Veskijärve poolsaar

Päris tuuline ilm. Ilusad vaated. Kena jalutuskäik mööda vahelduvate tingimustega maastikku. Aitäh!

 2 

Kaarti vaadates ei osanud midagi arvata, et nagu pigem raske tundus. Tegelikult viis aardeni väga kena rada. Väikesed lombid geopeiturit ei takista. Natuke kahtlesin kummiku vajaduses. Õnneks olin eelnevalt lugenud tohuvabohu logi ja haarasin kummikud auto juures kaenlasse. Täiesti õige otsus. Saapaga oleks viimastel meetritel arvatavasti soki märjaks saanud. Mõnus eraldatud kohake. Aitäh tutvustamast!

väike lomp

 2 

Kaua ei suutnud otsustada, et kas tulle siia poolsaarele või jätta mõneks teiseks korraks. Täna polnud neljajalgset kaaslast ka kaasas, et kas lähen siis ikkagi üksi või ei lähe mitte. Ilm oli aga imeline ja õhtu veel kaugel, nii ma auto ära parkisingi ja võtsin sihi aardele. Sa mu meie, kus alguses oli igasuguseid radu ja rajakesi. Selles segadikus suutsin loomulikult vale teekese peale sattuda, nii et õigele pihta saamiseks oli vaja tubli 200 meetrit rabas mütata. See võttis ikka parajalt võhmale, umbes nagu oleks kilomeetri metsateel astunud. Tagasiteel õnneks tuli see teederägastik alles lkõpus, nii et ei see enam seganud suunda võtmast. Enna poolsaare tippu jõudmist tuli ikka natuke vees ka sulistada, aga õnneks olin kummikud jalga pannud, nii et see oli kõik ok. Lõkkeplatsil istusin ikka jupi aega mingi palgijupi peal ja võtsin mõnuga aja maha tühja pilguga järvele vaadates. Küll oli mõnus. Tänud just siia aaret peitmast, tore astumine ja imeline koht.

Leitud

Tänud aarde eest!

 6 

Aasta viimasel päeval mõtlesime sõpradega kuskil verivorsti grillida. Et ei oleks nii, et päev otsa magad, öö läbi trallid ja siis hommikul on kurb meel, et miskit vahvat pole tehtud. Alguses sõitsime rannikule lähemale lauka juurde aga seal olid kõik grilliplatsid poolikud ning teravaid metallvaiasid täis. Tegime siis plaani ringi ja saabusimegi Veskijärve äärde.

Oi oi, kui tuuline ja külm siin oli. Ranna äärsel platsil oli kuidagi palju vaiksem. Siiski tegime lõkke üles (puud olid ju kaasas), panime grilli sooja ja nii me süüa saimegi.

Kõht täis otsustasime Sveniga ikkagi vaadata, kas kaasa võetud uiskusid saaks jää peal katsetada. Järvele mineku kohta tuli küll pisut aega otsida, kuid kui see leituks sai, ronisime kogu pundiga jääle. Uisud olid muidugi ainult minul ja Svenil.

Peale pisukest tiirutamist tegin geokaardi lahti ja otsustasime poistega, et kes jalutab, kes uisutab, läheme proovime järve keskelt aaret otsida. Mõeldud - tehtud. Mis see kilomeetrike uiskudel pole siis. Aaregi sai kiirelt leitud. Aitäh!

Karukaka vahel oli kõvasti laveerimist aga nulli ma ikka jõudsin. Aarde peidukoht päris vinge. Tagasiteel sain ühe jala ikka vähe märjaks ka. Tänud!

 10 

mõtlesin tükiti, et milline aare päeva viimaseks võtta. Ja siis tuli otsus, et see. Sest praegu on ikkagi jää, need mõned teised Marko omad jõuan igal ajal teha ära, siia igal ajal päris ei tule, peab vähe valima. Ja kui teed aardeni pole või on kehv, siis saab üle jää kindlasti siia. Nii ka läks, teed olid kiilasjää all, kaardil olev metsatee aardeni osutus selliseks, kuhu ma küll ei roni praeguse ilmaga. Vihma tibutas ja üldse oli maksimaalselt rõve. Aga no peab logima, või suren!

Nii ma siis keerasin nina ringi ja panin Veskijärve põhjakaldale, kus RMK platsid. Ja oligi nii, et järv kenasti jääs, peal aga rõõmus veekiht. Mõtlesin, et kui ma pean siit kilomeetri üle paterdama, siis pärast saab otse EMOsse ennast sõita, püsti siin küll ei seisa. Ja siis tekkiski imetabaselt hea idee, et see jää on ju suisa loodud suusatamiseks! Ajasin oma klassikasuusad välja ja pistsin jalga. Ausalt öeldes esimeseks takistuseks oli, et kuidas jää peale saada, kalda ääres ju lausvesi. Õnneks leidsin ühe kalameeste poolt kõvakstallatud raja, mis jää peale viis. Sealt sain peale. Tuuli oli nii rõve, et tahtis nutt peale tulla! Andsin siis aga hoogu ja hoogu ma sain, jää peal suusad lausa lendasid, samal ajal tahtis tuul külgepidi pikali visata ja pidin võitlema, et suusad risti ei läheks. Iga väike nõks võimendub jääl kenasti. Suusad kündsid ninaga vett ja jalad said kiiresti märjaks. No mis teha, kui ilge hooga läbi vee sahised. Aga oi, see kilomeeter läks kiirelt!

Logi kirja ja ots ringi ja siis avastasin, et kui tuul on selja tagant, oi alles siis läheb edasi. Ma ei liialda, päriselt ka, kui ütlen, et kiirus oli selline 30+km/h. Ja selle jaoks ei pidanud väga palju vaeva nägema. Oleks ka kiirem saand, kuid siis oleks ma üks hetk maoli vees olnud ja seda ei soovinud. Ning mingi hetk hakkasin kaardilt vaatama, et kus mu auto jäi ja siis sain aru, et tegelt see rassimine on lollidele. Sest isegi lihtsalt lastes tuulel end lükata oli 10km/h kiirus sees! Lihtsalt tuule kiirus oli selline, muudkui lase end kanda ja ongi nii, ei pea vahepeal hoogu lükkama ega midagi. Päris vahva kogemus.

Ja nii see aare saigi ajaliselt üsna kiiresti tehtud, jalad olid muidugi lõpuni läbi ligunenud, kuid see on väike ohver, kui tead, et aitab küll sellest koerailmast, sooja autosse ära ja kiilasjää peale autoga edasi tuterdama.

Aitäh, kindlasti kena koht, kuid praegune ilm võrreldes suve-kevade-sügisega kindlasti võttis mitu pügalat üldmuljest maha.

Leitud, logitud, tänan!

Poolsaare lähistel lainetas mõnuga. Üle kummiku ääre igatahes. Tänud aarde eest

 1 

Tegin kinnituse loodussõbralikumaks.

Tulime tööpäeva õhtul Nõvale aardeid otsima. Olime siin järve ääres juba see nädal olnud, aga siis oli aega ainult ronimiseks. Täna oli aega küllalt ja tulime jalutama. Väga mõnus jalutuskäik ilusal õhtul. Pelgasin lõppu, sest oli meeles, et mõnel ka kummikuga pole õnnestunud, aga täna oli see ka saapaga tehtav. Tagasi teel imestasime, kuidas me rebase jäänustest olime mööda kõndinud ja seda enne ei märganud.

 1 

Auto jätsime 1.4km peale ja võtsime ette jalutuse. Alguses ei saanud aru, et päike paistab, aga ma konkreetselt külmun kringliks. Lõpuks panin selle lihtsalt pingelanguse arvele, mis tänase bakaeksami teise osa sooritamisega kaasnes. Kohale jõudes olin vaimustuses, kuivõrd lahe koht on välja valitud. Päris pead ei anna, aga see vist esimene kord, kui mingile aardele ,,ilusa vaate" sildi panen. Suur tänu kohta tutvustamast!

Peale luua ronimist sai kuuma päeva puhul võetud ette järve poolsaarele rännak ja rõõmsalt varbaid värskendavas vees leotatud.

Tänan peitmast.

 2 

Nojah, jälle siis seda tüüpi rännak, et aardeni minekuks üle soo ja raba mättalt mättale hüpeldes ja tagasi mööda normaalset metsateed. Aga eks natuke rohkem koormust mööda külgi maha ei jookse, väike sport on alati ainult kasuks. Piirkond on kaunis ja praegusel ajal ülearu palju rahvast ka ei ole, väga mõnus matk oli, aitäh!

Panin küll kummikud igaks petteks alla,kuid polnudki selleks tegelikult vajadust. Mõnus jalutuskäik pargis,kui auto õigesse kohta parkida.Aitüma juhatamast

8378.

Siin sai teekond tehtud endale ikka kordades keerulisemaks, kui oleks vaja olnud. Parkisime auto järve põhakülge ära ja mõtlesime läheneda mööda kaldajoont. Plaanitud distants oli suts üle kilomeetri aga kuna maastik läks üsna kohe lappama, siis kulus sellele kilomeetrikesele tugev pooltund üsna pehmetes oludes astumist. Kohale me igatahes ilma kadudeta jõudsime ja lubatud kask oli hetkel ka täitsa kuiva jalaga külastatav. Nimi kirjas, oli aeg hakata tagasiteed valima. Valikusse jäi juba läbitud raskem teekond ja siis umbes kolme kilomeetrine ots lihtsamat maastikku. Valisime seekord pikema variandi ja lõppkokkuvõttes kulus aega sellele umbes viis minutit rohkem, kui tulekule. Selle aardega sai järvede osa lõpetatud ja oli aeg minna Kalasaba kohvikusse kõhtu täitma. Tänud aarde eest!

 11 

Lapsed mangusid juba kevadest saati, et tahavad telkima minna. Lõpuks jõudis see päev kätte ning võtsime suuna Keibu poole. Saatuse tahtel sattus meie pesitsuspaigaks siiski Veskijärve lõkkekoht kuna muud külastatud platsid olid lihtsalt üle rahvastatud. Kuigi ega siiagi see tulek lihtne polnud kuna navi juhendas üle rööpasse vajunud metsatee ja liivavälja. Õnneks taipasin veel suht mõistlikul ajal otsa ringi keerata ja mööda õiget teeotsa kohale vurada. Kohale jõudes oli vaba veel viimane plats mille me kohe ka hõivasime. Kui lõpuks rutiinsed tegevused tehtud said nagu telklaagri püstipanek, õhtusöök ja laste meelelahutusprogramm , tekkis ka minul vaba moment tagumik tooli suruda ja natuke geokaarti uurida. Muud lähedal asuvad aarded olin ma juba eelmise tiiruga ära külastanud aga see poolsaarel asetsev punkt oli täitsa juhuslikult jäänud mulle tänaseks maiuspalaks. Kohe teadsin kuidas ma sinna punkti tahaksin minna. Oli ju isegi SUPi laud mänguasjade kastis täna ilusti kaasas. Aga Ilm oli tuuline ja tundus lootusetu ettevõtmine olevat. Panin siiski panused sellele, et äkki koos päikese loojumisega, vaibub ka tuul. Nii juhtuski. Kui päike juba päris horisondil oli, kadus ka see segav faktot. Pakkisin ruttu kaasa ainsa tripiks vajaliku padruni ning asusin teele. Minnes oli tuul veel mõnusalt tagant ning tempo kiire. Lainet polnud ollagi ja kõik sujus libedalt. Sellel hetkel oli see minu pikim ots vees hõljuval laual ja nautisin sellest igat minutit. Randusin lõkkeplatsi juures ning pärast väiksest jalutuskäiku sai ka kiirelt leitud aare logitud. Kui kohustulik osa möödas, viskasin ennast lõkkeplatsi kõrvale küliti, tühjendasin padruni ning nautisin loodusilu ja heaolutunnet mis hetkeolukord mulle sisse süstis. Elu nagu lill, võiks öelda. Ja kui vaim SUPilauale hakkas tagasi sügelema, kuuletusin ning veel üks mõnus kilomeetrine ots laagri suunas sai alata.

Oi kuidas mulle meeldis see õhtu, nii perega grillides kui ka poolsaarele chillides. Tänud selle väljakutsele meelitava aarde eest.

Praegu on metsateed kuivad ja üsna hästi sõidetavad. Sellest hoolimata jätsime auto umbes 1 km kaugusele ja eelistasime jalutamist ja looduse nautimist. Kummikute asemel viskasime seljakotti hoopis Crocsid, et kui väga märjaks läheb, saab tossude asemel need jalga panna. Suvi ju ikkagi! Järvel nägime paari kalameeste paati, rohkem inimesi liikvel polnud. Kena tee juhatas meid poolsaare lõppu ja rada viis aardeni. Praegu võib praktiliselt kingadega kohale jalutada. Aare oli tip-top korras, logisime, vaatasime natuke ringi ja haarasime ka vedelevat prahti kaasa. Väga tore matk oli, tänud peitjale.

 1 

Kohati mudane teekond ja eelnevad logid kummikute vajalikkusest tekitasid pisut kõhklusi, aga väga ei muretsenud, sest ilm oli suurepärane ja mis see väike sulistamine vajadusel päikesepaistelisel päeval ikka ära ei ole. Kummareid ei omanud ja ei tundnud ka puudust. Väga äge koht! Aitäh peitjale.

 1 

Kartsin mülkamatka, aga logidest lugesin mingist teest. Natuke andis seda otsida, aga midagi isegi leidsime. Kui augud liiga sügavaks muutusid, siis játkasime jalgsi. Mõnus jalutuskäik lahedasse kohta. Aitäh peitjale.

 1 

Jalutuskäik tasus ennast kuhjaga ära ilusa vaatega. Tänan.

Teel aarde juurde leitud selline kinnas.

Leitud.

Looduslikult väga põnev koht. Ammu olin mõelnud, et siin võik ära käia, tänu aardele lõpuks käidud. Koht aaret väärt! TFTC!

 1 

Kummarid just vàga körged polnud, aga nibin nabin sai hakkama Ilus koht :)

 1 

Kui eelmise aarde juures olid kummikud liiast, siis siin sai päris kindlalt oletada, et neid vaja läheb. Nii sai mul see liivane teekond kummikutes tatsatud, aga viimane 50m olid need tõesti möödapääsmatult vajalikud. Vesi oli parasjagu nii kõrge, et liiga uljalt ei saanud sammuda, aga üle ääre sisse ka ei tikkunud. Nii sai poolsaarel käidud nigu sipsti. Aitäh kutsumast, ega muidu poleks siia sattunud.

Looduse kunst

Päike, jää, vesi, tuul, 3604. Found it: 15.Mar.2020 12:17 Veskijärve poolsaar. Auto jäi kaugele karjääri kuid oli tõesti üks tee mis madalama masina kui meil ka 700m peale lubab. Ilm oli ilus, tee tatsamiseks hea, mis nii viga minna. Lõpp oli nagu lubatud, vesine. Tõmbasin püksid tugevalt kummiku peale ja sumasin karuonule järgi. Leidsime ja logisime. Täname!

 3 

Ilm on jätkuvalt päikeseline ning kui uudiseid ei loe, siis võib isegi tunduda, et elu on ilus. Jätkame oma tuuri. Täna käisime sellistes kohtades, kus olid ilusad vaated ning saime palju matkata.
46 m jäi mul puudu....
Aga 1,6 km jalutamist oli tore. Nägime looduse vimkasid, tõime ära kalameeste prahti ja mina vaatasin hirmuga, kuidas kummikutes mehed veetakistust forsseerivad.

See oli tänase päeva eesmärk, aga boonusena saime kaks aaret veel.

 2 

See on üks mu lapsepõlve lemmikkohtadest. Kunagi oli siin ju karm( või pisut vähem karm) piiritsoon ja matk siia koos vanematega oli peaagu nagu tänapäeva lastele sõit laevaga Helsingisse või Stockholmi :) Igatahes meenus palju asju - see kuidas autoga ( Moskvitch 403 :) on kinni jäädud liiva sisse ( imelik et tänapäeval sellel teel päris liivaseid kohti enam polegi...) , kummipaadiga järvel ja üle järve sõitmine,telkimine . Vanaisa, kes avastas selle otsetee mida mööda poolsaarele saab - liivakarjäär, kus oli vaatetorn, mille otsas kotkapesa jne jne. Ise olen samuti kahe erineva autoga sõitnud poolsaareni välja - kuigi hetkel ma isegi ei üritaks seda teha, teel olevaid "lompe" vaadates. Igatahes jätsime auto viimasesse mõistlikku parklasse, jalutasime, kargasime mööda pokusid topsini ja logisime. Lõpp oli jah tiba märjavõitu - aga sellest suuremat häda ei olnud. Isegi kingades jalad märjaks ei saanud, niiskeks pisut ehk vaid. Tegime erinevaid ilupilte metsast ja karjäärist ja puudest - kunagi oli siin ju päris suur ja korralik mets, enne 2008 aasta põlengut....ja sõitsime läbi hämariku koju tagasi. Aitähh

Kiirel mööda sõidul sai logitud. Tänud

Meeldiv jalutuskäik aga kahtluse uss muidugi natuke näris, et kas pääseb aarde juurde ikka ilma ujumata aga õnneks läks kõik hästi, tänud :)

Oleksin siia kunagi varem juba peaaegu sama hobiga seoses sattunud, kui ühe mõistatusega seoses kirvest loopisin. Õnneks sain aga asja puretud ning kirvega loopimine jäi ära. Auto jätsin oja serva suure tee ligidale ning sealt siis kulgesime u 2 km aardeni. Väga mõnus jalutamine oli. Saan ennast koos krantsiga veel nii normaalkaalu. Superluks paik, tänud juhatamast!

 4 

Meie jaoks olulise tähtsusega koht, millega on seotud mitmeid positiivseid mälestusi :o) Ammustel aegadel, kui järve ääres puudus veel RMK plats, käisime justnimelt siin poolsaare alguses mändide all telkimas. Harva juhtus lisaks mõni üksik kalamees, üldiselt võis üsna omaette chillida, nädala sees polnud suvitajaid ka teistel kallastel mitte. Toona sai madalapõhjalisega üle juurikate ukerdades üsna kenasti kohale, vaid üksainus kitsaskoht nõudis head silmamõõtu ning pakkus kerget närvikõdi. Ükskord suurema sajuga poolsaarelt lahkudes vedasin oma 82. aasta Volvo 242 järel välja mülkasse lootusetult kinni takerdunud Subaru neliveolise. Täna jätsime auto kohe heaga poolele teele, ilma maasturita päris veepiirini välja poleks ilmselt jõudnud. Ega olnud tarvilik kah. Mõnus jalutuskäik, mõnus äratundmine, et mõned asjad ei muutu - ja need mis muutuvad, ei oma nii suurt tähtsust. Aitäh mälestusi äratamast!

 1 

Huvitav koht.

Tänud aarde eest!

 1 

Neljarattaline juhiti ikka väga kaugele väiksesse parklasse kohale, et ise kulgemist jäi õite väheks. Poolel teel nägime mülkas veelgi julgemat neljarattalist istumas, tollele oli juba abivägesid mindud kutsuma. Poolsaarel kohtusime geokaaslastega. Tänud peitjale.

 1 

Jalutades aarde poole oli teel ennast üks maastur kenasti porri parkinud ja natuke hiljem tuli meile vastu üks geotiim.Tänud siia kutsumast!

 2 

Veskijärve äärde jõudsime lõunaks. Esimese peatuse tegime RMK puhkekohas, kus sai piknikutatud ning keha kodust kaasa pakitud hea ja paremaga natuke turgutatud :) Lõuna seljataga asusime otsima parimat lähenemisteed poolsaare tippu. Enamvähem õige suund käes asusime matkama. Kuna tegu oli täna juba teise pikema kõmpimisega oli kõigepisema tempo ülemõistuse aeglane, aga ära sai siiski käidud. Aardeni jõudes kostus metsaseest juba järgmise seltskonna elevil jutuvada. Nii me siis kiirelt oma nimed kirja panime ja tee tagasi autopoole võis alata :)

 2 

Helduri kõrge maastikuvõimega madalapõhjaline naistevedaja parkeerus lähedamale, kui ma oskasin loota. Natuke saime siiski kõndida ja võõra maasturi porilembust piiluda. Ja leida aarde ja selle mahapillatud korgi ning kohtuda 3 vahva geopeituriga. Aitäh!

Tänud.

Aitäh mõnusa jalutuskäigu eest! Ilm oli super, saime nautida nii vaateid, tuult kui ka pilve tagant piiluvat päikest! :)

Tegime mõnusa jalutuskäigu poolsaarel. Õnneks oli korralik tuul ning sitikad-satikad hoidsid kümne küünega kõrtest kinni, mitte ei lennanud meile juustesse. Ehk siis, tore oli, tänud :)

 1 

Tänahommikune teine aare. Sest aarde avaldumise päeval olime siitsamast kandist napilt lahkunud, kuigi aimasime ja ootasime uute aarete avaldumist. Täna polnud ka üleliia aega, sest Hiiumaa kallis praam ootas. Sestap kulgesime autoga mõistlikule kaugusele, et siis ikka natukene jalutada ka saada. Jalutuskäik oli ilus nagu sealkandis metsade all ikka. veel ilusam oli aga aarde manu, nii äge poolsaar. Pärast lihtsat aardeleidu tegime selle veel ilusamaks ehk puhtamaks - tühi veinipudel, õllepurk, siidripurk ja pisut plasti liikusid meiega koos loodusest prügi kohta.
Aitäh Markole nii kenasse paika kutsumast! Aare kenas korras. Väga üllatavalt olime alles teised just nagu ka veebilogid kinnitasid. Tulge ikka - ilus on, eriti sügisel.

Ilus lõpp geonädalavahetusele!
Täname, meile meeldis :)

 4 

Tark ei torma ja meie hommikust logelemist premeeriti paari uhiuue aardega. Neljakesi koos oli lausa lust hommiku ja lõunaaegsel Läänemaal kulgeda. Ka siin kolisime korraks parema läbimisvõimega autosse. Olime valmis ka vesisema pinnase läbimiseks, õnneks polnud tarvis. Kulgesime ilusat rada pidi kohta, mis isegi pilvise ja vihmanutuse taeva all oli ilus ja igatpidi sellist aaret väärt.
Meie Piiaga panime selle aarde leidmisega seekordsele Läänemaa geotuurile punkti.
Aitäh, väga ilusad kohad olid! Aitäh, väga toredad teekaaslased olid ka. Kuna heast seltskonnast oli raske lahkuda siis tegime neljakesi veel pikniku ja kohvipausi lähedal olevas RMK puhkekohas, et siis lõplik hüüumärk asetada nädalavahetusele.

 1 

Maailmakoristuse aftekas läks veidi pikaks. Nii juhtuski, et olime hommikul Piia Peetriga viimased, kes lõkkeplatsilt minema said. Kuna mõned aarded olid meil mõlemal leidmata, siis ühendasime jõud. Tegelikult jõudu polnudki vaja. Kena rada läheb otse aardeni.