Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Minule on juba aastakymmende eest Eesti raamatute keeleline kylg vastomeelt just nende rohkete halbade keelendite pärast, mis neis esinevad ja omased on meie praegoselle ametlikole keelele, milles korrektorid meie raamatuid redigeerivad [---] Seepärast tahan, et vähimalt see mu oma tähtsaim raamat [---] oleks sellane, et ma seda ka keele poolest võiksin mõnuga lugeda. Nang see esmajoones on kirjotet mulle enesele lugemiseks, ei tarvitse ma selles keele suhtes nõõvata yhtki tagasihoiet. Kõik keeleuuenduse registrid lahti!
Johannes Aavik, Ideepe
Meie kalduvus valetada, kui me räägime raamatutest, on loogiline järelm mittelugemisega seotud stigma tunnistamisele. Viimane on tingitud tervest neurooside süsteemist, mille juured peituvad (kahtlemata) varases lapsepõlves. Kui me siis püüame elusa ja tervena välja tulla vestlusest raamatute üle, mida me pole lugenud, on vaja analüüsida alateadlikku süüd, mida mittelugemine esile kutsub.
Pierre Bayard, Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud
„See oli kolmas või neljas raamat, mille ta raamatukokku oli toonud. Iga kord, kui ta uue raamatu tõi, näis ta pisut vanem, pisut väsinum, Kui ta oma esimese raamatu tõi, nägi ta välja üsna noor. Ma ei mäleta selle pealkirja, aga mulle tundub, et sel oli midagi pistmist Ameerikaga.
„Millest see siis räägib?” küsisin, kuna ta paistis vajavat, et ma midagi küsiks.
„Lihtsalt veel üks raamat,” ütles ta.
Richard Brautigan, Abort
Siseneda pole vaja, oma sulg ja tindipott kuluvad ära, ilusaid lugemiselamusi!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: lahe_teostus (7), soovitan (2), 2019_aasta_aarde_kandidaat (1), ronimine (1), muguoht (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8FE70
Logiteadete statistika: 43 (95,6%) 2 4 0 0 0 0 Kokku: 49
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Omaniku palvel arhiveeritud.
Kõik tundus nii õige aga mida ei olnud oli see õhanchh bxf.
Kuna täna oli kirves korra päris terav olnud, siis tulime seda siia ka loopima, aga vot kirves oli juba nüriks muutunud.
Ei te kas on tops liiga väike või logiraamat liiga suur aga paras känkar oli see küll. Soojendasin nii palju et sain suvalisele lehele nime kirja. Aitäh!
Tahtsime peale tööpäeva kiire sutsaka teha, kuid asjasse väga ei süvenenud, nii et saime nullis korraliku üllatuse osaliseks. :D Õnneks Laur päästis päeva ja saime nimed kirja! :)
Aitäh!
Ei pööranud esialgu maastiku raskusastmele tähelepanu ja kohapealne natuke võttis kokutama, sest polnud just sobivad jalanõud ja riided. Aga no kohal juba olime, siis pidi ära käima. Sain hakkama ja peagi oli nimi kirjas. Tänud!
Ise ja üksi lahendasin mõistatuse, ise ja üksi käisin ronimas, ise panin oma nime vihikusse.
Kui lõpuks oli jälile saadud, mida täpsemalt tegema peab, siis oli see lapsemäng. Kunagi olime isegi Loonaga peaaegu õiges kohas kirvetanud. Hilisõhtul oli siin vaikne toimetada. Tänud
Selle aarde juures oli minu jaoks samaaegselt liiga vähe ja liiga palju infot aarde loogiliseks lahendamiseks. Pärast mõningaid abistavaid vihjeid sain õigele teele. Natukene palju lisamüra, aga sellise teostuseni jõudmine tekitab küll huvi.
Välitöödeks oli ettevalmistus hea ja logimine erilist probleemi ei valmistanud. Aitäh!
Mõistatus sai lahendatud kohe peale ilmumist, aga päris pikalt jäi täpp ootele. Kaupo rääkis, et Sillu oli siin lakk-kingades käinud (täitsa segane). Minul lakk-kingi polnud, slingitama ei hakanud, vaid kasutasin ära, et ronimiskeeld on natuke leebemaks läinud. Seega seisin Kaupo õlgadele ja siis sain aardeni ronitud.
Väga lahe mõistatus, kuidas küll selliseid asju leitakse :)
Tegime "lisavarustus vajalik 3.0 maastikuga aarete geotuuri" ja alustasime sellest aardest. Mõistatus sai üllatavalt lihtsalt lahendatud ja kohapeal jäi aare koheselt silma ning sai logitud.
Sattusin selle aardega tegelema sel ajal, kui mingi kotermann oli osa vajalikust infost ära kaotanud. Kuna mängin ainult Geopeituse lehel, siis nägin kurja vaeva, et kirjelduses olevast tekstist kuidagi koordinaate välja nuputada. Kui see kuhugi ei viinud, siis hakkasin varem leidnult abi küsima ja tema juhtis tähelepanu, et puudu on pildid, mille alusel mõistatus lahendub. No tere-tore, mina siis järelikult üritasin kivist vett välja pigistada, mis loomulikult ei õnnestunud. Õnneks sain ikka GC-st pildid ja nüüdseks on ka GP lehel kirjeldusega kõik korras.
Kui õige materjal nina all oli, siis hakkas asi lahenduma juba ludinal. Täitsa müstika, kuidas selliste suurepäraste aarde-ideede peale ikka tullakse. Tõeliselt filigraanne teostus ja ülimalt nauditavalt lahenduv mõistatus.
Kuna peidukas meie igapäevateedele ei satu, siis ootas koht mõnda aega külastust. Täna aga oli selline õhtune linnaring, kus külastasime vaid pikalt pinnuks silmas olnud ja õnneliku lahenduseni jõudnud mõistatusi ning sõitsime ka selle aarde juurde. Esmalt nägime pimeduses ühte jänest silkamas ja kui pilgu õigesse kohta suunasime, nägime ka aaret. Abivahendeid meil polnud ja selgus, et polegi vaja. Salme läks kribinal üles ja logis aarde.
Aitäh väga laheda aarde eest!
Enne päeva eesmärki, vallutada Paljassaar, käisime siit läbi. Vaba päeva puhul mugusid ei olnud ja saime rahulikult toimetada.
Uut geoaastat alustasime siit aarde juurest. Maire korjas mind töö juurest peale ja laekusime sündmuskohale. Tänu nädalavahetusele oli hea rahulik tegutseda. Ronimine ilma abivahendita välja ei tulnud, sest sihtmärk oli jäine ja libe. Tõime autost maapinna pikenduse ja ronisin viimased meetrid mööda oksi aardeni. Aitäh!
Paaaahhhhhh, apppiiii, mul oleks hädasti vaja 48-tunniseid ööpäevi! Täna ka, kangesti hakkas juba hommikul sedamoodi välja paistma, et logima ei jõua ma enne 20:00 ja pimedasse metsa minek üldse kohe ei isutanud - yksk6ik-tiimi liiklusaarde logimine oli veel liiga eredalt meeles :D. Õnneks Maril oli ka täna vaja just mõistatus leida ja nii ma kaasa siia linnakasse sain, valgustkartvaid tegusid sooritama. Ja pablasin ju küll, et mis koht see selline üldse on ja kuidas me saame aga Mari võttis asja täiesti külmalt ning selle kõrvale sai too õunapuuoks siis meil ära külastatud nagu nipsti ;). Lahe, need rohkem elevust tekitavad aarded on alati nii magusad, aitäh :).
Kevadel millalgi käisin seda aaret piilumas, aga siis oli keskpäev ja vastavat abivahendit polnud mul ka. Jätsin ta paremaid aegu ootama. Nüüd, täiesti juhuslikult, sattuski selle aarde kord tänasele päevale. Suts ja tehtud. Tänan.
See kollane täpp kaardil oli tükk aega pinnuks silmas kuna algkoodinaatidest sõidan igal tööpäeval 2x kiviviskekauguselt mööda. Kirjeldust sai mitmeid kordi läbi hekseldatud ja pilte ka vahitud aga enne see asi lahenema ei hakanud kui mulle nagu täielikule imbetsillile ette nämmutati kuidas seda putru sööma peab. Loomulikult suutsin ma seejärel veel umbes kümme valet asukohta välja võluda enne kui loogilise tulemuseni jõudsin.
Millalgi külmemal ja pimedamal ajal läksin ära vormistama aga ei leidnud ühtegi logiraamatut kuhu oma nime sodida. Korra võtsin Oliveri ka abijõuks kaasa aga ikka ei läinud paremini. Seejärel võtsin numnbrid uuesti ette ja võlusin neist veelkord mitmeid erinevaid koordinaate välja aga kohale ei viitsinud kuskile minna. Ja nii ta jäigi lihtsalt ootele mitmeteks kuudeks. Iga (töö)päev sealt mööda sõites mõtlesin, et võiks selle asja ikka ära lõpetada aga alati oli mingi häda: ilm polnud õige, riietus polnud õige, kellaaeg polnud õige, mugude kontsentratsioon piirkonnas polnud õige, jälle KUVÄHIS jne jne.
Täna peale tööpäeva oli vaja uuesti linnas käia ning tagasiteel tundus, et paremat aega selle aarde jaoks pole olemas. Õhtul 19:30 paiku jõudsin objektile, kus ma juba kaks korda pimedas olin käinud. Seekord valgemates oludes märkasin kohe kus õhanchh bxf istub ja hetke pärast istusin ise juba mugavalt selle kõrval ja logisin. Samal hetkel hakkasid mingid autod sealt mööda siiberdama ja ma siis lihtsalt passisin seal kuni õhk puhas ja sain märkamatult lahkuda. Aitüma! :)
Mitu korda seni mööda sõidetud. Täna ekstra tulime ja logisime puhkepäeval, tehtud. Tänud peitjale.
Koht ootas juba tükk aega logimist,täna lõpuks õnnestus.Aitäh!
Oi kui kahju mul oli, et see aare varem mulle teele ei jäänud, et aasta-aarded valitud enne said. Sest mõistatuse idee oli hiiglama lahe. No kuda sa leidsid, sobitasid numbrid ja need klapisid, müstika!
Sõitsin kohale, tuvastasin aarde ja kõmpsinin eemale ehitusplatsile, et äkki kannatab mõni "ära osta". No ei kannatanud, kõigil 100 häda, lisaks veel umbvenelased ja ega mul siis ka nii äkitsi kõik sõnad meelde tule. Sain aru, et kõige kindlam on enda peale toetuda. Vahetasin kleidi ja kõpskingad ära ja vaikselt hiilisin aardeni. No ei olnud kõikse parem hiilimine aga logi sai kirja.
Tänud, tore aare ja Aasta-aarde tiitli saad nüüd, ka see on tunnustus ju!
See täpp siin on pikalt pinnuks silmas olnud, sest pole kuidagi viitsinud ennast ekstra õhtusel või hommikusel ajal kodust välja ajada, et siin logi kirja panna. Ei tea, kas hakkab see geopeituse hobi veidi mugavusest ja laiskusest tulenevalt soiku jääma. Igatahes nüüd sattusime koos andrega AK paiku nulli ligidale ning otsustasime pilgu peale visata. Täitsa tore teostus, meile meeldis, aitüma!
See sobis suurepäraselt hommikust virgutusvõimlemist asendama. Aitäh peitjale.
Lahendatud ammu aga kodu aare siis polnud sellega kiiret, nüüd tehtud, tänud :)
Merikesega täitsa nõus. Sai ikka hulle teooriaid aretatud, aga tulemuseni see ei viinud. Lõpuks topiti ninatpidi sisse. Siis alles laksas ära. Täna oli üle pika aja jälle üks päev, kui oli lubatud otsima minna. Tehtud! EVEJ
Selle aarde logimist sai ikka kõvasti soojendatud, mõistatusega läks lihtsalt, avaldumise päeval sai teine ära lahendatud ja nii see kohalkäik sobiva kuupäeva ootele jäi. Korra isegi käisin kohal ja tuvastasin topsi, aga siis polnud vahendeid kaasas ja linnariietega ei tahtnud seal väga püherdama hakata. Nüüd siis sai peitja kohale aetud, uus abivahend ära katsetatud, selle puudused tuvastatud ja nimi raamatusse kantud. Tänud aarde eest!
Minu saadud koordinaadi asukohas oli võimalik pigem minna sügavsutesse aga kuna see ei olnud võimalik, siis uurisin lähedal olevat kõrgustesse minevat objekti. Sobiv abivahend oli kaasas ja pääs aardeni oli seega lihtne.
See oli tore mõistatus. Kui korralikult kirjelduse lugemise ette võtsin, siis sättisid koordinaadid end ise ritta.
Täna pidin uue autoga koju sõitma ja selle aarde lõpp oli üsna mõnusalt end kodutee kõrvale sättinud. Kohapeal pisut kirusin enda lühidust ja vaatasin unistavalt värsket redeli jälge. Kuna vaatlemisest üksi kasu ei olnud siis pisukese mõtlemise ja inertsi kasutamisega sain siiski suht valutult aarde kätte. Mulle meeldis. Tänan.
Pärast pakutud kirjanduse esmast ülevaatust koondasime raamatusõbrad arutellu ja nii need koordinaadid välja tulid. Tore mõistatus. Suunatud paika minek võttis aega, küll segas vihm, küll päevavalgus. Täna tundusid tingimused täpselt sobivad, pärast vahvat jõuluetendust läksime õunapuu oksa üle vaatama. Maa oli mõnusalt härmas, pimedas polnud häirivaid pilke, konteinerini jõudmine läks lipsti, olid ju kohapeal pakutavad pidepunktid täpselt piisavad. Aitäh peitjale.
Täämpä oli just siia lähedale asja, digitaliseerimise koolituse teisele päevale. Enne seda jäi täpselt pooltund, mille sisustasime päeva-aarde otsimisega. Kohapeal selgus, et johhaidi - ehitusmugud mitte kaugel, kellegi õlavälgutus kõrvalmaja aknas, meil puhtad linnariided seljas. Majaseina vastas seisis ahvatlevalt korralik ja piisav abivahend, mida siiski ei kasutanud - see oleks küllap veelgi enam kahtlust äratanud. Kui viimanegi mugu olid selja keeranud, sai tumdates riietes ja ilma värvilise mütsitagi kibekähku ära logitud. Urjuhh!
Aitäh toreda mõistatuse eest! Aare korras, aga niiskus võib millaski logiraamatule liiga teha. Ahjaa, logisime tühjale vahelehele. Homme jälle! (-:
Mõistatus oli väga leidlik. Lõpp oli ju ka hea, aga muidu mulle meeldivad sellised madalamad õunapuud. Ise paneks maastikule 0,5 otsa, aga kuna ühildasime käiku koos Allaniga, siis las olla. Tänud!
Sellega läks ikka vähe kauem aega enne kui nägijaks saime. Ja ega ka siis ei olnud see nii lihtne ühti. Lõpuks õnneks oli selge, kuhu minna. Kuna toimunud filmiõhtu läks pikale, siis ürituselt lahkudes oli kalendris uus päev ette kerinud ja oli parasjagu sobiv siit läbi põigata. Täname aarde eest, kogu aeg saab siin ikka midagi juurde õpitud!
Igati tore mõistatus.Veidike oli küll pusimist,seevastu kohapeal juba puhas vormistamise vaev.Aitüma peitmast
Alguses tundus, et me ei jõua õigeks ajaks sündmusele, aga jõudsime hoopis varem. Nii saime Tallinna kaks aaret ka leitud. See oli neist esimene. Aitäh!
Kodus vaatasime vihjatud oksa välja ja kohapeal polnudki muud, kui tuld näidata, kui Miki ennast ümber oksa keerdu keeras. Tänud, mõistatus meeldis ja lugeda armastan ka.
Peitjatel on ikka mingisugune oma käekiri, mis erinevate aaretega läbi kumab. Aga uute peitjatega on alati selline avastamisrõõm et mis ees ootab. Kunagi ei tea mis puust ta tehtud on. Nii ka siinsega. Nac segadust külvasid ka multi/mõistatus sildid. Sai samuti kirvest ihutud ja märklauda otsitud kuhu seda heita. Kuid mida rohkem süvenesid, seda rohkem tundus et raielubasid seekord ei väljastata. Kuni saabus valgus meite hoovile. Tagantjärgi täpselt nagu ka Madis ütleb, hea lihtne mõistatus. Eks tagantjärgi ole nad kõik loogilised ja lihtsad hehehe ;P Tulin siis täna tsekkasin lõpu ka üle. Kummiku ja lakkkinga vahepealses jalanõus oli täitsa paras tulla. Ainult tuul va sinder lõikas nii et... et oli kohe. Mütsid ja kindad välja otsima ikka. Esimese aarde kohta kohe selline maitsekas mõistatus. Väga lahe. Tänud peitjale
Aarde avaldumisega sai ka suht kohe mõistatust uurima hakatud. Ei saanud seda kuidagi jooksma. Ma ei olnud samas seisus üksi ja ühendasime semudega jõud. Ega ju ei teadnud ka mida taga ajama üldse peab. Peagi jõudsime vähemalt ühes asjas samale samale meelele. Kaupo oli meist kiireim ja jõudis juba päev varem otsimas käia. Ilmselt ei lasknud see mitteleid tal magada ning kibeles järgmisel päeval tagasi. Ajastus sobis ka mulle ning ühendasime jõud. Kergelt ei tulnud, aga peitu ka ei jäänud. Oleks varem Jasperi geokäru jälgi märganud, oleks märksa lihtsamalt hakkama saanud. Aga jah, leitud ei tähendanud veel seda, et oleks logitud olnud. Viimane ülesanne jäi veel täita. Andsin Kaupole mõista, et ma linnariietes ja mingu tema. Tema katse piirdus aga mõttejõul nimede kirja saamisega, seega tuli ikka endal käsi määrima asuda.
Seekord siis nii, tänud.
Olin proovinud eile kirvetada, aga vihmaga pimedas see ei õnnestunud. Täna ühendasin Silveriga jõud ja see tõi edu. Õnneks olid Silveril lakk-kingad jalas Selveris käimiseks, mul olid Prismasse minekuks kummikud ning nendega aaret kätte ei saanud.
Mõistatus on iseenesest lihtne, aga alati ei tule lihtsate asjade peale. Täna tulime Jasperiga logima. Ilm küll ei soosinud lõpus logi kirja panekut, aga mõningase võimlemise järgi sain varesejalad kirja pandud. Aitäh aarde eest!
Täpsustan, et avaldatud koordinaatidel pole ei konteinerit ega vihjet. Nii et pigem ikka puhas mõistatus.
Eesti Hoiuraamatukogu on asutus, mis võtab hoiule teiste raamatukogude väheliikuvat kirjandust, võtab vastu ja jaotab asutuste vahel edasi kirjastuste ja eraisikute seismajäänud raamatuid ning on koduks ka Eesti Pimedate Raamatukogule. Raamatud on lahedad!
Uue peituri esimene aare kohe hoobilt mõistatus. Või noh, rahvusvahelise saidi järgi küll multi. Igatahes põnev-põnev. Uued pakuvad mulle alati huvi, misiganes sorti nad siis on. Tõsi - veelgi rohkem, kui nad juhtumisi tavalist sorti pole :P Kuna avaldumise magasin ligi tund aega maha, siis avastades viskasin pilgu peale, aga ei hakanud isegi süvenema. Kiiret ju pole enam, keskmiselt lihtne Tallinna aare parajasti tööpäeva lõpus. Kui nädavahetuse programm poolenisti valmis planeeritud, siis võtsin klaasitäie värsket vett ning proovisin vahelduseks uut aaret lahendada. Raskusastmele vastavalt. Panin koordinaadid kirja ja munesin veel rahulikult tubli tunnikese oma asja ajades.
Koduteel otsustasin kalkuleeritud koordinaatidelt läbi põigata, mine tea, kui lihtne seal ubinapõõsa juures keset tööpäeva tegutsemine on, eksole. Ja üldse - ikka jääb ju mingi võimalus eksida, ehkki mulle ilma geokontrollita ülesanded üldiselt meeldivad. Pargin ära, siirdun sihi poole, vaikus - tore! Panen prozhektori tööle, see vilgutab suht kohe, andes märku peaaegu tühjast akust - tore! Ega teda pole õigupoolest vajagi, vahetan kontorikingad tossude vastu ja lähen logiraamatut täitma - loodetavasti veel päris täis ei ole, võiksin ju kuhugi kümnendasse lahtrisse mahtuda küll. Kohale jõudes tabab mind aga üllatus, mida seekord tõesti ei oodanud, lootnud ega (erandina) õigupoolest soovinudki - FTF-lehekülg on lage! Kusjuures tagumise otsa oma samuti... Mida see nüüd siis tähendab? Pere juurdekasv - jah, arusaadav; reede õhtu - noh ok; soojamaapuhkused - võibolla tõesti; aga no kuulge - Tallinna linnas määrivad selle aja peale juba välismaalased logiraamatu ära... Enne nime kirjutamist mõtlesin korraks, kas siin on mingi konks ja kas ma peaksin nüüd TLDR Chapter 2 peitma vms? Taskuid kombates telefoni ei leidnud, aga tegemist ju ikkagi mõistatusaardega, mis tähendab, et küllap lugesin kirjelduse lõpuni läbi. Olgu, panin kirja FTF ~23:23 (pärast ilmnes, et see oli ehk umbes aardekonteineri nägemise hetk, raamatut sirvisin pigem poole kaheteist poole).
Mis puudutab Richard Brautigani, siis: TLDR. Isegi peitja kasutajanimi, ühe teise R. Bra... novell: samuti TLDR, kuigi olen sest mingit ekraniseeringut näinud ning vähemalt sisuga teataval määral tuttav. Antud aarde puhul räägime igatahes kvaliteet-teostusest, otsima soovitaks tulla pigem väljaspool tööaega, olgugi, et hüper-muguohtu siin pole. Aitäh, C233!