Nagu arvata oligi, puu vahepeal väiksemaks ei olnud jäänud ja ega aardekarpki maapinnale lähemale ei olnud liikunud. Egas midagi, tuli viimased energiavarud kokku võtta ja puud kallistama hakata. Hirmus oli, aga karp sai alla toodud ja pärast taas ka üles viidud. Minu meelest maastiku raskusaste vääriks 4 peale nihutamist.
Redelist siin pigem tolku ei ole. Käed jalad ikka usaldusväärsemad. Vihje on igati adekvaatne :)
Soojenduseks sain natuke kergema ronimise. Nimi kirjas, tänan peitjat.
Aare paistis kaugele, kättesaadav ilma abivahendita, vaiab lihtsalt veidike pingutamist
Taevast alla udutava vihmaga tundus mõnusam autost välja sikutatud abivahendit kasutada. Tänud.
See 2,5 oli ikka jupp maad krõbedam kui mõni sarnases kohas olev 3,5... Läksin kergema vastupanu teed ja võtsin autost redeli, aga erinevalt hiljutisest tiimist panin redeli autost välja võtmise ja tagasi paneku vahel ka nime logiraamatusse kirja. Aitäh ikkagi.
Redelit ei saanud autost välja võtta kuna ta keeldus. Laps käis kah korra kiikamas ja ütles kindla ei. Jätsime ta siis sinnapaika
No ma ei tea. Meie ei võtnud redelit autost väljagi. Natuke liiga kerge tundus.Tänud.
Auto pagasnik lahti, redel välja, pagasnik kinni, redel pikaks. Auto pagasnik lahti, redel kokku, pagasnik kinni. Sellega on öeldud kõik, mis peitmisviisist arvan.
Sai otsida ja trenni teha ja nimed ka lõpuks kirja - aitäh!
Sihtmärgi silmadega leidmine võttis ikka tükk aega. Logimine võttis vast veel kauem. Sai nalja ja trenni, aitäh!
Karl ronis siin vabatahtlikult üles, mina hoidsin seni tema jopet soojas.
Aarde juures andsin kaaslastele vabatahtlikult märku, et ma võin ronimisosa enda peale võtta ja nimed kirja panna. Viskasin soojendusjope maha ja uudistasin lumist mändi. Ei teagi kas parem on talvel, kui on külm, lumine ja libe või suvel kui on palav ja sipelgad. Kõik kohal viibinud said logiraamatusse kirja ja võisime edasi suunduda järgmise eesmärgi poole. Aitäh aarde eest!
Mis oleks parem, kui 1.advendil üks aare leida. Ja mis oleks veel parem, kui teha seda koos sõpradega. Ja kõige parem oli muidugi see, et zdrk käis kolme minutiga aardel järgi. :)
Enne lähistele küllaminekut oli vaja tänase päeva aare üles otsida. See tundus siinsetest kõige paslikum, sest raamatukogu(aare) olla juba suletud. Nii oligi - autoga sai lausa paari meetri peale. Hips-hops ja juba saigi logida - piduriietes ja puha, ainult töökindad käes. Aare püsib päris hästi oma pesas ja oli meeldivalt suur. Pikka iga ja aitäh peitjale aarde eest!
Sellist peitmisviisi kui siin, polnudki ammu kohanud - karp puuharude vahel vaid. No mis siis ikka. Tuli sinna karbini ronida, nimed kirja panna ja tagurpidi tagasi. Käbid olid, männid ka, kõik korras ju. Täname aarde eest!
Eeeee.... kaalusime, et kui karp õuntega alla pilduda....aga ei - võtsime oma tabureti ja asusime teele. Peab mainima, et logimisel jäi kätest puudu ja sai logitud kuhu pastakas maandus....Aitäh.
Siin mängus on 2,5 maastikuga aardeid ikka jalad maas võetud :)
Võibolla militsionäär onu Stjopa ulatuks oma sauaga siin kastini .....
Kohapeal ei näinud ühtegi sipelgat ronimas, aga alla ronis tohutus koguses vihmapiisku, kes oli kogu selle abivahendi nii märjaks teinud, et keeruline oli aarde juurde minna. Suured tänud aarde eest.
See oli küll väga vahva aare, mida alguses päris õigest kohast ei osanud otsidagi, kuid lugedes kellegi kommentaari redelist sai asi selgeks. Hea, et mees seekord kaasas oli, sain teda abivahendina kasutada
Õnneks oli täitsa ronitav taim ning sipelgaid praeguse ilmaga seal turnimas polnud. Seega sain vaikselt omakesi seal toimetada. Aitüma!
Väga mõnus drive-in aare, täitsa tore oli ronida. Maastik 3.0 või 3.5 Suured tänud
Vihmavaba õhtu ajas välja end tuulutama. Muidugi oli vaja aaret otsima minna. Tore ronimine. Aitäh!
Võidu vihmaga sai siin logitud. Tänud peitjale.
Minu vaev oli ainult kohale sõita.Krista oli see kes suure töö ära tegi.Aitäh!
Ilm oli kole. Mets oli märg. Puu oli kõrge. Marisel oli redel. Redel oli lühike. Puu oli libe. Krista oli osav. Aare oli olemas. Nimed said sisse. Maastik oli 3. Aitäh!
Oehhhh, no pole selline pilve piiril kõikumine meie teema. Kui ikka treppi pole siis... on head sõbrad, keda tuleb õigel hetkel ära kasutada :P
Kuna paistis, et kinnitus oli pea olematu siis vaevalt mõni kohalik Dorian selle aarde sinna puu otsa jätab.
Tänud.
"kuused ja palgid".... Tänu Piia hoomamatult suurele tutvusrindkonnale saime oma nimedki raamatusse. Kõiki aardeid ei pea otsima ega logima. See väljakutse õnnestus siis loomuinguliselt lahendada
3489 Found it: 08.Sep.2019 13:12 Käbid ja männid/ Cones and pine trees. Joonas oli tubli ja tõi kastanud tulest välja, ilma sipelgateta. Aare kuiv ja korras. Täname!
GPS meid otsingutel väga ei toetanud ja nii otsisime tükk aega valedest kohtadest seda nii y,x kui ka z mõttes, kuni Karli lõpuks kahtlast objekti märkas. Natsa turnimist ja saime logitud ka. Aitäh!
Õnneks oli see maastik mulle täiesti konti mööda. Esimese sammu tegemiseks pidin küll pisikest abivahendit kasutama, aga hädaga leiab seda kohapealt ka. Tänan.
Et ilm oli ilus ja Keila taha oli mõningaid uusi täppe siginenud, siis käisin Madisele välja mõtte teha väike õhtune ring. Õnneks oli ta kohe nõus ja nii me männi alt alustasimegi. Siin oli kõik konkreetne. Tänud peitjale!
Äge aare, kuigi selleni jõudmiseks pidi Kaupo mind alguses natuke tõstma. Millegipärast nägi see selline välja, et Tarmo muigas ja ütles, et ta vist jätab meid omavahele. Kui aga stardi olin läbinud, siis edasi läks kiiresti. Aitäh peitjale!
TFTC!
。◕‿◕。
。◕‿◕。 。◕‿◕。
Tänud peitjale :)
Vahtisime puu all üksteisele otsa ning käisin siis sipsti ära. Hea lihtne leid, aitäh!
Erinevalt eelmistest ei olnud mina logisid kohe üldse lugenud. Seega otsisin esialgu ikka maastiku raskusastet arvestades. Siis aga jäi pilk aardel pidama. Lootuses, et tegemist ei ole kogemata mingi muu asjaga vedisin abivahendi pagassist välja. Oiii, küll ma olen endale tänulik olnud, et ma sellise vidina omale soetasin. No sellega oli ikka algus oluliselt lihtsam. Nimi kirja, oravana tagasi ja edasi. Tänud aarde eest!
Siin mängis Miki oravat ja mina sain logiraamatut määrida. Tänud peitjale.
Väsitasime Exe Laagri koerteplatsil ära ja suundusime siia. Tegelikult sihtisin küll multit, kuid väsimus oli peal ja kiire tavaline aare tundus tehtavam. Lugesin logisid ja tundus mõistlikum, et siin käime kahekesi ära. Abivahendiga ülesminek polnud sugugi hull, kui see välja arvata, et peale logimist oli üks jalg surnud ja selle peale suurt astuda ei saanud. Komberdasin siiski edukalt alla ning pakkisin abivahendi kokku. Aitäh! EVEJ PS! Karp on katki.
Sipelgate vihje tekitas ehk veidi segadust, samuti nagu ka maastiku raskusaste. Kuna logides oli kirjas, et maastik on pigem 3,5, siis vaatasin nulli ümbruses ringi juba teise pilguga ja peagi oli ka aare leitud. Kinnitan samuti, et maastik peaks olema vähemalt 3,5 kui mitte isegi 4.
Käbid ja männid käivad ikka käsikäes. Siin leidus neid mõlemaid. Koordinaatidel olles jäi sima 2 valikut kuhu edasi suunduda. Põhjalikult huviobjekt läbi uurides, jäi ka aare silma, seega asjatud turnimised jäid tegemata. Paar pingutust ja juba võiski aardekarpi silitada. Aga silitada seda just ei maksa, kuna karp juba katki. Ilmselgelt peaks sellises kohas midagi palju vastupidavamat olema. Maastikule keeraks minagi vähemalt pool punni juurde, kuigi oli teine täitsa plätudes võetav.
Tänud.
Seda olin logidest juba ammu aru saanud, et tegemist ei ole mingi tavalise 1,5 pargi ja skoori aardega. Veelgirohkem huvi juurde kruvis muidugi asjaolu et peitjaga Hiiuma tripi käigus kokku sattusime. Ega nyyd ei jäänudki muud yle kui oodata mandrile naasmist et siis asjandus ise yle tsekata. Lisaks vihmasajule oli 6ues juba kottpimedus ja plaanisin asja kiirelt ära teha. Autost pealampi harates avastasin et sellel patakad tyhjad ja ainult kyynlavalgust näitab. Ah mis seal ikka, sellest peaks ju piisama. Pimedus ja vihm aga muutsid mind nii pimedaks et pidasin targemaks koheselt maastikku trotsima hakata. Liialt nullist kinni hoides v6ttsingi esimesed turnimised ette. Käisin vahepeal all tiirutamas ja siis jälle yles tagasi veelgi k6rgemale. Kui juba paarikymne minutiga midagi silma ei jäänud, istusin nagu linnuke oksale ja hakkasin veelkord logisid lugema. Enam ei läinud kaua, kui siis j6udsin ka 6ige objektini. Ise veel muigasin et oli siis vaja nii nullist kinni hoida hehehe. Vihm oli korralikult märjaks kastnud ja nyyd ei olnud muud kui kiire l6puvormistus ja autosse sooja. Maastiku hindaksin ise samuti pigem 3.5 peale. Aga aare iseenesest väga m6nus ja konkreetne. Tänud peitjale
Läksin Arviga motikaga sõitma ja kui juba, siis võiks aarde ka leida. Nüüd jälle Keila leitud, aga millegi pärast nii kui kuskil ära käin, tuleb peatselt sinna uus aare, eks jään ootama. Alguses otsisime maast, raskusaste ka justkui lubas, kuni tegelik koht silma jäi. Mu arust esimeseks aardeks väga hea, ainult maastiku tõstaks 3.5 peale.
Paistab liiga hästi silma, peaasi et püsib ja vabalangemisega maastik 1-le ei kuku. Minu jaoks päris hea katsumus. Tehtud sai, tänud!
Karp hakkas juba eemalt silma aga tundus liiga lihtne, äkki petukas. Kontrollisin asukohta, ikka õige koht. Natuke turnimist ja nimi saigi kirja. Panin karbile katte ka tagasi, et liiga silma ei paistaks. Tänud peitjale.
Lugedes logisid oli selge, et siin vajan abilist. Raskusaste on üle 3, aga headel ronijatel jõukohane. Nagu ma isegi oma silmaga sain näha. Tehtud
Siinkohal sai nautida minu lemmikolusid - sipelgatest kubisev puu. Aitäh!
Nagu ikka kasutasin ronimisabivahendina Timixit. Ise jäin puu alla ja ähvardasin teda hakata sipelgatega pilduma, kui ta siva ei tee.
Õhtune jalutuskäik koos koeraga, Laur sai ka jalgu sirutada ;).
Õhtul jalutasime läbi metsa koeraga selle juurde. Kell oli juba suht palju ja väljas üpris hämar, niiet natuke võttis aega õige puu leidmine. Kui midagi kahtlast nägin, siis ronisin üles. Esimese raskuse aitas ületada koera rihm :D Aga jah...maastiku raskusaste peaks kindlasti olema suurem...vähemalt 3, kui mitte 3.5. Aare ise...noh, minu jaoks tähendab hea aare seda, et kas on tegu laheda kohaga mida aare tutvustab, või siis on tegu laheda aarde endaga. Aga hea, et pole peidetud kuhugi kännu alla auku ja sodiga kaetud. Kuid kas punane topsi värv teele nii lähedal on ikka õige mõte? Kuna üpris pime oli, siis ma ei oska küll öelda, et kui hästi see kaugele paistab, aga tundub, et võib enda juurde kergelt meelitada igasuguseid.
Maastik on ikka märksa kõrgem. Aga aarde logimiseks vajalik oli kõik koha peal olemas. Tänud!
Kui ma kutse peale abivahendiga nulli jõudsin oli tops juba tuvastatud.
Maastik võiks tõesti mingi 3,5 või 4 olla. Ja samas võiks ta natuke ka teest eemal olla. Meie seal oleku ajal läks mitu mugu mööda ja vahtisid silmad punnis mis me seal teeme.
Täna tõi geopeitus meid jälle Keilasse. Laps jäi käruga puu alla ja paps ronis puu otsa. Olgu õhus, maa peal, vees, kõikjal annab teha sporti, spordimees on õige mees, mis siis muud kui asu starti. Aitäh aarde eest!
Esimese aarde kohta hästi peidetud, normaalse asukohaga ja korralikult komplekteeritud. Vihje tõmbas küll algul veidi vales suunas, aga kui gepsunäit rahunes, siis enam mitte. Eks parem ongi, et sinna ei pidanud ronima. Maastiku raskusaste tuleb jah kõrgem kui 2.5, aga mitte päris nii palju kui välismaalastest esmaleidjad pakkusid. 3.0 või 3.5, kuskile sinnakanti ta vast jääb. Tänan ja paluks samas vaimus jätkata!