Tüüp: Sündmusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.5 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Rahvusvaheline geopeituse filmifestival (GIFF) on toimunud juba alates 2013. aastast. Geopeitureid kutsutakse üles tegema lühifilme meie armastatud mängu teemadel ning žürii valib esitlemiseks välja parimad. Igal aastal kogunevad geopeiturid novembrikuus, et üheskoos neid parimaid vaadata.
Jätkame traditsiooni ning vaatame geopeitusega seotud filme juba kolmas kord.
GIFF 2017
GIFF 2018
Ootame teid Kostivere Kultuurimõisa suures saalis laupäeval, 16.novembril 2019 kell 17:00-20:00 (Filmi näitamine algab 17:45). Osalemine on tasuta.
Kaasa võib võtta snäkke mõnusamaks äraolemiseks. Järjekordselt valime meie meelest parima filmi ning selle aasta värviks on ORANŽ või siis ametlikult Pantone (#F06400), leidke endale mõni seda värvi element või riietusese, mida filmigalal kanda.
Ruumi ja tehnika rendile paneb õla alla MTÜ Geopeitus. Suur tänu kõigile toetajatele, ilma teieta see üritus teoks ei saaks!
Kuidas hääletada rahvusvahelise Rahva Lemmiku poolt:
osale GIFF sündmusel, pärast filmide vaatamist mine veebilehele https://www.surveymonkey.com/r/2019GIFF, hääleta enda lemmikfilmi poolt.
Vihje: pole
Lingid: https://www.surveymonkey.com/r/2019GIFF
Aarde sildid:
gpsita_leitav (2), vaatamisväärsus (2), soovitan (2), ilus_vaade (1), lastesõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), lahe_teostus (1), kellaajaline_juurdepääs (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8CWFB
Logiteadete statistika:
39 (100,0%)
0
8
0
0
0
23
Kokku: 70
2019. aasta GIFF filmid on järele vaadatavad Youtube keskkonnas: https://youtu.be/EgUE76ok07s
Selgunud on 2019. aasta GIFF-i rahvusvahelised võitjad.
Signali auhinna valis vabatahtlikest ülevaatajatest koosnev žürii. Esimest korda filmifestivali ajaloos anti auhind kahele filmile, mille tulemused olid võrdväärsed.
2019. aasta Signali auhinna pälvisid weellu & harjus filmiga Geocaching Documentary from Finland- Being Stealth ning AlboGIFF_Team filmiga A normal GEOday.
Teist korda valiti Rahvalemmiku auhind, hääletajaid oli rohkem kui 11 tuhat.
Rahvalemmiku auhinna said harogs & geocachingclown filmiga Looking for a New Love.
Palju õnne võitjatele ning kohtumiseni uuel aastal!
Täpsemalt võib lugeda Geocachingu blogist - https://www.geocaching.com/blog/2019/11/and-the-giff-2019-award-winners-are/
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Veidi meie ürituse statistikat. Osalejaid lugesime kokku 60, neist 42 kasutasid hääletamise võimalust.
Meil oli ka ennustamise küsimus ja selle tulemus oli vastupidine
Soomlaste 1 ürituse tulemused leiab siit
Lisan veidi geokunsti mis tabelist "kogemata" välja võlusin.
Üks vana logivõlg siin ootas likvideerimist.
Need värvilised GIFF-id on meie peres väga oodatud sündmused ja kuuluvad "kindlastitulebkohalolla" ürituste sarja ;)
Suured tänud korraldajatele!
Minu jaoks esimene GIFF, aga teine sündmusaare. Tänud korraldajatele, väga hästi teostatud ja õnnestunud üritus!
Tänud kaunilt oranzilise ja filmidega õhtu korraldamise eest! Hääletamine oli peale klipi vaatamist ka mõnusalt mugavaks tehtud. Tore traditsioon igaljuhul.
Arvuti isegi ei tunne ära teataja nime all "Liis ja Madis" :D Ühesõnaga kuupäeva panime ammu lapsehoidjatega lukku ja õigel päeval saabusimegi kohale. Õnneks oli emal mulle oranzi salli laenata, seda värvi mul endal midagi ei ole. Paluks musta või punast järgmisel korral :D Madisele leidsime kapist sobiva särgi ka, seega saime ikka sündmusele ilmuda. Väga äge, et enamus oli panustanud temaatilisele riietusele :) Filmid olid ka toredad, mulle meeldis kõige rohkem see mugu armulugu ning eelmiste aastate järjed, kuigi eelmisel aastal olid need üllatavamad, seekord üsna sarnased. Natuke kahju oli sellest emaloost, tundus pealkirja järgi väga suure potentsiaaliga ja geniaalne idee, aga jäi nagu lahjaks :D Igatahes, palun võtke keegi see asja eestvedamine enda peale, ma osaleks ka video tegemises ükskõik mis teemal! Aitäh toreda sündmuse eest!
Osalesin GIFF-il esimest korda ja üritus oli väga hästi korraldatud alustades ruumide dekoreerimisest kuni filmide subtiitriteni välja. Filmid meeldisid ka, mõni rohkem, mõni vähem. Vaeva olid kõik filmide tegemisega näinud. Minu hääl läks selle aasta võidu saanud filmile.
Lahedat äratundmist ja mõnusat huumorit pakkusid kõik filmid, mu lemmikud olid šveitslaste “Looking for a New Love” koos soomlaste “Documentary…” ja sloveenlaste “Geofitiga”. Väga meeldis ka uus elektrooniline hääletussüsteem, see et subtiitrid olid iga filmi alla meile tekitatud ja kõik need ägedad oranžid kaunistused, mis juba uksel meid vastu võtsid ning milledele külalised oma riietusega lisa panustasid. Korraldajatele suured tänud võõrustamise eest ja kohtumiseni järgmisel aastal. Sest see sündmus ju jääb meile ka edaspidi iga-aastaseks kogunemispõhjuseks, eks? :).
Meie jaoks oli see esmakordne taolise sündmuse külastamine, eelnevatel kordadel on olnud segavaid asjaolusid, mis pole lubanud osa võtta. Seekordne repertuaar oli väga mitmekesine, ka õpetlik ja huumoriga pikitud. Ei tea kas seetõttu, et tunneme ikkagi lähedust soomlastega või sobivad nende huumori nüansid hästi ka meile, aga meie lemmik oli samuti just põhjanaabrite film. Saati olime ju just otse laevalt tulnud ehk käinud Soomet väisamas. Sealt sai ka peotäis rändputukaid kaasa toodud, mis leidsid sündmuse käigus omale uued omanikud. Aitäh korraldajatele, aitäh kutsumast!
Eelmise GIFFi ajal olime paar nädalat teisel pool Atlandi ookeani, Palm Beach Gardensis Floridas. Tänagi mõni tund enne seekordset GIFFi lammutasime alles Lõuna-Soomes aardeid. Sättisime laevaaja täpselt nii, et jõudsime läbi kütusekulu-aarde varakult filmistaaride sündmusele.
Spetsiaalselt soetatud oranž geomassin sai paraadlikult ukse ette pargitud (loodan, et värvi pärast võis). Seeski kohtas teemavärvi igal sammul. Küllap oli nii mõnelgi nähtavatele aksessuaaridele lisaks oranž aluspesu :-P Värvi ja värvikust jagus tõepoolest igale poole.
Ka geojuttu jagus nii enne sündmust, pausi ajal kui peale sündmust kuhjaga. Uutest mänguritest sai seekord Lehari ja tema kaaslase Geisha07-ga geojutustada. Loomulikult jagus juttu hulgi ka kuni aastakümnetaguste semudega.
Kaido nokitsetud hindamine ja tulemuste presenteerimine on klass omaette, väga bro. Pärast iga filmi oli hea emotsiooni pealt palle panna. Just nagu logiks aarde otsemaid peale leidu :-) Filmid, mis hindeid said oli sellised tublid keskmised. Mõnel paremad ideed, mõnel parem teostus. Tõsi ta on, et üle iseenda seatud kõrge lati on raske hüpata. Sestap ei üllatanud seekord isegi soomlased ja muidugi oli kahju, et austraallast tegijate hulgas polnud. Aga tema senine tulemust ongi äärmiselt keeruline ületada. Vast 1-2 filmi said siiski maksimumpunktid, sest olid teistest humoorikamad ja piisavalt hea teostusega.
Suured tänud tervele Pääsuperele ja Carolinale iga aastaga uhkemaks muutuva filmigaala korraldamise eest! Selle eest saate küll maksimumpunktid! Viva la GIFF!
Sündmusaardekirstu tõime peotäie rändureid Soomest, s.h. sealsest kõikse vanemast aardest "Sun Gear".
Julgeks väita, et igasügisene geopeituse filmifestival areneb iga aastaga. Niigi erilises kohas toimuv üritus muutub aina läbimõeldumaks ja uhkemaks. Külastajate arv muudkui tõuseb. Ka filmide seas tundus olevat kvaliteetseid palasid rohkem kui varasemalt. Eriti positiivselt väljapaistvaid oli 2 - Šveitsi armastuslugu ja Soome huumor. Meeldis ka selleaastane nutiuuendus ehk jagada filmidele hindeid otse telefonist pärast klipi äranägemist. GIFF2019 võib kindlasti õnnestunuks lugeda. Oli tore õhtu oranžis seltskonnas. Aitäh korraldajatele!
Minu jaoks oli seekordne GIFF kolmas kord filme vaadata.Klippidest on läbi aastate kõige rohkem meeldinud need mis tehtud huumorivõtmes.
Üht koma teist sai isegi oranzi kodust leitud ja selga pandud.Igati tore sündmus mis paistab saavat traditsiooniliseks kokkusaamiseks.
Aitüma korraldamast
Mõni film ajas naerma, mõni mitte nii eriti. Tore üritus oli.
Ka meie olime nende seas, kes enda kohaletulemist korrektselt ei registreerinud. Lootsime, et minema ikka ei saadeta.
Tõelised tänud korraldajate meeskonnale loomaks meeleolu, koha ja õhkkonna, kuhu mängijad saavad tulla tavapärasest erinevas stiilis. Ülikonnad ja seelikud-sukad olid üheks tõestuseks. Aga kohale sai tuldud ikka ennekõike filmide pärast. Geopeitus on tasuta ja eelmist soomlaste shedöövrit seekord ei ületatud aga keskmine tase ja ideed koos lahendustega olid jälle varasemaga võrreldes märksa paremad ja seekord ei jäänud vist ühestki filmist muljet, et geopeiturid on mingid vaimupuudega aktiivsed hälvikud.
Soovides, et möödunud geopeituse aasta ja tulev on kaasgeopeitritele sama seiklusrikas, tegelikult ikka hulga seiklusrikkam kui filmides nähtu. Tänan veelkord korraldajaid ja osalejaid.
Tore, et sellest sündmusest selline lahe sügisene traditsioon on saanud :) Rahvast oli palju, filme oli palju, mõni isegi täitsa hea...oranži oli palju...juttu oli palju ja kõik oli tore nagu ikka :) Suurimad tänud korraldajatele!
Osalemine oli lahtine, kuni toimumispäeva lõunani.. siis selgus, et 'kiire' lükkus paar päeva edasi ja ootamatult tekkinud vabad päevad said kohe geopeituse poolt hõivatud. Mina osalesin filmide vaatamisel esimest korda ja kõik oli uus. Väga mõnusalt pimedatesse novembrikuu päevadesse päikest toov värvi valik soojendas südant ja tõstis suunurki. Rahvast oli palju ja õhkkond mõnus. Filmid olid väga erinevate teemade ja lugudega, kuid tehniline taust oli kõigil väga hea. Minu 3 lemmikut olid lõpuks kõik meie kohalikus esikolmikus.. eks eestlastele ikka meeldib must huumor ja äratundmis rõõm..
Suur tänu korraldajatele mõnusa ürituse eest. Mulle väga meeldis.
Soe oranž ahvatlevalt tervitamas igas kambris, lahke pererahvas, palju rõõmsaid kinokülastajaid. Igati tore filmiõhtu. Tublid, tublid korraldajad. Tänud kutsumast.
Eelmisel aastal minu jaoks esimesel GIFFil osalemine jättis nii kustumatu mulje, et tahe, soov ja plaan ka sel aastal osaleda sündis juba siis. Vahepealse aasta jooksul on veel niipalju muutunud, et kui eelmisel aastal sain GIFFi nädalavahetusel kõvasti ühistransporti rokkida ja lisaks muudele kohustustele pidi sellesse ühte nädalavahetusse pigistama ka GIFFi, siis sel aastal märkisin kohe alguses kalendrisse oranži markeri ja rasvaste trükitähtedega just GIFFi ja hoopis ülejäänud tegemised-toimetamised painutasin ümber sündmuse :) Kuna minu ja Helleka elutempo on hetkel pehmelt öeldes pöörane, siis võtsime üle pika aja jälle plaani teha maailma parim naistekas ehk taas üks äge geopäev. Tiit startis siis eraldi autoga juba hommikul, meie uimerdasime niikaua et linnast välja saime 11.15, aga ega meil kuskile kiiret ei olnud. Panin juba Tallinna-Tartu maantee äärest mingi tuuri kokku, aga Hellekas ütles, et ta on seda maanteed viimasel ajal juba liiga palju sõitnud ja spontaansed nagu me oleme, läksime siis hoopis mööda Piibet ja võtsime teepeal mõned lihtsamad aarded. Olime just parasjagu päeva esimest aaret Jõgevamaal võtmas kui saabus sõnum Mikilt: „Näen, et oled juba Tallinnasse jõudnud!“ Ei pidanud Delfi esilehte palju kerima, et pilti kokku panna ja siis ei jäänudki muud üle kui Mikile vastata, et Patarei vangla katuselt avanevad tõesti kõige paremad vaated linnale :D Pool tunnikest enne ametlikku algust käisime Kuusalu tanklas riideid vahetamas, mille peale teenindajate kulmud pisut küll tõusid, aga rahustasime end sellega, et ilmselt me ei näe neid inimesi enam kunagi ja vastupidi :D Juukseid krunnist vabastades olid täitsa korralikud lokid pähe tekkinud, seega piirdusin autos ainult näo pähe tegemisega, õnneks Hellekas halastas ja lasi ripsmed ära värvida enne kui kohalt võttis :D Hakkasime enda meelest õigest kohast mõisa juurde ära keerama, aga Hellekas jõudis vaid pool pööret teha kui ilmnes, et õige aiaauguga mõnikümmend meetrit puusse olime pannud. Kogemata keerasime mingile kohalikule ette, kes meile koheselt ja hirmuäratavalt ka parklasse järgi sõitis. Õnneks see situatsioon päädis ainult meie häbi täis nägudega ja muhku ei saanud ei autod ega ka keegi teine :P Pean ütlema, et Kostivere mõis on selle ürituse jaoks täpselt õige auraga koht, juba välisuksest sisenedes tuli kuidagi soe, hubane ja oodatud tunne sisse, ilmselt mängis siin oma osa ka muhe tervituskalli Carolt ja Karuonult. Kahjuks ei osanud eelmisel aastal ruumide temaatikasse väga süveneda, aga sel aastal oli küll kõik üdini oranz mis oranz, super töö! Stiilipunktid lähevad minu poolt oranzidele päästevestidele (geopeiturite leidlikkusel pole tõesti piire :D), Mikile, kelle muidu helesinise triiksärgi rinnataskust paistis iga geopeituri must-have aksessuaar – pastakas, aga mitte mingi tavaline pastakas, vaid ikka oranži otsaga pastakas (smooth!) ja muidugi ka Ahtole, kelle outfitiks oli ajatu pingviin, kuhu viimase lihvi lisasid nii maitsekas oranž lips kui klassikalised mustade raamidega prillid, mis küll, nagu hiljem selgus, nägemise hoopis mitu korda hullemaks tegid :D Mul on alati mingi thing olnud ülikonnas meeste vastu ja päris ausalt, Ahto, oleks sa viisteist aastat noorem, oleks ma sind sealsamas enda omaks teinud :D Kõike seda sain vaheajal ka asjaosalisele endale öelda ja kuigi te, mehed, väidate, et teil ei ole komplimente tarvis, siis mina kitsi ei ole ja ülla-ülla, saingi näha, kuidas Ahto nüüd sirge selja, säravate silmade ja muheda näoga eemale kõndis :P Paavo oranžidele bokseritele ei saa kiitusi jagada, sest no pic, no proof :D Nähtud said mõned vanad näod, keda polnud ammu näinud ja käisin ka mõnda päris uut nägu lähemalt nuusutamas. Oma aeg kulus ka Kristjani tagaajamisele ja veenmisele, et ta meie homse geoplaaniga ikka vedu võtaks, ja Silverile ja teistele seletamisele, miks meid nagu neodüümiga ikka sinna Kapuude alla kisub. Veelkord vabandused Silveri ees, kes mingil hommikul mu pika mittelogi lugemise pärast tööle hiljaks oli jäänud. Ütlesin küll, et viska ülemuse number, küll ma su välja keerutan ja kui väga halvasti läheb, eks ma panen tema ka lugema, küll ta siis aru saab :D Õnneks jõudis minuni ka paar positiivset sõna, et nii mõnigi oli mu blogiformaadis logisid lugedes oma lõunapausi muheledes mööda saatnud, aitäh ja pole tänu väärt! :) Varsti-varsti oligi aeg filmilainele asuda. Vahepeal saime Hellekaga kordamööda filmidesse süveneda, sest Tom tahtis ka tähelepanu, aga kui ta oma tatise nina mu musta jaki sisse puhtaks nühkis, lükkasin ta kohe sujuvalt meeter eemal istuva Taneli kaela, kelle oranz fliis sai ka ära märgistatud :D Mulle isiklikult tundus sel aastal tase kaunis keskpärane, aga kui paar esimest filmi olid täitsa meh?, siis lõpp-kokkuvõttes paar-kolm filmi päästsid siiski päeva, sain nii südamest naerda kui ka häid punkte jagada. Tuleks ometi ka aeg, mil ekraanilt näeks ka mõnda tuttavat nägu! :) Paar ideepojukest on endalgi tekkinud, eks aeg näitab, kas ja kui palju on lõputöö kõrvalt aega neid realiseerida. Minu jaoks olid hääletuse tulemused mõnevõrra üllatuslikud ja kuigi Soome sai minultki päris head punktid, siis parimaks ma seda ei nimetaks. Kuna tegu oli eelmise aasta filmi, mis ka tookord minu esikolmikusse mahtus, järjega, siis ehk kehtib siin ka see kuldaväärt ütlus, et mõnele filmile lihtsalt ei ole vaja järge teha. Maitsed on muidugi erinevad ja ega siin ei jäägi üle muud kui loota, et hääletati ikka filmi ja idee poolt, mitte nagu Eurovisioonil, kus Soome saab alati Eestilt 12p ja vastupidi. Kuna kinos rääkimisse vaadatakse üldjuhul viltu, siis hiljem jätkus juttu kauemaks ka ilma Pauligita ja lõpuks oli Caro sunnitud südame kõvaks tegema ja meid saalist lihtsalt välja kihutama. Geniaalne idee garderoobis koguneda kukkus ka kahjuks läbi ja nii ei jäänudki muud üle kui veel mõisa ees pool tundi külmetades homset geoplaani kokku panna. Kuna plaan sai piisavalt äge, saatsin Helleka koos väikse Pedroga Tartusse ja läksime poistega veel paari kohalikku aaret vaatama. Eelnevalt palusin õelt viimase-minuti ulualust ja kuna ta juba teab, et mu geotuurid kipuvad vahel poole ööni minema, siis sel korral lubati uks täpselt kell 22 lukku keerata. Pärast humoorikat TLDR Chapter 1 (mitte)logimist ja Eesti Sügise nautimist olingi kell 21:52 korteri ukse taga ja ei pidanudki ööd linnas aarete seltsis mööda saatma, mis poleks ka üldse paha mõte olnud :D
Aitäh kõigile asjaosalistele, kes andsid oma panuse, et oleks kuhu taas tulla ja aitäh kõigile, kes tulid, olid, lähenesid, nuusutasid ja lobisesid, olete eranditult ägedad! Oli väga mõnna õhtu ja kui teaks vaid, mis värv järgmisel aastal loosi läheb, siis saaks juba kalendrisse märke ära teha :) 11/50 and counting. Detsembrikuumuseni! :)
Juba uksest sisenedes avanes uhke vaatepilt, kaunistatud trepp oli väga stiilne sissejuhatus teel kinosaali, kiitused korraldajatele! Endal selgus osalemine üsna viimasel hetkel, kohale jõudes oli tore üllatus, et rahvast tuli kokku nii palju. Mõnusat geojuttu sai räägitud juba tuttavatega ning õnnestus tutvuda ka uutega. Oli mitu päris lahedat filmi, oli mitu lihtsalt filmi, leidus äratundmisrõõmu. Oli väga vahva õhtu.
Suur tänu korraldajatele.
Juba augustis broneerisin mõisas meile ruumid. Vahepealne aeg möödus subtiitreid tõlkides, oranži riietuse peale mõeldes, Dixiga kaunistusi tehes ja Kaidoga hääletussüsteemi üle arutledes.
Nii palju osalejaid oli mulle täielikuks üllatuseks. GC lehel oli end kirja pannud vist kolm, kui õigesti mäletan, GP lehel siiski rohkem. Hiljem arutasime, et näiteks Leharile, kui GC kasutajale, võis see mass tulla täieliku üllatusena. Rõõm oli näha, et oranžiga ei jäädud hätta ning palju oli erinevaid särke, salle, mütse. Minu käest saavad siiski stiilipunktid ahtoj oma ülipeene musta ülikonna ja oranži lipsuga ning marlai oranži pääsetevestiga. Üllatus tuli ka jussikeselt, kes lähenes mulle galantselt oranžide gerberatega. :D Lauake kattis end võluväel ja oli lõpuks täiesti lookas.
Aitäh neile, kes nimesildid rinda panid. Tänu sellele tutvusin markosu, lehar01 ja geisha 07-ga. Oli meeldiv. Oli ka teisi tundmatuid, kuid nemad jäidki tundmatuks. :)
Filmid olid täitsa toredad. Arvestama peab, et tegu on siiski tavaliste inimestega ning kõik olid vaeva näinud ning vähemalt suutnud midagigi välja mõelda. Kui ma mõtlema hakkan, siis ülikehva või üliimelikku filmi polnudki, igal oli oma mõte sees. Minu lemmik oli tegelikult viimane, ALBOgiffi film, kus mulle meeldis idee, et aardeid otsides (samamoodi nagu raamatuid lugedes) kehastume me ümber ja sukeldume seiklustesse. Kõige naljakamate filmide juures lõkerdas Inge mu selja taga nii, et film tundus kohe kaks korda naljakam. :D
Seekord proovisime jälle uutmoodi ning tahtsime filmide vahele pausid teha. Samas tundus, et see venitab filmivaatamise liiga pikaks ning teine kavandatud paus jäigi ära. Võiduka lõpuni, nagu Kaido ütles. Uutmoodi oli ka hääletussüsteem, mis tänu Kaido nokitsemisele paika sai. Loodetavasti oli parem, kui paberimajandus.
Tänusõnad lähevad kaaskorraldaja Kaidole, subtiitrite paikasättimise, uue hääletussüsteemi ja tehnilise poolega aitamise eest ning Dixile ja lastele trepi ja toa kaunistamise eest! Kui meie kokkulepitud ajal kohale jõudsime, oli suurem töö juba tehtud.
Loomulikult ka kõigile osalejatele suur tänu, väga oranž sündmus oli ning logiraamatust lugesime pärast 60 nime kokku.
Tore, et tulite, rõõm oli kohata! :)
Meie ettevalmistused üritusele hakkasid mitu kuud varem saali broneerimisega. Umbes 3 näd enne meie ürituse kuupäeva tulid filmid ja subtiitrid, mille kallal caro oli veelgi varem pusinud (Tänud talle!). Tuli need paika seada, kestvust ja paistvust reguleerida. Sel aastal pealkirju ei tõlgitud. Filmidest leidsin igaühest miski iva, mis esimesel vaatlusel alati pähegi ei pruugi tulla. Järjefilmid ei olnud kindlasti enam nii naljakad ja pointiga kui eelmine aasta. Justkui meelega tehtud, et neid saab näha ka järgmine aasta. Äkki polegi see konkurents filmidele finaalile nii suur või on latt kõrgel. Tehnikaga viperusi ei esinenud. Saali ja mõisa kaunistamiseks leidsime üsna palju oranze asju kodust. Suured tänud kõigile kohale tulnutele. Meid sai uhkelt rohkem kui eelnevatel aastatel. Aitähh!
See aare oli päeva peaeesmärk. Väga meeldivalt palju rahvast oli kokku tulnud nii kaugemalt kui lähemalt. Nägi ka neid tartlasi, keda Tartus millegipärast ei näe, sai ka kõvasti geojuttu aetud ja filmegi vaadatud. Oli nii selliseid, mille puhul ei saanud mitte aru, miks ometi sellist küll tehti, aga eks selliseid peab ka olema, muidu ei paistaks ju head välja. Väga vahva õhtu oli igatahes. Suured tänud korraldajatele.
Kuna filmikalale polnud pallikleiti selga panna, siis tuln laenatud oranži salli ja kingitud oranži mütsiga.
Kohale vurasime Ahto kuudiga ja logisime teepeal ka mõned vahvad aarded.
Filmidest meeldisid mulle enam-vähem kõik, 3-4 olid täitsa head. Naerda sai üksjagu ja palju oli äratundmisrõõmu (eriti soomlaste videos). Need paar filmi, mille lõpus näidati filmiapse polnudki muidu väga halvad, aga need filmiapsud nullisid kuidagi filmi pointi ära.
Ja muidugi see, et amatöörfilmides on näitlejateks tavalised inimesed ja osades filmides veel eriti vanad ja koledad, see tegi kuidagi toreda koduse tunde :D Samas kaamertöö oli nii mõnelgi puhul, minu kui suvalise inimese silme läbi, täitsa professionalne, ja enamasti hea. No eks need olid ka muidugi juba paljudest filmidest välja valitud.
Vabal ajal hoidsin ennast ikka laua ligi, et miskit põske pista ja selle kõrvale uusi ja vanu nimesi koos nägudega meelde jätta.
Tore sündmus oli, aitäh!
Nädala algul küsisin Priidu käest, kas tahad üritusele minna, kuna ta ei tahtnud, siis ütlesin kohe, et väga hea ma siis lähen ja sina jääd Karliga koju. Oranži esemega ei tekkinud ka õnneks raskusi, sest mõned aastad tagasi sai Türgis jeepi safaril käidud ja sealt anti meile oranžid nokamütsid. Üritusele saabudes oli kõik nii ilus oranž. Eelmistel aastatel kahjuks ei saanud osaleda. Filmid olid ühest äärmusest teise, aga 3 tk eristusid teistest ja said minu poolt kõrged hinded. Oli lahe taas kohtuda vanade tuttavate nägudega ja ka mõne päris uuega. Tänud korraldajatele.
Kuna oli plaan Tallinnasse tulla, avanes võimalus ka sellest üritusest osa võtta. Mina pole GIFF-il varem osalenud. Päris tore oli vaadata neid filme. Äratundmise rõõmu jagus. Paar filmi olid ikka päris head. Võis küll jagada maksimum punkte. Tore oli näha uusi ja vanu geopeitureid ja juttu ajada. Vahva üritus! Aitäh korraldajatele!
Nii tore on vaadata kuidas mujal maailmas geopeitust mängitakse ja palju äratundmisrõõmu leiab. Filmid nagu ikka, paar tükki väga head, mõned enamvähem ja mõned mitte midagi ütlevad. Küll oleks tore kui kunagi ka Eestis keegi suudaks oma panusega välja tulla. Tänan.
Oli au olla sellisel toredal üritusel.Juba uksel toimus pidulik vastuvõtt.Filme oli ka igale maitsele-paremad ja veel paremad.Olin esimest korda filme vaatamas ja emotsioonid on väga head.Minu poolt suured tänud.
Filmiüritusel pole varem kunagi käinud, ühtegi filmi ka varem polnud näinud, seega tulin null-ootustega. Seda toredam oli, et mõne filmi puhul sai ka sutsukese naerda ja ka moraali loeti omajagu. Pole sel tasemel häda midagi, oma lõbuks filmid tehtud, vahva ju. Lisaks oli keegi meie omadest kõik eestikeelsete supakatega katnud, vat see oli supertöö muidugi!
Ja üritus ise oli väga korralikult tehtud. Oranž ettevalmistus, tore koht, soe ka veel. Mis sa hing veel tahad. Aitäh toreda ürituse eest!
Minu jaoks üllatus, et väga mitmed eelmisel aasta filmitegijad olid ka sel aastal finaali jõudnud. Ja arvestades kui mitmeid klipid oli "jätkub" sõnumiga, siis kas neid filme valmib tõesti ainult käputäis? Isiklikult eelmise aasta klipid oli "paremad" sest mitmed selle aasta omad tekitasid pigem küsimust, mis küll mõte oli. Aga kuniks ei ole ise filmitegijaks saanud, ei tohiks kriitikat teha nende osas. Elame-näeme, millal Eesti geokogukond oma filmi saadab võistlustulle.
Juba uksest sisse astudes vaadati mind kui ilmaimet. Vaatasin siis, et millal ma viimati sündmusel käisin. Tõsi, veebruaris :D See ekstraverdi aare jääb minu poolt küll logimata. Aga tore oli kõiki geopeitureid taaskord näha ja ka uusi nägusid oli omajagu. Tore, et enamustel olid sildid rinnas. Minul muidugi mitte, sest mind teavad kõik nagunii :D Filmid oli samal tasemel nagu eelmisel aastal: paar tükki väga head ja ülejäänud...olid ka. Tänud vahva ürituse eest!
Nii tore nii tore nii tore oli näha toredaid peitureid. Filmi valik on täpselt selline nagu aarete valik. Mõned väga väga head, mõned head, mõned halvemad, aga maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Natuke geojuttu ja geonõu ja oligi aeg ennast kodu poole sättida. Paitab, et järgmine kohtuine on juba paari nädala pärast. Tänud korraldajatele ja kohtumeseni uuel üritusel ja aarete juures.
???Äkki suudaksime oma geokogukonnaga välja panna järgmisel aastal mõne ägeda filmi. Teeks ajurünnaku filmi teemade osas. Me oleme kvaliteet aarete maa. Miks ka mitte mõnd kvaliteet filmi teha. ???
Kuna kodus leidus vaid oranz lips, siis tuli peale pisikest geotuuri mõisa ees kuudis ka kaasavõetud ülikond selga panna. Üritus oli uhke ja seltskond tore. Kuigi ametlikult on aasta tähtsam üritus vist geojaanipäev, siis see üritus on minumeelest hulka pidulikum ja stiilsem. Aitäh kõigile, kes pingutasid et meil tore oleks. Mõned filmid olid päris head, teised mitte. Üks oli tehtud vist ainult ärilistel kaalutlusel. Huvitav, et ka eelmine aasta ei puudutanud ükski film "preemium" aardeid ega liikmeid. Ju siis seda teemat peakontor läbi ei lase. Eks neil ole ka oma äri ajada.
Üritus oli veel toredam kui eelmisel aastal, sest korraldajad olid nii sujuvalt kõige peale mõelnud: hubane mõisasaal, kaunistatud koridor, temaatilised snäkid ja enamustel ka oranžid riided. Väga tore oli enne ja pärast filmivaatamist juttu ajada teiste peituritega ning ka filmid olid huvitavad. Paar tükki olid küll minu jaoks täitsa imelikud, aga see-eest ka andekaid oli päris mitu. Soomlaste huumor läheb mulle teist aastat järjest peale. Seekord otsustasin loobuda teravatest elamustest Maardu hostelis ja põrutasin väikse pägaga tagasi Tartusse, Kerli jätsin meeste ja puude seltsi. Aitäh ja peatse kohtumiseni, toredad geopeiturid!
Veel keskpäeval polnud meil õhtused plaanid selgelt paigas. Õnneks sai Siim õhtuse treeningkaardi teistest varem kätte ja jõudsime õigeaegselt kultuurimõisa kohale. Tore oli juba ukse ees kuulda tuttavate sõbralikke tervitusi. Sees see rõõmsasti võimendus. Ma näen kaugeltkandi geopeitureid üsna harva, seda toredam oli üle hulga aja trehvata soojas ja hubases mõisas.
Korraldajad olid korraldamisega hoolega vaeva näinud. Sellistel sündmustel on tore osaleda, kus hingega asja juures ollakse! Aitäh!
Filmidega oli nagu oli. 2 neist meeldisid. 1 ei jäänud palju maha. Lemmiku valimisega suurt raskust ei olnud.
Kahju, et keegi eestlastest filmivalikut eestlaslikult musta huumoriga ei rikastanud. Loodetavasti järgmisel aastal...
Saime Jasperi hoida jätta ja tulime ennast tuulutama. Filmide tase oli erinev - oli halvemaid, oli paremaid ning tundub, et väga keeruline pole ekraanile saada. Filmid vaadatud ja hääled antud, lobisesime mõnda aega veel ning seejärel oli aeg Jasperile järele minna. Oli tore õhtu ning selle eest suur tänu korraldajatele!
Plaanisin seekordki nagu eelnevatel aastatelgi neid videoklippe tagantjärgi kodus vaadata. Aga kui nii mõnigi tuttav plaanis osalemist, hakkasid endalgi mõtted selles suunas liikuma. Päevased kohustused olid küll prioriteetsemad, aga õnneks sain nendega õigeaegselt ühele poole. Seega jäi kindel jah suht viimasele minutile. Kauplesin ennast Merlele auto peale ja nagu kellavärk oli tellitud takso ukse ees. Tänud veelkord kohale vedamise eest. Andsin ka oma panuse isekattuvale lauale panustamisega, millega suutsin adminni natuke ära shokeerida. Õnneks siiski mitte liiga rängalt, et oleks välja visatud. Hea seegi. Rahvast voolas aina enam juurde ja mõnus geomula sai alata. Teavitajate põhjal ei osanud taas sellist rahvamassi oodata. Aga tundub et sügisesel ajal on soojas toas geopeitumine populaarsem võrreldes hetkel mudas ringi roomajatega. Peagi jõudis kätte ka oodatud moment kus tuled kustutati ja ekraanivalgel üheskoos mujal maailmas toimuvat avastama asusime. Isiklikul arvamuse tundub et see aasta oli tase tunduvalt kõrgem kui eelnevatel. Või oli asi selles, et esimest korda sai suure ekraani taga pühendununa neid klippe hoogsalt jälgitud. Igatahes minul jäi sõelale 3 lemmikut kelle seast oli üsna raske parimat välja valida. Aga nagu esmaste tulemuste analüüsis selgus, siis kattus ka minu maitse enamuste omadega. Polegi vist vahet kes see lõpuks võistluse kinni paneb. Vaeva olid kõik meeskonnad näinud ja õhtu sai mõnusa programmiga sisustatud. Geojuttu sai ka pärast mõnuga puhutud. Tore oli kuulda segastest, kelle kinnisideeks on endiselt toidukarpide oma käega ära katsumine, mis on sikutatud taevastesse kõrgustesse. Või kuulda seda, et elektroonilisi aardeid ehitatakse endiselt juurde. Igatahes oli vahva õhtu kuniks uus taksojuht Allan masinale suunas. Aitäh ka kojutoomise eest. Meeldis ka see miljöö ja hääletamise süsteem mille korraldajad olid loonud.
Igati korda läinud õhtu. Aitäh sellist vahvat sündust korraldamast. Tundub, et see tuleb nüüd ka järgmise aasta kalendrisse lisada. Tubli töö ja veelkord Suured Tänud.
Tundub, et võib-olla isegi jõuan kohale. Oranzi riietusega on muidugi kehvasti aga ehk miski aksessuaari leian. Eks näis, kuidas sellega välja veab, a vast jõuan enne logiraamatuni kui välja visatakse :). Kahjuks paraku seekord ei jõudnud...
Tuleme ka sel korral kohale, kunagi varem, näe, polegi jõudnud!
Üritan jõuda.
Oranž - jaa - esimene sellest värvist meenuv mälestus on arstist ema joodised näpud. Üritan midagi paremat leida...
Oleme tulemas :) Kostüümilaenutuses on küll oranž ülikond olemas, kuid minu jaoks natuke liiga väike...peame midagi muud välja mõtlema :)
Ettevalmistused käivad ja ootame teid juba laupäeval!
Nimesildid rinda, nii on parem tutvusi sobitada! :)
Oranžid särgid said juba mitu nädalat tagasi ära ostetud ja ka sisse kantud aga osalemisteade on jäänud unarusse. Tuleme üheskoos oma esimesele sündmusele, et selle aasta parimaid geoteemalisi lühifilme vaadata.
Möödunud GIFFil osalesime samal sündmusel Floridas ühes spordipubis. Olengi tahtnud sellest juba aasta otsa lühidalt kirjutada :-D Nüüd õnneks ongi hea võimalus. Kokkuvõtalt saame öelda, et oli väga positiivne ja soe kogemus. Nägi välja samasugune nagu sündmused meilgi kodus, rahvastki oli sama palju - vast 30-35 mängurit. Lisaks kohalikele ameeriklastele oli seal ka sakslasi ja hollandlasi. Spordipubile kohaselt oli telekaid hulgi, filme sai kaeda igast neljast suunast.
Sattusime kahe tätoveeritud ja afropatsidega naisterahvaga ühte lauda istuma. Loomulikult tegime nendega juttu - ja meiega tehti juttu - ning saime kohalikest (geo)kommetestki targemaks. Nagu ka sellestki, et avalikus pubis seltskonna ees omavahel aeg-ajalt suudlemine on täiesti Okay B-) Küllap oli värske noorpaar.
Pärast filmide vaatamist toimus nende teemal tähelepanuküsimustega viktoriin, mis oli tore lisategevus. Me seal küll auhinnalist kohta ei saanud, aga rinnamärke jagati kõikidele osalejatele. Üldse oldi sõbralikud ja avatud ning suhtlemisvalmid - just nagu meil, kas pole.
Pikemalt saime juttu ajada ka kohaliku aktiivse peitjadaamiga, kelle geokunsti - Cupid Heart GeoArt - radadel me kaardile kollase südame joonistasime. Teda kohtasime veel teinegi kord, kui lisasime jooksvalt paar mitteleiulogi ning ta jooksujalu kohe aardeid hooldama-taastama saabus. Vot on operatiivsus ja hoolivus!
Oli väga vahva väike sündmus - meie ainus USA-s. See aitas ka leida kõiki erinevaid aardetüüpe, mida seal leida võimalik oli. Soovitan teistelgi välismaal sündmustel käia - pole meie omadest midagi nii erinevad :-)
Tänud Carolinale ja Kaidole korraldamast ja kutsumast! Katsume Soomest seminarilt selleks õhtuks tagasi jõuda. Oranž autogi on seks puhuks septsiaalselt soetatud ;-)
Peaaegu-peaaegu sobivas värvitoonis kleit on olemas ;)
Kui tähtede seis lubab, tulen filme vaatama.
Pean tunnistama ausalt, et pole varem sellest üritusest osa saanud, eks tuleb siis tulla kaema, mida põnevat on geokollegid üle maailma purki saanud.