Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnu linn Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tõhela järv on pigem tuntud kalarikkuse, kui linnuvaatluse poolest. Kalapsühholoog Volli sõnul on siin kõige põnevamad ahvenad. Sedapuhku kutsume teid kalavaatlustele.
Selles suuruselt kümnendas järves asus 1946 – 1948 aastal Vene sõjaväe õppepolügon, sellest ajast on pomme ja mürske praeguseni põhjamudas.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lahe_teostus (6), soovitan (4), ilus_vaade (2), kalastuskoht (2), 2019_aasta_aarde_kandidaat (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8EQTP
Logiteadete statistika: 89 (95,7%) 4 1 1 0 0 0 Kokku: 95
No siin sai ikka vaadeldud nii et vähe ei ole. :) Lõpuks siis hakkas silma ja näppu ka. Aitäh! Leitud.
Ei leidnud kuue sekundiga, isegi mitte kuuekümne sekundiga, isegi mitte kuue minutiga. Nõrkust välja ei näidanud ja alla ei andnud. Catiberg hakkas lõpuks vaatlema. Kalu ei näinud, kahtlast kohta nägi. Vaatasin järgi ja seal ta oligi. Vedas, aitäh!
Nagu lõunapoolsem Kalavaatleja poleks juba väljakutset pakkunud. Sai siin otsitud omajagu. Kuigi turnima ja ronima ei pea, tean, tean, siis turnisin ja ronisin oma lõbuks ikkagi ning just eelnimetatud protsessi käigus hakkas silma kahtlane detail. Läksin kontrollima ning varsti juba logisin.
Tänud väljakutse eest!
Kuhu see peitjate tandem ei jõua, õnneks väga paljudesse paikadesse. Tulime tiimitööle imbiga ja… kohe tuli binokliga mugupaar järgi. See, et neil kiiret ei ole, oli kohe selge, kui nad järve silmapiiril linnupoegi loendama asusid. Proovisime siis diskreetselt torni poleerida, seest ja väljast, ülevalt ja alt. Proovisime dešifreerida varasemte logide ridade vahele kirjutatut. Otsisime saba ja väljatõmbe kohta. Ühel hetkel imbi küsis, et mis see on. Noh, edasine on juba ajalugu. Ma pole kindel, et ma ise oleks märganud. Suur tänu tänase high lighti eest!
See oli minu jaoks tänane pärl. Eelmine kord olin siin seda torni poleerimas mingil sügisesel ajal, mil varsti hakkas jubedalt külm ja ühtegi ideed peale kogu torni läbivaatamist enam polnud ka. Täna olime duubeldatud jõududega ja otsusekindlalt lähenesime objektile. Katrin alustas ülevalt ja mina alt. Kuskilmaalt olin mina üleval ja Katrin all ja siis jälle vastupidi. Sai seal ikka üksipulgi selle tegelase ehitusdetaile uuritud ja puuritud ja pea kuklas vahitud ja kõhuli maas roomatud. Ja lõpuks ometi, täpselt, et nooh, misasi see seal siis veel on. Mis ta siis ikka oli, aare loomulikult. Tänud peitjatele tõelise väljakutse esitamise eest ja tänu otsinguprotsessi pikkusele ka leidmisest saadud tõelise positiivse emotsiooni tekitamise eest.
Siia kanti oli mind ammu kutsutud, et ilus koht suvel. Võib olla isegi on aga täna lirtsus kõik. Tänud kutsumast, aare oli kaval!
Siin oli see kordusvisiidiefekt. Et sammusime objektini ning Ingrid tõmbas enesekindla liigutusega topsiku lagedale. Ja saimegi piknikulaua ääres kohvi ning võileibadega keha kinnitada, oligi juba lõuna käes. Tänan peitjat! Väga tore, et siia meid kutsusid. Sellised hetked teevad päeva ilusaks.
Tegime päris mitu trepi trenni enne kui leidsime. Päris nupukas koht, mida pole kerge tabada. Tänud!
Lähenesime tornile ja mul juba kaugusest tekitas negatiivse tunde nähes torni ja lugedes, et seal peab olema mikro-aare. Brrr! Läheb pikemaks poleerimiseks. Ma alustasin alt, Tammeli liikus üles poleerima. Mingi hetk lugesin ühte logi ja jäi silma "oo, mis see on?" Jäin sellesse kinni ja see viis lõpuks ka leiuni, millega ei läinudki õnneks nii pikalt aega kui kartsin. Natuke sai kõõlutud ja roomatud. Nii see geopeitus juba käib, haha. ????
Kõigepealt vaatlesin kalavaaluse kohta, siis läksin, katsusin, panin nime kirja ja asusin kalasid vaatlema. Tore koht ja hästi peidetud aare.
Tänan peitmast.
Vaid kaks aastat kulus uue katseni. Seekord piisas ainult torni ronimisest et asi ära vormistada. Siiani ei saa aru mida ma seal eelmisel korral tegin. Ilmselt oli ajapuudus. Tänud!
Teel siia nägime mitut huvitava fondiga bussipeatust. Mari läks ees aaret otsima ja kuna enam komejandi tuju ei olnud, siis Jassu sai seekord autos puhata. Ajasin oma asjad ära ning liitusin Mariga, kes veel ikka polnud aaret leidnud. Asusin siis uuesti kõvahäälega lugema ning üks hetk Mari hüüdis, et ta vist leidis. Leidiski! Jälle hästi! Tagasiteel möödusime kalameestest, kes olid just oma hobiga tegelema asumas. Aitäh!
Talvel sai siin käidud ja lahkusin leiuta, kuigi tegelt olin mingil hetkel aardele otsa vaadanud. Ka seekord pidi veidi ringi kolama ja alles siis sai nime kirja panna, aitäh :)
Aega läks aga asja sai. Kaval peidukas. Aitäh.
Siin sai ikka mõnda aega ringi vaadatud. Tuul oli ka nii vägev, et tahtist tornist minema puhuda. Lõpuks kui torni vaatluse teise nurga alt käsile võtsime, siis tuli leid ka kiirelt. Tänan.
Paar korda sai ikka käia üles-alla. Siis hakkas kaval erisus silma. Aitäh!
Kaupo jäi autosse puhkama, ma läksin ees otsima. Tükk aega tuuritasin ja tegin imevigureid, lõpuks jäi kahtlane asi silma ja ennäe, seal see kadunuke oligi. Siis jõudis juba Kaupo ja nägi temagi peiduka ära. Aitäh hea trikika eest!
Mul hakkas juba väsimus peale tulema ja jäin autosse pisut pikutama. Kui torni juurde jõudsin, oli Liis just aarde leidnud. Päris hästi peidetud, vedas et nii ruttu siin läks. Liis palus järgnevaks Kanavaatleja seeriat.
Päevane rogain ja 24km jooksmist-jalutamist seljataga, oli kindel mõte, et mõne aarde peab ikka ka üles otsima - mis laupäev see muidu on. Ilm oli küll kehvaks läinud - tuul ja vihm, aga seda enam tundus, et just sellise ilmaga ongi ohutum toimetada. Nii oligi - täielik inimtühjus andis võimaluse mõnusalt poleerida. Ei andnud see aare kergelt kätte, aga allaandmise mõtet ei tekkinud ka, kuigi külm hakkas nahavahele pugema. Tagantjärele tarkus on, et ei maksa usaldada oma eelnevaid kogemusi analoogsete aarete otsimisel, vaid tuleb vaadata ringi ka teiste nurkade alt. Lõpuks leitud ja logitud, aga et hambad juba tõeliselt plagisesid, siis sellega seekord ka piirdusime. Aitäh peitjale!
Oli ikka veidi uurimist nii alt kui ülevalt, lõpuks haaras silm anomaalia ja nii oligi, aare leitud.
Làks umbes 10 min, mitu korda üles alla sai ikka kàidud:) Aitàh! Kôrval platsil oli mingi pidu, aga me vàga kedagi ei huvitanud, lapsed möllasid vees ja saime rahulikult tegutseda
Oiii kui kaua siin otsisime. Ka antud vihjed ei aidanud edasi ja midagi kahtlast silma ei jäänud. Olime juba loobumas kui G järsku mõtlikult ütles, oooooooooota, misasi seeee on :D Ja noh, oligi see mida otsisime :) Aitäh kavala peiduka eest!
Tänu tööpäevale kedagi segamas polnud. Leiuga läks ikka aega. Tänan
Läksin küll üsna õige koha peale, aga gps juhatas mind veidi eemale, nii sain pisut ümbruskonda silmitseda mitmelt poolt ja mitmel kõrgusel. Aga tekkis tunne, et agset kohta ikka tasuks uurida lähemalt. Ja siis läks kiiresti, silma jäänud kahtlane koht kontrollitud, aardetops sabapidi käes, nimi kirjas. Aitäh peitjale!
Tänud peitjale!
Leida sellist peidukat on tore, aga kahjuks jäi põnevate ahvenatega suhtlemine ära.
Iksid jälle meie ees. Keegi grillis lihakest ja ajas suu vett jooksma. Ägedad paat-tool sõidukid seal järvel. Found it: (4236) 02.Apr.2021 14:39 Kalavaatleja1/Fishwatcher1. Päris hulk aega poleerisime seal seda torni kuni lapsed midagi teistmoodi märkasid. Lootust andis ka suht värske hooldusteade. Kui lahkuma asutasime jõudis team Yksk6ik meile järele? Täname aarde eest. See oli kuiv ja korras.
Viimane mitteleid pani veidi kahtlema aga oma silm on kuningas ja leid tuligi kiirelt. Tänud
Oskasime meie ikka kalavaatluseks sobiva ilma valida. Lumetuisk ja kontidesse pugev külm. Kui Kalavaatleja 2 leitud tulime siia. Loogiline jätk päevale, aga ilm oli siin kõvasti hullem. Järvepinnal tuiskas lumi horisontaalis. Soojas autos oli seda päris mõnus vaadata, aga õue astudes oli õhk väga jäine. Asusime torni piirama. Trotsisime külma ning otsisime kõikjalt. Ilmselt jäi see üks ja ainus õige koht meie eest varjatuks. Lõpuks andsime alla ja sõitsime edasi. Võib olla mõni teine parem päev jälle.
Üks kalavaatleja edukalt alistatud, seadsime sammud optimistlikult järgmise torni juurde. Siin avastasime peiduka veel kiiremini, kuid siis alles probleemid hakkasid. Selgus, et konteiner ja saba olid muutunud kaheks eraldiseisvaks osaks ja meile jäi näppu ainult saba. Kuna leiuta me lahkuda ei kavatsenud, tuli pea tööle panna ja lahendusi välja mõtlema hakata. Tõime autost kotitäie abivahendeid ja asusime teostama tõsist laparoskoopilist operatsiooni. Õnneks olime hiljuti GeoOlümpia Opitoas kätt harjutanud ja nüüd saime vajalikke oskusi kohe praktiseerida. Seekord saime kahepeale patisendi päästetud ja logi kirja. Andsime veel kohapeal esmaabi, kuid omanik võiks tulla ja konteineri üle vaadata, sest pole kindel, kaua selline "traumapunkti" lahendus vastu peab. Peale seda veetsime veel aega tornis ja jälgisime kalaparve poolt esitatud kujundujumise etendust. Tõeliselt vahva vaatepilt. Suur tänu toredate elamuste pakkumise eest!
Veidi räämas tundus see ümbrus. Muidu igati tore kohake ja kindlasti kalameeste poolt suurim lemmik, külastatavus. Kirjelduses öeldus, et suuruselt 10 järv Eestis, kahtlen? Jah tõesti leidsin sellise viite ka internetist, kuid kohapeal vist oli 14, ja mingitel andmetel 12. Võta nüüd kinni, mis õige, kuid 10 neist kõige kahtlasem. Aaret ise ikka sain otsida, lõpuks sain õige vaate ja siis oli juba vormistamise küsimus. Aitäh!
Ei olnud aega kalu vaadata, sest no ei kippunud see leidmine tulema. Isegi siis kui arvatav pidukas märgatud , isegi siis suutsime nii kobad olla et esimese hooga ka sealt aardeni ei ei osanud liikuda. Õnneks leitud ikka enne vihjete pärimist. Koht ilus ja külastamist väärt aitäh
Oi kui pikalt me siin pimedad olime. Ja kui lõpuks aare leitud sai, oli raske mõista, miks see leid nii kaua end oodata lasi :D
Olge te tänatud
Pärast paadisõitu Hassalaiule ja Oosäärele, käisime korra söömas ja seejärel kalu vaatlema. Parklasse jõudes oli autosid rohkem kui mahuks inimesi torni. Ühtegi teist kalavaatlejat siiski kohal ei olnud. Kõik olid suundunud lähedal asuvale rannaribale praznikule.
Otsimine kulges meil umbes nii nagu eelmine kord mitteleidu saades. Ehk jah, taaskord olime saamatud. Otsisime kõik korrused läbi. Vaatasime alt üles ja ülevalt alla. Ei midagi. Saatsin peitjale abipalve. Minut hiljem saabus telepaatiline abi ja aare jäi silma. Nagu mõni varasem logikirjutaja on öelnud, siis selle aarde puhul näed seda väga hästi kui oled korra märganud. Muidu lihtsalt ei näe. Aitäh! Kalu me siiski ei kohanud.
Eelmine kord siin torni juures olles jäi aare peitu. Täna omi kindel plaan aare üles leida. Kõndisime alt üles ja ülevalt alla aga aaret ei leidnud. Karl jõudis juba abipalve teelegi saata. Vastust oodates vaatasime mõlemad õnneks õigesse suunda ja silmasime aaret.
Väga kena koht, ajastus sai ka nii hea, et ühtegi hingelist polnud silmapiiril paista, nii sai seal rahus asjatada. Kohustuslik tiir tornile peale tehtud, asusin vaatlema. See viis õige pea ka sihile ja leitud see tops oligi. Tänud aarde eest!
Siin oleme ühe korra varasemalt juba luurel käinud. Aga tookord oli ilm vihmane ja tuuline ja teadmine, et mõne km pärast ootab meid majake kuumaks köetud saunaga ajas meid siit kiirelt minema. Seekord tulime ja avastasime, et kõrval tegutsev puhkekompleks oli paksult täis karavane ja igas vanuses puhkajaid. Õnneks polnud neist ühelgi parasjagu torni asja ja ega meie veider käitumine seal õnneks väga vist nende silma ei riivanud ka. Natuke aega ikka sai otsitud aga ennemleidnu küllaltki täpne vihje viis õnneks mõnusalt sihile. Panime nimed kirja ja suundusime järgmiste avastuste poole :)
See oli natuke keerulisem, aga õnneks jagus silmi igale poole uurima. Aitäh!
Kaua ei läinud. Järved on mõlemad vägevad. Tundus, et kalasõprade Meka. Aitäh.
Kui selle aarde juurde jõudsin, oli peitja tornis juba pikniku püsti pannud. Natuke sai ringi vaadatud ja nii see ebakõla silma jäigi. Aitäh peitjale aarde ja ka suupoolise eest ;)
Ja nagu eelmisel korral pimedas arvasin siis selgus, et täpselt nii oligi- päevavalguses paistab peidik juba kaugelt silma. Vaade oli ilus, seega tasus tagasi tulla küll. Peitjale tänud!
Vajasin lisavihjet, et leida. Üks keerulisemaid aardeid tänasel georetkel.
Ei olnud kerge leid. Teisel korral olin ka juba peaaegu ära jalutamas, nulli lähedal ohtralt suvitajaid ja raske otsida. Aga tegelt võib küll vaid ennast süüdistada. Kena teostus, aitäh.
Tulime ka kalu vaatama. Lisaks vaatasime veel ringi, ilma, vett, päikest ja aaret. Viimast märkas Anna päris kärmelt siin. Hästi tehtud! Täname!
Aaret sai kaua otsitud, kui lõpuks leidsime ei saanud aru kuidas varem ei märganud.
Siia tahaks ikka veel tagasi tulla. Vast sellepärast ei leidnudki. Tegelt kohe ei leidnud ja vaateid nautima tulnud tütarlaps segas ka veidi.
Vett oli vähem, leiuga läks kauem. Õigesse kohta vaadates aga üpris selge, kus aare ennast peidab. Tänud!
Kui "Kalavaatleja 2" leid tuli koheselt, siis siin sai kottpimedas, telefoni valgel kõik asjad omast arust läbi käidud. Nagu keegi ka eespool mainis- oli pime ja ise kah pime, eeldatavasti on peidik juba kaugelt tuvastatav.. Eks kunagi uuele ringile.
Siinse järve kalu on saanud ikka juba päris mitmeid aastaid piinamas käia. No ja ega saa lubada, et ma nad ka tulevikus rahule jätaksin. Miski aeg oli tornist vasakul ka telkimisala nüüd aga pannakse sinna majakesi püsti. Õnneks on siiski jäetud ka üks avalik järve külastamise paik, kus saab tasuta nii autot parkida kui ka väiksemat paati vette lasta. Tornis saime ikka paar korda üles-alla liikuda, enne kui totsik näppu jäi. Aitüma!
Vinge ja külm tuul ei lasknud järvevaateid ja kalu kaua vaadelda. Põgusa vaatluse teel sai aare leitud ja nimed logiraamatusse kantud. Tänud.
Kui eelmise torni juures läks väga kiiresti, siis siin sellevõrra kauem. Asi tundus üsna lootusetu olevat, külm tuul jms. Abikõne aitas joonele ja edasi oli kõik niiii loogiline. Ilmselt külmaga mõte tardub. Mis muud. Tänud peitjale ja soovitused juurde. Kui rahvasalm ütleb, et "luiged läinud - lumi taga", siis järvel ringiujuvat luigepaari vaadates: lund pole veel tulemas
Esiti pimesikutasime, siis leidsime. Naabrid käisid vaatasid, kuis meil läheb. Tänud peitjale.
Kui kalavaatleja 2 juures tuli leid üliruttu, siis siin läks pisut rohkem aega. Jõudsime kõigi nurkadega korralikult ikka tutvuda. Aitäh kavaluse eest.
Nüüd jäime meie toredatele kohalikele geopeitureile vahele. Aare sai muidugi ka leitud. Aitäh!
Ühesõnaga, tegime sellise pisikese geopäeva Kristjani ja Kerliga, kus eesmärk oli Haapsalu külje alt paar väikest jalutuskäiku teha ning sellega piirduda. Läks ikka nagu tavaliselt, et võtame selle ja selle ka ning läheks veel sinna ka. Selleks hetkeks, kui Kalavaatlejasse jõudsime, oli juba üsna pime väljas, tähed sirasid taevas ning õhtus oli saamas öö. Lonkisime torni poole ning seletan veel õhinaga, et näe, mingid helkurid on tornis - vaata, kui valguse peale lasen. Kohale jõudes ja üles ronides tuli välja, et oops, kolm inimest naudivad õhtut. Kui olime aimu saanud, et tegemist ei ole geopeituritega, siis läksid Kristjan ning Kerli aaret nuuskima ja mina lobisesin niisama maast ja ilmast. Tuli välja, et kohalikud mõnesaja meetri kauguselt olid niisama tulnud mõnusat õhtut veetma ning olid üllatunud, kuidas meie sinna oskasime sattuda. Juttu jätkus kauemaks, rääkisime lahedast geopeitusest, mis meid sinna torni tõi ning kuidas üldse selliseid kohti avastatakse. Vahepeal suutsid Kristjan ja Kerli ka aarde välja võluda ning nii me kõik need nimed sinna kirja saime. Lobisesime veel natuke, kutsusime mängu ning läksime lõpuks laiali. Tere tulemast! Ning aitäh peitjale, kes meid sinna juhatas.
Kõige esimene leid koos Mikuga(Mihkliga). Tänu nendele liitusimegi mänguga :) Väga kavalasti peidetud.
Nii vesisel ajal võivad kalad elada ka karjamaal.
Pimedas polnud mõistlik kalu jälgida. Kiire logi ja koju jõulusid pidama. Tänud siia kutsumast! Peab vist valges tagasi tulema :)
Pagesin jõuludeks Pärnusse, kuna selgus, et ka teisi geopeitureid seal liikvel, siis sai ühine geotuur kokku lepitud.
Tore päev oli, tänud kaasosalistele ja peitjatele!
Õnneliku juhusena saime kõik Pärnus kokku ning tegime väikese jõulutuuri Pärnu linnas ning kvaliteetaaretega.
Kena järveke, ma ei mäleta, et oleksin ka siia varem sattunud. See oli ikka paras pähkel, kuigi laur leidis päris kiirelt. Pole kindel, kas ise oleks näpud taha saanud. Kena tükk, aitäh!
"Pika ringiga pühadeks maale tripp", puhta boonusena veetsid sõbrad ka parasjagu Pärnus oma pühi ja saime mõnusalt üheskoos kvaliteetaarete pealinna hõredamaks harvendada :). Aitäh torni toomast, mõnus vaade oli ka siin.
Teinegi tore kalavaatluspunkt. Kahjuks ei näinud ei linde ega kalu seekord. Aare sai aga leitud :)
Sõitsime kaugelt Põhja-Eestist Pärnumaale, et nautida ilusat talvist ilma. Kohe aru saada, et Põhja-Läti lähedal. Teedel lumevaalud ja meri juba kenasti kaanetatud. Uudistasime siis seal kõrgelt jäävälja ja logisime aarde. Täname huvitavasse kohta juhatamast!
Teise Kalavaatleja juurest esimese juurde sõites kattis kogu teed kõige läbipaistmatum udu, mida me kunagi autoga läbinud oleme. Kiirus ~30 km/h jäi reaalselt ohutuse viimase piiri peale - seda saime otseselt kogeda kui ühtäkki ilmusid tulede ülimalt piiratud valgusvihku kaks rahulikult sõiduteed ületavat kahesajakilost metssiga! Vajutasin piduripedaali vastu põrandat ja lasin flegmaatilised notsud teisele poole. Poole kiiremini sõites poleks enam olnud vähimatki lootust kokkupõrget vältida, hoolimata hea haarduvusega teest. Vaikselt jätkates ning tee kontuuri paralleelselt kaardi pealt vaadates saime varsti parklasse. Udu tõttu eksisin esimesel katsel koguni jalgsi lähenemisraja valikul, Andromeda intuitsioon oli õigem, kaarti kontrollides veendusin selles isegi. Aaret otsides püüdsin algul kasutada Kalavaatleja 2 pilku, mis muidugi edu ei toonud. Aga väike mõttepaus ja ümber kalibreeritud sihik aitas peatselt tabada ilmeksimatu iseärasuse. Aitäh, jällegi mõnus teostus ja asukoht.
Pärnu villasse sitibreigile sõites olime just lõpetanud Urita raba läbimise. Kuna see võttis planeeritust kauem aega ja võhma, jäi ülejäänud nelja aarde peale neid selle tõttu vähem. Õigemini, aega oli küll, aga päevavalgust ju meie laiuskraadil tänapäeval napib.
Siin tornis tuiates oli õhuliikumine juba korralikuks surfituuleks tõusnud. Mõnusalt jahe teine pealekauba. Võttis korralikult läbi, nii et kahju hakkas kohe, et meil mõlemal kindaid kaasas polnud. Ja ega see mingi pargi ja logi ole. Ikka omajagu saime otsida - ikkagi esimene kalavaatleja ju. Mine tea, kuidas peidetud on. Olime juba mõlemad peaaegu hämaruse saabumise ja külma tuule tõttu loobumas, kui miskit ikkagi silmasime. Jahuuu! Ei peagi sinist molli siia lajatame. Aitäh Aitäh Piretile ja Mardile ilusa koha ja tegusa aarde eest! Kõik jonksus.
Siin läks kauem kui Ermistus, tegime mõlemad ringi peale ja alles siis taipasin "kastist väljast" otsida. Täname!
Suvel kindlasti ilus koht. Täna oli tuuline ja külm. Hea, et kaua ei läinud. Tänud peitjale.
Siin sama asi mis teises vaatluspunktis, aisa vahega, et järvel oli paatkond kala püüdmas. Tänud.
Selles tornis olen kolmandat korda. Eelmistel kordadel käisin tõesti kui järve ja kala vaatleja. Kuna seekord kiiret leidu siin ei tulnud, siis võin öelda, et olin pigem tornivaatleja. Vaatlust sai tehtud igas asendis ja ka riided mõõdukalt ära määritud aga visadus viis lõpuks sihile. Aitäh.
Enesele teadmata põhjustel polnud varasemalt Tõhela ega Ermistu järve ääres käinud. Võibolla olin hinnanud, maanteed mööda sõites, üksikuid teeotsi vaid eramaadeni ja taludeni viivat. Pireti ja Mardi poolt sätitud uued aarded andsid suurepärase võimaluse selle vea parandamiseks.
Sõitsime parklasse ja korisevate kõhtudega hindasime pikniku pidamise võimalusi. Tugeva tuule ja niiskete istumiskohtade tõttu olid need võrdlemisi nigelad. Plätserdasime siis mööda märga maapinda vaatetornini. Nullis selgus, et kummalgi ei ole erilist annet vaatlejate juurest aardeid välja võluda. Selle tõestuseks poleerisime torni oma 15 minutit. Üks hetk ilmus parklasse üks auto juurde ja seltskond sammus meie poole. Kerge lootus oli, et äkki saabus abivägi aga lootuseks see vaid jäigi. Tugev tuul peletas mugud juba 30 sekundiga minema. Ei saanud ka meie kehvemad olla. Leppisime kokku, et siin oleks palju meeldivam otsida, kui oleks ilus ja soe ilm. Muidugi ka hea põhjus siia tulevikus tagasi tulla. Et siis järgmise korrani!
Mardi ja Pireti geo(peite)ring tuli justkui õnnistusena. Kapuud juba ei taha lasta magada, niiet mõni "lihtsam" "kodukandis" on nagu valuvaigisti. Ilm oli ilus ja väike geotrip igati teemaks. Põrutasime kohale ja peale väikest jalutuskäiku ja järve imetlemist, kalu ei näinud :/, otsisime purgi üles. Imetlesime veel järve ja muidu oli vahva ;). Tuleb meelde eelmisest päevast Mikiga vestlusest, mis Kerlull olevat öelnud tornide ja meie kohta X). Kerlull, siin pead eriti hoolas olema ;). Aga muidu koht on äge ja meie täname!
Geojumalad, või siis sel korral Piret ja Mart, halastasid me peale ning olenemata Miki räigest Batjuška 21 geo-reetmisest, me külmetavad geokehad said lunastuse Tõhela järve tornis FTF-i näol. See kõik juhtus tänasel külmal, 15.oktoobri geohommikul. Mu telefon piiksus, mille peale mu vasak vatsake hakkas laienema ning Marko pupillid kitsenema. Veel üks piiks. Sõnum geo-Saatanalt endalt: "Meie jõuame kohe kalavaatlejasse, aga teie? Jälle STF?" Sealt edasi läks kiireks ja mälu muutus häguseks. Järgmine palavikuline, aga oluliselt selgem, moment oli juba Kalavaatleja nullis. Oli ideaalne sügisilm. Meid, kui värskeid kalavaatlejaid, tervitas sügisene külm õhk, kirkad soojad päikesekiired ning kuldses kuues lehed. -"Kallis, siin on nii ilus! Kas me, kohe..?" -"Jaa Kallis, aga enne..!" ja vaikiva nõusoleku saatel hakkasime poleerima. Hoolega. Alguses aeglaselt ja õrnalt, mänglevalt. Mõne hetke pärast juba intensiivsemalt ja ühel hetkel avastasime mõlemad end maas, veidi märja kuid räpaselt rahulolevatena. -"Ma SAIN! " Oh, ma sain ka ja kuidas veel! Ning vormistasime FTF-i ametlikult. Tänan peitjaid! Ja soovitame torni, ka märjal ajal, aga vähemalt kaksi.