Topeltpatarei

 2 

Karuonu ja Caro jälgedes. Lähenesime mootorsõidukiga Paljassaare poolt, T tüüris ja M ujus ning logis. Väga fun aare, suur tänu!

 1 

Kuna Janari südaöise pikniku sündmuseks sai kanuu juba auto peale tõstetud, siis otsustasime seda täiega ära kasutada. Ilm oli ilus ja tuulevaikne ning mõtlesime, et läheme piiluma. Kõige raskem osa oli läbi linna ehitustandri ennast Linnahalli kõrvale manööverdada, edasi läks juba libedalt ning 40 minutiga oli aare leitud ja logitud. Selle aasta esimene leid tal, aare kuiv ja korras. Aitäh!

Tuumaseen

 4 

Saime osa Lauri viimasest, 52. nädalast. Kutse osa saama tuli täpselt nii sobival ajal, et mul oli tööl mõned tunnid vaba aega ja Maire oli just linnas oma toimetusi tegemas. Linnahalli juurde jõudes oli näha, et Topeltpatarei juures supitajad juba toimetavad aga pigem olidki niisama kulgejad, mitte geopeiturid. Kõigepealt tervitas meid 10 vihmapiiska, siis terve ports supitajate plätusid ja sandaale rannaribal ning lõpetuseks veel maanduv helikopter. SUP-i peale minnes suutsin oma taguotsa nii osavalt märjaks saada, et pärast pool päeva käisin niiske tagumikuga tööl ringi. Kohalesõit möödus kuidagi väga lihtsasti ja kiiresti. Kuigi minu ja Maire jaoks oli tegemist esimese paaris-supiga. Nulli juures randusime ettevaatlikult ja ronisime kõik ilusti aarde juurde, et teha paar selfieklõpsu. Seejärel sama edukalt tagasi kaldale ja oligi üks päeva vürtsitav seiklus tehtud. Aitäh Madisele hoopis teistsuguse, ägeda aardepaiga eest! Nagu lihtsamat sorti Kuuli Muna. Aitäh ka Laurile ja Kristelile kaasa kutsumast!

 5 

Päeval saime kutsungi seda aaret logima minna. Meil mõlemal oli parasjagu vaba hetk ja nii me Linnahalli juures kõik kokku saimegi. Mina jõidsin sinna siis, kui kõik oli juba sõiduvalmis. Istusin aga supi peale ja nautisin sõitu. Mõned minutid hiljem olimegi kohal. Ukerdasime kaldale, panime nimed kirja ja suundusime väikese tuule saatel tagasi kaldale. Aitäh!

 9 

52*7 viimase nädala erilisemate leidude kolmas päev :D Täna siis see aare. Sup pole jõudnud vahepeal ära kuivada :D Päeva plaanid mängisid nii kätte, et õnnestus õhtu asemel päeval sinna minna. Ilm tundus olevat sobilik ja kutsusime Maire ja Karli ka kaasa. Õnneks mõlemal oli hetk võtta ja nii me linnahalli juures kokku saime. Meri oli üpris vaikne ja kogu tuul mis ka oli, oli õnneks õigest suunast ja oleks tagasi kaldale viinud. Niiet asjad valmis ja minekut :) See minek läks eriti kiirelt ja peagi olid nimed kirjas. Veel kiiremini olimegi tagasi kaldal. Väga tore, et sellises kohas päris aare on, mitte mingi virtuaalne asi :) Suured tänud!

Minek

Luigi Premazzi maalil on 19. sajandi teisel poolel lammutatud Topeltpatarei veel hästi näha.

 7 

Kutsusime Karli ja Maire kampa, et koos toredam merele minna. Parklasse jõudes tibutas paar tilka, kuid õnneks jäi kohe järgi. Laur ja Karl pumpasid supid täis ja viisid meid lõbusõidule. :) Millegi pärast oli arvamus, et see selline keerulisem aare, kuid tegelikult olime minutitega nullis ning aare karjus ka kohe silma. Panime nimed kirja, tegime paar selfit ning poisid sõudsid tagasi. Parkas ajasime veel paar sõna juttu, kuni korralik padukas sellele kiire lõpu tegi. :D Alustasime ja lõpetasime vihmaga. :)

Tänud kaaslastele ja peitjale!

 2 

Krissu kutsu logima. See aare veidi pinnuks silmas ja soov oli ära logida. Jätsin oma kummipaadi tühjaks ja istusin Krissu suppile lisa raskuseks :D Raskust mul on, õnneks mitte nii palju, et me põhja oleks läinud. Saime ilusti logitud. Aitäh!

 2 

Käisime ühe supiga. Lühike ots. Poolele maale jõudes tuli politsei kaater miskipärast meie juurde tiire tegema. Segama meid ei tulnud. Tänud

Leitud, logitud, tänan!

Mõnus retk SUP-lauaga, aitäh!

 1 

Kuna Kuuli Munale ujumine jäi sama päeva hommikul ebasoodsate ilmaolude tõttu õnneks järele proovimata, siis oli Topeltpatarei justkui lohutusauhinnaks. Pumpasime pandakrahvinnale SUP-laua täis ning ujusime geoloogiga eelnevate logiteadete põhjal planeeritud võimalikke veealuseid teravikke vältiva kaarega veest väljaulatuvatele kividele. Panime nimed kirja ja ujusime-aerutasime sama trajektoori mööda tagasi. Seedeelundkond jäi kõhtu oma kohale ja SUP-laud õhutõukest lendu ei tõusnud ehk mingit veealust gangsterite kampa me õnneks ei kohanud. Aitäh peitjale!

 1 

Siin realiseerus plaan, mis pidi kehtima paar tundi varem logitud Kuuli munale. Panda SUP laual ning meie Pantograafiga ujudes, kulgesime kolmekesti nulli. Kartes mainitud vees luuravaid ogasid, valisime lähenemiseks kaarega rajatise läänekülje, kus tervitasid meid orade asemel oluliselt sõbralikumad kivid. Lõdisesin tuule käes ja ootasin, kuni Pantograaf logi ära vormistab - minu sõrmed olid selliseks peenmotoorikaks liialt külmunud. Tagasi õhust paar kraadi soojemasse vette andis viimaks veidike sooja.

 1 

Meri lainevaba, tiir kondimootoril liikuvate vesisõidukitega tehtud ja nimed kirjas. Tänks peitjale, ega muidu poleks ehk kippund kivisele saarele :)

 1 

Leitud. Õhtune jalutuskäik SUPide ja Kajakidega, Algusega Lennusadamast. Ilm oli hea, meri rahulik ja vesi soe. Aare ok.

 2 

Juta käis hommikul välja idee, et võiks kas täna või homme minna Topeltpatareid vallutama, kuna tuul paistab olevat just selline, millega on hea merele minna. Muidugi lähme täna, mine tea mis ilm homme veel tuleb. Kahjuks tuleb elus vahele asju, mis tõmbavad headele plaanidele kriipsu peale. Nii ka täna. Andsin Jutsile teada, et minge te pealegi, küll ma kunagi käin siis üksi seda aaret otsimas. Aga õnneks on olukordadel tavaks laheneda just nii nagu sina tahad ja nii ka läks. Võtsin kiirelt Jutsiga ühedust, et kas olete käinud ja muidugi olid nad juba aarde loginud, aga sain vastuseks tule ikka, me tsillime siin niisama. Kohale jõudes olid Mart ja Juts mõnusalt kai ääres end sisse seadnud ja mul jäi ainult kiirelt SUP täis pumbata ja minekut. See mu esimene meresõit. Ega püsti ei tihanudki väga tõusta. Sõit läks ikka väga kiirelt aardeni. Kohapeal läks kiirelt logimisega. Nüüd veel väike fotosessioon ja uuesti sõudma. Tagasi jõudes, tuli välja tõsiasi, et tuleb uuesti minna patarei juurde ja nii me siis Jutsiga kahekesi tagasi sõudsime. Aga kiil jäi kahjuks leidmata ja oligi aeg uuesti tagasi pöörduda. Peab Madis sind tänama, kui poleks sina neid vee aardeid peitnud, ei oleks mul ka SUPi veel olemas. Tänud aarde eest.

Valmistume pildistamiseks.

Valvel. Pildistan.

Ma näen küll, mida te seal taga teete.

 2 

Seda Topeltpatarei asja ajab Jansi siin maa ja ilm aega juba peale. Minule üldiselt SUPiga merel käia ei meeldi, seega teatasin, et peab olema tuulevaikne ja üleüldse mitmekesi, et oleks turvalisem. Isegi Windy äpi tõmbasin endale, et tuule seisu kontrollida enne minekut.

Nüüd siis tunduski, et nii täna kui ka kolmapäeva õhtu peaks olema enam-vähem kerge tuulega. Leppisime aja kokku ning korjasin Martti kodust peale. Vahepeal oli Janari linnaluba tühistatud, mistõttu pidime algselt Marttiga kahekesi katsetama.

Kohapeal ei olnud nõrgast tuulest haisugi, puhus päris uhkelt, nii et pisut nagu mõtlemagi pani. Siis aga otsustasime, et kuna tuul on ranna poole, siis tagasi saame kindlasti ja katsetame ikka ära. Egas miskit, SUPid vette ja minekut. Ausalt öeldes, polnud midagi hullu. Okei, püsti oleks olnud pisut keeruline, aga põlvili surasime kohale max 7 minutiga. Martti leidis aarde, ma panin nimed kirja. Mõned fotoshoodid ja tagasikäik. No ja siis jäi mu SUP kivide vahele kinni oma uimega. Jõnksutasin siis edasi-tagasi, kuniks lahti sain. Loomulikult avastasin ma seda, et uime alt minema sõitsin alles hiljem.

Tagasi liikudes helises telefon ja Janar teatas, et ta ikka tuleb. No tule siis, mõtlesime, sõit oligi liiga lihtne. Läheme ühe korra veel. Nii see Jansi jõudsiki ning kolmekesi panime juba teist korda Topeltpatareid vaatama. Kuniks Jansi otsis ja logis, me chillisime merel. Ja siis täiskäik tagasi.

SUPi välja tõstes avastasin, et olen uime ära kaotanud. Mingi lootus oli, et kivide vahel jõnksutades äkki jäi sinna, mistõttu panin koos Janariga siis kolmandat korda Topeltpatarei juurde. Uime ma muidugi ei leidnud, seega tulin ikka ilma tagasi. Nüüd ei ole muud, kui kiirelt uut uime soetama.

Kokkuvõttes, väga tore retk. Mulle sel aastal just lauaga võetavad aarded eriti sobivad, see on selline chill tegevus. Aitäh aarde eest peitjale ja seikluse eest kaaslastele.

 3 

Kuna veepeal liikumiseks varustus on nüüd olemas sai ka aarde vallutamine kokku lepitud. Ilm oli ilus, puhus väike tuul, mis kai juures enam nii väike ei tundunudki aga SUP lauad sai vette lükatud. Aarde juures sai lõpuks käidud mitu korda, algul Jutaga kahekesi, siis Janari ja Jutaga kolmekesi ning Juta tegi ka kolmanda korra kadunud uime otsima. Oli mõnus õhtu veemõnude nautimiseks ja selle eest tuleb tänada peitjat ning loomulikult seltskonda.

 2 

Kiired ajad on olnud ja mitte ei jõua karpide otsimiseni. Seda enam olin rõõmus, et Miki mul natist kinni võttis ja välja vedas. Päeval andis juba teada, et õhtul ujutame paati, aga kohe aardest ei rääkinud. Samas oleks see ilma aardeta olnud ka super kvaliteetaeg! Kõik läks nii sujuvalt nagu teeksime seda koguaeg. Kohale jõudes oli tööjaotus lihtne, aarde logisin kuiva jalaga, hetke nautisime täiega! Lihtsalt nii mõnus oli päikese käes mõnuleda ja lainetega koos loksuda, rohkem ei osanudki midagi tahta. Äkki püüdis neiu kaldal meie tähelepanu, soovis pilti teha. Vaatasime korra otsiva pilguga ringi, meist ta ometi ei räägi ju? Tuli välja, et rääkis ja järgmine hetk käskis paigal seista, sest saab kauni pildi ja isegi valge purjekas jääb pildile. Olime siis natuke veel ilusad ja loksusime lainetes ning siis korjasime ennast kokku. Aitäh!

 3 

Võrreldes Kuuli munaga, oli see ikka üpris leebe. Randusime nagu ristiinimesed ja läksime objekti poole. Ma oleks arvanud mingit täiesti teistsugust lähenemist ning hetk, mil aaret märkasin, pani küll natuke enda osas ohkama. Kui meie jõudsime, oli suuuuuuuuuur seltskond juba ära käinud. Aga et rohkem on uhkem, saime sama kuupäevaga enda nimed ka sappa märkida.

 3 

Kui hakkasid levima kuuldused, et „Viljandi paadimees“ on täna Linnahalli juures, siis loomulikult ei saanud ma seda võimalust kasutamata jätta. Ilm oli ju ka igati soodne selleks ettevõtmiseks ja seltskond tore. Suured tänud Kajaliisile ja Brunole ning loomulikult Madisele ka. :)

 4 

Loomulikult oli plaan siia selle aarde juurde tulla juba eelmine aasta kui aarde avaldus. Loomulikult siis see ei õnnestunud ning talv (no mis talv see nüüd ikka oli, pigem selline jahedam sügis!) tuli peale. Ausaltöeldes olime ka sel aastal umbes samas seisus. Suvi oli juba läbi saanud ja sügis pressib peale, meil ikka siin veel käimata. Õnneks tehti selle külaskäigu plaan meie eest ära ja nii õnnestuski meil üheskoos teistega need mõnusad päikeselised paar tundi siin mere ääres ja mere peal veeta.

Kuna SUPpamine on täitsa mõnus edasiliikumisviis, siis valisin endale sõiduriistaks just ühe sellise laua. Kui kalda ääres oli meri rahulik ja täitsa sile, siis kaugemale sõites tuli kerge lainetus ning vahetult enne kohale jõudmist jõudsid siia lahesoppi kohale ka äsja Vanasadamasse saabunud Viking Line'i Viking XPRS'i tekitatud suured lained. Need võtsid mu laua küll ähvardavalt kõikuma, kuid rütmi sassi ei löönud ja sisse ma ka ei kukkunud. Jõudsin natuke enne paatkonda kohale ning sain aidata neid randumisel. Kõik said korraks jala kindlale pinnale panna, enne kui asuti tagasiteele.

Ei tea, milles asi, aga täna olid siin SUPilauad kiiremad kui paat. Eks oma tõde on ka selles, et lauad said liikuda otsejoones, aga paat pidi tegema väikse tiiru, et randuda tagant küljest.

Igatahes kõik, kes käisid need rahule jäid. Rahul olid need, kes olid merel kui ka need, kes said kaldal tähistada kajaliisi 5000 täitumist. Täname aarde eest!

 10 

„Viiiiiiii! Viiiiiiii! Viiiiiii! Jippppii-jippppiii-jippppiiii!“ :D. Umbes sellise kisa ja mööda tuba ringihüppamise peale pidi Indy esmaspäeva õhtul silmad järsku oma chillist powernapist lahti lööma ja püüdma unesegasena aru saada, mis ta perenaisega nüüd juhtus. Ja mida see talle jälle kaasa võib tuua... :D. Tegelikult oli kõik väga-väga hästi (ja Indyle seekord midagi kaasa ei toonudki :D), tegemist oli lihtsalt selle hetkega, kui avasin oma GP-postkasti ning mulle jõudis päriselt kohale Bruno ja Kaja saadetud toreda kutse sisu – pakkumine osaleda laupäeval plaanitava Topeltpatarei vallutamises :). Iiiiiiiiiiihhhhh, no niiiii äge, ma olen seda kiuslikult narrivat mummu juba mitu kuud erinevate plaanidega lahti ja kinni klõpsinud ja nüüd siis ootamatult selline supervõimalus… Aga! Kokkulepped nägid ette minu jõudmise sama päeva õhtuks ka Vangole ning althüppamine poleks ju kõne allagi tulnud. Kribisin kaptenile ja kapteniabile siis tänamise kirja ning ühtlasi uurisin, kas oleks mõeldav, et patareihuvilistena liituks koos minuga ka ronimiskoosseis + Salme ja Helen, kellega olime samuti arutanud alles napp nädal varem sellesama kivikriipsu äralogimise võimalusi. Ja saanud lahketelt kutsujatelt vastuseks et „Ikka võivad liituda!“ meid natuke rohkem sinna Linnahalli juurde laupäeval siis koguneski…

Topeltpatarei juures käisime erinevalt, kes paadiga, kes SUP-iga, Salme koguni mõlemaga. Mina ise käisin koos Kajaga laudadega (uus kalipso ja Levialt saadud tutikad saapad pidi ju saama vähemalt võimaluse vette lennata, eks :D) ja väga mõnus oli, aga näha oli, et vähemalt sama palju nauditi ka Bruno kureeritavat paadisõitu. Pillasin küll viimase segapaatkonna tagasitulekul, et kas viimasena näeme nüüd veel ka meeste-eri ja päeva parimat aega patareini ja tagasi aga Bruno arvas, et ei ikka ja üleüldse allveelaeva võime ühte lähedalasuvasse muuseumisse vaatama minna… :D.

Väga-väga tore laupäev oli, suur tänu Kajale ja Brunole meid oma seiklustesse kaasamast / kõiki lahkesti sõitma võtmast ja palju õnne veelkord 5000 leiu täitumise puhul :). Ning kõigile osalejatele samuti veelkord tervitused-lehvitused, oli väga tore teie kõigiga kohtuda :). Ja muidugi Madisele tänud aarde eest, mu isiklik geopeitumine oleks selle tänase käiguta kohe kindlasti suure tüki vaesemaks jäänud (ning hunnikut põnevat guugeldamist poleks samuti olnud põhjust ette võtta;)).

Meie kapten ja kapteniabi. Aitäh Kaja ja Bruno :)

Kogunemine

Koogi lõikamiseks etaldati Kajale eriti tagasihoidlik nuga :D

Väärikas arv leide, põhjust tähistada küll :)

Loomulikult tuli teemaks ka ronimisvarustus ;)

See patarei on kunagi selline välja näinud

Sellise plaaniga

Ja see on tänaseks meile järgi jäänud

 4 

Ronimisel olin kuulnud, et täna tuleb siin laulupidu, aga täpsemad andmed puudusid. Ka meil oli plaanis merele tulla ning kui muud kohustused tehtud, siis alustasime oma matka Rohuneeme sadamast läbi Kuuli muna siia. Kaldalt tundus meri sile, aga sõitma hakates pritsis päris hästi vett näkku. Aega läks, aga kohale saime. Siin oli ka rahulikum vesi ja parem randuda kui Kuuli munal. Ei teagi, kas ootusärevusest või pikast sõidust, jalad värisesid kivide vahel kõndides. Õnneks oli teekond aardeni lühike ning saime vahelduseks seista soojal siledal pinnal. Nautisime kohta kuni aeg oli võtta suund Aegna peale. Vesised aarded on mu jaoks lahedad, nii kaua kui nende jaoks meister mullitaja ei pea olema.

 5 

Kui tekib võimalus sellist häirivat punkti lahes leidma minna, tuleb seda ikka kasutada. Laupäeval osutus ilm ka veel selleks ettevõtmiseks ideaalseks, eriti septembri lõpu kohta. Kui mina kohale jõudsin, siis ühed pumpasid ja teised sõid kringlit (oli muidugi ka põhjust - ega 5000 Eesti leidu pole naljaasi:)). Varsti olid kõik ujukvahendid õhku täis ja saigi esimene seltskond teele asuda. Meri oli nii ideaalne, et supitajad jõudsid enne paati kohale ja tagasi ka :) Niimoodi said siis kõik soovijats soovitud viisil logimised tehtud, kes rohkem lainete loksudes, kes vähem. Sain ka ise oma käega oma nime kirja. Suured tänud peitjale ja seltskonnale! :)

Erinevaid stiile aardeni jõudmiseks

 7 

Mis suvel tegemata, see sügisel tehtud! Tegelikult oli see viimane aeg seal ära käia, enne kui sügistormid oma tõelist palet hakkavad näitama. "Avamerel" oli jahutav tuul, kuid lahesopis lausa lämmatav palavus. Paar liinilaeva tekitasid ka vahelduseks laineid, et asi ikka põnevam oleks. Samas supilauaga aerutajad tundsid end väga mugavalt ja käisid aarde juures vaat et kiiremini kui paadiga. Aga muidu täitsa muhe laupäevak. Sellal kui Sun Line aarde vahet pendeldas, pidasid teised rahulikult GP#5000 aarde afterpartyt ja nautisid ilmselt lihtsalt mõnusat geopeituri jõudeelu. Nagu ikka sellisel ekspromt sündmusel tehti uusi plaane, mis peagi ka täituvad.

Seltskond patareilasi

Rõõmsad

 5 

No kui Kaja otse sõnumiga torkis, et miks ma ta kutse kummipaadiga merele, kirjale ei reageeri, siis mul polnud muud teha kui pead sügada. Et jah... no meri on märg ja kummipaat... ma teadupärast sooviksin siiski kindlamat põhja - a la puit, kui minu ja mere vahel on ainult õhk. Aga siiski - Kaja teadis öelda, et Kingu pidavat kah tulema ja no seda ilmaimet, kes oskab autoga igale poole (liialdan) kinni jääda ja neist eeposelaadse jutu kokku rääkida, ma tahtsin isiklikult näha. Aga võta näpust - Kinku (või Kingut?) polnud, see eest oli terve kamp toredaid geopeitureid, kes elavalt ja elevil seiklsut ootasid, Et siis suur vesi ja pisike kummipaat? Mnjaa. Olin tagasihoidlik ja suunasin merekutse sulnilt ja enda arust osavalt ka, teise suunda. Ent, kui kapteniks on Viljandi paadi mees (ta ise toonitas, et kõik sõnad on eraldi, kuigi tegelikult ju pole) ja kõik teised oli väga vaprad olnud - isegi SUPi laudadega käidi, siis ma pidin selle jänese püksist ju välja saama ja nii sain endale selga hoopis erkoranži päästevesti ning siis ei jäänudki muud üle kui kergejalgselt raskel meelel kummipaati minna. Ent...Minu argus kadus nagu aegamisi kaugenev kallas. Täitsa hepaka Sipsiku tunne oli, ainult kuskilt polnud paadis kinni hoida. Nii sain ma endale Bruno käest aeru ja sellest kinni hoidmine andis täitsa toeka tunde. Muide, paadil oli mootor ka, aga see töötas vaikselt. Ühesaõnga, ei mitemga siiski - aitäha Kaja, torkimast ja kutsumast ja innustamast; Bruno - su kummipaat on täitsa äge asi! (Eriti tasastel vetel). Ja kõik teised ka - oli tore teid kohata ja see aare ühise seiklusena logitud saada. Ja milline suurepärane ilm!

 6 

Selle aarde leidsime koos suurema seltskonna geopeituritega.

Sellest aardest ei ole õnnestunud mööda vaadata üsna mitu aega, sest iga kord kui aarete kaardi lahti võtan, särab ta sealt vastu. Juba ammu on ta ainus kodulähedane leidmata tavaline aare. Ja ilmselt oleks veel nii kaua-kaua olnud, kui Maris poleks nädala algul saatnud sõnumit, et laupäeval võimalik paadiga aarde juurde saada. Kuigi meil oli juba selle nädalavahetuse plaan paigas, siis selline ahvatlev pakkumine sundis kiiresti plaane muutma ja laupäevaseks peamiseks eesmärgiks saigi Topeltpatarei külastamine.

Kui Linnahalli juurde jõudsime, siis käis juba vilgas tegevus paadi ja SUP-laudade ettevalmistamisega. Omalt poolt saime panustada vaid kahe päästevestiga, rohkem meresõidu varustust meil endil polnud. Kui kõik merele minekuks valmis, siis hakkas Bruno kaptenina vägesid juhtima ja moodustusidki väikesed paadiseltskonnad, kes kõik aarde juures ära käia said. Ilm oli ilus, puhus väike tuuleke ja kaasreisija seisukohalt oli paadiga aardeni jõudmine väga lihtne. Randumiseks oli kaptenil juba hea ettevalmistus ja üle libedate kivide ukerdades õnnestus mööduka vaevaga aarde juurde jõuda. Peale logimist taas ankur paati, ise paati ja tagasisõit võiski alata.

See oli väga vinge kogemus. Palju-palju tänu Brunole kaptenitöö eest ja Marisele, kes meid kaasa kutsus.

Paadipõgenikud

 2 

Kui nädala sees Ergo mainis, et on küpsemas plaan seda aaret logima minna, siis möllisin ennast ka kohe paati. Kuna Mikil oli kõik juba kenasti planeeritud, et kust vette, milliste poognatega patarei juurde ja kustmaalt jala edasi, siis mul polnud seal muud teha, kui paati kobida, meresõitu nautida ja oodata, kuniks vette kupatatakse. Õnneks sai viimaseks etapiks ettenägelikult kahlamispüksid jalga aetud, nii sai see käik täitsa kuiva jalaga sooritatud. Tänud peitjale aarde ja Mikile veetranspordi eest!

AMN5631_537

 1 

Aitäh hooldajatele. Nüüd vast püsib kogu kupatus kuivana.

 1 

Juba eelmine päev sai kokku lepitud, et kui täna meri sile, siis tuleme seda logima. Kajakiga kiire suts siia, nimi kirja ning tagasi. Mõnus seljasirutus, tänud.

 1 

Kui keegi on minemas seda aaret otsima, siis andke palun märku, annan kuiva logiraamatu ja lisaks ühe konteineri kaasa.

 2 

Juba eile leppisime Kristjaniga kokku, et kui ilm tuulevaikne püsib, siis täna läheme vaatame topeltpatarei üle. Kusagil lõuna paiku viskasin kajaki katusele ja andsin Kristjanile teada, et hakkasin liikuma. Siis kui ma logimast juba tagasi hakkasin jõudma, jõudis ka Kristjan kohale. Andsin vanni talle üle ja läks ka tema teele. Sellised kajakiga võetavad aarded igati ägedad, aitüma peitjale! Niipalju veel on, et logiraamat kuram on ikke ligumärg seal praegust.

Aare on väga halvas korras: logiraamat läbi vettinud; kilekott, mis sel ümber, vett ei pea; aarde konteiner samuti mitte. Soovitaksin olemasoleva konteineri sisse panna mikroaardele sobiva veekindla konteineri, samas muidugi ei tea siis, kas aare näiteks talvel sinna kinni ei jäätu. Võib-olla tuleks kogu lahendus kapitaalselt ringi teha.

 3 

Kuigi purjekas on mul sellest aardest linnulennult vaid poole meremiili kaugusel, ei saanud seda aaret ometigi purjekaga võtma minna. Sestap seebitasin hoopis sõber Erikut, et tema kuulus kummipaat "Mohni roheline" saaks veel enne hooaja lõppu kasutust. Erik oli muidugi seikluseks valmis ning nii tuligi lihtsalt tasasemat ilma oodata, mis suve lõpus polegi nii lihtne. Aga aja me lõpuks leidsime ja peale vihmasaju lõppu sai kummikas Lennusadama slipilt vette lükatud. Meie tegemisi jäi kaldalt läbi binokli jälgima Liina.

Kiirusega 2,5 sõlme viis kummika elektrimootor meid üsna nobedalt Topeltpatarei juurde, kuhu randusime probleemideta. Erik jäi paati hoidma ning mina läksin neljakäpakil mööda libedaid kive logima. Paraku selgus kohe konteinerit avades, et logiraamat on ligumärg. :( Kaasas olnud vildikaga suursin siiski mingid märgid raamatusse kraapida, aga üldiselt on seal seis ikka väga halb.

Samal ajal sõitis Vanasadamasse Eckerö Line "Finlandia", mis tekitas sellise lainetuse, et Erikul oli tegemist paadi tervena hoidmisega. Ning lainetus ei tahtnud kuidagi vaibuda - muudkui tuli ja põrkas eri suundadest ning lõpuks olime lahkudes poole seljani märjad. :)

Muus osas sujus tagasitee viperusteta ja tagasi Lennusadamas olime täpselt pool tundi peale lahkumist. Aitäh seikluse pakkumise eest!

Teel

Kohal

Logimas

Kanne logiraamatus

Tagasi Lennusadamas

 1 

Tore reis oli :)

 4 

Täiesti lambist sai välja käidud mõte, et lähme toome selle aarde ära. Peagi olime kohal olukorda hindamas, natuke imelik oli seal rahvale showd teha aga samas lahe :D Ilm oli ilus, tuult polnud ja kergelt hellitav päike. Enam ideaalsemat hetke poleks ilmselt leidnutki. Suured tänud vägeva koha eest, 100% lemmikpunkti vääriline, ty :)

 2 

Kuuli Munal sai liiga kiiresti ära käidud, seetõttu tulime siit ka läbi. Linnahalli taga parklas tõstsime kajaki vette ja tegime pooltiiru ning lähenesime mere poolt. Väike turnimine üle kivide ja võiski aarde avada. Ossa tuline jutt.. mis lehk sealt vastu paiskus.. kuigi logiraamat ise oli üsna kuiv. Tagasi kaldal olles väitis kell retke distantsiks 0,9km ja kestuseks 19minutit. Tänan peitmast.

Kohal :)

880 madalikul

Aga kui teha viimane kaar lennusadama suunast pole seal ühtegi varrast näha.

 4 

Leho pildil näha olev maabumissuund on veealuste oradega, mis võib paati vigastada, eriti madalama veeseisuga. Parem on läheneda mere poolt kus vee all raudorasid ei ole.

 2 

Mis ... see aare ju täitsa draivinn ja kingaga võetav. Sai lausa mitu korda sinna sõidetud kuna sai kõrvaltegevusena väheke taksoteenust osutatud.

Topsi sisu täitsa märg. Ei ole hea idee seda PETi sinna tagurpidi riputada.

Kohal :9

Järgmised kliendi ootavad:

Kui keegi on minemas aaret otsima, siis andke mulle palun märku. Logiraamat pidi märg olema, annaksin uue kaasa koos minigrip kotiga :)

 2 

Kui see aare välja tuli, hakkasin rohkem windguru prognoose jälgima. Pühapäevane plaan Pedassaarele läks argipäevaste toimetuste ja halva enesetunde tõttu nahka vedama aga õnneks teisipäevane plaan sai teostatud. Eilne ilm oli suvine ja suhteliselt tuulevaikne. Päris peeglit ilmselt Tallinna sadama juures ei kohtagi aga sellise kerge õõtsumise saatel sai logimas käidud. Alustasime sealtpoolt Linnahalli kus ka samanimeline aare. Seal oli suur parkla, kus SUP sai end täis puhuda ja me teele asuda. Kellel veesusse ponud, peitis tossud ja sokid kivi alla, tagantjärgi tarkusena liiga vee äärde. :D Aardeni oli mõnus kulgeda, mõtlesime korra ka kauemaks veepeale jääda, kuid Kalamaja poole murdis päris korralikult lainet ja ei näinud ette ka kui kaugele need suuremad kivid veest välja tolknevad. Seekord pääsesime ujumiseta, rahulikus tempos tagasi ja jälle üks päev korda läinud. Aitäh! (138)

Tänud aarde eest!

 3 

Täna enne lõunat tuli Marilt äkiline mõte kanuudega veega seotud karpe vallutama minna, mis kusjuures saigi teoks.

Pääskülast sai alguse põnev kanuudele Tallinna tutvustav ekskurssimine linna peal ja jõudsime helikopterite platsi lähistele. Ennist olime mitmekesi järvel kanuutanud, siin ei kutsunud mind miski vägi kanuuga merele minema, sest lainetas. Mari ja Siim kulgesid hea hooga topsini ja sama reipalt rõõmsalt tagasi. Mesimagusa jutuga, et siin on lihtsam kanuutada, kui täna järvel, et siin ei ole lainet tundagi. Nõnda ma siis Mari ja Siimu väidetavate olemaolevate soodsate olude kirjelduse tõttu lõpuks kanuusse istusin. Objektil logimise ajal juhtus muidugi nõnda, et koos Vestaga kimas sadamast välja temast üks suurem alus ja tekitasid korraliku lainetuse. Raputas seisvat kanuud tükk aega kivide vahel, et tuli oodata tagasiteele asumisega. Tänud kaaslastele ja peitjale.

 10 

Hull aeg nõuab julgeid plaane. Kodus polnud mul aimugi, mis tuul ja vesi Tallinnas teevad, aga panin selle aarde mõttesse kirja. Siimul on enne eksamit autosõitu harjutada vaja ja mis on selleks parem, kui kanuukäru taga Tallinna tänavatel kruiisida ja vahepeal välja mõtelda, kummal on ringil eesõigus, kas temal või kiirelt läheneval Peeter Sauli nimelisel trammil :) Kohale ta igatahes jõudis, nii et ühes tükis olime nii meie, kanuud kui tramm ja tuhanded autod.
Vesi liiga sile ei olnud. Mõnel tekkis kõhklusi. Seal, kust Merle ja poisid vette läksid, täna vette minna ei saanud. Laine lõi ikka korralikult vahtu välja. Õnneks oli betoonringi teine külg tuule eest vähe rohkem varjatud - sealt sai. Ega siis midagi. Poisid tõstsid kanuu vette ja me Siimuga olime esimesed julged jänesed. Õnneks polnud laine liiga suur, saime kenasti kohale. Kuni Siim logis, hoidsin kanuud paigal ja loopisin vett välja. Vahepeal möödus mingi kihutav paat, sain vähe rohkem laineid, aga ei midagi hullu. Siim tuli käbedalt paati tagasi ja siis oli puhas nauding vaadata Tallinna siluetti merelt ja õigest sopist kaldale ronida. Pärast meid sõitsid Krista ja Heldur. Vahepeal otsustas teele minna Vesta, tema sõitis üsna rahulikult, aga Vesta järgi startinud kaatrimees ei hoolinud sadama rahulikest reeglitest ja pani täie lauluga merele. Krista sellel ajal logis, aga Heldur sai korralikud "Ameerika mäed". Õnneks tema oskab neid nautida ja alistada.
Superlahe oli! Aitäh aarde eest! Ilma selleta ilmselt ... teate isegi.

Siimuga

 14 

Arutelu võimalikust paadisõidust tiris muidugi tõsiselt töölainelt korraks välja ja ahvatles järgi uurima, millest jutt. Silver oli kõige reipam ja agiteeris teisi tegudele, kuid aegu klapitades ja ilma vaadates tundus siiski, et aardekülastus jääb mõnd järgnevat päeva ootama. Siis tuli aga Tarmo provokatiivne väljahõise, et vihmaga on täitsa tore ujuda, muidugi selle peale kihvatas ilmselt korraks kõigil;) Enne, kui Tarmo jõudis linnaloa saada, jõudsime Silveriga ilma ilusaks ja vee soojemaks mõelda ning suundusime väikest ninanipsu anda lootes linnahalli poole. Teinud kindlaks, et meil on vähemalt pool tundi varuaega ja hinnanud olud väga soodsaks, puhusime lauad täis ja läksimegi teele, et varsti objektile saabuvale sõbrale eeltervitus logiraamatusse kribada:)

Meil oli välja mõeldud vabandused mitmeks juhuks: kui Tarmo saabub hetkel, mil me oleme alles patarei juures, kui me oleme tagasiteel, miks mul on püksisääred märjad, miks Silveril on põlvel ruuduline muster jne jne.. Viskasime nalja, et võiks nüüd öelda, et me otsustasime siiski mitte kaasa tulla, vesi liiga külm vms.. aga ei, nüüd juba neid orasid ja kahtlaseid kive teades, läksime muidugi kaasa turvama ja tahtsime ju ka Tarmo näoilmet näha kui ta logiraamatu avab. Õnneks ühtki põhjendust polnud vaja, sest olime ilmselt piisavalt veenvad, et jõudsime vaid nii palju varem, et sõiduvahendid ette valmistada:)

Tarmo ujus, meil oli laual kükitades päris mõnus targutades kaasa kulgeda. Tarmo sai üllatuse kätte, muigasime kõik ja pidasime talle veel miniloengu, et näed ju, kambaga on palju lõbusam selliseid seiklusi teha, saime kinnituse, et on tõesti ja rahulolevalt võtsime ette tagasitee.

Tänud peitjale! Meil oli väga vahva õhtu.

Tervitused sõbrale kirjas..;)

Ametlik algus kõik koos

Kõik on rahul

 15 

Päev oli nii tihe et ei pannud esimese hooga uute aarete avaldumist tähelegi. Kui aga messengeris hakkasid paadimehejutud pihta oli kohe arvata et midagi kahtlast on sündinud. Esimese mõttena käis peast läbi ühe teise veeaarde mõtted mille avaldumist ma siiani ootan. Tegin gp lehe lahti ja vot siis. Hoopis selline väljakutse. Alles Madis pakkus seda mõnusaks virtuaalseks, aga nagu näha sai sinna täitsa korraliku purgi ka paikka. Siis hakkas meil kuupäevade klapitamine pihta ja tundus juba et see ndl ei jõuagi. Minul oli ainuke vaba õhtu just täna, aga paadimees oli kaugel ja ilm oli ka selline kahtlasevõitu. Kui siis aga hakkas lausa paduvihma sadama, lõi mul pirni põlema. Sellise ilmaga ju keegi teine ka minna ei taha. Ehk oleks aeg kalipsolt tolm maha loputada :D Südametunnistus aga ei lubanud üksi minna. Ainuüksi selle mõtte eest õeldi mulle selge vol 3.0 üritasin ikka kedagi kaasa ka meelitada. Kõige esimese asjana muidugi kauplesin kodust rohelise kaardi ja kui see olemas siis okid ka Silver ja Merle plaanist huvitatud. Juba kodus sikutasin kalipso selga, et kohapeal aega säästa. Silver ja Merle juba ootasid supikatel ja ei olnud muud kui vette plärtsatada ja ujuma hakata. Vesi oli tegelikult päris soe ja oleks võinud vabalt ka kalipsota minna, aga sellega oli mõnusam ujuda. Kohale jõudnuna hakkas kahtlane venitamine pihta ja jutt mingist igaüks kirjutab ise oma nime raamatusse. Mul ju käed märjad, kas siis tõesti ei või sõber kirjutada. Aga ei kus sa sellega. Pidin ikka käed korralikult kuivaks raputama ja siis... siis... ai teid kll. Nüüd sain aru miks pool tundi tagasi Silver küsis kui kaugel ma veel olen. Jäi just piisavalt vabat aega et koduväljaku eelist ära kasutada hehehe. Vähemalt mängisite lõpuni kaasa ja loodan et täna magate nagu beebid ;) No hard feelings. Pigem dragikoomiline ninanips mulle endale. Supitasime ja ujusime tagasi ja ajasime nac geojuttu. Väljakutse meeldis muidugi meile kõigile. Selliseid aardeid on alati fun logida. Tänud peitjale meeleoluka aarde eest ;)

30m sisse mahub nii mõndagi ;)

 12 

Millalgi ennelõunal, natuke aega peale aarde avaldumist üllatas Ove mind kutsega täna sinna ujuma minna. Kuna olin juba enne sarnaseid mõtteid mõlgutanud, siis see plaan oli väga sobiv ja tekkisid lausa auahned ftf-suunalised mõtted :) Peale tööpäeva lõppu käbedalt kodust läbi ja saime Linnahalli kõrval tühermaal kokku. Vesi õnneks väga jubedalt külm ei tundunudki, kannatas ka ilma kalipsota vette minna ja mina, kes tavaliselt millimeetrihaaval vette liigub, sain seekord tänu libedatele kividele ka selle keerulise operatsiooni tavapärasest kiiremini tehtud. Noored mugud vaatasid meie tegemisi huvitunult pealt ja lasid meile taustaks Pina Colada laulu :D Ujumine läks samuti väga libedalt ja kohe eriti libedad olid kivid aarde juures - tasub olla ettevaatlik! Õnneks pääsesime kukkumata. Aarde juures ootaski meid kena tühi logiraamat ja FTF läks kirja 18:12 Tänud peitjale põneva väljakutse eest, mõnus värskendav õhtune ujumine oli!

 15 

Eks juba hommikul aarde avaldudes asusin paadimehelt uurima, kas lähme! Paadimees oli aga kaugel, seega see variant jäi ära. Külmakartlikuna ujumisest ka nagu vaimustuses ei olnud ja välistasin selle variandi. Õnneks selgus et Merlel üks SUP laud lausa varuks ja nii ma sellest võimalusest kinni haarasin. Tarmol polnud ujumise vastu midagi, seega plaanis niisama liituda. Siis aga hakkas päeval tuul keerutama ja vihma sadama ning tekkisid mõtted külastuse edasi lükkamise osas. Tarmol aga jäi mõte kerima ja tahtis ikka väga minna. No nüüd oli juba asi põhimõttes et ei lase tal meie plaane taas üle lasta. Aeg oli sulile tagasi teha ja nii me Merlega pool tundi varem kopterite juurde jõudsime. Ruttu SUP lauad täis ja teele. Õnneks ilm oli õhtuks rahunenud ja meri sile. Mis nii viga solberdada, lausa lust. Kohale jõudes oli juba läbi konteineri näha, et logiraamat oli kergelt vett saanud, seega mõni ujuja oli juba ette jõudnud. Selgus et olime FTF-ks tund aega hiljaks jäänud, seega STF läks kirja 19:03. Kärmelt mandrile tagasi ja jäime Tarmot ootama. 5 minuti pärast kohal ta oligi. Tegime tõsised näod pähe ning etendus võis alata. Seekord kulgesime juba rahulikult, üks ujuja hoidis ju tempot maas. Tuul oli ka õrnalt tagant, nii et minnes ei pidanud eriti aerutamagi. Tüüpilise eestasena võttis Tarmo õnneks löögi üsna valutult vastu ja kedagi ära ei uputatud. Vähemalt ei käi mäng enam ainult ühte väravasse vaid sai seisu 2:1 peale. Eks nüüd tuleb üks ninanips veel kuskil välja mõelda. :P Lobisesime nullis veits juttu ja kui paistis et kedagi juurde tulemas ei ole, oli aeg tagasi suunduda. Väike mulanurk veel ka mandril ning aeg oli oma õhtutoimetustega edasi minna.

Mulle see väljakutse meeldis. Niisama küll sellisesse kohta ei satuks. Igati korda läinud õhtu. Tänud selle vahva väljakutse eest ja loodame et selline avalik konteiner ka pikalt vastu peaks.

 21 

Tänase poolvihmase ilmaga tundus igati mõistlik minna ujuma uue aarde juurde. Kutsusin Jaanika ka kaasa, maastik ju ikkagi 4,5 ja üksinda ei tahtnud minna. Rannas katsusime varbaga veetemperatuuri ja hindasime selle sobivaks. Lestad jalga ja libistasime ennest mööda libedaid kive vette kohapealsete mugude muusika saatel. Algul ujusime mastini aga loobusime seal maaleminekust kuna mööda libedaid kive ei olnud tahtmist liikuda. Ujusime otse nulli ja maabusime aarde juurde avamere poolt. Teiselt poolt ei soovita läheneda kuna seal on vee all igasugu metallkonstruktsioone. Logides ootas meid ees tühi logiraamat ja saime boonusena kirja FTF-i. Logisime ja tegime mõned pildid ning sulpsasime tagasi vette. Ujumist tuli kokku 730 m ja kogu protseduur võttis koos riietumisega 50 minutit.

 1 

Testleid. Markeerisin ka konteineri, et oleks kohe aru saada, millega tegu.