Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Jõesuu küla Pärnumaal on oma nime saanud jõgede järgi. See on koht, kust Navesti jõgi suubub Pärnu jõkke.
Jõesuu rippsild on ehitatud aastal 1975 ning on hiljem korduvalt renoveeritud. Rippsild viib üle Pärnu jõe ning on ühtlasi Pärnumaa pikim rippsild (67,5m).
NB! Sillal võib korraga viibida kuni viis inimest, palun seda jälgida kui suurema kambaga otsima lähete. Nagu rippsildadel ikka, adrenaliini jagub. Olenevalt aastaajast võib esineda libedust. Sihipärane kõigutamine-kiigutamine võib olla eluohtlik, ära riski iseenda ega teiste eludega!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (2), ilus_vaade (2), vaatamisväärsus (1), ujumiskoht (1), piknikukoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8F6PJ
Logiteadete statistika: 119 (94,4%) 7 6 3 2 0 0 Kokku: 137
Pikalt otsida ei saanud, tops jäi kiirelt silma. Et pastakas autosse jäi, tuli lisatiir üle jõe teha. Hendrik sai omale instapilte teha keset jõge. Tänud peitjale aarde ja kõikumise eest
Hea, et õhtul ei tulnud. Muidu polekski ära tundnud seda kohta. Kunagi sai siin kanuumatka alustatud või puhkepaus tehtud. :) Tänud!
Kõikuval sammul supsti lõppu, nimi kirja ja samamoodi kõikudes, kindla jalgealuse peale tagasi. Tänud peitjale.
See oli vahvalt õõtsuv sillake ja mulle nii meeldis, et kohalikud saavad jätta auto ühele kaldale ning tänu sillale pääsevad jäalgsi kiirelt poodi ja küla keskusse.
Tänan peitmast.
Mulle see sild meeldis. Tagasi panekuga pidime ootama. Mugudest paarike tuli ka silda nautima. Nii kui selg keeratud, sai kiire liigutusega aare omale kohale tagasi.
Küll see oli tore sild! Ma käisin isegi mitu korda edasi tagasi! Vihje "all" pani meid fakti ette, et kõik siin maailmas on millegi all ja see laiendas otsimisvõimalusi mõõtmatult. Lõpuks selgus objekt, mille all oli aare. Tänud meie poolt!
Seekord kiire leid, Millalgi algajana sai ka siin poleeritud, kuid tulemusteta. Kenakoht, tänud tutvustamast!
Eile olime Türi-Tori toetustiimis abiks. Väga tore, et aare vahepeal taastus. Found it: 16.Apr.2023 12:21 Jõesuu rippsild / Joesuu's Suspension Bridge Täna olime teised logijad. Tuhat tänu!
Uus topsik sai täna paika. Ei olnudki siin pärast peitmist rohkem käinud, nii tore oli taaskord! Head otsimist ja nautimist! :)
Vajab kontrolli. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Tops vedeles maas nõgeste all peidus, nii nagu eelnevalt ka teavitatud. Ei leidnud ühtegi sellist kohta ka, kus ta pidama võiks jääda.
Tops vedeles maas nõgeste all peidus, nii nagu eelnevalt ka teavitatud. Ei leidnud ühtegi sellist kohta ka, kus ta pidama võiks jääda.
Lähenesime kohviku poolt, seega ületasime ka silda.. oli kõhedalt õõtsuv küll :') Aare vedeles maas, surasime ta enda jaoks paremasse kohta, aga hea oleks kui keegi üle vaatab. Muidu kuiv korras, ka sellise padukaga nagu täna oli. Aitäh kohta tutvustamast.
Õõtsus nagu merel. Sai sild ületatud ja libedast nõlvast alla lastud. Aare oli heina sees. õnnes kork on sinakas. Peale logimist tõstime ta kõrgemale. Vajaks hooldust omaniku poolt.
Aitäh aarde eest!
Originaalse asukoha kinnitus on katki läinud, aga uus asukoht on vist isegi parem ja mugavam.
Kuna ka 4. vaatleja juures olid mugud platsis, siis sõitsin aga edasi. Ettenägelikum inimene oleks ehk vaadanud, kumbal pool silda aare on, kuid seekord Waze juhatas lihtsalt poe parklasse - jaluta ise oma nulli... Kõigutamine-kiikumine võib ju ohtlik olla aga selline tunne oli küll, et iga samm paneb silla just rohkem vappuma.
Kõigepealt tuvastasin nullist katkise hoidiku. Seejärel hakkasin vaatama, et kus see aare võiks nüüd olla. Teisest vaadatud kohast tuli ka maskeeringuta aare välja. (1108) Aitäh!
Ka see kohake nähtud. Sild lahe.Siin tõenäliselt kinnitus katki ja asukoht teine. Muidugi täiesti leitav aga võib üle kaeda. Tänud tutvustamast. ????????????
Kui kohale jõudsime oli mugusid murdu. Nii silla peal, kui all, kui kallaste peal. Selgus, et käimas oli Türi-Tori kiirlaskumine. Õnneks olid kõigi pilgud suunatud jõele ja võistlejatele. Vaikselt silmadega otsides jäi aare silma ja märkamatult ka logitud. Tänud!
Käisime siin ka ca aasta tagasi, aga siis oli aare kaotsis. Täna oli teada, et ta peab olemas olema ning kuna olime siinkandis liikumas, siis muidugi tegime peatuse. Tundus küll, et hetkel aare oma õiges kohas ei ole, sest nullist leidsime katkise klambri, mis vist kunagi on aardetopsi hoidnud. Seega sai tops leitud veidi eemalt, aga leitud ta sai. Aitäh.
Rippsillal jõe ületamine oli täitsa vahva. Ilm oli ilus ja kuiv, libeduseohtu ei olnud. Aarde leidsime kiirelt, tagasipanekul juhtus äpardus, millest peitjat teavitasime. Tänud aarde eest!
Kui kunagi otsisin nähtamatut konteinerit siis seekord kui oli mida otsida oli leid suht kiire, lahe aare, aitäh :)
See rippsild on mul väga elavalt meeles. Ükskord ei julgenud üle minna, siis sai ringiga mindud. Siis sai otsitud ja siis lugesin logisid ja sain aru, et seda polegi seal enam. Tühi sõit! Aga seiklus missugune! Täna tulin siia vähe julgema kaaslasega, kes sõna otseses mõttes aitas mul silda ületada. Ise värisesin nagu haavaleht... Aga saime ületatud ja aare oli täiesti olemas. Väga vinge! Aitäh!
Kunagi otsisin seda aaret päris kaua, lõpuks selgus, et seda seal polegi enam... ja nüüd aare taas oma kohal. Saigi leitud-logitud, sillasõit ka tehtud. Aitäh peitjale-taastajale!
Jätsime auto külakohviku ette ja läksime silda uurima. Õõtsumine võttis kergelt seest õõnsaks aga kümnekonna sammu pärast oli selge, kuidas sellisel vastu hakkaval pinnal astuda tuleb. Nullis hakkasin mina zntargi otsima aga üheski loogilises kohas seda näpuvahele ei jäänud. Jäi hoopis midagi muud, mille Pireti terav silm eemalt vaatluse teel avastas.
Äge sild! Tänud peitjale ja pikka iga aardele!
Kui mina värisedes teisele poole silda jõudsin, oli Indrekul aardetops juba leitud. Nimed kirja ja samas tempos tagasi - no küll ikka kõikus. Õnneks jäi sild paika ja meie ka elusalt tagasi. Tänud peitjale!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Suur tänu Mikile! :)
Otsisin ja otsisin, lõpuks vaatasin logisid ja peale seda sai lahkutud
Otsisin täna seda aaret 2 korda, konsulteerisin varemleidnuga, ikka ei midagi. Mitteleidmistest mitu otsijat ka varem teatanud. Ehk oleks võimalik kontrollida, kas aare endiselt alles?
Oh appi. Kui päkapikk sai leitud, siis mõtlesime vaadata rippsilla üle. Mis seal siis ikka. Arvasin, et üleminek on käkitegu. Astusin sillale ja kohe hüppasin tagasi! Nii jube! Ma võibolla oleksin end kokku võtnud kui oleksin üksi olnud. Aga mu väike abiline arvas, et lähme otsime mõne teise silla, et üle jõe saada ja siis saaksime ju aarde kätte. Nii tegimegi! Aga sõit teisele poole oli üpris pikk ja sopane ja libe ja järsu kaldaga... ???? Valgest autost sai helepruun auto! Saime teisele poole ja ronisime silla alla, et ehk leiame sealt. Siis vaatasin vihjet.. selge, lähme sillale. Siit poolt polnudki nii jube minna. Läksin oma 10 meetrit ja otsisin ja vaatasin. No ei leia! Siis lugesin logisid ja sain aru, et väga paljud pole aaret leidnud. Nojah siis... Las ta siis praegu jääda... Naljakas oli see, et alles ära minnes lugesin sillal olevat silti, et mitte kõigutada, sest see on eluohtlik... Ja siis jooksid hirmujudinad küll üle.
Vaatlesime kolmekesi päris mitmest kohast, kuid otsitav silma ei hakanud. Ilus koht, kuhu tulen meelsasti tagasi.
Ei leidnud. Küll aga leidsime teiselt kaldalt hilise toonekure.
Sild meeldis väga, eriti see kuidas ta liikumisel õõtsus nagu lõbustuspargis oleks. :)
Aitäh!
Ma ei tea kust tuli see julgus, aga ilma kelleltki abi ja tuge küsimata tatsasin ma jalad harkis üle silla. "See ei ole võimalik, et sina sellise kõikuva ehitise peal...!" hüüdis Ain, kui olin teiselepoole jõge jõudnud. Nad vist keegi ei olnud selleks valmis, et ma üldse sillale astun. Näete siis, geopeitus on õpetanud mind tornides ronima ja kõikuvatel sildadel jalutama ja üldse ennast mitmel moel ületama. Ja teadagi võit enda üle on ju kõige magusam.
Aarde leidmisega läks küll natuke aega, aga mehed kahepeale lahendasid meil ka selle probleemi. Aitäh, väga tore elamus oli!
Olen siia sillale aastakümnete jooksul palju kordi tulnud ilusat jõge ja mõnusalt kiikuvat silda imetlema. Jõgi on eri aastaaegadel seal päris erinev. Ka jääminekut on sealt huvitav jälgida. Seekord tulime tagasi mõnede SPA aarete otsingult ja äkki plahvatas mõte, et siin ju hea söökla olemas. Sõime kõhu täis. Küll käis seal palju külastajaid. Seejärel ületasin edukalt esimesel katsel kohe silla. Tuvastasin aarde asukoha ja mõtisklesin, kuidas ta kätte saad. Vahetasin enda asukohta ja tops oligi käes. Tagasipanekuga läks veidi aega. Sillale oli tulnud Erich Krieger väikese seltskonnaga. Ta julgustas mind ikka sillale minema, sest tema tuli ju edukalt üle. Puhusime mõne sõna juttu ja sild oligi taas ületatud. Tänud peitjale.
Oh, mis hirmus sild :D Kõikus, mis jaksas. Nägin ilmselt Karinit ja Sillet. Ei ole siia enne sattunud
Leitud sööki oodates (vanakooli jäätisekokteil, nämma). Täitsa jube sild, aga vaade sillalt jõele superluks. Aitäh peitjale närvekõditava peiduka eest.
Rattamatka varud poes täiendatud, sillale jäätist sööma. Tuiasin seal ikka jupp aega, ilupildi tegijaid jätkus kauemaks. Aitäh!
Minu jaoks kõige jubedam sild, mida näinud olen. Tänud peitjale.
Väga lahe koht ja äge rippsild. Leid tuli kiirelt, leidis Sirje. Suur tänu!
Tegime puhkepausi ja uurisime silla üle, leitud ta sai...
Meil on traditsiooniks saanud igal suvel teha üks paaripäevane lastematk mitme sugulaste-sõprade peredega. Sel aastal tegime oma matka tagasihoidlikuma, sest minul on 6 kuune tita, kellega ma veel telkima minna ei tahtnud. Telkimine toimus siis minu suvituskoha lähedal Kellisaare telkimisplatsil, kust mina beebiga vahepeal koju ööbima läksin. Lastematkalistega külastasime veel Kärumuuseumi Kärus, Metsavenna lõkkekohta, Saeveski metsaonni, Tori Põrgut ja veel mõningaid paiku. Lõpuks jõudsime Pärnusse välja.
Tahtsime näha siinset jõgede kohtumispaika ja käisime ka riburadapidi üle rippsilla edasi-tagasi ära. Poes käisime ka.
Rippsillad mulle meeldivad. Siingi hakkas sild veidi kõikuma ja kostis kiljatusi, kuigi pidasime reeglist kinni ja üle 5 inimese püüdsime mitte sillale minna. Kohalikud poetagused teadsid pajatada, et sild on kaks korda alla kukkunud. Ma siis igaks juhuks ei hakanud vankriga sillale ronima ja kui enamvähem kõik olid edasi tagasi ära käinud, siis läksin ka üle silla, sealt aga mingit jõgede kokkusaamisskohta ei paistnud ja hakkasin siis telefonist uurima, kus see täpsemalt asub, siis märkasin et just seal kus seisan peaks üks aare olema. Oligi. Aarde leidis Henn, kes oli veel viimasena sinnapoole sillaotsa jäänud. Aitäh!
Tagasi üle silla jõudes tuli meie järel üle silla jalgrattur kenasti vaikselt sõites.
Tore sild, aarde leidmisega läks ka täitsa ladusalt, ainult et edasiste plaanide valguses sai navigeerutud valele poole silda. Tänud aarde eest!
Viisin ema Jõesuu lähistele sugulaste juurde. Seejärel oli aeg hobisse süveneda. Sobilikus kohas ootas esimene aare. Üllatav, et nõnda välja paistes püsib, kuigi siin enamus käib vist siiski nina maas. Aitäh!
Kui 1,5 päeva sai Soomaal aardeid otsitud täiesti rahul, ei ühtegi teist hingelist siis rippsillal.. Kui aaret välja tõmbasin, ilmus teise sillaotsa mugu, kel oli vaja rippsillal kõndida edasi-tagasi. Kui logitud ja tahtsin tagasi panna, järgmine mugu, kel oli vaja kõndida edasi-tagasi. Õnneks mõne aja pärast saabus vaikus ja sai topsi ka tagasi panna.
Millegipärast kõik navigeerimisseadmed tahtsid meid suure ringiga juhatada, aga otsustasime siiski jalutamise kasuks ja silda ka ettenähtud moel kasutada. Aitäh peitjale, et oli taas põhjust siia sattuda.
GPS üritas pika ringiga teisele poole jõge ajada, aga otsustasime ise targemad olla ja silda sihipäraselt kasutada. Aare jäi kiirelt silma. Panime siis nimed kirja ja jalutasime tagasi. Aitäh peitjale.
Tänu valitud lähenemissuunale ületasime silda kohe kaks korda. Aarde leidsime ületamiste vahel kiiresti. Tänud!
Oioi, või selline sild kohe. Kusti käis edasi-tagasi ära, mina piirdusin poole peal vaate imetlemisega, Margus tegeles otsimisega.
Aitäh!
Otsisime pool tundi. Lõpuks leidsime maast. Nähtavasti oli torm topsi lahti lennutanud. Panime oletatavasse kohta tagasi. Aitäh!
Ilm oli selline, et kümne aasta vihma proovis vist kümne minutiga maha kallata, seega võtsin vihmavarju pea kohale ja läksin veidi tudisevana silda ületama. Oi huvitav. Aga vaated! Karp oli selliselt peidus, et vajas ikka korralikku silma ja veidi ka võimlemist.
Polnud sellest sillast teadlik ning tõesti võimas sild. Väga meeldis üle selle kõndimine, tavaliselt nad nii hästi ei kõigu, siin aga oli keeruline sirgelt kõndida, kuigi ise täiesti selged olime.
Kui me rippsillal käisime, siis olukord oli meeldiv ja mõnus ning õnneks kindlasti mitte hull. Siiski, sirgelt sammumine vajas ikka natuke tööd.
Nõuka ajal osati keevitada. Vaatan seda kunsti ja kerad tõmbavad kõhuõõnde ära. Üle silla saab ainult raskes või äärmisel juhal keskmises joobes koos rahustitega (dont shoot)!
Mängisime täna Tori vallas Seiklusministeeriumi orienteerumismängu ja lõpp sattus just Jõesuu rippsilla juurde. Küll aga teisele poole silda. Seega istusime rahulikult piknikulaua ääres, vaatasime üle tehtud planeerimisvead ning siis siirdusime üle silla aaret otsima. Pearingluse puhul sellise silla ületamine pole just kõige meeldivam tegevus, kuid õnneks oli kõigutamist vähe. Aitäh aarde eest!
Rippus ja kõikus, tuul tahtis allavoolu saata. Aare käes. Aitäh!
Tuul õõtsutas silda kohati päris korralikult. Leitud, logitud. Tänud peitjale!
Geopeituri elu on ikka raskeks läinud: kes tuleb sillale romantikat otsima, kes koera ..., lõpuks otsib romantikat koos partneriga härrasmees, kes on meiega võrreldes +10 või isegi +20 (daam vähemalt -30), nojah, läks ikka aega ...
Nii lahe sild! ja päike paistis kenasti jõevee peale. Aitäh siia uuesti kutsumast!
Nupp nokki seekord hästi sest leidsi puhta loogikaga.
No ei meeldi mulle sellised sillad... Võtsime kohvikust lõunat ja käisime ükshaaval otsimas. Lõpuks leidis aarde üles Eve-Liina.
Aitäh aarde eest!
Õnneks sattusime õigele poole jõge. Ei tea, kas aardeisu oleks mind silda ületama meelitanud, aga nüüd pääsesin ainult väikese prooviga, kõikus ikka liiga palju. Tänud kena kohta näitamast.
See oli siis niiöelda soojendusaare tänasele Soomaa mini tuurile. Tee ääres parkis autosid päris mitmeid, kuid õnneks olid kõik kalamehed sillast kaugemale läinud. Algul ei tundunud sild kuidagi eriline, kuid peale esimesi samme oli selge, et ikka täitsa ripub. Aare oli väga nähtava koha peal, panime ta veidi rohkem peitu.
Käisime mõned korrad üle silla, üks julgem, teine veidi arglikum. Kaart näitas aaret olevat ühes kohas, GPS teises ja lõpuks me ei teagi, kus ta oli. Ei tahtnud kaua otsida ka, kuna onu kalapoest ütles, et me kehvalt pargime ja meie vatasime, et me kaua ei ole. Meest sõnast, härga sarvist onju ehk siis üritasime kaua mitte olla. Ära sõites tuli mõte küll, et fakk, oleks pidand sinna ka vaatama (kuigi ma tegelt vaatasin, aga niimoodi kiiruga). Mulle igatahes see sild nii palju meeldis, et tahaks tagasi tulla juba!
Esimese aarde leidmisel oli õnneks abi kõrvalt kohe võtta. Tegelikult väga lihtne aga kui teaks, et seal midagi leida on siis ei leiaks küll.
Selle rippsillaga läks iisilt. Mitte nagu see teine rippsilla aare. Parkisin auto tühja küla tühja poe tühja parklasse, jalutasin piki tühja silda üle tühja jõe... siiski, kaks kalameest paistis allavoolu jõekäänakul. Ka teiselpool silda ei olnud kedagi. Tagasi üle silla sammudes mõtlesin oma esimesele moto-orienteerumisele, mis siit poe parklast stardipaugu sai. Aasta oli ilmselt 2012, olin just soetanud oma esimese motoputuka, kui hea sõber Tõnu mind kaasa kutsus. Kerli, aitäh!
Seda ripsilda oleks julenud ületada. Aga nagu pole rahuajal luurele mõtet minna, nii polnud täna ka vajadust silda ületada. Selle asemel siis logisime
Siin saime kiirelt hakkama. Silla peale ei trüginud. Tänud peitjale
Käisime kiirelt Eestimaad avastamas. Sillaga läks kuidagi nii hästi, et ei pidanudki teist ületama. Ausalt ega ei oleks tahtnud ka, see oli eriti hirmus asi minu jaoks. Lihtsalt otsisime aaret ja logisime. Suured tänud peitjale aarde eest.
Tegime kiire logimise ja siis kõndisime natukene silla peal ka. Tänud!
No ikka k6he oli natukene, mis sa teed. Aga ajas harjus ja sai yle 2ra kobitud. Konteiner oli maas, ma t6stsin v2he kobedama kohe peale. Loogikaga, kust ta alla pudeneda v6is. Aitäh, ise küll ei oskaks siia tulla sellist võimast silda otsima. Väga mõnus elamus :)
Tänase geopäeva lõpetuseks üks tore aare huvitavas kohas. Ilm oli jõudnud juba pimedaks minna ja jõgi kohises päris häälekalt, kui üle silla sai kõndida... Tore, et on selliseid rippsildu, mis pakuvad põnevust, eriti mõnele seltskonnast... :) Aitäh peitjale meid siia kutsumast!
Oli jõudnud juba pimedaks minna ning tuul oli kah selline paras- nii et silla ületamine oli tõepoolest paras elamus- eriti, kui samal ajal seda voolatavat vett vaadata. Leid tuli väga kiirelt ja ma ei tea, miks ma alati "Name:" taha kuupäeva kirjutan ja "Date:" järele nime.. Peitjale tänud!
Enne rappa minekut otsustasime ka siit läbi käia. Sild eemalt ei paistnud väga rippuvat, aga mida lähemale jõudsime seda rippsillamaks sild muutus. Sillal olles kasutasime kõiki rippsilla omadusi ja teisele poole jõudes olime valmis loogilisest kohast aarde välja võtma. Nii lihtsalt meil siiski ei läinud. Peale edukaid otsinguid külastasime Külapoodi ja ostsime nii maitsvaid saiakesi, et enne minekut tegime poest veel teisegi tiiru ja ostsime lisa.
Rippsilda kaugelt nähes tundus, et see on küll ju petuvärk. Paistis nagu tavaline sild nagu iga teine. Alles meeter sillast nägime, et tõesti ripub. Klõpsisime pilte, nautisime rippsilla ületamist ja kiirevoolulist Pärnu jõge. Aarde peidukoha osas olime päris kindlad kus võiks see asuda aga tõmmati haneks. Hoopis parem ja kindlam pesa leitud karbile. Pärast leidu leidsime veel Eesti ägedaima nimega külapoe - Külapood. Ei saanud jätta kasutamata juhust, et toetada kohalikku majandust. Värsked kreemisaiad ja üks Pilsner. Kreemisai oli nii hea, et ennem kui jõudsime ära minna, läksime uute järgi. Aitäh meeldiva peatuspaiga eest!
Küll kõigutas, pimedaks oli ka juba läinud. Oligi all ja kenasti leitav. Tänud peitjale.
Natuke võttis ikka aega enne kui leid tuli.Rippsillad meeldivad mulle väga.Tore on nende peal kõndida.Aitäh!
Käisime veetaset uurimas. Uuel aastal Türi-Tori ootamas ja kui juba esimese numbri alt startida, tuleb ka veidi t(v)ee olusid uurida, et ka esimesena lõpetada.
Tee aardeni oli tuttav ja väga lahe sõitmiseks. See sobiks rallisõpradele sportimiseks. Tõenäoliselt oleme ka silda varem ületanud. Täna võtsime suuna otse aardele, mille leidsime kiirelt. Seejärel tegime paar sammu sillal, kuid keelava sildi tõttu rokkima ei hakanud.
Enne meid ületas silda käruga paar ja nende liikumisest hakkas kogu see konstrui seal vänderdama nagu dinosauruse saba... :D. Polnud minulgi väga julge seepärast sinna peale minna aga nu mis sa teed, kui karp oli just teisel pool küljes ja ootas leidmist :P. Ära käisime, tagantjärele tarkusena eemalt vaadates näis asi hullem kui peal olles. Aitäh igatahes peitmast, oli närvekõditav ;).
Auto sai jäetud aardest üle jõe poolele, niiet saime kaks korda ikka silda ületada ka. Esimene minek võttis vähe kauem aega, sest Indyle ei tundunud see olukord kuidagi normaalne ja nii ta üpris aeglaselt ja kõht mööda maad edasi liikus. Umbes poole peal läks tal samm julgemaks ja lõpus juba eriti kiireks. Peale leidu tagasi minnes jooksis juba nii nagu polekski mingi teistsuguse pinnaga tegemist :) Aga aarde eest tänud :) Mulle sellised sillad väga meeldivad :)
Oli juba pime ja otsingud kulgesid lambi valgel aga õnneks oli aare loogilises kohas ja kenasti kättesaadav. Tänud
Askeldasin silla all, kui kohalik peremees üle kõndis. Ta arvas, et olen inspektor, kes on silda kontrollima tulnud - mängisin siis oma osa välja ja sain muu hulgas targemaks Soomaa veeseisu ja kohaliku elu osas.
Sild on tuttav. Päris mitu korda oleme seal tõelist rippsilla tunnet nautimas käinud. Leid kiire. Aitäh.
Parkisime paslikult teisele poole silda, et ikka rippsilda ka ületada saaks. Küllap olen sedagi silda väisanud Pärnumaa Suveseikluse raames, mil mängu raames lausa seiklusteseeria "Sillaralli" tehti. Uskumatu, kui palju võib jõgedel sildu olla, ka rippsildu, kusjuures. Või oli see nüüd Raplamaa Suveseiklusel.. ;-)
Aare ilmutas end esimesest vaadatud paigast. Logimise ajal oli aega paar sodi maast prügikasti heita. Aitäh Kerlile voolavat vett vaatama kutsumast! Aardega kõik kombes.
Täna jäi see aare tee peale. No Pärnu-Tartu suunal liikujale ju täitsa jääb :) Kuna pargitud sai silla aardetu otsa poole, siis esimene asi oli üle silla minna. Eks rippsild ju ikka kõigutab ja mul oli ses osas vaim valmis pandud. Aga seda, et tuul tahab vahepeal silla hoopistükkis alt ära viia ja lisaks on sild pidevalt sadavast vihmast ka märg-libe, ei olnud ma ette kujutanud. Tegelikult midagi otseselt eluohtlikku meiega muidugi ei juhtunud, aga paar korda pidime teekonnal üle jõe seisatama, käsipuu külge klammerduma ja ootama, et sild end horisontaali tagasi sätiks. Good times! Meie poolt läks kirja 4. leid. Lihtsalt infoks peitajatele, sest esmaleiujärgsed leidjad pole (veel) oma logisid interneti pannud. Aitäh! Meie tänase päeva teravaim elamus! Noorgeopeiturid ka kiidavad.
Ma arvasin, et mina olin see kes kõige rohkem kartsin, aga oma kalli härra logist selgub, et antud rippsild oli talle lausa nii šhokeeriv, et ta mõtles ühe lapse juurde ning geokoera vähemaks..või siis nägi hirmunud silmadega koera asemel last:D Hommikuti peab vist silmad rohkem lahti hoidma, et õiged tegelased kooli ja lasteaeda satuksid, kuigi, koerast on mõlemas juba varasemalt rõõmu tuntud :D Sild oli aus, hirm oli suur ning rõõm, et peitja algupärase idee peidukat teostada ei saanud, veel suurem :D Kui silda nägin olin kindel, et asi on hullem kui ta oli, aga eneseületus ta oli! Suur tänu peitjale tutvustamast! Oli äge!
Mööda siis sõitnud palju, aga sillast ei teadnud midagi. Nüüd siis kiikusime kõik koos sellel, kellel rõõmupisarad, kellel nutupisarad :D. Meie täname!
FTF No see suurepärane sild on tuttav juba vanast ajast (loe: kevadest) :) Nimelt kevadel sai põhjalikult üle loetud selle silla talad, lauad, kiigutud ja kõigutud ning võetud kôik lõbustused mis tal pakkuda olid. Seda kõike vales kohas vale silda vaadeldes. Enne kui gps vaatamine maapeale tõi :) Sedapuhku siis teist korda siin. Ja teadlikult. Kui avaldus oli selge, et ah see on nüüd siis seeeee sild. ;) No egas ei saanud ka sedapuhku jätta kõikumata ja kallutamata kuigi täna tegi poole meie eest ära tuul. Ja kuna aare oli mõnusasti ning lihtsalt peidetud jäi selleks veelgi enam aega. Avatud oli ka kohalik kõrts ning ka kohalik koloriit istus vaikselt varjualuses õlut limpsides. Igati meeleolukas käik ja aitähh Kerlullile lähedusse toreda aardega panustamast. Soovitan kõigile soojalt minna ja võtta ikka hoiatistest hoolimata välja kogu lõbu sellest sillast. :) :) ;)