Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Pean tunnistama, et aastaid tagasi kuuldud loost on mul meeles vaid üksikud killud, kuid siin on (poolik)lugu sellest, kuidas Raudna omale nime sai.
Mõni kohalik teab rääkida, et ajal, mil Viljandi oli veel Hansa linnana kaupeeste meka ja tähtsaim liiklus käis veeteid pidi, oli Raudna jõgi Hansa veetee tähtis osa, ühendades Pärnut Viljandiga. Tollel ajal jõe ja küla nimi muidugi veel Raudna ei olnud.
Külas olevat elanud kena tütarlaps, kellele kõik mööduvad kaupmehed silma peale olid pannud. Tütarlapse isale see muidugi mokkamööda ei olnud. (Siin vahepeal on nüüd osa, mida ma kahjuks ei mäleta. Ajaloo huvides ei hakka ise midagi kokku luuletama kah.) Igal juhul asi päädis sellega, et isa võttis ühe raudnaela ja lõi ühel kaupmehel, kes tema tütart himustas, silmad raudnaelaga välja. (Ju see kaupmees midagi tema tütrega üleliia nahistas.)
Kuna tollal nimetati naela "nagõl", siis algselt hakatigi kohta kutsuma "Raudnagõl". Kuna see eriti suupärane ei olnud, sai ajapikku sellest lühidalt lihtsalt Raudna.
Ja nii saidki jõgi ja küla omale nimed.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: ronimine (2), lumega_leitav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8EW58
Logiteadete statistika: 96 (97,0%) 3 1 1 0 0 0 Kokku: 101
Maalt jõulupuhkuselt tagasi suure linna poole sõitmiseks marsruuti sättides otsustasime teisigi jõuludeks maale rännanud sugulasi külastada ja nii me Raudna kanti sattusimegi. Kingid üle antud ja jõulutoidud söödud, kulgesime edasi. Ja et me sealkandis igapäevaselt ei kulge, avasime äpi ja otsustasime tee pealt mõned aarded otsida. Raudnaela neist esimene.
Rhvusvahelisel lehel oli märgitud ka mõni mitteleid, kuid need meid ei eksitanud ning varsti silmasime ka aaret. Nime kirja saamine vajas küll mõningasi jõu ja ilunumbreid, kuid õnneks on vorm endiselt hea, et ka seesuguseid aardeid võtta.
Aitäh peitjale, tore aare!
Uus märgistatud logiraamat, minigripp, harilik pliiats, kiletatud juhend ja konteinerile kleeps peale. Nüüd aardega jälle kõik tip-top korras!
Aarde juurde ronisin suisa kaks korda. Esimest korda ei saanud logida kuna logiraamat tükkideks, täiesti märg pudru. Ronisin alla ja tegin hoolduse ja sain ka juba logida. Siis uuesti üles ja aare paika tagasi. Aitähhid aarde eest!
Vihma hakkas tibama, aga ikkagi pidasin kinni, et see raudnael siis üle vaadata. Nael mis nael, täitsa tore teine kohe, aga saatanlikult kõrgel. Vaatasin kriitilise pilguga seda üha märjemaks muutuvat puud ja pidasin juba plaani, et kas vean redeli kohale, aga ilmselgelt oleks pidanud sealt edasi puud mööda ronima, nii et jäi seekord ära. Mine tea, vahest mõni teine kord.
Kuusk oli märg, aga õnneks mitte väga libe. Ronitud ja logitud, aitäh!
Kõigepealt kinnitasime keha ja siis ronimine. Hea looduslik redel.
Kuiva ilmaga ikka märksa parem, eelmine kord kui üritasime sadas korralikult
Kunagi olen siin järve ääres koristustalgutel osalenud. Täna mängisin mõttega Raudnaela kõrtsi sööma minna, aga järjekord paistis liiga pikk. Ronimine polnud õnneks kontimurdev, aga olin siiski hoolikas, et logirulli maha ei pillaks. Aitäh!
Võtsime täna käsile vantsimise operatsiooni "Soomaa" :) Tagasiteel noppisime ka selle siinse aarde. See oli meie tänase seikluse seitsmes leid.
Aitäh peitjale!
Vaatasin mina nullis ringi ja mõtlesin, küll see geopeituri elu on raske, miks muidu vedeles peidukohas paar tühja sigareti pakki. Hull värk, kui aare kättesaamatu siis tõmban paugust 20 pläru korraga leegitsema hea, et mets alles on jäänud! Mõnus aare ja vägagi toreda kohapeal, noorus tuli meelde ja ega ma veel vana ei olegi. Sodi krabasin kaasa, kes otsib siis prügikonteinerist seal kemmergu kõrvalt parklas saab kätte, ausõna ei võtnud endale. Tänud mõnusa aarde eest!
Siin sain teada, et kõrguse suurenedes suureneb peavalu hüppeliselt. Õnneks kaaslane aitas hädast välja.
Tänan peitmast.
Väike võitlus kõrguse hirmuga ja logitud saigi. :)
Väike võimlemisharjutus ja nimi kirjas.Aitüma sirutuspeatuse eest!
Me üldiselt ikka vaatame raskusastmeid enne kui kohale läheme, aga siin kuidagi jäi kahe silma vahele. Nii vaatasimegi esiti nullis nõutult ringi, aga kui raskusaste üle vaadatud, taipasime juba, kuhu tuleb vaadata. Loomulikult oli see Indreku leivanumber - kiirelt käidud ja logitud. Tänud peitjale!
Alguses õnnestus ikka valet puud imetleda. Ega see kerge polnud, aga logitud saime. Aitäh
Haukusime vale puu all ja mõni isegi ronis sinna, aga siis hakkas geps mõnevõrra koostööd tegema ja leidsime õige naela. Kaalusime minimalistlikku lähenemist, kuid otsustasime ikkagi töövahendit kasutada - mis ta sõidab niisama kasutult ringi. Läheduses maa sisse löödud suure naela vaatasime ka lähemalt üle. Aitäh.
Geps veiderdas siin, otsimisega läks aega. Oli see vast 3,0. Kuidagi siiski sai tehtud. Aitäh!
Nojah. Tänud, muidugi! Arboristide lemmikaare, tõenäoliselt. Jaak päästis päeva.
Leitud koos Minna, Madise, Paul-Sandri ja Taneliga. Käisime üks päev varem ja tulime täna sportlikuma poisiga koos tagasi :D
Kui küsisin selle teele jääva aarde kohta, siis Kristjan reageeris kuidagi eriti positiivselt, et lähme jah. Ega palju pakkuma ei pidanud miks, arvatavasti ronimine.
Kohale jõudes sukeldusime Simonega kahekesi tihnikusse, aga geps hüppas ning õige koht silma ei jäänud. Nii me saimegi mitu korda sisse-välja käia. Kristjani ja Airi tulekuga jõudsime kõik koos nulli. Alguses ei jäänudki kohe aare silma, sest konteiner oli väike ning vahtisin ikka liiga kõrgele ka, sest Kristjan oli varustuse kohale toonud. Ma küll vingusin kõrval, et no mis asja, see ju nii ronitav puu, aga samas libedad kummikud hoidsid veel maa peal. Kui Airi traksid selga tõmbas, aga kogu ronimisprotseduur nii keeruline tundus, siis otsustasin, et nüüd on aeg ja üks-kaks-kolm olingi oma mudaste kumparitega taevavõlvil. Kõige keerulisemaks osutus logimine, sest kui ühe käega puu ümbert kinni hoida ja teisega logiraamatut hoida, siis oleks vaja olnud kolmandat valguse jaoks ja neljandat pliiatsi jaoks ning no veel mingit käepikendust ka :D Midagi ma sinna põhimõtteliselt kottpimedas kokku kritseldasin ja alla jõudsin. Mulle meeldis, väga mõnus ronimine, aitäh!
Mis ma oskan kosta, märkmed otse objektilt näevad välja järgnevad:
Traksidega? Ilma? Traksidega? Ilma???? Kummikuga...
Aitäh!
Kuni ma puu all traksid seljast põdesin pani Loona kummik jalas üles nagu orav. No üldse polnud häbi. Hea, et oli juba pime ja keegi ei näinud, kuidas ma seal punastasin. Kristjan muidugi arvas, et kõik on sellepärast nii, et ma vahepeal Sandri köiel kiikusin. Ja see polnud ainuke kord sel nädalavahetusel, kui ma seda juttu taluma pidin. Ju ma olin selle välja teeninud. Aitäh Loona, et Sa selle aarde nii osavalt vallutasid, et sel korral sain mina ainult vaadata ja imestada, kui tubli Sa oled. Aitäh!
Aare jäi kiiresti silma. Kättesaamine võttis veidi rohkem aega, aga siiski mõistlikult tehtav. Tänud peitjale!
Sant on kehv olla, ei saa teha kõiki asju mida tahaks. Tänud peitjale
Eelviimane otsing, mõnus soojendav ronimine enne Saeveski metsaonni ööbima suundumist. Täitsa leige veega ujumispaik septembrikuu lõpus veel pealekauba. Sellest polnudki varem aimu. Selle kõige ja kirjelduses toodud ajaloo tutvustamise eest Kellyle ja Mardile tänud! Aardetopsik ja peidik heas korras.
Kui peidik tuvastatud jäi lauale kolm võimalust, kes sinna läheb. Ja kuna rohkem meid ei olnud, kellele see tähtis protseduur kaela määrida, siis läksin mina. Nii ma siis seal väristasin nimed kirja ja tulin alla tagasi. Tänud peitjale aarde eest.
Põlv on ammu paranenud, seega ronimine ei ole enam takistuseks. Üleval sidusin end oma jalgadega okste vahele kinni, et käed vabaks saaks, ning olin juba logimist lõpetamas, kui perekond mulkmugusid mööda kõndisid. Olin kuss ja vagusi. Ei märgatud. Tänud ronimisharjutuse eest, seda läks järgmisel päeval paradiisiõunapuu otsas vaja. Maailma põnevaim siider tuleb nendest pisikestest õuntest.
Carolys pakkus, et toob selle alla, aga lõpuks pakkusin, et las ma ronin ikka ise. Jalanõud olid küll pisut valed ja oksad libedad, aga sain ilusti käidud ja nime kirja. Tänud!
Järve ääres oli päris palju rahvast. Ilm on ka muidugi vastav, ei tea kas see vesi enam jahutab ka. Aare oli önneks ilusasti eemal ja sain rahulikult nime kirja toimetada. Aitäh!
Aardele lähenedes arvasime, et see jääb päris vee äärde, aga õnneks siiski mitte. Siis arvasime, et see nii kõrgel, et kättesaamiseks on vaja redelit, mida meil ei ole. Ka seda polnud vaja õnneks mitte. Nii saidki kribinal-krabinal nimed kirja. Täname!
Logitud kaks jalga maa peal, pastakas ronis ise üles ja pani logi kirja. Ja siis nuias ennast rooli ka veel. Aitäh!
Otsisime siin raudnaela aga leidsime hoopis aardetopsi. Abivahend oli kohapeal olemas ja logi sai kiirelt kirja.
Parkisime auto üpris lähedale ja märkasime oma arvates mugusid läheduses liikumas. Aardele lähenedes selgus, et tegemist on siiski samuti geopeituritega. Vaatasime natukene ringi ja märkasin aaret. Mina tõin konteineri ära, teistel jäi au see tagasi panna. Aare korras, aitäh!
Siia siis saabusime Aili ja Markoga suht ühel ajal. Ma olin miskit teise aarde kirjeldust lugenud; mõtlesin, et mis viinaköök siin võpsikus? Pilk uuesti telefoni ning oli asi selge. Marko tõi alla, kirtseldasime nimed logiraamatusse ning ma siis läksin viisin tagasi. Peitjale tänud!
Kangesti tahaks öelda, et ma ju leidsin. Proovisin, peaaegu oli käes aga hirm tuli naha vahele ja paar tähtsat viimast sammu jäid tegemata. Minu jaoks on selle maastik kindlasti suurem, kui kolm.
Olime siin aarde juures juba kolmas kord. Esimesel korral tundus puu kahtlane ja ei hakanud turnima. Teisel korral olime abivahendiga, kuid siis oli jälle liiga külm ja märg. Täna oli ilm piisavalt soe ja kuiv, ning isegi abivahend oli autos, kuigi seda lõpuks vaja ei läinud. Karjääri ääres oli kalamehi ka, aga nemad olid piisaval kaugusel, et mitte midagi märgata. Grip-kotil on mõned augud sees ja logiraamat ka veidi kortsus, kuid muidu kõik korras.
Aarde leidmine oli lihtne. Logides tegin mõnd teist mängurit järgi. Tänud, lahe teostus!
Aknast paistis loogiline koht, aga kui sealt midagi ei leidnud peale helkuri, siis tuli ikka GPS välja võtta ja õigesse kohta minna. Anne nägi topsi ära ja mina vormistasin. Aitäh peitjale.
Tegelikult oli aeg juba seal maal, et oleks pidanud suuna kodu poole võtma. Aga noh, teate küll. Tulin nulli, õige objekt tõmbas kohe tähelepanu aga aaret ei märganud enne, kui olin kolm tiiru ümber objekti teinud ja eemale astunud. Korraks isegi kihvatas, aga siiski otsustasin, et tagasi tulen siis, kui saan koormuse all oleva põlve ilma valuröögatuseta sirgeks lükata.
Ega edasine targem polnud. Heimtali oli lihtsalt nii äge, et tundus olevat kuritegu siin ainult aarde jaoks peatus teha. Ei, tuleb tulla siis, kui saab põhjalikult kogu selle värgiga siin tutvust teha. Seega võtsin suuna tühjade kätega Tartu poole.
Kuna Ethel ja Priit olid eelmisel korral Raudnaela pubi taevani kiitnud, siis selle 3.0 vallutamine tundus mõistlik plaani võtta enne kui seal kõhud punni sööme. Kuna geps on nõrkadele, siis ronis Kristjan alguses täitsa vale puu otsa ja kuna Mikil oli parasjagu autos "Laula kaasa" saade pooleli, siis ei saanud tema ka meid aidata :D Kuna geps näitas 20m eemale ja Kristjan ei julgenud enam alla tulla, hakkasin juba õige puu alla minema. Topsi nähes oli esimene reaktsioon "rufakingkiddingme", sest nii libedal puul ronimine küll hea mõte ei tundunud. Kristjanil jäi ka paar meetrit aardest puudu kui jänes pead tõstis, tegime siis Mikile kõne, et pane oma saade korra pausile ja võta redel kaasa. Veits puhises küll aga ikka tuli ja puhises puu all edasi, et isegi groll oleks selle ilma redelita ära roninud :D Ju oli siis aastaaeg või tähtede seis vale, sest redel jäigi kokkupandud asendis puu najale, Miki käis sipsniuhti üleval ära ja viskas topsiku meile alla. Raudnaela pubis oli parasjagu pulmaliste broneering ja kuigi Miki arvas, et oleme just sobivalt riides, et seal paar suupistet märkamatult põske pista, siis jäime siiski alumisele korrusele :) Koht oli hubane ja võitis mu heakskiidu juba tekstidega "hommik ilma kohvita on öö" ja hiirelõksu kõrval olev "kaebuste korral vajutage nuppu", aga tegelt olid söögid ka maitsvad nagu Priit ja Ethel lubasid, soovitame! :)
Andre kuram oli nii hea unega, et ei hakanud teda üles ajama ja kõmpisin ise nulli. No siin muidugi oli juba eemalt näha, mida teha tuleb. Ega midagi väänutasin liigesed jälle käima ning võimlesin totsikuna. Panin harakajalad kirja ja võimlesin jälle totsiku juurest tagasi. Aitüma!
Tänasel aasta lisapäeval oli meie jaoks ülioluline üks aare logida aga kuna kodukoha kõik tavaaarded juba logitud siis lähimaks osutus too raudnael. Ilm ka täiesti ronimist soosiv ning nii see logitud saigi. Külliki muidugi hoidis all hinge kinni, et vanamees puu otsas kukkuma ei hakka. Kägude aeg aga pole veel saabunud. Kõik läks kenasti. Tänud.
Kuna tiimis oli vaid üks liige, siis jäi konteineri hankimine ja ka logimine puhtalt enda kanda.
Aitäh aardepeitjale!
Ronisin. Punkt.
Konteiner meenutas ka naela :) ei tea, kas see oli sihilik või juhuslik sarnasus...
Mis ma oskan kosta, maapinnalt vaadates tundus täitsa mõistlik ronimine. Ja järv oli ka kena. Tänud aarde eest!
Öösel oli maha sadanud lund, mis peitis enda alla kõik õhuksese jääga kaetud lombikesed. Mul olid õnneks kummikud ja Karlil veekindlad tossud, mis meie jalgu päästsid. Aardepuu oli märg ja külm, seega oli nõus Karl ise üles ronima ja nimed kirja panema.
Öö veetsime aardest mõne kilomeetri kaugusel Pinskas. Võrreldes eelmise päevaga oli maha sadanud korralik kiht lörtsi. See tegi juba aarde juurde jalutamise oluliselt põnevamaks, mis varjas ära, et lumise jalgraja all on petlik õhuke jää koos sügava porilombiga. Astusin kraksti läbi aga gore-texid päästsid vähemalt hommikuks varbad märjaks saamisest. Ronimise osas vaidlema ei pidanud, vaid andsin mõista, et võin ära käia. Puu oksad olid lörtsist paganama libedad. Üles siiski sain ja nimed kirja samuti. Pärast jalutasime edasi veel järve äärde ja vaatasime milliseid ujumisvõimalusi Raudna järv pakub. Aitäh siia kutsumast!
Aardele lähenedes olin ma vähemalt oma ekipaažile kaardilugeja rollis. Nulli jõudes jäi silma nuka taga ootav parkla. Andsin küll märku,et see seal hea koht peatumiseks, aga eesolev masin seiskus tuimalt juba varem tee ääres. Eks see 200m pealt kütust kokku hoida ole ka võit omaette. Ja kui seda korrutada kahega, on ju võit lausa kahekordne. Metsatukka tungides jäi silma ja jalgu harvendamise riismed. Korra tekkis isegi hirm, et äkki ka aare võib kellegile jalgu jäänud olla. Õnneks a-sid ja o-sod kokku viies jäi sellele karjale peagi ka õige asi silma. Täitsa puutumata ja korras tükk ootas päästmist. Ainult et kätte ei saa. Tundus siuke mõnus selja sirutus olema, aga ma nägid üht teist tegelast kellel leiu peale silmad rohkem särama lõid kui mul. Seega pakkusin ja lükkasin vähemalt enda poolt selle magusama rolli Tarmo kanda. Üks mees küll püüdis oma positsiooni natuke üle tähtsustama hakata ja asus nimede kirja panemise vastu lubadusi välja lunima! Aga ilmselgelt olid kõik kaardid tema vastu. Polnud ju meie seas kedagi, kes poleks olnud ülesande vääriline, seega oli vastuseks oodata ainult teravaid nuge. Antud kombinatsioon jättis igatahes kõigile silmad pähe ja naelad nurka. Oleks mõni tütarlaps selle raske rolli enda kanda võtnud, oleks olud ilmselt hoopis teised olnud.
Seekord siis nii, tänud.
Õiges kohas jäi otsitav ruttu silma, muidugi tahtsid kõik konteinerini tormata, aga lubasime siiski lahkelt Tarmol selle sirutuse enda peale võtta;) Aitäh peitjale.
See oli selline m6nus minu meelt moodi aare. Esiteks oli muidugi vaja nina gepsus nullis ringi tiirutada kuni siis k6ik loogilise koha peale tagasi koondusime. V6tsin kohe vabatahtlikuna selle sirutuse enda kanda. Ei olnud siin mingeid superv6imeid vaja ;) täitsa lihtsasti 6gvendatav nag6l ;) Tänud peitjale
Olin varem kuulnud, kuidas Kaupo rääkis Tarmo supervõimetest. See oli esimene koht, kus veendusin, et nendes juttudes polnud ilukirjanduslikke liialdusi, vaid ongi väga head oskused. Keeletähelepanekuna tooksin välja, et hästi huvitav oli kirjeldusest lugeda, et täpselt nii nagu Võromaal, öeldi ka Mulgimaal naela kohta nagõl.
Viljandi geotuuri VIII leid. Parkisime auto, nägime aaret ja Tarmo läks järele. Mulle täitsa meeldis selline lihtne leid ja tehtav ronimine kõigile.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
。◕‿◕。
。◕‿◕。 。◕‿◕。
Siin sai Miki oma oskusi näidata. Aare logitud, siis lähedal asuvasse kõrtsi lõunat sööma. Soovitan väga head söögid ning hinnad mõistlikud. Tänud peitjale.
Oi kui hea, et noor mees kambas oli, tegi raskema osa tööst ära. Minu süda jättis küll seda kõike pealt vaadates vist paar lööki vahele, aga nimed said kirja. Tänud kõigile!
Täna olid noored oravapoisid kaasas, nii et sai lihtsamalt. Aitäh.
Ma ei jõudnud valgust otsidagi ja teatama hakata, et ei roni sinna ülesse, kui mu kallis kaasa oli nagu orav puu otsas! On ikka tegelane ta mul! Alla tulles tõmbas ta küll oma püksid puruks, aga karv läikis ja oli muidu musi! Aitäh peitjale vaeva nägemast! Uhke teostus!
Igal georingil peab olema vähemalt üks aare ka seda tüüpi. Anne keelas kategooriliselt ronimise, et toome redeli. Ma ronisin talt lihtsalt kiiresti eest ära :D. Alla tulles sai ka püksid lõhki XD. Mõnus sirutus päeva lõppu, aitäh!
Kui juba sobiv abivahend pagassis on... Ilm oli päris vastik, vihma tilkus ja kõik oli märg. Algul telefon peksis veidi segast ja nii lõpetasin ühe teise, ka esmapilgul hea kandidaadi juures. Seejärel aga hakkasid meetrid kaugenema ja ajasin end koos abivahendiga uuesti püsti uues kohas. Aaret avades kukkus sealt välja teritaja, mida ei õnnestunudki hiljem pimedas leida. Ka pliiatsit oli vist sama saatus tabanud kuna ka seda märkasin enne aarde juurde minemist puu juures. Kahjuks üles ronides kukkus see uuesti mul maha ja jäi ka peale minu lahkumist puu juurde. Ka mul õnnestus paar raksu teha ja tõesti loodan, et puu ikka vastu peab ka eri raskusklassi geopeituritele ilma suuremate vahejuhtumiteta. Mina sain seal kõõludes küll pulsisageduse üpris kiireks. (208) Aitäh!
Vihmaga on see aarde manu saamine üsna huvitav. Orav nüüd veidi rokane on, aga eks vihm peseb jälle puhtaks :)
Väike peatus vihma sajus. Tänud peitjale.
Krista oli see kes päeva päästis.Aitäh!
Ma poleks sinna 3 jäätise eest ka roninud. Eriti selle sajuga. Krista arvas teisiti, nii et sain olla tema vihmakeebi nagi.
Minu poolt ka Andreasele aitäh :). Aga jube oli pealt vaadata küll kõrvalseisjana seda käiku... :D
Normaalne...jäätise eest oleks võinud mina ka ju ronida :P
Aitäh torule, kes kastanid tulest välja tõi. Hiljem sai ta selle tasuks suure jäätise. :)
Esimene sellelaadne, õnneks olid lapsed kaasas,kes selle olulisema osa tegid, et logida saaks. Tänud uue aarde eest.
Rõõm uue aarde üle innustas kohe pärast tööd väiksest reisi ette võtma tuttavasse kohta. Saab ju Männa karjääris koguaeg ujumas käidud seal kõrval, kuni jää tulekuni... Mändide all on ikka mõnus hingata, selline mõnus puhas õhk ja mõte liigub ka kiiremini kohe. Natuke aega ja aare leitud, logimiseni läks natuke aega (18.35) aga pole miskit võimatut, kui tahe suur on. Aitäh peitjale rõõmu pakkumast kodu lähedal!
Esmalt läksime Kadriga kohale ja tõdesime, et siis nii. Meie ronija oli läinud lapsehooldus puhkusele. Ise tundsin ennast kuidagi töntsi ja vanana. Tuli Liis kutsuda. Ja oligi rõõmu nii talle, kui vanavanematele. Minagi sain poissi hoida. FTF kirjas nagu naksti. Ilus oli olla jne. Tänud.
Tegelikult peaks selle aarde logimist alustama ju mitteleiuga, sest kuigi leidsime Peebuga aarde, siis logimiseni ei jõudnud. Läksime Raudnaela kõrtsi kohvi jooma ja mõtteid koguma. Kurtsin ebaõnne aga Liisule, kellest oli juba telefonist kuulda, kuidas tal silmad särama lõid. Midagi ju täiesti temale! Nii sõimegi peale kohvi joomist veel äärmiselt maitsva sinepise lihapajaroa ning peale kaadrite täienemist suundusime taas objektile. Viis minutit ja oligi aare logitud. 13.25 kirjutas Liis aardesse me nimed. Üks pisike maailmakodanik sai ka esimest korda oma nime logiraamatusse kirja.
Ilus oli olla, sest kole oli möödas. Aitäh hetke eest ilusas sügispäevas! :)
******* Legend (üks paljudest?)
"Raudna on kandnud esialgu Raudnageli küla nime. Vanima kirjaliku allika järgi on nime saamise aluseks külanaise julm tegu. Naine pakkunud lahkesti öömaja rändkaupmehele, kes oli nõelu müümas. Ta kutsunud kaupmehe sauna ja ööpimeduses torganud raudnaelaga mehe silmad välja, ning seejärel tapnud mehe.
Raudnagel on mulgi murdes raudnael. Arvatavasti tahtis rahvas sellest „naelast" nimes lahti saada ja jättis alles vaid nime esimese poole. Raud on ikkagi eluks vajalik metall, küllap on sel sõnal ka võimas abistav vägi."