Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 3.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare juhatab kunagise liivakarjääri kõrgemasse punkti, kus avaneb suurepärane vaade ümbritsevale maastikule, sealhulgas Veskijärvele. Talvel kasutatakse seda kohta kelgutamiseks ja suusatamiseks.
Aarde kättesaamiseks polnud algselt ronida vaja, nüüd aga on.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: ilus_vaade (10), soovitan (5), ronimine (2), lumega_leitav (2), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8CZJE
Logiteadete statistika: 79 (98,8%) 1 3 3 0 0 0 Kokku: 86
Siin saime ronimisega hakkama. Tänud peitjale võrratut vaadet tutvustamast!
Vaade oli väärt liivas sumpamist. Väga vägev värk! Ja müstiline, et Eesti suudab ikka jätkuvalt oma ootamatu iluga üllatada. Sellist maastikku ei suudaks, ilma seda nägemata, välja mõelda. Kanarbikuväljad, liivaväljad käbiväljad, pohlaväljad, rabaväljad.... kindlasti üks minu uus lemmikkoht, kui on soov suursugust loodust näha ja kogeda. Aitäh!
Tundub, et Marko on selle piirkonna äss. Järjekordne nabakümme asukoht. No ei ole võimalik ilma geopeituseta sellisest teeotsast sisse keerata - ja milline vaade! Nautisime ümbrust ning õgisime pohlasid. Varsti tagasi, poolsaar jäi veel külastamata. Aitäh!
Teised veel ronisid puu otsas, meie tulime seda puud ronima. Näeb ikka kaugele siit. Tänud
Kaardilt vaadates ei osanud midagi arvata ega ka autost lõpu poole vaadates midagi erilist ei tundunud. Aga nii kui künkast üles saime, siis see ilu võttis sõnatuks. Tõesti kaunis oli seda ümbrust vaadata ja siin jalutada. Aitäh emotsiooni pakkumast.
Jällegi ülimalt ilus koht nii vaheldusrikka maastikuga! Tahtsin küll ise ronima minna ja tuvastasin aarde, kuid sel ajal, kui soojendusdressi maha võtsin, läks Kaupo juba üles. Mis seal ikka, toksisin jalaga käbisid ja nautisin ümbrust. Aitäh ilusa koha tutvustamise eest!
Tänane äkki viies ronimine? Kui ikka tuult ei ole, siis pole põnev :D
Ilus koht ja hea vaade erinevatel tasanditel. Sattusime sinna muidugi just siis kui mingit jama hakkas taevast sadama :)
Siin on saanud eelmisel suvel kohe mitu korda käia, aga aare oli siiani logimata jäänud. Rühkisime siis mäest üles ja panime nime kirja. Vaade oli vägev. Poolsaarele noorpeitur kahjuks minna ei tahtnud. Ega ma ka ei tahtnud. Aitäh!
Siin olime me jah aastaid tagasi käinud. Henrikotki polnud siis veel olemas.
Aarde asukoht polnud suurem asi valitud aga logi kirjas ja minekut!
Meenutasime Annega aega, kui siin veel põlenud mets kasvas. Kõik puutüved olid söestunud ja mets meenutas tseeni õudusfilmist. Parkisime auto ja ronisime kolmekesi vaadet järvele nautima. Alles üleval jõudis kohale, millist vaadet peitja oli mõelnud. Polnud midagi teha, tuvastasime aarde ja panime nimetähed kirja. Aitäh!
Ilus vaade oli tõesti. Tänud!
Kui ma lõpuks künka otsa jõudsin, siis avanev vaade võttis lausa hingetuks. Turnida oli ka tore. Tänud kutsumast!!!
Parkisime auto ettenähtud kohta. Ja kui hakkasime nulli poole astuma, siis läks üks ahhetamine lahti. No loomulikult, hiigelsuur liivakast.... Pehmelt öeldes sõitis 5-aastasel katus küll ära. Ta lihtsalt rullis liivamäest üles-alla igatepidi. Ma loobusin sellest vaatemängust ja läksin üksi edasi aaret otsima. Seisin seal ja mõtlesin kui mitmekesine on ikka Eestimaa loodus ja kui ilus! Koht kuhu kindlasti tasub tagasi tulla. Lõpuks asusin ronima. Tuule oli päris tugev ja puu kõikumist oli tunda. Õnneks sujus kõik hästi ja kui ma juba tagasi maa peal olin saabus ka ülejäänud seltskond. Imetlesime veel vaadet ja siis jooksime võidu liivamäest alla! Nii lahe! Aitäh siia juhatamast!
Käisime siin kaks korda vaadet imetlemas ja imetleda siin oli, väga meeldis. Esimesel korral oli käimas fotosessioon, hiljem tagasi tulles oli õnneks plats tühi ja sai logimas käia.
Aitäh!
Tõsi on, vaade oli kena ja see ronimise ots oli ka üle ootuste lihtne. Tänud aarde eest!
Nii me muudkui looklesime mööda teid otsides seda tabamata ilu kus telkida. Ametlikus telkimiskohas oli juba hunnik rahvast ees. Uudistasin tulest mustasid määnikoori ja uut samblakatet. Loodus ikka taastub tasapisi. Proovisime siis karjääride juures ka õnne. Koht oli kll vaba, aga seal ühtegi arvestatavat päikese eest varjavat puudesalku kll polnud. Nagu peopesas olime ja see oleks tähendanud telkijatele juba kella nelja viie ajal saunalaval ärkamist ;D. Käisime nautisime siiski tipuvaadet ka. See pilt oli tõesti lummav (y) Tänud peitjale
Täna suurt tuult ei olnud, oli hoopis päike ja päevitavad mugud karjääris. Künkale lähenedes vaatasime, et siin ju nii kipakad puud ja kuhugi ronida küll pole. Kuid nulli jõudes oli kohe selge, mis meid ees ootab. Õnneks polnud paksud oravad siin ronimist harjutamas käinud ja üsna palju redeli pulki oli alles. Ülal selgus, et tuult ikka on ja puu natuke kõikus ka, aga logida õnnestus. Raskem oli ühe käega kõike ilusti tagasi panna. Vaade oli aarde juurest päris hea.
Allpool oli ka äge vaatepilt, mööda liiva üles ronides avanes aga tõesti veelgi uhkem vaade. Lahe koht. Aitäh peitjale.
Ronisime mäkke, nautisime vaadet ja panime ka logi kirja. Aitäh peitjale.
Poisid said hullata suures liivakastis ja mina nautisin vaadet:)Aitäh!
See oli selline soojendusaare. Et kui on ilus ilm ja päike paistab ja tahad näha Californialaadset toodet Eesti kastmes ning end liivas rullida, siis see aare on hea asukoha peal. Käima end enne matka ei saand kuidagi, küll oli päike liiga kutsuv, eelmine õhtu liiga vähe magatud ja kaua jauratud ja küll oli liiv liiga kutsuv ja oli vaja seal kukerpalle teha. Oijah, kuid sai ka aare logitud ja ikkagi matkale asutud lõpuks. Tänud. Siia jõudsime lõpuks öösel kell 12 ka tagasi, kuna I kaitsekategooria liikide osas ei tohi leiupaiku ja helisalvestisi teha ega ka jagada, siis ma oma esialgse kõige võimsama elamuse osas jätan siin suu kinni ja rohkem ei podise. Oleks vist pool a4-ja siia kirja muidu pannud selle aardega seoses, kuid jätame selle kuhugi mujale salvestamiseks.
Super ilm matkaks või siis niisama luitel lebamiseks. Kevadöödel tasub seal kõrvad lahti hoida, öös on hääli.
Sellise ilmaga ei ole seal küll miskit nautida. Puu oli märg ja libe. Seega sai autost abivahend toodud ja lihtsama vastupanu teed mindud.
Oh, kui äge koht. Nautisime siinset olustikku täiega. Aitäh!
Väga kihvt koht, täname kutsumast! Möllasime siin tükk aega, kukerpallitasime mäest alla, pildistasime ja nautisime vaadet ning nagu muuseas logisime ka aarde ;) AITÄH!
Imeline koht! Tänan juhatamast! Ainult katsu sa kätte saada, rahvast liigub ilusate ilmadega ilusates kohtades nii palju. Meie 51.
Vaade ja aare! 3602. Found it: 15.Mar.2020 10:29 Vaade Veskijärvele. Öö oli veesilmad kinni kaanetanud aga mitte niipalju, et kandnud oleks inimjalga. Lähenemisteel oli ees veelomp ja see oli botastega tegelastele takistuseks. Vaatasime kui sügav ja kandev pind on ning geosusist sai jäälõhkuja tarmo. Edasi oli kand ja varvas kuni vaateni, mis oli vägev. Sealsamas tegime ka plaanid ümbritsevate aarete noppimise järjekorra kohta. Oli pikkade jalutuskäikude ja päikselise ilma päev kui riigis kehtis eriolukord. Olgem terved!
Ilm on jätkuvalt päikeseline ning kui uudiseid ei loe, siis võib isegi tunduda, et elu on ilus. Jätkame oma tuuri. Täna käisime sellistes kohtades, kus olid ilusad vaated ning saime palju matkata.
Hakkasin tegelikult juba kodupoole sõitma, aga kui see juba teele jäi siis tuli +1 ikka ka ära võtta. Auto jäi piisavalt kaugele, et liivaväljadel veits sumbata. Poole tee peal märkasin üht maasturit. No kes see muu ikka siia ronib kui geopeiturid. Aga ei, vist mitte. Minu saabudes lasid nad igatahes jalga ja logiraamatus tänase kuupäevaga märkmeid polnud. Isegi homse kohta mitte. Kohale jõudes aare küll silma ei jäänud, aga ega seal palju valikuid ei olnud kuhu edasi pürgida vaja. Jah, vaade paranes nüüd tänu turnimisele veelgi. On küll ilus koht. Keegi on sinna hetkel isegi ühe mõnusa olesklemise aseme teinud. Kes kiirustab, sellel on võimalus ka lebotaariumi nautimisest osa saada.
Tänud.
Täitsa ilus koht tegelikult, ega ilma aardeta poleks siia sattunutki, tänud :)
Auto jätsin alla, ei olnud mingit soovi teda sinna liiva alla matma hakata. Ronisime koeraga nõlvast üles ning siirdusime nulli. Vaated olid täiesti olemas. Mõnda aega uudistasin. Aitüma juhatamast!
Poolsaarelt naastes tõmbas ilm ähvardavalt pilve, aga tahtsime ikkagi järve ka natuke kõrgemalt vaadata. Seda enam, et kui Veskijärve kallastel on muidu juba omajagu käidud, siis eemale siia künka otsa polnud veel varem sattunudki. Eks ta tiba kaugele jäi ning järv paistis nagu lombike horisondil :o) See-eest vaade nullist oli ikkagi aus ja tõesti avar, igas suunas. Aitäh.
Kohtumine geokaaslastega ja siis vaate nautimine. Tänud peitjale.
Taas pidin mina ronima aga seekord tänu sellele sain veel paremat vaadet nautida :D Logides õnnestus tops alla ka kukutada, õnneks ei olnud üksi ja Marise osav vise tõi selle kiiresti mulle kätte tagasi :) Lahe koht, mulle väga meeldis :)
Teel aardeni kohtasime Indyt oma pererahvaga.Ja see vaade....Aitäh!
Oi mis vaade aarde juurest ja seda ilma igasuguse vaatetornita! Väga vinge, minge ka kindlasti vaatama :).
Aare logitud, kohtusime tagasiteel Krista, Mari, Aive ja Helduriga ning pidasime maha väikese jututoa; mul muidugi plahvatas, et oleks võinud kohtumisest pilti ka teha, alles auto juures... Tervitused veelkord, oli tore kohtumine ja peitjale aitäh meid metsas põhjusega kokku toomast.
Kõigepealt leidsime ühe toreda geotiimi ja vahetasime nendega muljeid.
Märksa kõrgema raskusastme vallutamise nimel tahtsid meie oravad kaklema minna. Võitja sai parima vaate ja võimaluse puu otsas logida. Aitäh!
Eelmisest lahendusest polnud suurt midagi alles. Panin uue logiraamatu ja konteineri. Praegu on maastiku raskusaste märksa kõrgem, kuna peab ronima. Kui leiutan parema mehhanismi kui eelmine oli, siis tulevikus ehk enam jälle ei pea.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Tundub, et pole praegu kättesaadav. Üritan paari päeva jooksul üle vaadata.
Konteiner sai raskust juurde, peaks nüüd paremini liikuma. Putitasin ka ülejäänud süsteemi, kuid täiesti tõrkevabaks seda ilmselt ei saanud.
Ott oli niisama ilus.
Super! Nii ilus.. https://youtu.be/_Pv1kZ6mMFg
Kohapealset süsteemi kahjuks toimima ei saanud ja pidime ikka ise natsa vaeva nägema, et aardeni jõuda.
Käisime ka vaadet nautimas. Tuul oli nii kõva, et aare lausa undas selle käes. Meie meelest on konteiner selle süsteemi jaoks liialt kerge. Vajab poolel teel toetavat kätt, et nimi kirja saada.
GP#4444
Leidsime aardeomanike valvsa pilgu all.
Vaade oli aaret väärt!
Tänud :)
Süsteemist me kambaga kohapeal jagu ei saanud, aga Maire arvas, et sellest puust saab ta küll jagu. Vaade oli tõesti ilus, Mairele meeldis lausa niiväga, et seadis end kohe väga mugavalt sisse. Mingi hetk hakkas aga ülevalt üht-teist alla pudenema, aga õnneks oli Miki nõus Mairega poole tüve peal kohtuma. Tänud aarde eest!
Kuna me alguses ei saanud süsteemi nii liikuma, kui see ette oli nähtud, siis hävitamise asemel tuli jalad tagumiku alt välja võtta ja ise kohale minna. Lihtne logimine, lesides.
LAKSamisele otsa tegime ka mõnusa geotuuri uute avaldunud aarete juurde.Veidi üllatuslik esmaleid läks kirja 15,00. Aitüma kena vaate eest!
Parklast leidsime eest Piia ja Peetri lambo ning ka peitja masina. Mööda liivavälju kulgesime künkast üles ja mida vaadet? Väga äge! Vahest võib looduskatastroof, Vihterpalu näol, pakkuda ka ootamatult kaunist maastikku. Pärast aardeleidu suhtlesime peaaegu teolt tabatutega ja jooksutasime Otti. Meie autotiimi jaoks jäi see päeva viimaseks aardeks ja tõmbasime päevale joone alla. Täname Markot, kes on Nõvale lisanud palju uusi aardeid, mis tutvustavad seninägemata paikasid. Sinna piirkonda on alati meeldiv tagasi minna. Uute seiklusteni!
Peale koristussündmust plaanisime lähimad aarded üle vaadata. Vaatasime kuidas parem vaatele läheneda on, läksime vähe laugemalt, tagasi juba otse. Allan leidis topsi ja vaatas, et logiraamatusse pole veel keegi kirjutanud. Vaatas igaksjuhuks igalt poolt, aga no polnud, nii sai alles kell 15:00 FTF kirja. Siis vaatasime veel vaadet ja suundusime teiste sealsete järvede poole. Tänud ilusa vaate ja ootamatu sündmusejärgse lisaboonuse eest!
Karli džiibiga parkisime Piia musta püssi kinni. Suundusime mööda mõnusat liivateed aardeni. Seal peitsid end Piia-Peeter ja peitja Marko koos Otiga. Vahetasime aardeleidjad uute vastu. Nautisime tõeliselt kena vaadet ja ajasime peitjaga juttu. Saime teada, et paar aaret olla veel siinkandis peidus. Me neid aga homme hommikul avaldudes otsima ei läinudki. Tuleme parem kahe nädala pärast siia tagasi, et Hiiumaale edasi kulgeda.
Aare minu meelest korras, minu meelest käis küll. Tänud peitjale peitmast ja ka seltsi eest! (-:
See aare samuti üks just äsja avaldunutest, aga kuna meil läks mujal teiste aaretega aega, siis siit esmaleidu me ei lootnudki. Ei saanudki. Küll aga avastasime eest eelmise seltskonna ning samuti peitja enda. Vaatasime vaadet, muljetasime veidi maast ja ilmast ning logisime aarde. Ilus koht, pole midagi halba öelda. Tänud kutsumast!
Saabusin jah ootamatult ja teiselt poolt. Oli tore liivane tõus. Kohapeal avanes vaade allpool avaldatud fotolt. Järv on võimas ning kui seltskond järgmise aarde asukoha suuna kätte näitas, tundus, et sinna on päevatee jagu matka paksus metsas. Mis edasi sai, saab lugeda järgmisest logist. Milline on järgmine, mõelge ise välja :)
Vaade oli ilus, aga konteinerit kätte ei saanud. Ronisin üles ja kriblasin nimed sisse. Kork aga lendas minema ja nii Miki mulle sinna puu otsa seltsiks tuli. Saime aarde jälle komplektseks ja suundusime edasi.
Parklasse jõudes nägime taaskord peitjat koos Otiga. Kuna Ott ei soovinud sugugi autosse minna siis leidis ta, et on just õige meie järel end ja peitjat taas nulli juhatada. Vaatasime vaadet, pusisime aarde kättesaamisega, peale kaadervärgi kohandamist saime õnneks siis ka logiraamatuni. Vaevu olime aarde tagasi saanud asetada, kui suure hooga püüdis meid kinni geopeituse kahurvägi. Uhh, vaevu pääsesime tulema.
Mulle väga meeldis, nii nagu tegelikult kõik need uued siinkandi aarded. Kohad, mida tuvustatakse, on kõik külastamist väärt. Nagu ka see vaade siin, mis oleks justkui tundrasse mind korraks kandnud.
Vaade on nautimist väärt.
Aarde leid oli kiire aga süsteemi toimima ei saanud. Mis seal ikka, kui aare ei tule logijate juurde siis peavad logijad aarde juurde ronima. Maire tegi selle ära, kuid kaotas konteineri korgi. Selle sahmimise peale jäime ootamatult välja ilmunud Madisele vahele. Tänan.
Siin oli hea Karlil liivaga mängida. Õhtuses päikeseloojangus oli vaatepilt väga ilus. Tänud peitjale.
Linnas vuravad siksid, mossed ja muud nostalgilised tegelased üle vaadatud, tekkis üks vabam hetk, mille käigus selgus, et Läänemaale on täna päris mitu uut täpikest tekkinud. Ega siis midagi - autole hääled sisse ja teele. See punkt on meil juba päris mitu aega võimaliku aarde kohana meeles mõlkunud aga kuna ideid on palju ja aega vähe saime siia nüüd siis hoopis otsima tulla :) Koht ise on super mõnus ja vääris igati ühte toredat aaret. Teostus on ka tore, topsik peaks ehk ainult tsipa raskem olema, et kogu kaadervärk paremini toimiks :)