Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud 2019. aasta detsembriseeria 5. detsembri aardena.
NB! Harilik jugapuu on mürgine, palun olla otsimisel ettevaatlik ja mitte süüa okkaid ja marju!
Aarde peitmisel ma ei teadnud veel, et see puu on mürgine, samuti polnud sellest sõnakestki kirjas infotahvlikesel, mis on puu kõrval. Otsustasin aga üldharival eesmärgil aarde sinna ikkagi alles jätta, et kõik geopeiturid saaksid selle põneva puuga põhjalikult tutvuda.
Aare on PET mõõtu. Aardesse sai küll pandud algselt pliiats, kuid oma kirjutusvahend võiks igaühel endal kaasas olla - ikkagi mikro. Selle saate siis kasvõi Kirjutite motellist.
Jugapuu (Taxus baccata) juhapuu, jahupuu, kodarapuu, taksus
Jugapuu on Eesti üks kaunimaid puid. Tihti võib jääda seisma, et imetleda tema tumerohelist läikivat okkakuube. See puu kaunistab tihti iluaedasid ja hauakalmusid. Harilik jugapuu on levinud Loode-Aafrikast üle Euroopa ja Väike-Aasia Kaukasuse ja Põhja-Iraanini. Kesk-Euroopas kasvab ta mägedes kõrgusel kuni umbes 1500 m. Eesti looduses leidub jugapuud harva. Kohad, kus seda hävimisohus liiki veel leida võib, on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Ta kasvab peamiselt tihedate kuuse-segametsade varjus. Jugapuu valiti 2008. aastal Eesti aasta puuks.
Haljasaladel võib jugapuud kohata sageli lausa päikese käes: seegi pole talle vastumeelt, kui vaid keskkond elu jooksul väga palju ei muutu. Mis tema levikut aga piirab ja pargipuidki tihti madalamaks võtab, on talvekülm.
Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid. Botaanikud nimetavad neid marikäbideks. Sellised eredavärvilised kaunid mahlakad käbid kutsuvad end sööma. Kuid nagu looduses sageli, on need kõige ilusamad asjad kõige ohtlikumad. Nii on lugu ka jugapuuga. Kui mõni metsloom sööb jugapuu marju, siis ta enamasti hukkub. Nii on ka inimestega. Inimesel algavad mürgistusnähud oksendamise ja väljakannatamatu kõhuvaluga, järgnevad kõulahtisus, peapööritus ja silmapupillide laienemine. Lõpuks kaotab inimene teadvuse. Mürgistus ilmneb paar tundi peale marikäbide söömist ning ilma vahelesegamiseta saabub surm. Esmaabiks tuleb kannatanule kiiresti anda veega purustatud sütt.
Mürgised on eelkõige jugapuu okkad ja seemned. Nad sisaldavad väga mürgist alkaloidi taksiini, peale selle veel melosiini ja efedriini, mis on vähem mürgised. Seemnerüü (arill) on magusamaitseline ja aromaatne ning pole mürgine, kuid seda ei tohiks siiski süüa, sest kogemata võib alla neelata ka mürgiseid seemneid. Inimestel on raskeid mürgitusjuhtumeid esinenud jugapuumarjade kasutamisel abordi esilekutsumiseks. Samuti on ajaloost teada juhtumeid, kus jugapuumarju kasutati endalt elu võtmiseks Näiteks räägitakse Caesari "Gallia sõdades" eburoonide kuningast, kes aastal 53 eelistas surma jugapuumarjade läbi roomlaste kätte vangi langemisele.
Jugapuu on meie metsade üks väärtuslikumaid puid. Tema puit on pruunikaspunane nagu lõunamaa väärispuudel, läikiv, tihe ja hästi töödeldav ning mädanemisele väga vastupidav. Seetõttu on ta eelkõige puidukunstnike meelismaterjal. Temast on valmistatud rattakodaraid, rehapulki ja vesirataste hambaid. Jugapuust tehtud vibusid ja ambusid on peetud paremaks muust materjalist tehtutest. Jugapuud saab väga hästi pügada ja enda tahtmise järgi kohandada, samuti pole ta tundlik linna mürgiste gaaside ja tahma suhtes. Need omadused teevad temast väga hea pargipuu.
Jugapuu kasvab 10–20, erandina kuni 28 meetrit kõrgeks. Suurim registreeritud tüve ümbermõõt on 16 meetrit, kuid see puu (Fortingalli jugapuu) on südamemädaniku tõttu lõhenenud mitmeks tükiks, mis välisservast edasi kasvavad. Taimed on harilikult kahekojalised, mõnikord ka ühekojalised. On täheldatud kojalisuse muutumist taimel elu jooksul. Tüve koor on hallikaspruun kuni punakas. Oksad on rõhtsad ja tipuosas veidi tõusvad. Okkad on kuni 4 cm pikkused ja 3 mm laiused, raolised.
Jugapuu paljuneb peamiselt seemnetega. Ta õitseb märtsis-aprillis ning viljad valmivad septembris-oktoobris. Jugapuu viljad, marikäbid, on küpsena punased. Seemned on väga mürgised, vilja muu osa ei ole mürgine. Jugapuu paljuneb kergesti ka pistokstest. Jugapuud paljundavad sageli linnud, süües nende vilju. Linnu pugus seemned ei seedu ja on pärast täiesti idanemisvõimelised.
Lõpuks ei saa mainimata jätta veel seda, et jugapuu ei ole mitte ainult Eesti kõige pikema eaga puu, vaid maailma üks vanimaks kasvavaid puid üldse. Jugapuu võib elada kuni 4000 aastaseks. (Loodetavasti peab ka minu aare seal sama kaua vastu :D)
Jugapuu okastest toodetakse vähiravimit dotsetakseeli.
Allikad: bio.edu.ee ja vikipedia
Vihje: pole
Lingid: http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel2229_2228.html
Aarde sildid: muguoht (5), lumega_leitav (4), gpsita_leitav (3), ettevaatus_vajalik (2), lahe_teostus (2), advendiseeria_2019 (1), vaatamisväärsus (1), pliiats_kaasa (1), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8GN1X
Logiteadete statistika: 183 (96,8%) 6 5 3 2 1 0 Kokku: 200
Seda põõsast me oleme anunud 3 korda, talvel ja kevadel, pimedas ja valges, ei midagi. Ps. Linnupesa oli kahjuks täna jugapuu all maas.
Tänud! Linnupesa on tõesti seal, kus tundub põõsale kõige õigem läheneda... Ei tasu pimedas minna, võib päris linnust kinni haarata. Tegelikult soovitaks lindu üldse mitte häirida ja selle aardega mõned kuud oodata, pesa ikka päris lähedal
Olen siin ka varem käinud, aga siis ei hakanud midagi silma. Seekord oli ainult vormistamise küsimus. Lume raskuse all oli puuke kohe hulga väiksemaks jäänud. Väga rahulik oli täna siin, isegi ühtegi koerajalutajat ei jäänud silma.
Kaardil jäi silma üks tavaline täpp. Tegin siis plaani jalgsi algusega Lillekülast ja tagasi Tondile. Oli päris korralik läbi lume astumine. Aitäh!
Tegime põhjalikuma tutvumise selle puuga ja lõpuks jäi ka aare silma. Lust oli uude logiraamatusse nimesid kirjutada - hea et siin ka pliiats oli, sest meie oma pastakas keeldus siia kriipsugi tegemast. Tänud peitjale!
Pärast trenni hea kiire sutsakas. Logiraamat on täis. Koos everega. Tänud
Logiraamat pilgeni täis, me nimed läksid kirja kuskile teiste nimede vahele. Tänud peitjale.
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Viisin lapse laulma ja ise logisin vahepeal aarde. Logiraamat täis, kirjutasin kuskile vabamale kohale. Aitäh peitjale!
Esimene kord ei saanudku logida, kuna mugusilmad olid jäigalt meie tegevusele suunatud ja otsustasime teine kord uuesti tulla. Seekord oli ilm pigem vihmane ja õnneks polnud ühtegi mugu läheduses. Logiraamat aga on kohe täitsa täis, saime veel taha kaanele nimed kirja. Aitäh!
Vahetult enne auto renti tagastamist tuli mul mõte, et võiks mingit aaret otsida (müstika, sest ma pole ammu üksi midagi otsimas käinud). Sõitsin gps abil kohale, aga aaret ei leidnud (see kindlasti oli seal, lihtsalt mina olin saamatu). Ega ma arvanudki, et leid saabub, mulle piisas otsimisestki. Kui ma olin auto kurguni täis tankinud ja võtmed renti ulatanud, siis hakkas mõte leiust ikkagi kiusama. Otsisin uue aarde, kuhu jalgsi tulla. Ainult naiivne ronib päikselisel suveõhtul parki üksinda aaret otsima. Õnneks oli mul kaasas hea maskeering: laotasin riidest koti ja poolelioleva raamatu murule ning etendasin suurepäraselt rolli "laske mul rahus raamatut lugeda". Õnneks ei tulnud keegi ka küsima, et mida ma loen*. Konteiner hakkas kiirelt silma, kuid logiraamatu kättesaamisega läks tublisti aega. Aitäh! Mulle meeldis.
*Robert Ludlum "Ambleri kustutamine"
Seda kohta käisin ikka päris mitu korda piilumas.. aimasin küll mida otsima peab, aga vot ei hakanud kuidagi kätte see. Tundub, et selle suure kuumusega on aju ülemõtlemisest loobunud ja täna jäi päris kiiresti aare silma! :))
Tulin siia varajasel kellaajal. Linnud ega loomad ei pelga üldse nii palju võõrast: orav lehvitab saba ja musträstas kõnnib peaaegu üle varvaste.
Ilm oli piisavalt kehv, nii et piirkond oli üsna muguvaba. Ainult üks pisimugu tegi pargiringe. Aare ise jäi kiirelt silma ja logitud see sai.
Käisin juba pimedas põõsaluuret tegemas. Algul pelgasin, et ei leia, aga näed sa, näppu jäi! Aitäh!
Kena park, millest olen sarvilise bussiga kordi ja kordi mööda sõitnud, kuid lähemalt kaenud seni veel mitte. Nüüd astusin ligi ja uurisin põhjalikumalt. Kindlasti külastan jälle, kui puud on juba lehes.
Jugapuul õnneks marju küljes ei olnud ning okkaid ka ei proovinud. Tundub, et seekord pääsesin halvimast. Aare oli vahva ja sobis oma asupaika kui valatult, mis – kahtlustan – võis peitjal lausa eraldi eesmärgiks olla. Aitäh!
Siin ootasin juba midagi hullemat (no puud vaadates) kuid õnneks tuli leid kiirelt. Peitjale tänud!
Olime selle aarde juurde päris mitmel korral sattunud pimedas ja mugude rohkel ajal ning seetõttu polnud nime varem kirja saanud. Seekord otsustasime päeval teha selle aasta esimese ratta sõidu aardeni ja kuigu mõned mugud liikusid, saime aarde märkamatult käte ning nimed kirja.
Kiire leid. Gepsu polnud vaja, kaardilt sai umbkaudne asukoht välja valitud ja puu paistis isegi pimedas kaugele. Aitäh!
Kuigi oli juba pimedaks läinud, leidsime aarde peale mõne minutilist otsimist. Aitäh!
Sattusin mööda jalutama, ega saanud juhust kasutamata jätta. Tänud peitjale. Aare OK.
Liisa leidis hetkega, sattus pea õigest kohast sisse pistma.
Tänud parki kutsumast ja jugapuud tudvustamast. See on huvitav ja aarde kirjeldust lugedes saab jälle tagemaks. Leidsin ka tänavaraamatukogu, mis on ka väga äge ja igati tänuväärt ettevõtmine. Aare ise kuiv korras. Aitähh!!
Eelmine kord, kui otsima tulime, oli aare kaduma läinud. Nüüd oli aga kiire leid. Tänud!
Ülikool ajas pealinna ja kohustuslikule georingile jäi ka see tore aare. Aitäh peitjale!
Ilus ilm kohe kutsus lõuna ajal jalgu sirutama ning selle käigus sai ka see aare üles leitud. Parajasti algas pargis vanemate naisterahvaste kepikõnniring, kuid me ei lasknud ennast nendel häirida. Õnneks oli leid kiire ning logimine samuti. Aitäh peitmast, siia parki pole varem muidu sattunudki!
Tuttav park, kust varemgi aardeid otsitud. Jugapuuga pole varem väga kokkupuuteid olnud, va lapsepõlves, kui Robin Hoodi fännina unistasin sellest puust vibu tegemisest. Kahjuks või õnneks aga ei sattunud mulle siis ühtegi jugapuud kätte. :)
Aarde maskeering ja teostus toredad, kiidan! Kõvasti targemaks sain kah.
Leitud teisel korral. Esimesel pesitses sääl miski linnuke ja ei tahtnud häirida. Muide, päris hää maskeering.
Olin kaks korda edutult vaatamas käinud kolmandal korral pakkus Auli (libahundu) end appi ja leid tuli kiirelt.
Meie kahjuks ei leidnud, aga see on väga tore, et selline hariv aare on olemas. Meie teame, et jugapuu on mürgine, aga pole veel kohanud kedagi, kellele see poleks uudis. Inimesed ei tea seda üldse, samal ajal, kui seda ahvatlevate punaste marjadega puud esineb ilutaimena aedades massiliselt.
Tegin esimese ringi ümber puu tegin teisegi kuid tulemusteta siis kutsusin venna appi, sest tema on selle aarde üles leidnud. Koos veendusime et aare on läinud mis läinud.
Palun peitjal üle vaadata ja vajadusel taastada.????
Selle puuga läks ikka aega ,oli konteinergi ju hästi maskeeritud ja ei teadnud mida otsida.Vähemalt peale vihma sai rahulikult tegutseda.
Ma ei jõudnud veel puule tiirugi peale teha, kui Paola juba aaret nägi. Tänud!
Leidsin ja sain logitud privaatselt. Topsi leidmisega läks veidi aega, oli maskeeritud:)
Kiire peatus ja nimed kirja. Hea, et samal ajal mugusid ümberringi ei kooserdanud. Aitäh!
Leitud. Kirjapulga on vist keegi endale võtnud, aga õnneks oli mul endal olemas. Tänud aarde eest!
Parki sisenedes nägin üksikut valget tuvi. Natuke enne jugapuud nägin oravat. Ära minnes oleks üks halltuvi mulle äärepealt otsa lennanud. Korralik loomaaed ikka! Topsi maskeering oli lahe.
Davs värk! Päris Cuul! Rets stuff! Ei päriselt, väga huvitav aare. Aitäh peitjale!
Polegi enne loodusest jugapuud otsinud, tore kogemus ja oleme ühe puu tundmise võrra rikkamad. Teostus oli lahe, Kaarli terav silm tabas ära.
Ükskord pimedas olin käinud asja kaemas, siis purk näppu ei jäänud. Täna kiire leid. Sõime marju ja lehti. Aitäh.
Väljas oli ilud ilm ja pargis mugusid omajagu aga õnneks andis jugapuu piisavalt varju, et aare sa leitud
Konteiner on päris andekas ja kiire pilgi puhul ei pruugi silma jääda
PS. Linnupesas ei ole ja sinna pole vaja vaadata
Nulli nähes arvasin kohe milline see aare olla võiks , ometi vajas 2 tiiru ja korralikku otsimist ümber objekti, väga äge aare, tänud :)
Kuna terve park oli orienteerujaid täis, kes iga puu ja põõsa juures uudistasid, siis oli hea otsida seda aaret, keegi ei vaadanud mind kahtlaselt:)
Nüüd oli aare tippvormis ning ootas kohe meie nime oma logiraamatusse. Aitäh!
Logiraamatut ei olnud võimalik kontenerist kätte saada. Kork ka puudu.
Aare leitud, aga logiraamat kinni kiilunud, ei saa kätte. Kork kapslil puudu. Teavitasime peitjat, loodetavasti parendatakse olukorda:) aare tore :)
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puudub kanne logiraamatus. Oma pastakas alati kaasa!
Leitud. Mürgisuse teema veits hirmutas, kuid jäime skeptiliseks
Peale seda, kui olin paar päeva Sveni rattaga Viljandis ringi sõitnud tundus oma ratas nüüd nagu tugitool. Nii mugav, et jää või tukkuma. Aarde leidsin kenasti, logiraamatut suht raske kätte saada, kuna see lainetab ja seetõttu ei tule hästi välja aga ei midagi ületamatut. Logisin 16:16 Aitäh!
Kuidagi oli meeles, et olen varemgi siinkandis aardeid otsinud. Samas võis see olla ka hoopistükkis mingi seiklusmäng, mille käigus pidi punkte otsima. Igal juhul leidsime Helenaga kiirelt jugapuu ja aaregi jäi esimeste sekunditega silma. Olen ise sama peiduviisi kaalunud aga pole piisavalt kuskilt rohelust suutnud leida. Aitäh aarde eest.
Ei olnud seal mahti mugude vahel eriti oodata. :D
Poisid otsisid aktiivselt, aga õiget asja siiski ei märganud ja leidmise au kuulus siiski mulle. Väga lahedalt peidetud!
Siin tabasid meid teolt kaks teist geopeiturit. Tervitused neile!
Kerge ja mõnus leid. Logiraamat ei mahu väga hästi konteinerisse ja korki ei saa kinni keerata :-(
Esimene parkimiskoht ei saanud ülearu pädev, sest veetakistus oli ees. Parkisin siis vähe paremasse kohta, kus oli ka sillake kohe parkla kõrval. Koht tundus kole tuttav, justkui oleks siin juba olnud. Ju siis oli siin mõni arhiivi läinud tops kunagi. Aare ennast õnneks väga pikalt ei peitnud. Aitäh peitjale.
Leid tuli kiirelt. Hoopis suuremat peamurdmist valmistas põnnidele küsimus, miks põõsas puu on...
Seda aaret polnud üldse plaaniski. Lihtsalt kakerdasime purjuspäi sünnipäevalt kodu poole, kui Lapsuliblikas tuletas meelde et Lõvirahu parki uus aare pistetud. Lõvirahu park on ju päris tore koht, küll on meil siin olnud sõpruskonnaga klassiõhtut meenutav koosviibimine, teine kord sai siin tasuta JMKEd kuulata ja ühel päeval suhtlesin kohalike partidega väga lühidalt distantsilt. Samasugune juniperipõõsas kasvab mul ka koduaias. Paraku sellelt varastatakse kogu aeg oksi, mingid pärjategijad on õelad ja usinad. Siinne on heas tervises, kuid - georada on ilmne, see võib kohale meelitada ka öiseid kakajaid. Tallinnas pole seda ogarat pärjategemise kommet. Põltsamaal paraku on.
Ühendasime õppesõidu jälle aarete otsimisega, nii et sain 2 leidu kirja. Reigol läks kehvemini ja ta pidi ühega leppima. Ahjaa, ühe mõistatuse saime ka lahendatud, kuid logimiseni veel ei jõudnud.
Jugapuuga läks kiiresti, georada on nii korralik, et otsida pole enam üldse vaja.
Tänud peitjale.
Ma ei osanud täna üldse aega planeerida, aga õnneks aitas aare üleliigsedt tunnist 5 minutit kulutada. Georada näitas õige koha kätte. Aitäh! Oli siin pargis alles palju parte!
Tahtsime lund näha ja tulime parki jalutama. Leidsime ka ühe hariliku lumise jugapuu. Tänud toreda aarde eest!
Jalutame ilmlõpmata ümber selle pargi, aga kord üks häda ja kord teine. Seekord tundus ootamatult vaikne hetk olevat. Läksime siis tasakesi puu varju, et uurime asja. Äkki vaatan, keegi tulnud sinna kõrvale oma koera dresseerima, meid ta ei näinud. No nüüd, ütlesin jäljekoerale, see on sinu etteaste - ja kui minu koer välja ilmus ei tulnud koolitunnist enam midagi välja ning mõlemad lasid jalga. Tegime kiirlogimise. Aitäh!
Võiks öelda, et selle aarde leiuga on üks hullus jälle vähem. 365 päeva tavalisi aardeid. Hetkel pole sellise väljakutsega küll midagi peale hakata, Aga mine sa tea... Mingeid 100; 200; 300 päeva jutti aarete otsijaid meist vist küll ei saa. Kõik kohad aardeid täis, aga otsida ei saa, sest vaja mingit väljakutset täita. No kuhu see kõlbab! Mingi hetk oli Eestis üldse u 140 aaret leidmata. Iga päev Ruhnu vahet sõita pole ka vist väga mõttekas.
Täname peitjat hariva jutu eest ja väikese õhtuse jalutuskäigu eest.
Tundub, et puu ümbrus oli mineeritud, kuna saime sealt üht-teist kaasa võtta ja pärast puhastustööd teha. Aarde eest tänud.
Ideaalne aeg oli seda aaret otsida. Väljas pime, ilm pisut tuuline ja pargis hängimiseks piisavalt ebamugav, et mugud ei segaks. Aga paraku ei õnnestunud sellistes oludes subjekti ennast imetleda. Aare vähemalt leitud ja saadud põhjus valges tagasitulemiseks. Tänud peitjale!
Tavalisi ja meie jaoks veel leidmata aardeid on Tallinnas väga väheks juba jäänud ning neid väheseid on vaja hoida. Tänasesse päeva sobis aga ühe sellise leidmine väga hästi, nii painutasimegi oma kodutee siitkaudu läbi. Pimedasel ajal kedagi segamas ei olnud, saime rahulikult otsida. Kuna maskeering oli korralik, siis ega see leid nii kiirelt ei tulnudki. Ikka mitu tiiru oli vaja mõlemal ümber puu teha. Siiski, meie võit, 1:0. Aitäh.
Eelmisel aastal ei saanud siia tulla, sest kui olingi Mustamäel siis koolis. Nüüd kui loenguid/praxe enam ei toimu, siis lihtsalt pole põhjust Mustamäele tulla. :P Aga täna võtsin ikkagi ette 3in1 käigu ja see aare jäi ilusti Puumarketi tee peale.
Arvasin, et 17:00 paiku tuleb küünarnukkidega mugude vahel ruumi teha topsini pääsemiseks ja lisaks veel teatrit teha otsingute varjamiseks aga tegelikkus oli vastupidine. Park oli täiesti muguvaba ja niikui telefoni tulukese põlema panin märkasin ka topsi. Eemal laterna all sain oma nime täna teise leidjana raamatusse sodida. Tänan!
Tegime lõunapausil väikese jalutuskäigu aardeni. Telefon juhatas kõigepealt 14 meetrit mööda ja siis tagasi peidukohani. (271) Aitäh!
Jalutasin kohale ja panin nime kirja. Tänud peitjale hariva kirjelduse eest.
Mida teha? Läheks otsiks midagi? Lähme otsime selle jugapuu üles! Meil ju maja ees kasvab jugapuu?!? Jah, aga lähme otsime selle järgmise :)
Me täname!
Üksi ja pimedas oli keeruline logiraamatut kätte saada kui ma samal ajal teise käega telefoni taskulambina kasutasin. Mugusid eriti ei polnud, ainult 2 tervisesportlast, ju siis puhatakse peale suurt paugutamist ????
Vaatasin, kuidas nirki/tuhkrut vmt looma flexi-rihma otsas pargis jalutatakse ja siis sukeldusin. Ega selles rahvarohkes paigas pikalt jugapuupõõsast inspekteerida poleks paslik olnudki.
Selle aasta viimane. Samast pargist leitud, kust leidsin kunagi oma esimese. Aitäh. Oli tore aasta.
Selles pargis polnud ammu jalutanud, nüüd sai see viga parandatud. Jugapuud niisama ära poleks tundnud. Aarde leidsime kiirelt ja oleksin tahtnud ka mõned ahvatlevad marjad nahka pista. Leiu lõpuks pidime tõdema, et sealne jää veel ei kanna ning kalapüügiga (seal vist ikkagi ei ole kalu) peab veel natuke ootama.
Polnudki varem Lövenruh pargis lõvist kaugemale astunud. Nüüd on peitja andnud selleks hea põhjuse. Tegime pargile ringi peale ja testisime ka imeõhukese jääkatte tugevust. Hariliku jugapuu juures naljatlesime ahvatlevate punaste marjade üle. Aare oli õnneks lihtsasti peidetud ja ei pidanud mürgiseid okkaid kraevahel koju tassima :) Aitäh parki peitmast!
Jalutasime õhtul ühe kodule lähima aarde juurde. Tänud!
Pimedas pidi ikka silmad kuivaks jõllitama enne kui ilmselge asi ette jäi. Aitäh peitjale! Hea, et vahest tekib ka mõni aare mille pärast ei pea kaugele sõitma.
Töötan küll metsanduses ja peaksin puid teadma aga mitte silma ees ka ei olnud milline see Jugapuu välja näeb, rääkimata, et aega googeldada oleks. Geps näitas 18 meetrit, no selge teispool kraavi. Marssisin siis teisele poole ja kui 45 meetrit näitas, siis oli selge, milline see krdi puu välja näeb.
Ahmisin õhku ja siis hakkas ikaldus pihta, sest kõplamispinda nähes, siit kerget leidu ei olnud loota. Peaaaegu pidin juba kõige lähemal elavale peiturile hellama, sest aega oli vähe kui voilaa, nii lahe tops vahtis vastu.
Ja siis kordus seesama, mis AaduBeeduCeedus, puudus kirjutusvahend. Seekord läks käiku siis huulekontuurpliiats aga see Jaanika võiks Kirjutite Motellist läbi ükskord käia ja end varustada seal pakutavaga. Aitäh kutsumast, punased marjad olid ägedad, mul oli tore!
Siin ei olnud kaarti ja gepsu vajagi, paistis kaugele ära. Tänud peitjale.
Tuli välja, et saarele saab kahelt poolt. Aitäh!
Tore advendiaare väikese lõunapausi sisustamiseks. Suvisel ajal on sillapoolne osa pargist harilikult paksu saslõkitossu täis.Hetkel on selline mõnus jõulurahu grilliputka ümber. Aitüma ikka ka.
Kuigi ma teadsin, et sinna saarele saab ainult üheltpoolt oli mul ikka auto vaja parkida täiesti valesse kohta. Seega sai päris pikalt ümber selle vallikraavi jalutada. Leid oli õnneks kiire.
Käime Jasperiga 2x nädalas Kullos loovusringis, aga alles täna lõpuks meenus õigel hetkel aare :D Siiani on alles kodus meenunud. Sättisime ennast peale tundi minekule, kui veidi suurem ringikaaslane Jasperi käru nägi ja seda lükata tahtis. Vaatasime parte ja lõvi, aga lõpuks tuli siiski neid oma plaanist valgustada ning aardeotsingule kaasa võtta. Otsisin aarde üles ja lasin ka teistel mugustaatusest vabaneda. Panime nimed kirja ja jalutasime veel natuke pargis. Aitäh kutsumast!
Patt oleks ilusat ilma toas raisata, tegin keskmise pikkusega jalutuskäigu 12. peatuse juurde. Aare heas korras. Tänan
Ilm suuremat asja jalutamist ei soosinud ja pargis oli vaid üks lastekäruga tegelane. Tema ajas omi asju, mina enda omasid. Marju ja okkaid ei söönud, üksnes logi pistsin kirja. Aitüma!
Miki koju visatud, ei saanud seda üksikut täppi ka siia jätta. Pidasin juba vahepeal plaani see Lõvi 2 taastada, suur aitäh et nüüd enam ei saa ega pea, selle aarde konstruktsioon on kõvasti läbimõeldum kui see karp juurika all kunagi oleks olnud. Marjad olid küll kutsuvalt punased ja okkad nagunii hamba all krõmpsud, aga kobisime ikka kodudesse sööma :) Tänan!
Kena valgustatud pargike seal. Hariliku jugapuu leidmine läks lihtsalt. Tutvusin sealse infotahvliga ja aarde nimigi sai selgeks. Jugapuu oli ehtinud end ilusate meelitavate punaste marjakestega. Hea, et kirjelduses oli öeldud, et need on mürgised. seega neid ei näppinud. Aga aare mängis minuga tükk aega peitust, enne kui ma ta avastasin ja logi kirja sain. Tänan peitjat.
Marisel oli sellel päeval statistika jaoks leidu vaja, niiet vaatasime linnast mõne lihtsa ja kiire peatuse. Aare viis ammusest tuttavasse kohta, kuid selle hariliku jugapuuga pole varem tutvust teinud. Nüüd siis aga pilt selge :) Tänud sinna peitmast. Ainult aarde nimest ei saa aru, et miks ta nii kohmakas peab olema. Ootaks nüüd nagu seeriat erinevate peatuskohtadega, aga sinna parki see vist ära ei mahu :)
Pargis jalutades meenutasime, kuidas siinsamas eelmist aaret otsides tahtsid lapsed otse minnes jää tugevust testida, oli kahtlane ning tuli siiski silda kasutada, seekord polnud aga võimalustki, veepinnal oli vaid kerge kirme. Pimedas oli hea muguvaba aeg selle aarde jaoks. Jugapuu paistis juba kaugelt, gepsu polnud vajagi, ka tops jäi kohe silma. Jugapuu on tuttav, endalgi aianurgas üks kasvamas, minu aiakäärid ei lase sel küll aaret peitva isendiga võrreldavaks kasvada. Aitäh toreda ja lihtsa advendika eest.
Statistika-auku oli täna leidu vaja, Laur valis siis otsimiseks jugapuu... Leidmine ise läks ootamatult lihtsalt, arvestades et keerlesime seal ringi päris pimedas. Aitäh toreda / lihtsa advendika eest :)
Peale seda, kui olime Autopeituses ebaõnnestunud, viisin poisi koju magama ja tuiskasin edasi siia. Siin läks kuidagi väga libedalt. Teisest kohast kuhu vaatasin, tuli ka aare välja. Nii armas aare. Tänud perenaisele.
Peale trenni sõitsime läbi ja panime nimed kirja. Kahe silmapaariga tuli leid kiirelt. Aitäh, tore aare.
Aitäh. Osutus päris harivaks aardeotsimiseks. mitte küll otseselt kohapeal. Aga kodus lugesin huvitava ja põhjaliku kirjelduse läbi. ja täitsa lõpus tekkis küsimus et ah ärga jamage, kes tänapäeval kemoterapeutikume okastest ekstraheerib. Siis uurisin täpsemalt, selgus et nii ongi et dotsetakseel on poolsünteetiline, aga enne seda sünteesiti pakslitakseel, aga seda siis lühiokkalise jugapuu okastest, aga see on märksa haruldasem, ja siis järgmine ja järgmine. Nii leidsingi end tüki aja pärast algsest teemast hoopis kaugetelt radadelt. Suured tänud inspireerimast lugedes maailmaavastamisele asumast
Korra käisin möödasõidul otsimas aga ei jäänud miskit silma, nüüd sai 3e silma paariga uuesti käidud ja leidis see kes ise geopeitust ei mängi :D Tänud :)
Ilm ei olnud kiita, aga välja oli vaja minna. Aare ei peitnud ennast kaua ja kiirelt nimed kirja :) Aitäh!
Siitsamast pargist sai kunagi leitud oma esimene tänaseks kll kahjuks arhiveeritud geoaare. Park on muidugi lummav ja sellised kohad vajavadki aaret. 6htupimeduses oli hea rahulik asjatada. Kedagi segamas polnud. 6nnex ei läinud ka otsimisega pikalt. See ju vana teada t6de et igihaljaste kyljest mikrosid on pimeduses palju lihtsam otsida. Tänud peitjale siia kaunisse parki tagasi meelitamast ;)
No ma ei tea, kas see kiirreageerimine nüüd siin just tabuks on kuulutatud nagu Kaupo kirjutab, aga jah ise enam ammu ei viitsi ja miski klöps, mis selle esile kutsus käis tõesti ühe aarde juures kunagi ära... Seega siis siin uue päeva hommikul. Veits läks ikka aega, et aaret märgata. Avamisel pani pliiats ajama ja seda mul peale 10 minutilist otsimist leida ei õnnestunudki. Seega panin isikliku kirjutusvahendiga nime kirja ja seadsin sammud poe poole. Tunni pärast sai uus harilik aardesse. Tänan!
Pärast Aadu och Beedu poolt nörritamist tulime siia edasi. Sobivalt kontorile lähim leidmata aare. Nii ju täitsa mõnus - ei torma ega pargi kuskil tanklas, kui samal ajal praksuva kaminatule taustal AK algab - vaid lähed järgmine päev rahulikult omale sobival ajal kohale. Jalutasime kolmekesi aardeni, leidsime selle kena maskeringuga potsiku ruttu, mudilaselegi meeldis väga. Tegime pargile ringi peale ja vaatasime ka Lõvi 2 aarde asukoha üle.
Aitäh Jaanikale viksi ja leitava aarde eest! Normaalne linna-aare - linnariietes leitav. Kõik kena, ka koht. Tänk ju, tänk ju, tänk ju!
Eile õhtul polnud meeleski aaret vaadata, märkasin seda tund aega hiljem. Isiklikult mu jaoks ongi advendiseeria selline kiirreageerimine koos väikse sündmusega nagu eile õhtul olevat toimunud. Aga viimasel ajal tundub see tabu olevat ja pole ka endal enam isu. Aga ehk ikka jõuan mõnel korral veel. Kuna aare jääb hästi autoga tööle minnes teepeale ja uni täna varem ära kadus, siis tegin kohe hommikuse jalutuskäigu. Vaatasin pargis ringi kõndivaid parte ning mälu järgi liikusin aarde suunas. Enne kui käsigps ja telefon jõudsid midagi asjalikku näitama hakata olin õige puu juures. Natuke otsimist ja leitud see oligi kell 07:38.
Põnevast ettevõtmisest osa saada lootes olin Sigridi ja Herki ekipaažis Circle K jaamas ootel. Start, hasart ja meisterlikkus. Hulk kiireid kohalejõudjaid ja tehtud. Tänud!
Ootuspaigaks oli seekord Kristiine Cirkle K. Eks me ikka paadunud Cirkle K fännid oleme. Kui aare avaldus oli ju selge, et oleme sunnitud valele poole keerama. Sellest hoolimata jõudsime [FTF]i ajaks kohale.
Päris korralik kogunemine oli! Tänud!
Stardipositsiooniks valisime Ergoga punase telgi kõrvalise platsi, kõige parem see valik nüüd polnud, aga mitte ka kõige hullem. Aardeparklasse jõudes võis ekslevate lambivihkude järgi arvata, et topsi veel kätte saadud pole, tegime siis ka paar kiiremat sammu ja kõudsime täpselt selleks ajaks kohale kui põõsast kostus signaal, et leitud. Ja nii saidki meie nimed ka esimesele reale kirja. Tänud aarde eest!
Kunagi peitjaga suheldes sain aimu, et advendikas tuleb sinna parki. See välistas ära FTF'ile lippamise, kuna andis ebaausa eelise. Läksin siis enne avaldamist kohale, nautisin peitja seltskonda, ootasime ära esmaleiu ning edasine oli vaid mõnus sündmus ning geoloba heas seltskonnas. Muigasime, et vesi on madal, saanuks jalgsi otse küll tulla - näe isegi partidele on vesi ainult vööni. Jugapuu võib elada kuni 4000 aastaseks, loodetavasti peab peitja sama kaua vastu :)
Aitäh!
Nojah, kui kodunt startides avaneb võimalus reageerida nii enam-vähem pool-kiiresti, siis jookseb tunk isegi lihtsa tavalise aarde peale :o) Peaaegu magava kassi ja hiire teema. 1.5/1.5 Löwenruh' pargis tähendas suht kindlalt vähemalt mõningast georahva kogunemist. Gepsu ja lambi pistsin rohkem moe pärast taskusse, arvata võis, et ega neid tegelikult vaja ei lähe. Juba Linnu teelt võis näha 12. peatuskohas välkuvaid lambivihkusid ning vahetult enne mind pööras parklasse veel ühe geogängi transpordivahend. Parkisin peamise kahtlusaluse auto kõrvale - eks arvata võiski, et Miki siin ees ootab. Juba enne aarde avaldumist, nagu hiljem selgus :P Kiiremad poisid tegid põhitöö ära, Silver leidmise ning Madis logimise osas. Me teised saime niisama korraks jugapuud nuusutada ja vähimatki vaeva nägemata nime raamatusse. Traditsiooni kohaselt kohal viibiv peitja pakkus detsembrikummutamise preemiakommi kah, aitäh-aitäh! Edasi keerles jutt ümber Lõvide, Pikkade torude, järgmise advendiaarde, reageerimisstrateegia, diversioonitaktika ning netis logimata leidude - kellel kümmekond, kellel mõnikümmend. Hoidsin targu suu kinni, sest ei teadnud, kas mul jääb see arv alla tuhande või koos välismaistega juba üle...
Kui esmaspäeval jäin mina lapsega koju teda magama panema ja Liis leekis aaret otsima, siis seekord sain mina linnaloa. Üks mõte oli minna Tondi kasarmute kanti ootama, lõpuks aga otsustasin Kristiine keskuse kasuks ning tekkis idee keegi veel kampa saada. Silver elab seal lähedal ja nii ma ta peale korjasin. Loodan, et kodurahu nüüd häiritud ei saanud :P
Aarde juurde jõudsime kärmelt ning üsna pea jäi Silveril tünn silma. Salaja logimisest ei oleks miskit välja tulnud, pastakas oli mul ka tühjaks saanud ning seltskondlik esmaleiu logi sai kell 21:10 kirja pandud. Tänud aarde eest, olingi juba selle detsembrikuumuse põnevuse jõudnud natukene unustada. :P
Kodurahu huvides polnud tegelikult plaaniski täna kiirreageerimisest osa võtta aga natuke enne aarde avaldumist helistas Madis, et mis plaanid mul on. Ja nii see kiusatus tekkis ning nõka enne kella oli takso ukse ees. Kobisime Koidu tänavale valvesse ja kui plinn käis, panin mapsi kohe juhendama. See sindrinahk tahtis meid aga suure kaarega aardeni viia. Õnneks taipasime veel enam vähem õigel hetkel otseteed minna. Restorani parkasse jõudmine võttis aega vaevu 5 minutit. Ja kui pargis jalutatades nullis taskulampe välkumas nägime, läks kohe eriti kiireks. Õnneks olid need peitja ja abiline Miki, seega olime esimesena platsis. Aga no mis sa teed kui aare silma ei jää. Ja kui lõpuks leidsin, siis oli ka juba terve kiirreageerijate koorekiht kohale jõudnud. Püüdsin küll salaja logiraamatu Madisele pihku susata, et vaikselt nimed kirja paneks. Aga kui teised ka juba tühja konteinerit leidma hakkasid, siis polnud sellel enam mõtet. Taaskord sai detsembrile omaselt üks mini-geosündmus maha peetud ja kui järgneva paarikümne minuti jooksul kedagi juurde ei ilmunud, oli aeg taas tuule käest sooja tuppa tagasi pugeda.
FTF läks kirja 21:10 või gramm varemgi. Tänud välja meelitamast ja jugapuud tutvustamast. Varsti jälle!