Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
RMK matkateed on mõnusad rajad nii lühemaks kui pikemaks jalutuskäiguks.
EV100 kingitusena on matkateedel kaardistatud 100 huviväärset ja olulist sündmust, mis 100 aasta jooksul neis paigus aset leidnud on.
Ukuaru – 83.lugu sarjast 100 lugu matkateelt
1973. aastal jõudis ekraanile Leida Laiuse film „Ukuaru“, mille võttepaigad asusid Lõuna-Kõrvemaal.
Eesti filmiklassikasse kuuluvat linateost tutvustav infotahvel on paigutatud ühe kauni paiga lähedusse.
Ürglooduse objekt: Aegviidu siniallikad
Ooside vahel väikeses rabas on allikajärvik, kus leidub üle 20 allikalehtri läbimõõduga 1-6 m ja sügavusega 1-4 m. Järve kaldad on kohati õõtsikulised, kus leidub peaaegu kinnikasvanud allikaid. Mõnes allikalehtris on vesi rohekas-sinine, mõnes näeme kõdunenud puutüvesid, milledel allikalupja. Allikate suurim toodang on ligi 100 l/s, väikseim 10 l/s. Väga ürgse loodusega allikaala. Järvest voolab välja oja, mis suubub Jänijõkke. (Keskonnaagentuur: infoleht.keskkonnainfo.ee)
Tee väike kõrvalepõige matkateelt, imetle allikaid, seejärel astu korraks laudteelt kõrvale ja leia aare.
(Koordinaat määratud telefoniga, sentimeetritäpsusele ilmselt ei pretendeeri, vihje peaks vajadusel aitama;))
Pliiats kaasa!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: ilus_vaade (10), soovitan (5), lühem_matk (3), vaatamisväärsus (3), matkarada (2), pliiats_kaasa (1), lumega_leitav (1), lahe_teostus (1), rmk_matkateed (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8E415
Logiteadete statistika: 88 (98,9%) 1 4 3 0 0 0 Kokku: 96
Tegime koeraga hommikuse jalutuskäigu. Puuke korjasin endalt 3tk (kui tavaliselt on puugid musta värvi, siis seal olid nagu pruunikad). Kena koht, tänud!
Hotendottide ja võsainimeste maa. Kaardi peal olevad teed näitavad kohti, kust kunagi keegi on ehk läbi kõndinud. Võpsik, Parmud, Sääsed. Kui astud sammu kõrvale varitseb kuri ja kole eravalduse silt. Lööd ühe kintsu vastu surnuks, on kohe kolm uut asemel. Juba kant, kuhu kultuurne inimene läheb kohaliku teejuhiga, põgenemise vältimiseks aheldatud vöörihma külge. Kuus tugevat meest peavad teed matšeetedega puhtaks raiuma, Arvestada tuleb sellega, et kohalikud parmud on mõõkhambulised. Ja härrased ministeeriumist peaksid siia saatma kaardistamisüksuse. Üks vanakuradist hüljatud kolgas, kus ei kohta vaimuvalgust ega tsivilisatsiooni algust. Aare kenasti korras ja võib siin oodata kuni ürgaja alguseni.
Oli siin alles keerutamist, kuigi vihjele vastav koht sai kiirelt tuvastatud, siis miskipärast kimbutas geopimedus. Lõpuks sai tuttav konteiner siiski leitud. Koht ise väga äge, aitäh peitjale!
Oli väga mõnus kevadine jalutuskäik siin Kõrvemaa oosidel ehk vallseljakutel. Siinseid maastikke kaardipildis jälgides tekib ettekujutus jäätunnelitest ja -pragudest, kus voolanud liustikujõed setitasid liiva ja kruusa, millest hiljem, jää taandudes jäid pikad ja kitsad vallseljakud.
Aitäh siia kutsumast!
Päeva lõpetuseks otsustasime ka allikad üle vaadata, kuigi jalad olid juba matkamisest väsinud. Oli väga äge koht ja aare, suur tänu siia juhatamast!
Kuna ennelõunane suuskadega sõit Jänedale läks ajaliselt pikemaks, kui algul arvasin, siis kimasime poistega Nelijärvele tagasi lõunatama. Peale lõunat oli lastel omad toimetamised, seega otsustasin veel ühe suusatiiru teha ja siia aarde juurde tulla. Mõtlesin, et tulen mööda matkateed, on teine natuke lühem maa, aga otsus oli halb. Peale paarisadat meetrit tuli suusad alt võtta, kuna lumi oli täiesti ära sulanud. Kohapeal muidugi marssisin esimese hooga ikka päris mitu sada meetrit aardest mööda. Lõpuks, kui seda märkasin, viskasin suusad maha ja läksin tagasi. Õnneks oli vihje piisav ja aare ilmutas end kiirelt. Logi kirjas võis tagasitee alata. Nüüd läksin pikemat rada pidi ja sain ka suusatamist nautida. Suured tänud aarde eest. Muide allikavesi oli väga külm ja kosutav.
Aitäh kohta tutvustamast, ilus ja rahulik paik. Teel Aegviidust Lehtsesse.
Geopeituse eesmärkidel saabusin Nelijärvel algavale tiimi üritusele mõned tunnid varem ja plaan oli võimalikult palju jalutuskäigu raadiuses olevaid punkte enne algust ära korjata. See punkt sai oma kauguse tõttu valitud esimeseks. Lähenedes tuli poole tee peal tõdeda, et rada läheb, jäljed lähevad, aga silda üle jõe enam ei lähe. Pidin juba ringi minema, kui sähvatas, et jäljed läksid, aga tagasi ei tulnud. Jeesust ma ei usu, seega torkasin nina maha ja hakkasin jäljekoeraks. Paar tiiru ümber enda ja jäljed käes. Pilku tõstes sai ka selgeks suund - looduse loodud sillakesed. Kui sai jäljemeister üle, saab ka jäljeajaja, ja saigi. Lõpus kohmitsesin ja tiirutasin ikka omajagu, enne kui endale restardi tegin, nulli astusin ja nime kirja panin. Aitäh peitjale!
Tänase geopäeva esimene aare. Ilm oli fantastiline. Päike säras täiega. Vaatlesin siinseid kauneid läbipaistva veega allikaid jupp aega. siis järgnes aardeotsing. No kohe lihtsalt ei tulnud leid. kuid lõpuks suutsin aarde siiski avastada. FP ka siinsete allikate näitamise eest.
Täna külaskäigul Jänedale võtsime ette ka väikese matka. Tänud peitjale
Oli tõesti kena järv lähedal. Meenutas Äntu järvesid oma läbipaistvusega. Aitäh!
Meie Jäneda-Nikerjärve esimene peatuskoht ja esimene aare. Tegime lõunapausi ja nautisime vaadet. Väga huvitavad ja kaunid allikad!
Kui olime Tuulesellide aarde juurest lahkunud, siis mõtlesime, et kas suunduda nüüd auto poole või käia ikka selle aarde juures ka ära. Kuna valget aega veel jagus, siis otsustasime ära käia. Ootamatult vaatas järsku vastu ühe masina ette sõidetud rada, mis oli kohati küll pehme, aga juhatas selle eest kenasti kohale. Nullis tuvastasime aarde ruttu, aga kätte saamiseks pidime taskunuga haamrina kasutama, et konteineri külge jäätunud nael välja lüüa. Hiljem läks see vähe libedamalt oma koha peale tagasi. Aitäh kutsumast!
Kui olime Tuulesellide karbi ära signeerinud, mõtlesime, kas tasub ka viimast sellekandi karpi võtma minna. Kuna päevavalgust veel oli ja rada paistis täitsa kõnnitav olevat, siis tulime vaatama. Mingi osa teest oli miskine lumesõiduk just enne meid läbinud ja jätnud raja pehme lumega kaetuks, mistõttu võttis see sumpamine kohati päris võhmale. Õnneks nullis kaua ei pidanud aega veetma, tops jäi ruttu silma. Pidime natuke taskunuga haamrina kasutama, et logirullile ligi pääseda, oli kinnitus natuke jääd saanud. Muidu täitsa vinks-vonks, aitäh!
Ei pannud end kirja aga nägin kuhu on peidetud. Õhtul vaatasin kodus pigem "Ukuaru" filmi.
Peale vanakeste (3M ja Tuulesellid) korduvkülastamist jalutasime mööda matkateed selle aardeni. Rajal polnud ühtegi inimest, kuid allikate juurest kuulsime hääli. Läksime asja uurima ja selgus, et üks isa koos väikelapsega nosivad mätaste vahel jõhvikaid. Meie vaatlesime pikalt neid müstilisi siniseid allikaid. Jalutasime natuke mööda veesilma serva kulgevat rada kaugemale ja siis tagasi läbi metsa aarde poole. Mugud asutasid ka ennast minekule ja saime aarde kiiret leitud. Logimiseks eemaldusime taas natuke metsa. Ja pärast läksime veel kord allikate äärde, sest need olid kuidagi eriti salapärased. Aitäh, väga tore koht!
Seda sai ikka otsitud.Allikad vaatasime vahepeal üle aga aare jäi ikka märkamatuks.Lõpuks siiski märkasin kuugi ta oli mul päris nina all olnud sai algul ikka mööda vaadatud.Ja vudinal jõudsime ringiga rongi peale,ei julgend karmi kirjaga keelumärgi alt läbi minna,kuigi suur tee paistis kätte.Tundub et eraomanik on isegi matkarajale oma pinke paigutanud,kus siis võõrad istuda ei tohi rääkimata erasillast mida võib küll kasutada aga teisele kaldale minna ei tohi.Tänud aarde eest, huvitavasse kohta juhatamast.
Tänud Kallole info eest, et logiraamat hakkab täis saama. Koduteel põikasime läbi ja panime uue logiraamatu.
Oma tänase tee kodust Põltsamaale käänasime läbi siitkaudu. Kuigi ilm oli vähe vihmane, siis õige riietusega polnud häda kedagist. Tegime selle pisikese matka siia ajaloolisesse paika ning muidugi vaatasime ka allikad üle. Selliseid sügava kraatriga selgeveelisi allikaid oleme ennegi kohanud. Tõtt-öelda, ei kutsunud ujuma. Seega, Tarmo, respekt! Logiraamatus on veel ruumi kolmele nimele, siis on täis. Täname peitjat siia kutsumast!
Ja nii ma muudkui looklesin Äntust kodu poole olles igasugusest vaba ja uneajabuffrist täiega yle s6itnud. Aga mis sa teed kui keegi on aardeid igale poole kodutee k6rvale pudistanud :D Esimese lähenemistee peal oli kuri silt ees ja lisaks mitu koera tervitasid juba kaugelt. Tegin siis kiired korrektuurid ja 300m sai sujuvalt 1km matkaks. Ohh sellist maastikku ei osanudki kohe ees oodata täitsa m6nus kuppelrada ;) Lisaks olid väga lahedad silmapaare meenutavad helkurid kogu raja vältel. Nulli j6udes hakkas aga ikka korralik geopimedus pihta. Vaatasin siit ja sealt ja ragistasin siin v6ssis ja seal. Silmitsesin seda metsaveetud redelit ja m6tisklesin et kas ka see on aardega seotud :D Ikka päris pikalt sai seal tiirutatud kuni l6puks otsustasin vaadata et mis siin ymbruses veel huvitavat on. Ossa kui lahedad siniallikad. Kuna päev oli vahepeal ka uude numbrisse tiksunud ja tänane sulps veel tegemata siis otsustasin siinse vee ära testida. Mmm kui m6nus ja karge. V6ttis kohe pildi ja m6tte selgemaks. Jalutasin uuesti nulli kohale ja nyyd oli 5 sec leid hehehe. Ju siis oli seda värskendust vaja. Silmaklappidega otsides oleks vaatamisväärsus sootuks nägemata jäänud. Kohalolu ja rahu. Tänud peitjale
Matkateel matkamise I päev. Kodutöö oli seekord tegemata, nii olid kõik tee peal näppu jäänud aarded meeldiv üllatus. Nii ka siin. Aitäh.
Matk algas 700 m aardest lõuna pool. Otsetee üle silla oli eramaalaste valduses. Kena teekond piki harja, mõlemal pool sügavad orud. Kohapeal oli kena allikajärv. Leid kiire, aare korras. Tänud kutsumast.
Mõnus kevadine jalutuskäik metsas. Maskeering oli päris hea, kuid seekord jäi kohe silma.
Auto jäi kuhugile tee äärde. Aarded veidi eemal einestas perekond. Õnneks piisaval kaugusel. Tänud
Matkatee: sild aarde juurest jalutasin siia. Kohati oli tee jäälumeseguga kaetud, kohati sai matkateel juba täitsa lumevabalt astuda. Jutu peatuses kuulasin lõigukese Ukuaru loost ja sain end vastavalt aarde nimetusele õigele lainele häälestatud. Aaret sain isegi tsipa otsida, kuna vaatasin temast esiti mööda. Logima hakates võtsin tavapärase kükitava asendi, et paberit põlvele toetada aga just siis taipasin, et enne minust möödunud kaks ratturit olid siinsamas. Tõusin kohe püsti, et neil mu tegevusest valet muljet ei tekiks. Seejärel läksin ka ise allika juurde. Olen siin varasemalt koos töökaaslastega käinud. Ratturid jätsid mu peagi üksi. Päike ajas end pilve tagant välja. Võtsin aja maha, et olla hetkes ja mõtiskleda Ukuarust. Mõnus oli taas siia sattuda. Aitäh!
Sobiva lähenemistee leidmisega oli omajagu tegemist, esimesed paar katset lõppesid kurjade eravalduse siltidega. õnneks kolmas variant sobis ilusti. Teerada oli veel üsna lumine, eks kinni tallatud lumi metsa all sulabki kauem muidugi. Mõnus jalutuskäik igatahes. Aitäh peitjale.
Väga põnev matk, allikad on ikka uskumatult ilusad.
Esialgses plaanis seda aaret polnudki aga eelmise aarde juures kaardilt uut suunda otsides avastasin, et Ukuaru on täitsa mõistlikus kauguses ja nii ma Oliveri siia vedasingi. Kõigepealt logisime aarde ära ja siis uudistasime allikaid ja kena peatuskohta. Mina tänan. Siit võtsime suuna Piibe maanteele ja mööda kergliiklusteed vurasime tagasi Aegviitu, et enne rongile minekut veel Piibe kohvikus keha kinnitada ja end soojendada peale 13,7 km ringi.
Peale koolituspäeva Jänedal jalutasin mööda kottpimedat matkateed aardeni ja pärast väikese ringiga tagasi Jänedale. Kokku 7 km. Allikate juurde minev laudtee just aarde juurest oli suletud kollase RMK lindiga. Huvitav, miks ja kauaks? Tean nüüd täpselt, mida tunnevad lapsed, kui neile öelda, et niimoodi teha ei tohi või sinna minna ei tohi. Aga põnev on ju! Miks ei tohi? Lähen uurin järgi! Nii ma tegingi ja peale selgete allikate ei tuvastanud ma midagi, miks ei võinud sinna minna?! :) Aitäh aarde peitjale!
Meelitasin lapse matkama. Ilm oli küll vihmane aga saime siiski Jänedalt Aegviitu matatee käidud. Siin oli väga armas kohake ja allikad. Kujutasime ette, et sealt august kerkib kohe vetevaim välja. Tänud nõidusliku kohta eest.
Ammu olen tahtnud siia tulla. Ka siis kui 100 päeva jutti otsisime. Nüüd siis lõpuks sõberitega koos õnneks õnnestus. Imeline allikas, tõeline vaatamisväärsus! Aarde all vedeles märg mängujuhend, mille Karl päikse ja tuule käes ära kuivatas kuni me vaadet nautisime. Nüüd on aare kuiv ja korras ja komplektne. Suur aitäh Merlele siia kutsumast! Saime Ukuaru koha pealtki targemaks. Soovitan ja kiidan.
Läbivettinud juhend oli spoilerina aarde kõrval maas. Kuivatasime ilusa allika kõrval selle ära.
Valisime selle lähima parkimiskoha muidugi. Ja väga ilus koht, kuigi ma olen siin kõvasti ringi hulkunud, pole ma siia kunagi sattunud. Aitäh!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Remont tehtud, aare korras.
Nautisime ilusat ilma, vaatasime allikaid ning puurisime ja lihvisime ka natuke, kõveraks ja küljest ära väänatud detailid uuendatud.
Külastage allikaid, aare taas kättesaadav.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Tänud Svenile teatamast! Läks remonti, et järgmised ei peaks skoori nimel piinlema ja naelu kõverdama.
Lauri tegeles aardega ja mina ohkisin kõrvalt, kui tundus sobiv hetk olema. Lisaks tüütasin ühte fotograaf-mugu, kellelt küsisin, ega tal ei juhtu näpitsaid olema - ei olnud. Ja peitjale kirjutasin ka ning informeerisin meie tohutust vaevast (jätsin täpsustamata, et Lauri vaevast) aardekonteineri kättesaamisel kestast.
Kena kohakene. Selle eest tänud :)
Väga vahva koht, kuhu ilma GP'ta kindlasti ei oleks sattunud. Suur täna juhatamast. Tulevastele otsijatele olgu öeldud, et ilma näpitsateta on logimiseni jõudmine väga keeruline. Meie kaasavõetud kaks kätt said küll lõpuks topsi lahti aga sääraseid piinasid ei soovi rohkem kellelegi.
Imeline veekogu. Aardekirst 10/10 punkti. Sulandub loodusega! :)
Ei olnud küll plaanis geopeituda aga nii heast ettepanekust Kleone ja Henriko poolt, ei tahtnud kah ära ütelda. Liiatigi teada, et koht ilus.
Mulle meeldis ka teostus, lihtne ja küll enne nähtud, kuid ise tehtud looduslik, mitte 3D ja see on minu silmis tiitleid väärt, tänud kutsumast!
Auto parkisime turvaliselt maantee äärde, ühe sillakese lähistele. Edasi väike jalutuskäik. Otsisime aarde üles ja peale seda käisime allikaid imetlemas. Aitäh.
Puhkekeskuse parklasse jäi auto ja matkamine võis alata Purgatse järve juurest allikateni. Tegime esimesed jäljed lumele kohalikul matkarajal. Laudteele jõudnuna kiirustasime allikaid vaatama, väga põnev seni külastamata kohakene. Tänud siia kutsumast.
Alustasime matka Nelijärve puhkekompleksi juurest. Oli mõnus kulgemine väikse lumekirmega metsas. Ei suutnud me matka enda jaoks põnevamaks muuta ei ühegi mülkaga, ületamata kraaviga ega muu takistusega. Krista navigeeris meid lihtsalt ja mugavalt allikateni välja. Merle, hästi vahva koha oled leidnud. Seni veel avastamata paik. Tänud!
Mõnus väike jalutuskäik, koht on tõesti vaatamist väärt. Tänud aarde eest!
Imeilus! Ikka ja jälle tänu geopeitusele täienevad mu teadmised kodumaa tundmise osas. Ning geoloogia; allikalehtri tekitab lõhe aluskivimis (meil siis paes), millest algav veetõus toob endaga ülespoole kaasa ka muidu põhja ladestuva sette. Nõnda need põnevad järsunõlvalised ja sügavad augud tekkivad. Varem või hiljem saab setet siiski ilmselt rohkem, kui tõusev vesi endaga kaasa viia jaksab.
Kristel sai vahepealse põike tulemusena 3 vanakest aaret, edasi matkasime siia. Olen küll korduvalt Nelijärvelt jalgsi Jänedale ja tagasi matkanud, kuid miskipärast pole siia allikate lähedale sattunud. Igatahes tasus tulla, aitäh peitjale!
See oli tegelikult päeva teine eesmärk. Otsimisega kaua ei läinud. Suht kiirelt leitav. Koht meenutas natuke Äntut. Mulle väga meeldis. :)
Tänud peitjale!
Teadlikult ei lisanud parkimiskohta, sest aare kutsub ju matkama... pikema matka saab parkides nt Nikerjärve silla juurde :) (nagu mõned tublid on ka teinud)
Kui keegi soovib siiski matkata suurelt teelt võimalikult risti ainult otse aardeni, siis üks teine sillake ehk võimalik lähenemiskoht on koordinaadil:
59°15'35.2 25°39'41.0
Kui ilusti parkida, mahutab ka normaalsuuruses sõiduki ära:)
Koht on kindlasti aaret väärt,aitüma juhatamast.
Pikemat matka polnud meil plaani võetud,sest polügooni aarded olid selle tuuri peaeesmärgiks.
Siin oli lähenemine juba keerukas. Soovitatud parklat ei olnud ja sõitsime lähimasse punkti, aga seal eramaa ja eratee sildid ees. Jalutasime mööda kõnniteed tagasi kuni leidsime silla ning läbi metsa minnes jõudsime allikateni. Oli tulemist väärt, silm puhkas siin vaadates. Meeldis ka see, et polnud tavaliselt PETid kuuse küljes.
Ukuaru aare oli päeva eesmärk, teele jäi mul veel niimõnigi leidmata aare. Matkatee oli mõnus ja vaheldusrikas, täis erinevaid üllatusi. Jõudes aardeni otsisin Ukuaru valsi välja, panin tööle ja läksime selle saatel allikaga tutvuma ning janu kustutama. Aare ise püsis meie eest päris kaua peidus, kuniks kogemata vaatasime talle otsa. Täitsa tore matk oli, teinekordki!
Plaaniks oli jalutada ühe Matkatee aarde juurest teise juurde ja alustada just Ukuaru poolt. Maantee ääres selgus aga et hommikune uitmõte Aegviidu kandis matkata, tähendas ühtlasi ka kesist eeltööd. Kuna ainuke loogiline tee allikate juurde oli eramaa siltidega tähistatud, siis sõitsime järgmise Matkatee aarde parklasse.
Autost autoni matka pikkuseks kujunes meil 10km. Seiklusi rohkem kui pealtnäha lihtne matkarada võinuks pakkuda. Teele jäid nii libe sild, võsa forsseerimine, seiklusraja üllitis, märg rada tupikusse ja mitu Mairel leidmata aaret, millest ühte saime peaaegu loobumiseni taga otsida.
Mõistliku ajakuluga jõudsime siiski ka Ukuarusse. Ei osanud siit eest leida Eesti 100 aarde punkti. Lugesime info läbi ja läksime Ukuaru valsi muusika saatel allikaid imetlema. Lisaks fotosessioonile rüüpasime naljaka maitsega allikavett kuniks janu kustutatud. Siinne allikavesi silmanägemist ega navigeerimise oskust aga küll ei parandanud. Läks ikka väga kaua aega ennem kui puht juhuslikult aarde üles leidsime. Oli täitsa tore matk. Julgustan ka järgmisi geopeitureid pikemat marsruuti kasutama. Aitäh Merlele aarde eest!
Ukuaru film mulle ei meeldinud. Liiga sageli näidati. Kui suvel vanaema-vanaisa juures olles jälle Ukuaru kavas oli, siis juba teadsin: Ritari Ässä ja Ihmemies jäävad seekord nägemata - tuleb endale muu meelelahutus leida, näiteks maja katusele minek või siis ülemisel korrusel kõik ruumid läbi ronida, ilma põrandale toetamata. Eks seda va Ukuaru sai vist ka ükskord isegi peaaegu poole peale vaadatud, aga ega eriti ei klikkinud teismelise poisi maailmaga :o) Aarde koht on looduses mõnus, mälestustes igava filmiga ju ei peagi seostama. Aitäh.
Ilmselt oleks olnud toredam kui vihma poleks ämbrist krae vahele valatud. Kuigi ka sellel kulgemisel oli oma võlu :)
Koht aga oli külastust väärt! Tänud.
Mida teha, kui väljas kallab vihma hooga, rabasse minek on mahalaidetud. rahutu hing aga toas ei püsi. Kompensatsiooniks mainitakse, et äkki siis Ukuaru, eelmisel korral olime päris lähedal ja pime oli, ei hakanud punnitama. Nüüd võtsin idee vastu ja et natukenegi matka moodi oleks, siis parkisime end kaugele puhkekeskuse juurde ja asusime teele. Vihmakindel jope tõestas 10 minutiga et nii see pole, vesi liikus juba kohe tuntavalt mööda keha allapoole. Kaart lubas toredat matkateed, seda mööda kulgesime ja siis selgus et lubatud sillast on alles vaid väljaturritavad postid. Keerasime suuna tagasi, aga mitte autosse, vaid tugevat vihma trotsides jala aardepoole. Aardejuures olin küll rõõmus, et eelmisel korral loobusime ja valges, olgugi et igaltpoolt märjas olukorras siis tulime. Kõrval asuv alliktejärv tasus kogu kulu täiega. Loodetud naudingusigaret jäi läitmata, sest kuiv oli vaid tubakas, tikud olid taskus vihma tõttu pudruks muutunud. Kokku saime vihma käes liguneda ligi 2 tundi. Autos tekkis arutelu oli see siis punnitamine või nauding. Mina olin kindlat teise variandi pooldaja. Et asja tähistada suundusime Aegviidu raudteejaama. Jaamarestoran oli kinni, sest restoranipidajad olid suundunud lastega soojamaareisile. Leidsime siis söögi ja pelgupaiga kõrvaalasuvas kohvikus. Hea hubane keskkond, soovitan kindlasti külastada. Meie olime ainsad külastajad välaarvatud kohalik seenetädi kes hilissügiseid ande ämbriga kokkadele tõi ja tasuks "surevat kurge" ja sõbrannadevahelise vestluse sai. Suured tänud , mulle väga meeldis
Kuivõrd taevast viskas üsna uhkelt vihma alla, siis pikemat jalutuskäiku toimetama ei hakanud. Jätsin auto teeäärde ning tatsasin vihmariietesse mässitult nulli. Seal jäi ka totsik üsna kiiresti silma. Õnneks lukustusmehhanism andis kiiresti järele ja sain logirulli näppude vahele. Peale logimist uudistasin mõni minut ka allikaid. Aitüma!
Tegime mõnusa õhtuse väljasõidu ning jalutuskäigu. Aitäh!
Silla juurest saabusime siia ja leidsime kohe matkatee algusest veel lahedama silla, kust sai taskulambi valgel lausa pikalt igasugused kalu imetleda. Edasine tee aardeni oli üsna põnev ja vaheldusrikas sest Miki leiutas jooksvalt aina uusi erinevaid viise, kuidas niigi pimedat ja hirmsat metsa minu jaoks veelgi jubedamaks muuta - alustades selja tagant jalast kinni haaramisega ja lõpetades salaja kaigaste metsa loopimisega, ise sealjuures kommenteerides - Kas sa ka kuulsid seda? Huvitav kes seal on...ilmselt karu!!! Õnneks jõudsime lõpuks ka aardeni ja taaskord olin mina see kõige pimedam. Ei olnud ikka üldse minu päev. Õnneks lohutuseks oli planeeritud järgmisena Tamsalu tammiku külastus, kus mina saan ise luuslanki lüüa ja teiste rabamist nautida. Siinne koht oli ilmselt ilus ja tore, kahjuks aga jälle liiga pime et põhjalikumalt uurida. Tänud peitjale.
Tulin Tuulesellide poolt reipasti kohale ja siis vahtisin neid puid nagu puuga pähe saanu. Topsihoidja väga toreda lukumehhanismiga, aga puit niiskuses pundub ja paras tegu oli seda topsi välja meelitada. Kui logimise teod tehtud, jõlkusin pikemalt allikate ääres, tuuletu ja sademeteta hetk võimaldas vahvaid peegeldusi pildile püüda. Ja siis tagasiteele, enne matkatee silla juures ootava autoni tatsamist otsustasin nelijärvel ka lõunat võtta. Kokku tuli meeldiv pea kaheksakilomeetrine jalutuskäik. Tänan aardemeistreid siia kutsumast.
Tegime väikese jalutuskäigu Ukuaru radadel. Ilm oli mõnus ja mõni seen peesitas ka raja veeres. Aarde juurest otse läbi metsa tagasi tulles nägime järgmisi “seenehuvilisi”, kes mööda matkarada rühkisid. Jõudsime auto juurde tagasi, kui vaatame, et polnudki seenelised! Ukuaru ise astub metsast välja! Mammud riburadapidi järgi. Vot siis milline vahva kohtumine.
Siin sai käidud kusagil aasta tagasi suvel ja nüüd siis uuesti aarde pärast. Kohale sai mindud ikka kõige lühemat teed pidi, sest ega geopeiturit takista ometi mingi kitsas oja.Leidmisega läks natuke kauem kuna kohe ei jäänud see vigur silma. Aitäh.
Siia matkasin üksi. Jalad polnud enam liiga värsked, aga mulle meeldib kruusateedel kruiisimisest hoopis rohkem mööda metsaradu tatsuda. Eriti, kui need teed kaunistesse kohtadesse toovad. Nagu nüüd.
Olen siin varem kõvasti orienteerunud, nii jalgsi, ratta kui suuskadega, aga Ukuaru silti kohtasin esmakordselt ja aaret muidugi ka. Aitäh!
Väike jalutuskäik matkarajal ja jälle üks aarde mumm roheliseks värvitud. Aitäh.
Tulin koeragajalutama. Võibolla prooviks ehk ka seda, kuid selle venimisega nagu mina hakkama sain oli täiesti lootusetu üritus. Aga matk oli tore, natuke juba nagu vanas tuttavas kohas. Suured tänud aarde eest peitjale, oli põhjust jälle õue tulla.
3493 Found it: 29.Sep.2019 12:18 Matkatee: Ukuaru. Koos naaberrahvaga geojalutuskäigul. Arvasime, et kui eelmise uue juures oli värskeid jälgi ja neid endid seal polnud, et äkki läksivad jala. Ja siis saame ära teha. Aga seda ei osanud me oodata, et silver va vigurvänt oli pere maha jätnud ja tulnudki hoopis siit poolt ja ftf veel varem ära teinud. Meile jäi siis teised, kolmandad logid kirja panna. Ja siis tuli Silver veel põõsa taha huikama. Ju sai eelmises parklas auto kojamehe vahelt sõnumi kätte. :)
Plaanisin veel päeva mõistatust otsima minna, kuid tee ääres märkasin parkimas Pääsupere geomasinat ja tegin siis ise ka peatuse ning siirdusin rada mööda aared poole. Läksin tunde järgi, kõige otsemat teed mööda.. mis tõsi küll ei olnud kõige laiem, kuid seekord kõige kiirem küll. Aare vaatas vastu, enne kui jõudsin teda otsimagi hakata. Logisin ära ja astusin veel paar sammu ning olin jälle laiemal rajal laudtee otsas. Uudistasin siis laudteega varustatud ürgseid allikaid, mis lausa imesid kogu tähelepanu endasse. Loodus on äge. Peale väikest vaatlemist asusin tagasiteele ning jõudsin autoni enne, kui suuna kontrollimiseks telefoni vajagi läks. Huvitaval kombel ei kohanud ma kedagi, kuid parklast olid autod vahepeal kadunud, minule vaid vahele jäämise märgistus mälestuseks jäätud. Vaevalt olin autosse istunud, kui esimesed vihmapiisad tuuleklaasile langesid ja minu edasised plaanid jälle ümber muutsid. Tänan kutsumast.
Kui valida kuhu koeraga jalutama minna siis ikka sinna kus on uued aarded.Väga iluskoht on.Aitäh!
Naabripere kutsus uusi Aegviidu aardeid otsima. Parkisime tee äärde ning kõmpisime aardeni. Infotahvlit lugedes selgus ka põhjus, miks just Ukuaru. Aare tuli ka kiirelt välja, siis läksime allikaid uudistama. Ohsaa! Selline koht! Mulle nii väga meeldis, allikad olid nii sügavad ja paistsid põhjani läbi. Veetsime seal veidi aega, kuniks kohtusime eelmises parklas seisnud rändurauto omanikuga. Veidi lobajuttu ning parklasse tagasi, kus seisis veel üks eelmises kohas kohatud auto. Kaunistasin selle ka tervituseks ära ning punusime minema.
Aitäh õue kutsumast!
Lähenemis kohta otsides viis esimene tee erateele, teisele lähenemis teele parkis just üks auto, kas geopeiturid? Sai ka siis kõrvale pargitud ja suund aare juurde võetud. Kohapeal kohtusimegi Raivoga kes juba oli õiges kohas aga esimese hooga jäi märkamatuks :) Aga tiimitööna leidsime ikka ülesse. Koht ise oli vägev, siia tulen kunagi kindlasti tagasi, tänud :)
Aarde juures jõudsid meile järele kaks noormeest, leidsid topsi ja ulatasid mulle lehe logimiseks. Geoviisakus! Aitäh neile ja aitäh peitjale.
Hommikul ärgates keerles eelmise päeva peielaua praad veel endiselt kõhus ringi. Seega söögiisu mul polnud, küll aga tundsin vajadust ennast vähe liigutada ja kaloreid põletada. Vaadates pesakondi kes diivanitel ikka veel alles logelesid ja mõnulesid, siis ei hakanud isegi kedagi kaasa kutsumagi. Plaan oli lähedalt Paidest mõned täpid proovida roheliseks värvida ning sauruse aarde juures tosse leotada, veel enne kui päris külmaks ära läheb. Aga toast väljused hakkas telefon hoopis uudiseid uutest aaretest edastama. Kuna kaugus oli sobiv siis paar FTF-i tundusid päris ahvatlevad. Pealegi stardipositsioon oli päris hää. Nii need algsed plaanid ümber mängitud saidki. Maa oli küll märg aga ilm tundus sügise kohta päris soe ja taevaski selgines lootustandvalt. Matkarada ei plaaninudki seekord mõnes pikemas mahus läbi teha vaid siht oli ikka esmaleidu napsama minna. Seega otsisin kohe lähima lähenemistee ja asusin hoogsal sammul tutika geomärgise poole teele. Leid käis kähku ja puhtasse logiraamatusse läks 10.11 minu 25s esmaleid kirja. Aarde nimi logiraamatus ja geoportaalis küll päris ei kattu, aga ju on ikka tegemist sama aardega ja äkki hea peitja parandab ka selle väikese näpuka lähiajal ära. Nüüd jäi üle veel natuke kohalikku metsatukka peidetud ilusat looduslikku vaatepilti nautida ning oligi aeg ka teise uue väljalaske poole edasi tormata. ...
...Aga sellega asi ei piirdunud. Kui olin paar tundi hiljem metsatuka kohalikest aaretest ära puhastanud ja vahepeal olid teised geopeiturid minu geomobiili ränduri ära reganud, siis oli ju teada, et siin liigub teisigi mängijaid ringi. Ja kui koduteel avastasin ka minu poolt varem valitud parklast ühe geotähistega masina, siis tekkis tungiv soov neid rännuselle tervitama minna ning seadsin taas sammud aarde poole. Ja saingi allikate juures kätte vandaalid kes teiste autosid maasika lehtedega kaunistavad. Natuke geomula ja oligi aeg niigi hilinenud kojumineku teekonda jätkata.
Mõnus restart sai ajule tehtud, just seda mul oligi vaja. Tänud.