Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Toatse järv on Nõva piirkonna kõige populaarsem ujumisjärv, just oma sooja veetemperatuuri tõttu. Aga vaatel pole ka viga. Suvistel nädalavahetustel on suur tõenäosus, et mugud on ujumiskoha vallutanud.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: ilus_vaade (3), ujumiskoht (2), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8D97D
Logiteadete statistika: 94 (83,2%) 19 2 1 0 0 0 Kokku: 116
Imeline päev matkarajal, suured hanged, tugev tuul kuid järve ääres üsna tuulevaikne.
Mõnus jalutuskäik, ujumine ja hiljem lõkketoit.
Seekord tegime tavapärastest ringidest erineva ning esimesena jäi teele Toatse järve aare. Sügis oli just alanud kuid siin päikese käes ja tuulevaikuses oli nii mõnus ja rahulik. Nautisime loodust ja vaikust ning otsisime taaskord seda kiuslikku aaret kuid seegi kord ei leidnud. Ühel hetkel saabusid mugud ja meie tegime minekut.
Aarde ümber oli kari mugusid, kes jälgisid iga me sammu , lahkusime kiirelt
Tulime siia kohe peale ümbruskonnas LAKSamist. Vesi oli tõesti üllatavalt 20c soe kohaliku kraadiklaasi järgi. Seega sai ka selle aasta ujumise hooaeg avatud. Geopeitureid tuli siia teisigi end kastma. Kuna meil oli see eelmine kord ka mugude pärast leidmata jäänud siis täna suurema võtsime veidi julgemalt. Slaavi keelt rääkivad mugud olid nii ülbed, et ei liigutanud end eriti kuhugi poole. Ise ei ujunud aga ujumise sillal võtsid niisama ruumi ära küll. Ei saanudki aru mis neil veel plaanis oli. Rahvast tuli ja läks pidevalt. Kõik sulpsasid vette ka korraks. Kui olin lõpuks aarde leidnud ja ära loginud avastasime kiirelt sprintiva kaani mu seljalt. Tema sai tagasi vette järgmist ohvrit varitsema minna. Aitähh! Täname!
Kui saabusime, oli ujumise just lõpetanud üks vanem abielupaar. Nad ütlesid, et erinevalt tänasest 15 kraardist oli eile olnud vesi veel 19 kraadi. Aaret leida ei õnnestunud, väga kaua ei otsinud ka, varasemad logid heidutasid natuke ära, et keeruline. Aitäh sellegipoolest kena kohta tutvustamast!
Lõpetasime rattaringi ühe värskendava suplusega ja pesime päeva higi maha. Eelmisel korral siin polnud õnne, aga see meelitaski siia uuesti tagasi. Tänud!
Maret tõi siin kastanid tulest välja, pani ujumisriided selga ja tõi aarde ka peidikust välja. Siin on kunagi eestiaja alguses isegi telgitud. Tänud siia jälle toomast!
Järjekordne siniseks tõmbunud nägu mul siin. Kaks korda siin vahtimas käinud ja lausa mingid hetked ka uhkes üksinduses, aga tundus suht lootusetu, kuigi idee tekkis. Saanud vahepeal oma kahtlustele kinnitust, läksime nüüd juba kahekesi täis entusiasmi objektile. Issand küll, milline rahvamass, enamus neist küll lapsed. Aga, natuke eemalt olukorda jälginud, tundus et asjaolu tõttu, et enamus lapsed, võib otsing ka õnnestuda. Kuna lapsevanemad olid hõivatud oma järeltuleva põlvkonnaga, siis meile ja meie tegevusele ei pööranud erilist tähelepanu keegi. Lisaks olid mõlemal seltkonnal koerad, kes ka tähelepanu vajasid. Seega ajasin ujumisriided selga ja läksin tegin ka alustuseks paar tiiru. Siis asjatasin silla juures ja Katrin lähenes ka koos mu geokutsaga. Siis me lobisesime seal sillal ja nagu muuseas panime logi ka koera varjus kirja. Paar tiiru veel üllatuslikult madalas (olin arvanud, et siin ikka ujumisvõimalus normaalmõõtu inimestele, aga polnudki) vees ja siis juba edasi. Tänud peitjale väljakutseks saanud aarde peitmise eest ja FP leidmise tekitatud meeleolu eest.
Kuna meri oli veel külm, siis sain tõesti siin selle aasta esimese supluse teha. Järv tuttav juba ammustest aegadest. Mugusid polnud. Koht ise võrratu!
Alguses olin mina vees kuigi vaja poleks olnud siis oli Nils vees sest ta tahtis palavast päevast jahutust. Aitäh!
No ma ei saa siia sissekirjutust võtta. Päike hakkab loojuma ja auto on kuskil kilomeetrite kaugusel. Nii et käpad püsti ja punuma.
Siin sattusime peale ühele mugupaarile, kes meie saabudes õnneks ära minema hakkasid. Koht on muidugi kena ja oleks veidi soojem, võibolla oleks ujumagi läinud. Praegu keskendusime vaid otsingutele ja läks ikka päris kaua - pool tundi kindlasti. Poleerisime siin kõik üle, mis vähegi võimalik ja mitte ühe korra. Meeskonnatööna saime lõpuks õigele asjale ka küüned taha. Aitäh peitjale!
Koht oli lihtsalt i-m-e-l-i-n-e! Yoko tunnistas vee ujumiskõlbulikuks, kuid seda tehes tegi ka aarde otsimise meile veidi niiskemaks. Aega läks aga asja sai! Aitäh!
Eriti mõnus koht. Minul jäi aare märkamata, aga Carolys oli tublim. Ujumise jätsime seekord vahele. Suvisel ajal oleks sisse sulpsanud :) Aitäh!
Nädalavahetusele kohaselt ei olnud koht muguvaba. Proovisin üht paarikest sellega eemale tõrjuda, et läksin otsustavalt nende nina eest läbi ja vette (järv populaarne ujumiskoht ja veest leitud kraadiklaas näitas ju + 14 kraadi ;D). Selle peale vahetasid nad viisakalt korraks kohta, aga olid kohe, kui mina veest väljas, taas platsis. Vahetasin ülirahulikult riideid lootuses, et ehk lähevad vahepeal ära... aga lisandus hoopis veel üks paarike... Jäi meil see logimata, aga meeldejääv käik oli sellegipoolest.
Katse kaks. Siin oli täielik tuulevaikus, päike küttis mõnusalt, ühtegi mugu ei näinud ning jää kandis. Tea kas nii ideaalsetes tingimustes veel õnnestub seda aaret otsida, sest täna me jällegi ei leidnud. Nulli sain seekord küll täpsemalt paika kui eelmisel korra ja ilmaolud soosisid ka otsimist sealt kust eelmisel korral ei õnnestunud vaadata aga äkki ikkagi peab siis suvel uuesti proovima. Kui üks meist poleks kibelenud edasi liikuma siis minu poolest oleks võinud kas või õhtuni siin passida. :)
Järvel oli juba täitsa korralik kaan peal, aga igaks juhuks kaldast kaugemale katsetama ei läinud. Siia peab suvel kindlasti uuesti tagasi tulema, et järve mõnusid nautida. Nimed õnnestus ka logiraamatusse kirja panna. Tänan.
Eks see oli kohe teada et põhirajale lisaks tuleb ka kõrvalnoppeid. Nüüd vaatasingi siis kaarti et kui kaugele läände ma kaldun. Korraks oli isegi kahtlus et jätta see mõneks teiseks korraks, aga tagant järgi tarkusena õnnex siiski valisin ka siia tulla. Mõõda laudteed otse treppi ja oppaa milline vaade. Mis sellest et olin vaid loetud minutid tagasi ujumas käinud, siinse maalilise vaatega olin koheselt müüdud. Lisaks oli atribuutides kirjas et võib nõuda vees sumpamist ja täpselt seda ma ka plaanisin teha. Esiteks vaatasin kohalikku kraadiklaasi mis näitas 14 täp täpp täpp midagi kraadi. Viskasin siis enda kraadiklaasi ka vette ja koorisin riided seljast. No ma ütlesin kohe et vesi on palju soojem. Tervelt 16,3c. Eelmist rabajärve ma ei kraadinud, aga tundusid mõlemad sama soojad olevat. Boonuseks aga liivapõhi, sild ja kõige suuremaks imestuseks isegi riietuskabiin siin keset metsa? Nautisin sillal veel päikest, teed ja küpsiseid. Kui keha oli kuivanud siis riidesse ja jätkasin matka. Taas üks nendest imelistest kohtadest kuhu ilma geopeituseta poleks arvatavasti sattunud. Aitähhid ;)
Kuues. Esimene seeriaväline. Eile sai ka siia kiigatud aga tundus lausa seltskond ees olevat, seega jätkasime oma matka. Täna oli keegi fätiga ees aga sättis end kohe minekule, kui me lähenesime. Ujusime, otsisime, siis jälle ujusime, otsisime. Kui neid tegevusi selles järjekorras korduvalt teha, jääb lõpuks ka aare silma. Värske olekuga oli kohe mõnusam edasi astuda.
Kokku läks meil selle raja+ läbimise peale 16km ning 7h 30m. Koos kõrvalepõigetega 5 seeriavälise aarde juurde, Toatse järves ujumise ja privaatmererannas lebotamisega. Igati tore matk oli, aitäh!
Proovisime juba eile õhtul siia otsima tulla, aga mugud hoogsalt ujusid, seega loobusime. Täna üks just lahkus, kui me tulime. Ilm oli palav ja ronisime ise kohe vette ujuma. Ujumise vahele sai logitud ka.
No oli selle aardega ikka tegemist! :D. Ja olime ise ka väga üllatunud, kui leid vastu ootusi lõpuks ära logida õnnestus :). Mõnusalt suurt rahulolu pakkunud järvekas, aitäh Markole ka selle aarde eest.
Selle kauni järve ääres oleme paaril korral juba käinud ja tõdenud, et mugusid liigub siin igal aastaajal palju. Seega otsimine on alati pidanud mahtuma mingisse pisikesse ajaaknasse ühtede mugude lahkumise ja järgmiste saabumiste vahel.
Täna oli järv kindla jääkaane all, seega suplejate saabumist polnud karta. Asusime siis seal ujumissillal ise püherdama. Tegime erinevat akrobaatikat kätele ja kaelale ning kasutasime ka jääkaane võimalusi sillakest igast küljest inspekteerida. Lõpuks välistamismeetodiga jäi praktiliselt üks võimalik koht ja seal see topsike muidugi oli. See oli küll mõnus leid! Jäime veel päris tükiks ajaks sinna istuma ja päikest nautima. Kui metsa vahelt hakkas paistma seltskond noori, kel rätikud ümber kaela, siis korjasime end koomale ja asusime minekule. Ujumine jäi neil jää tõttu tegemata, kuid meil oli jää aarde otsimisel kindlasti abiks.
Aitäh toreda aarde eest!
Siin jäime leiuta. Veetase on enne jäätumist olnud liiga kõrge, seega igalt poolt uurida ei olnud võimalik ning seetõttu jätsime siin asjad katki ja suundusime Nõva LKA rajale tagasi.
Otsustasime rajalt maha keerata ja siin ka ringi uudistada. Null ajas segadusse, seega uurisime nii üht kui teist, lugesime logisid, saime enam-vähem paari ruutmeetri suuruse ala paika ja otsisime. Ei leidnud. Ideed on, aga tundub, et tegemist on taas pigem suve kui talve-aardega. Koht on kena, seega pole kuigi kurb tunne, et tagasi peame tulema. Aitäh sellegipoolest!
Likvideerisin vale konteineri / prügi ja asendasin selle uue ja korrektsega. Aitäh morgotile info eest.
Natuke läks ikka aega enne kui tops silma hakkas. Kättesaamine oli peale seda juba lihtne. Tagasipanemine oli aga omaette teema, nu ei saanud kudagi aru mismoodi see seal kinnituma peaks. Huvitav kas keegi on seal omaalgatuslikult konteinerit vahetanud. Pole veel sellist pudeliversiooni näinud. Tänu sellele ka see mikro suht kiirelt silma jäigi.
Mõistus ei võtnud ja kõht tegi imelikke hääli. Koht oli igatahes kõrvalepõiget väärt. Aitäh!
Liivase ranna-Peraküla õpperaja läbimisel viskasime ka sellele ujumiskohale silma peale ja otsisime aarde üles. Tundub väga mõnus koht kuhu suvel tagasi tulla.
Kohapeal püüdsid lapsed suure ussiga viidikaid. Meid nähes, läksid emale appi mustikaid korjama. Ära minnes tuli suurem seltskond vastu. Aitäh.
Nulli olid mugud vallutanud ja käitumisest oli näha, et nad sealt niipea ära ei lähe. Jätkasin liivaraja matka.
Toatse järve juurde polnud me varem sattunud, oli tõesti ilus koht. Kahjuks ei saanud aru kuhu see null jäi, seega otsisin küllaltki suurelt alalt ja loomulikult ei leidnud. Küll aga sai vaadet nauditud ja Elve püüdis ka ühe lehelinnu pildile. Pidin juba hakkama varemleidnult vihjeid nuruma aga siis saabusid järgmised matkasellid ja pidasin paremaks lahkuda. Kindlasti satume siia veel, eks siis vaatab uuesti.
Ühed tulid, teised läksid. Meie tegime pikema peatuse nii kõhutäitmiseks kui otsimiseks. Vesi peab siin tõesti soe olema: kui veetermomeeter näitas +12, siis Dirhami ilmajaama õhusoojus oli sel hetkel ainult +9. Siin oli õhk muidugi tunduvalt soojem. Leid ise tuli raskelt, aga enne me alla ei andnud, kui logi kirja sai. Aitäh!
Tegin kõrvalepõike Nõva LKA rajalt. Hea koht teha vahepeatus pikniku pidamiseks ja selle kõrvalt logi kirja panna. Vahva peidukas.
ootasime mugude lahkumist ja ei leidnud. Tegime ringi ära ja tulime tagasi. Lõpuks leitud.
14:23. Kõrvalepõige Nõva LKA traililt Toatse järve äärde. Esimese hooga ei jäänud midagi silma. Siis ilmusid välja mugud, kes tulid koolitööna järve sügavust mõõtma. Me nosisime samal ajal järgmised võileivad ära ja lugesime mõned logid, et saada targemaks. Uuel võimalusel teadsin nagu täpselt kus aare asub, sest esimene koht mida kontrollisin, oligi aare. Kena ujumiskoht ja hästi peidetud aare. Suvisel ajal võib otsimine veidi keeruline olla. Aitäh aarde eest!
Tegime siin lõunasöögi pausi. Vahelduva eduga otsisime aaret, lõpuks Karlil see õnnestus.
Mina juba loobusin, asusin hoopis oma munavõileiva kallale. Poleks abiväge tulnud, oleks siin sinine nägu. Aga tänud, koht äge, vajas aaret!
Otsisime, mis me otsisime, kuid esialgu jäi aare meie silmis peitu. Lugesime logisid ja viimased sinised näod just erilist indu ei tõstnud. Õnneks saabus meile abivägi, oli meeldiv kohtumine Riinu ja Vellega. Tänu neile tuli aare peatselt välja ning saime nimed kirja. Aitäh!
Enne seda oli meil just lõunapaus, aga siin läks kohe võmlemiseks. Võimlesid kõik - ka eelmisel nädalal põlveopil käinud ja ka need, kel jalg liigesest välja väänatud - ehk siis täieõigslik invaklubi võimlemispidu. Leitud, logitud. Aitäh peitmast!
Minu vaieldamatu lemmik siin rajal. Korra varem ka sarnast värki näinud. FP. Aitäh!
Tegime väikese eine, aga aare end meile ei ilmutanud.
Selle sarja leid *42
Rohtsalu sai õiges kohas näpud taha.
Nõva LKA rajalt tegime kõrvalepõike ka selle järve äärde. Ühed mugud just lahkusid ja järgmised polnud veel kohale jõudnud. Seega meile anti mõnus aeg seal püherdamiseks ja veest enda peegelduse vahtimiseks. Kahjuks aare jäi seekord märkamata. Kindlasti tuleme veel siiakanti tagasi, sest otsimata aardeid jagub.
Nõva-maratoni marsruudile panin ka siinse täpi sisse. Järve ääres oli suurem seltskond koos: koerad-lapsed, kõik jutud koos grilli ja rohke lärmamisega. Aga nad pakkisid end just kokku ja sain peatselt silda silitama asuda. Aga tulid järgmised, kaks naisterahvast. Kuna mul kohv ja lõunakraam juba välja sätitud, siis nad võtsid teisel pingil kohad sisse. Küsisin, et kas meil sama eesmärk, nad arvasid, et jaa, muidugi. Et nad hiljuti käisid siin ja neile nii meeldis, et nad täna tulid ka siia lõunatama. Nojah, ma viitasin, et mul lõuna pigem vajaduse pärast, aga tegelik eesmärk veidi teine. Nad olid sellest mängust täitsa teadlikud ja üks neist tuli minuga koos poleerima ka. Aga igatahes täna siis mitteleid. Aeg pressis peale ja vesi oli kõrge, ei tahtnud oma telefoni seal silla all leotada ja ainult käega kobamise kaudu midagi sõrme alla ei jäänud. Veetemperatuuri kohta võib öelda, et ilmselt hetkel madal, termostaati nägin küll, aga see on veekogu põhja saadetud. Kuna mõned multikad jäid veel siia piirkonda ootele, siis küllap tulen kunagi uuesti.
Siia järve äärde tuli veel rahvast. Proovisime enne neid oma otsimised ära teha. Ega see pinkide all roomamine poleks väga normaalne nende silmis paistnud. Õnneks hoiab koroonaoht inimesed piisaval kaugusel ja saime rahulikult nimed kirja panna Tänud
Teel siia mõtlesin mõned logid üle vaadata ja kohapeal läks selle tõttu kergelt. Kuigi ikkagi leidsin teistkordsel vaatlusel. Aitäh peitjale!
Multi vahele üks tavaline aare mõjus igati värskendavalt. Kena koht. Tänan.
Seda aaret olen käinud kolm korda otsimas. KOLM KORDA! Jummel küll. Otsisin kõik puud läbi, kõik põõsad läbi, kogu kalda, silla pealt, trepi pealt. Feya oli juba väga väsinud ootamast. Kolmandal korral tuli Even kaasa ja see pole lihtsalt võimalik, et Eveniga koos jääb mingi aare leidmata. Nii ka see kord. Kolm vist on kohtuseadus. Tõttöelda olin sealt kohast, kus aare peidetud oli, ka varem otsinud. Kuid vaatenurga küsimus...
Tänu minu pendeldamisele radade vahel ootasid mind aarde juures juba tuttavad noored matkajad. Õnneks ei olnud neil plaanis seal enam pikemalt peatuda ja olidki juba lahkumas. Teede ristumisel seekord juba muigasime lihtsalt naeratades ja jätkasime omi teid. Leid ei tulnud lihtsalt, sai ikka päris pikalt seal erinevaid elemente poleeritud kuni üks logivihje mind õigemasse kohta suunas, siit edasi läks juba libedalt. Selle järve juures tekkis mul samuti kiusatus vette karata. Oli siin ju selleks ideaalsed tingimused loodud ja külmaravi pidavat ju nii mõnegi tõve eemal hoidma. Aga taaskord kätt vette pistes kadus külmanäpistusega ka isu ära. Pean veel iseloomu kasvatama, aga juba see, et tahe on, on juba pool võitu ja küll ma selle pooltalisupluse ükskord veel ära teen.
Huvitav koht oli, tänud.
Ühtegi ujuvat mugu abiks ei olnud, seega tuli endal hakkama saada. Aitäh aarde eest!
Kahjuks ei saanud aaret otsida kuna mugud olid end silla peale kalastama sättinud.
Igati kena koht.Veetemperatuur näitas 15 kraadi,seega kiire leid möödalennul :) Aitüma
Kohale jõudes keegi ei ujunud. Asusime rahulikult otsima. Siis aga läks kiireks. Matkarajalt kostis hääli ja logi kirjutasime küll viimasel minutil. Poetasime vaikselt topsi peidukasse ja tegime vehkat. Aitäh aarde eest.
Järv on muidugi imeline, koos oma kaanide ja ahvenatega. Vutlar tuli aga pika, pika otsimise peale. Ilma osava tütreta oleks leidmata jäänud. Aga tegelikult, kui õigest kohast vaadata, on ots näha. Leidmise eelis on kogenumatel mängijatel. Tänud Markole.
Üks mugu ujus siin. Tutvustasime geopeitust talle ja näitasime, kus topsik on. Mugu aitas selle kätte saada. Tänud peitjale.
Järve juurde jõudes oli esimene reaktsioon - jess, kedagi pole ujumas, saab rahulikult otsida! Siis aga märkasime pingil riided ning ka naist kaugemal ujumas. Nojah, kaua ta ikka ujub. Ootame. Ei ujunudki kaua, aga selle aja jooksul saime aru, et aarde jaoks oleks hea varbad natuke märjaks teha, kuid kellelgi meist polnud sobivat riietust. Niisiis juhtuski, et tutvustasime mugule geopeitust. Ta oli lahkelt nõus meid aitama ning uuris hiljem täpsemaltki. Muidugi selgus lõpuks, et oleks konteneri ka ise kätte saanud, aga sellised asjad selguvad ikka pärast. Aitäh!
Väga kena väike järveke , kuhu ilma geopeituseta pole seni viitsinud jalutada :) tüüpiline. Vesi oli +22 ja kiire ujumine sai tehtud - kuidas siis muidu. Inimesed jalutasid edasi-tagasi , aga võrreldes tippaegadega oli see sagimine ilmselt oluliselt hõredam. Probleeme ei esinenud, aare sai leitud ja logitud. Aitähh
Mugud õnneks segamas ei olnud ja oli aega rahulikult toimetada. Korra kaalusime kedagi ka ujuma saata aga õnneks seda vaja ei olnud .
Teine katse - olukord hullem kui eile: üks perekond sillakese otsas peesitamas, vahetult meie ees keskealine paar, meie järel jõudis kohale veel üks paarike, siis seltskond 3 x 2, seejärel veel üks paarike ja kõik olid sellise olemisega, et jäävad sinna nii nädalaks või nii, igal juhul lähemateks tundideks pikemalt. Tegime üksteisele suitsukatet, ujusime ja siis ronisime välja, otsisime silmadega ja siis nautisime ilusat ilma ja fantastilisi vaateid :) suplejatega. Ühel ilusal hetkel sai konteinerile ka küüned taha ja mõni aeg hiljem ka tagasi. Ja siis saabus see hetk, mis kinnitas Murphy seaduse universaalsust ja igikestvust: minut pärast konteineri tagasipanekut hakkasid kõik oma asju kokku korjama ja viie minuti pärast oli plats mugudest tühi - otsi terviseks, aga meil oli ju juba leitud :(. PS! Vesi oli soe nagu vannivesi!!
Jätkame õpperajal ning nopime muid aardeid ka. Teistel oli leitud, meil leidmata, kuid ujuda tahtsid kõik. Sellist vedamist nagu meil oli, tuleb harva ette. Ühed ujujad lasid meie lähenedes kähku jalga ning teised polnud veel saabunud. Ujumisriiete puudumine polnud ka takistuseks ning vette me sulpsasime. Veidi kobamist ja käes ta oligi. Nudecachingut polegi ma vist veel harrastanud, nüüd on see ka tehtud :D
Järgmisel päeval Mustjärve aaret leides tulime siia uuesti suplema, nüüd siis juba siivsalt. Lugesime kokku 18 inimest, kes rõõmsalt vees hullasid. Tore järveke, aitäh juhatamast!
Ülimalt rahvarohke paik, meie kannatus sai enne otsa kui lõppes suplejate voorimine.
ei leidnud. Vesi oli 23C, Käisin ujumas. Siis tulid mugud ja tahtsid ka ujuda, samamoodi. Vaatasid siis mujale kui ma välja ronisin. Korra mõtlesime veel hiljem tagasi sõita kuid päev oli väsitav ja homseks uued plaanid. Super koht!
No siin läks pikemalt. Piilutud ja kobatud ja mida iganes..... tühi töö. Ja siis järsku käsi kohta ja aare peos. Tänud. Kraadiklaas näitas 18 kraadi.
Veeresin üksrattal kohale. Paraku olid nullis mugud, eks siis lugesin kõrvaloleval infotahvlil oleva jutu läbi. õnneks nad lahkusid ja sain tegutsema hakata. Omajagu läks aega selle otsimisega, aga lõpuks sain siiski oma nime kirja panna logiraamatusse. Aitäh peitjale.
Ilus ilm ahvatles õue, pakkisime rattad kaasa ja otsustasime siinses mõnusas metsas aega veeta. Värskelt avaldunud naaberaare jäi oma järjekorda ootama, sest võtsime esimesena suuna hoopis järvele. Imetore perekond oli endiselt pikniku pidamas, aga vastutulnud geosõpradelt saadud info, et nad on juba geopeitusega nende pika otsimisprotssessi ajal kurssi viidud, julgustas meid lähemale astuma. Meie geokass köitis sealviibiva lapse tähelepanu ja nii ajasime kõigepealt toreda mudilase ja tema vanematega niisama juttu.
Taavi kaardistas järve võimalikud kalastamisvõimalused, aga ei jäänud siiski praegu õngitsema. Kui oma teise siinviibimise eesmärgi paljastasime, kuulsime, et eelmised olid siin väga kaua, kust lõpuks miskit leiti, oli neil tähelepanuta jäänud, seega meid aidata ei oska, kuid saime siiski toetava noogutuse, et kuskilt sealt, kust me esimesena otsisime, eelmised vist otsitava leidsid.
Meil vedas, järve ääres viibisime küll paarkümmend minutid, kuid aardele kulus sellest vaid paar.
Ilus koht ja meil oli tore. Aitäh peitjale!
Nullis ootas meid imetore noor perekond, kelle rahulikku idülli me rikkuma läksime. Piinlikult kaua otsisime seda. Mingi hetk juba tundus, et otsimine kestab nii pikalt, et mingi hetk tuuakse meie juurde pruun vaatamisväärsuse silt tekstiga, et siin otsivad juba XX aastat kaks geopeiturit aaret.
Läksime nulli ja seal oli perekond. Rääkisime neile, et tulime orienteeriumismängu otsima ning nad oli väga sõbralikud ja huvitatud, mida küll siit leida võib. Vist üle 30 minuti läks ja üks suunav vihje, kuni aarde kätte saime. Hästi peidetud ja ilus koht.
Tööpäeva õhtune väljasõit. Kuna plaan oli telkima jääda ja alles hommikul linnakärasse tagasi sukelduda, siis parkisin auto Uuejõe puhkekohta ja alustasin sealt oma mõnusat jalutuskäiku. See aare leitud õpperaja läbimise käigus. Olen siin korra käinud ja mitteleidnud. Ilus koht ja heameelega tulin tagasi. Täna leidsin suhteliselt kiiresti, ju sai vaatamiseks õige nurk valitud. Tänan peitjat, mõnus koht ja kindlasti ei ole see mul viimane kord siia tulla!
Peale logimist vaatasime konna ja kaani ming mõni alustas ujumishooaega. Vee termomeeter näitas 13 kraadi.
Tuleb välja, et koht pole populaarne mitte ainult suvistel nädalavahetustel, vaid vähegi kenama ilmaga ka lausa kevade algul. Isegi karanatiiniperioodil. Aga võibolla justnimelt tänu 2+2 reeglile hakkas nullis viibiv paarike minema sättima, kui nad nägid, et ma eemale infotahvlit lugema jäin ja mitte raja loogilise lõpuni ei liikunud. Igatahes mõne minuti pärast möödusid nad minust 2 meetri kauguselt ning vahetasime vaikides eht-eestlasliku heakskiitva-tervitus-peanoogutuse :o)
Sain tegutseda vast viis minutit, esialgu aaret leidmata, kui kuklasilm registreeris uued tulijad. Käitusin sama viisakalt nagu inimesed enne mind, läksin eemale ja lasin lastega pere omaette sillale. Vahepeal käisin Liivanina peal ära ja pärast õnnestus ka Toatse järve juures tops rahus üles leida. Ilus koht, aitäh näitamast!
Mul on ikka väga hea meel, et avastasin enda jaoks geopeituse. Ilma selleta poleks ilmselt mitte kunagi nii ilusatesse kohtadesse sattunud. Asjale andis muidugi suure plussi ka tuule vaikne ja päikseline ilm. Koht ise oli maagiline, alguses sai kohta nauditud ja pärast aardet otsima asutud. Sellega läks ikka aega kui koht tuvastatud sai ja siis enam mitte niikaua kuni nimi ka kirja läks, suured tänud siia juhatamast :)
Huvitaval kombel siia järve äärde me varem sattunud ei olnudki. Aga no, eks Eestimaa ole järvi ja järvekesi üsna pungil täis, seetõttu vabandatav. Väga kena pisike järv, kindlasti tasub ujumiskohana meelde jätta.
Jalutades sündmuspaiga poole sai mõnele logile pilk peale visatud ning selgus, et paraja vimkaga tundub see olevat. Kohale jõudnud, tõdesime isegi, et jah, ei paista teist ju kuskilt (kuigi väidetavalt kuskilt ühest kindlast kohast peaks justkui nägema). Mis siis ikka! Termomeeter näitas, et veetemperatuur on 7 kraadi. Natuke oli vaja pingutada ja käes ta oligi. Päris kavalalt pandud, tõespoolest! Leitud siiski sai ja nimed kirjas. Täname aarde eest!
Ei leidnud. Õigemini leidsin aga logida ei saanud sest rahvamatk kestis endiselt.
Ei olnudki siin järvede juures varem käinud. Jälle üks koht kirjas. Aardega läks natuke aega aga leitud sai. Aitäh.
Koht, kus aare end peaidab, oli üheselt selge. Küsimus jäi vaid, et kus täpselt ja kuidas, arvestades olemasolevat olukorda, õnnestuks võimalikult kuivalt see üles leida. Mina lähenesin mööda tehnilisi lahendusi, Martti mööda füüsilisi ja õnne saabus tema õuele kiiremini. Aitäh!
Veetermomeeter andis infot, et sooja on kuus kraadi. Ei saa öelda, et selle infoga midagi tarka peale hakata oleks. Ujuma nii ehk naa polnud plaanis minna. Kiikasin nagu oskasin kõik lihtsamad kohad läbi, kuid ei silmanud midagi. H oli targem ja kasutas abivahendit, ning hetke pärast saingi elegantselt taskust pastaka välja kookida ja nime logiraamatusse kraapida. Kniks aarde eest!
Auto jäi parklasse ning sealt siis sammusime u 600 m aardeni. Kohapeal püüdsin meenutada, millal ma viimati siin käisin.. ilmselt ikkagi u 3-4 aastat tagasi. Koht oli igati ilus ning ega see aare ka näppu jääda ei tahtnud. Lugesin veidi logisid ning asusin taas erinevaid paiku läbi otsima. Õnneks viis see tegevus sihile. Auto poole tagasi minnes, keerasime vahepeal paremale, et ka Mustjärve ääres ära käia. Aitüma!
No siin läks aega ikka omajagu. Positiivne oli see, et kõrge kummik oli jalas ja ülejäänud riirded olid nagunii suht märjad, seega seal märjal ja libedal platvormil püherdamine olemist väga kehvemaks ei teinud. Aga jah, kokkuvõttes, ega palju ei puudunud, et sealt sinise näoga oleks lahkunud, aga leitud ta sai. Tänud aarde eest!
Viimati käisin siin järve ääres mõned aastad tagasi kui sai sõidetud ratastega Dirhamist - Aegviitu mööda RMK matkateed. Seekord kerge matk jalgsi juba tuttavasse kohta.
Pühapäeva hommik, aknast õue piiludes ei tundu just olevat mingi hüper-super ilus ilm aga tänaseks on ju metsas kondamise plaanid tehtud ometi. Valikus on kas matkarada või seenele minek - kumbki ei ahvatle piisavalt, nii tekibki kiirelt ka kolmas valik - geotama. Parajal lähedale on tekkinud paar rohelist täppi, mis natuke kustutaksid matkamise nälga ja annaksid võimaluse päev õues veeta. Mõeldud-tehtud, pannkoogid söödud, kohvid-võileivad autosse pakitud ja teekond aareteni võib alata. Kohale jõudes tervitab meid ootamatult ilus ilm. Päike piilub puudevahelt ja kuldab kogu ümbruse mõnusa värvidemänguga üle. Pead tõdema, et plaan on igati õnnestunud. Aardeleid ise käib kiirelt ja lihtsalt. Nimed kirja ja järgmise järve äärde :)
Tegime väikese matka Toatse ja Mustjärve äärde. Tagasiteel korjasime jõhvikaid. Aitäh kutsumast!
Ilm oli ilus ja nii luusisime mitme aarde järele. Siin selle juures oli meil aga vaja vihjet varemleidnult, aitäh!
Töönädala lõppu üks tore väljasõit. Ilm ilus ja plaan Hennyga 4 aaret matkata. Liivanina - Peraküla koolitee - Mustjärv - Toatse järv. Koha jätame meelde ja tahame tagasi tulla. Aaret ei leidnud, kiskus juba hämaraks ka ja üleliia otsimisega ei tegelenud. Ütlemata mõnus õhtupoolik , Henny nautis üle 2 tunni piiranguteta liikumist, mmm ...lõhnad. Aitäh!
Paras pähkel oli, aga lõpuks riburadapidi ikka leidsime. Aitäh!
Siin läks ikka täitsa mõnuga aega. Seekord vedas minul, leidsin esimesena ja siis nautisin vaatepilti, kuidas teised otsivad.
Teel Hiiumaa praamile otsisime veel sellegi aarde viimasena. Kõik kolm matka läksid järjest lühemaks, aga olid kõik just täpselt piisavad. Parkla juures oli üks lühemaid laudteid, mida nähtud :-D Aarde juures ei olnud samuti veel isu ujuma minna, sest lohesurfata oli plaan alles homme Hiiumaal. Otsisime aaret nii kuivalt maalt kui peaaegu vee seest, maa alt ja maa pealt. Ei ilmutanud see end mitte ühestki neist. Lõpuks saime suunava hoobi, mille peale selgus, et aare on ju selge silmaga nähtav. Lihtsalt ei vaadanud sellest ühestainsast, viimasest, küllap kõige ebamugavamast paigast. Minu hinnangul on raskused kenasti paigas, nii nähtav kui kättesaadav igavesti kenasti.
Palavama ilmaga tuleks siia hea meelega ujuma. Mõnus koht, Marko kohe oskab valida. Kohti tema kodumaakonnas õnneks veel jagub, kuhu meid edaspidigi kutsuda. Täname nende võimaluste eest! Aare kuiv ja korras.
Mõnus jalutamine Toatse järve äärde. Päike paistis ja jopes leitud, nõnda kaaslased arvasid. Tänud peitjale.
On mõnus kohake,tasus ikka silitamist ikka igalt poolt.Aitäh!
Milline imeline koht! Saime seda kaua imetleda ja nautida! Lõpuks õnnestus see koht ka ära imetleda, kuhu logi lisada sai. Aitäh!
Ilm oli lõpuks muutunud sõbralikumaks. Väheke visati meile juba päikesekulda ja soojust. See teine tundus eriti mõnus. Nii saime päeva lõpuks ka ühe mõnusa sügisese matka päikesest ülekullatud metsaradadel. Esimeseks aardeks Toatse järv ja edasi Mustjärv. See siinne on imekena koht. Olen korra varem siia sattunud. Isegi aarde peitmise mõtetega. Aga mulle tundus, et peita võiks keegi teine :) Nüüd ongi see sündinud. Tänud peitjale!
Oi, kui raskelt see tuli. Oi oi, oi oi. Ei mäletagi, mis aare ammu juba nii raskelt on tulnud. Korduvalt juba loobumismõtted, siis poleerid samad puud ja põõsad ja pingikesed veel millimeetri haaval üle. Ja kui näppu jäi, siis oli ka endale üllatus, et kas tõesti?! Kvaliteetaare kodumaakonnas, super! See kohe paneb tahtma ühte korralikku vänta peitma vastu :D õnneks mõtteid mitu ja ehk saab juba peitjale nädala paari jooksul tagasi teha. Kiidan.
Peale logimist oli Peeter meist kõige puhtam ;)
Täname, kaval värk!
Imekaunis koht ja sel hetkel õnneks ka mugutühi - sai rahulikult otsida. Peale otsimise lõppu sai õnneks kohe ka ujuma minna. Kraadiklaas näitas veetemperatuuriks toredad +17 kraadi. Selle aarde juures tõstaks midagi, aga ei teagi kas peiduka või maastiku raskusastet :) TFTC!
Hommikul Lepaugust viimaste lahkujatena tehti meile veel ettepanek laagrinaabrite kuivanud akuga bussi käima lükata. Tulemus oli sama nagu filmis "Malev", meie ähkisime, vaikne buss aga ikka ei käivitunud.
Suundusime tegevusele, mida arvasime paremini oskavat. Siin juba tundus, et ega ikka oska küll. Läks ikka üksjagu aega, abistavaid logisid ka polnud. Kõik oli ilus - tee järveni, järvi ise ja lõpuks leitud logiraamat.
Taaskord tänud nende varjatud pärlite tutvustamise eest.
Maailmakoristuse aftekas läks veidi pikaks. Nii juhtuski, et olime hommikul Piia Peetriga viimased, kes lõkkeplatsilt minema said. Kuna mõned aarded olid meil mõlemal leidmata, siis ühendasime jõud. Magustoiduks hommikukohvi kõrvale avaldus veel uus aare. Võttis ikka jupp aega, enne kui Peeter topsile küüned taha sai. Keeraks raskusastmetele pool palli juurde. Ega see asi seal nüüd nii lihtsalt ka ei käi.