Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud 2019. aasta detsembriseeria 20. detsembri aardena.
20.detsember on minu tütre Arabella sünnipäev - 20.12.2019.a. saab ta 9. aastaseks, see on esimene tema peidetud aare: Arabella valis koha, teostas ise ka maskeeringu ja aare sai ka tema enda (hüüd)nimeline :)
Pliiats kaasa!
Aare asub nullist 0,833361 km kaugusel. Jõekäärukesest asuvad nii aare, kui ka null täpselt sama kaugel.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Autoga saab siiani | Parkla | 59° 23.3750' 25° 40.7770' |
Jõekääruke | Muu | 59° 26.2509' 25° 45.5210' |
Aarde sildid: ilus_vaade (2), piknikukoht (1), pikem_matk(>1km) (1), matkarada (1), lõkkeplats (1), advendiseeria_2019 (1), seened (1), pliiats_kaasa (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8GB83
Logiteadete statistika: 50 (92,6%) 4 4 2 0 0 0 Kokku: 60
See teelõik Piibe maanteelt kuni parklani on endiselt paras piin. Ühtegi peeneksaetud autot tee ääres siiski ei märganud. Metsa all on endiselt mõnus,polnud juba aastaid siia kanti sattunud. Peale "Bella" leidmist suundusime edasi Vahtriku talu poole.Aitüma
Neid põnevaid puid oli seal mitmeid, aga lõpuks leidsime õige üles. Aitäh siia juhatamast!
Nagu mõistatustega ikka, lahendatud sai millalgi enne, täna siis realiseeritud. Vihje hakkas kaugelt silma ja armas pisike karp ootaski seal. Aitäh!
Kunagi ammu märkisin kaardile potentsiaalse koha. Täna alles sattusime siia. Väga kena koht peab mainima. Aare väga loogilises kohas, mina oleksin sama koha valinud. 1141. Aitäh!
Täpikene sai kaardile juba talvel aga tookord me siia ei j6udnud. Seekordse ringiga tulime siis uudistasime ka siinseid matkaradu. Kodus korraks oli kahtlus et kas minu kaarditööd on ikka piisavalt täpsed, aga koha peal oli k6ik igati täpne ja konkreetne. Päästsime siit yhe ränduri ka liikvele. Aitähhid peitjale
Selle mõistatuse olin varemgi korra lahti võtnud, tundus keeruline. Nädalapäevad tagasi võtsin uuesti lahti, enam ei tundunudki. Täpike paika ja täna uuesti tuttavasse parklasse ning sammud arvatava koha poole. Kohale jõudes sai ikka nii mõnigi põnev puu enne õige märkamist üle vaadatud. Kui silm aga õigele peale jäi, polnud enam kahtlustki. Tänud peitjatele vahva mõistatuse ja aarde eest.
See aare on ka tont teab, kui kaua ootel olnud. Nüüd siis sai siia raamatusse ka nimi kirja. Tänud peitjale!
Tuli välja, et mul on isegi koordinaat kusagilt saadud. Kõrvemaa rattatiiru käigus logisin lõpuks ära, tänud!
Potensiaalse punkti manasin vahetult enne väljasõitu kaardile. Kohale jõudes tekkis korraks juba lootusetuse tunne ja kahtlustasin, et olen ikkagi vales kohas. Vihjet piiludes vaatasin veel ühe huvi pakkuva koha üle ja seal ta õnneks oligi. Täitsa kena kohakene, mulle seal meeldis olla.
Tänud.
Veidi kaarditööd ja täpp sai paika. Olime matkal ja tuli siis minna kontrollima. Found it: 29.Oct.2021 11:39 Bella. Logitud, peale tunk. Juhendi panin karbis pealmiseks.
Mulle säärast sorti mõistatus istub, ei osanud asja endale kuidagi raskeks mõtelda ja punkt läks kaardile suht kohe kui vaatama hakkasin. Välitööd jäid ootele päris pikaks. Aastaajal kui õues enam liiga kuum polnud, võtsin ühel ilusal õhtupoolikul matkaplaani taas mõned Kõrve rajad. Soojenduseks käik Bella aarde juurde. Ilus koht, aitüma.
Kui ilmaennustus päeva esimeseks pooleks vihma lubas, siis tegi see isegi natuke rõõmsaks. Sest oli lootus, et mugud ei ummista sel juhul Kõrvemaa teid-parklaid-matkaradu ära ja saame omaette seal kulgeda. Kui parklasse jõudsime, siis oli seal ikkagi 15 autot ja kuigi juba lõuna käes ja ennustuse kohaselt pidi päike paistma, siis teps mitte see nii polnud. Meie oma plaanidest loobuda ka ei kavatsenud, haarasin vihmavarju pea kohale, Salme pani keebi selga ja asusime matkale. Polnud suurt häda seal vihmaga jalutada, sest kuskil märjas võpsikus murdma ei pidanud. Ilusti mööda radu jalutasime kohale ja juba eemalt tuvastasime vihjele vastava objekti. Ja seal see karbike end peitiski. Vihmavarju all oli hea logida, polnud ohtu, et aarde märjaks teeme. Lisasime karpi ka mängujuhendi.
Koht on väga ilus, polnud seal kunagi käinudki. Jätkasime oma jalutsringi naaberaarde juurde liikudes.
Aitäh!
Täna oli plaanis telkida Pärnjärve ääres. Õhtul võtsime ette jalutuskäigu Paukjärve poole. Mõlemast vaatetornist ilusad vaated imetletud võtsin suuna aarde juurde. Suund sai võetud oma arust loogilise asukoha poole. Läks õnneks, leid tuli kiirelt. Aitäh.
Nägin,hoidsin käes,avasin aga kirjutusvahendit polnud aardes,ega taskus. Seega leidu kirja ei saa.
Kaevama pidi tõesti; ilma vihjeta poleks praegu seal midagi tarka ette võtta.
Kaevama pidi tõesti, õnneks sai leitud. Tänud
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Rajal matkamise käigus sai see aare logitud. Puu hakkas kohe silma, algul ei leidnud, pidi päris palju lumest välja kaevama. Kui lõpuks leidsime, vaatasime oi mis armas väike karbike. Täna oli kerge lumi, aga kui on raske ja jäine, siis pigem arvan, et lumega raske. Tänud peitjale.
Tegelikult pidime me sõitma täna hoopis Jäägermeistri sünnipäevale aga aarde ligidusse jõudes selgus, et nulli ümbruses peetakse ajujahti. Otsustasime jahi lõppemiseni siis ümbruskonnakaid rehitseda, Bella jäi neist esimesena teele. Tänu vihjele tuli leid ruttu, praegu logi kirjutades vaatan, et see oli eelmise aasta advendikas koguni… Hea siis, et enne uue detsembri pealetulekut ära otsitud sai, tänud aarde eest :).
Kuna tänane päevaplaan läks täiega vett vedama, siis oli vaja uut plaani ja nii me Bellale külla tulimegi. Tänan.
Tegelikult on tänase päeva eesmärk Jäägermeistri sünnipäeva aare, aga kuna sealkandis toimus ajujaht ja selle lõppemiseni oli mõni tund aega ja jahimees palus, et ajame muidu kõik loomad laiali, kui sinna praegu läheme, siis tegime veidi plaane ringi ja esimeseks väljavalituks kujunes Bella, mis meil kõigil ka kenasti leidmata oli. Jalutasime siis ilusti kohale, peiduka tuvastamisega probleeme ei olnud ja saidki nimed kenasti kirja. Aitäh, tore pisikene seal :)
See mõistatus sai ära lahendatud üsna kohe kui see aare avaldus, aga tegudeni ehk logimiseni varem ei jõudnud. Nüüd tundus õige aeg siia metsadesse tulla. Sügiseti on teadupärast metsad ju korilaste lemmikpaik. Seda oli näha ka sellel erakordselt kehval üheksakilomeetrilisel teel, mis Piibe maanteelt Kaksiksilla parklasse meid tõi. Autosid seisis ohtralt teeäärsetes parklates, teeotsades ning mõned ka suisa tee peal (kui sa tuled metsa ikka E-mersuga, siis ei hakka seda kuskil puude vahele ära peitma, vaid ikka jätad tee peale, et kõik näeksid, et sa tulid mersuga metsa seenele!). Aga see tee on ikka nii õudne ikaldus, et täitsa kahju hakkas kohe. Ma küll ei tea täpselt, millest, aga näiteks autost, sellest ajast, mis kulus seal vaikselt loksumiseks ning ka sellest oli kahju, et me Jeebiga ei tulnud, sest siis oleks neist aukudest ükskõik olnud kulgemine oleks olnud seda parem, mida sirgemaks parem jalg lükata. Peale pikka (või väga pikka) kulgemist me siiski parklasse jõudsime ja nagu arvata oli, oli see autosid praktiliselt täis, mahtusime õnneks ikka ära.
Edasine oli juba nagu jalutuskäik pargis. Leidsime nii seeni kui ka mustikaid ja pohli ning muidugi leidsime ka aarde just selle õige põneva puu juurest. Aitäh.
Leitud.Seekord tulin valgel ajal ja mingit probleemi ei olnu peiduka tuvastamisega.Aardega kõik korras. Tee parklasse oli samuti nii enamvähem. Tegelikult sai tulla kukeseeni korjama, aga siin piirkonnas on küll täielik ikaldus.Sõin mustikatest kõhu täis ja uuesti koju tagasi.Aitäh.
Oli soov veidi pikemaks jalutuskäiguks ja valisime selleks välja Kõrvemaa. Kartsime küll, et saadud koordinaat pole piisavalt täpne, et see põnev puu metsast üles leida, kuid läks ootamatult lihtsalt. Tänud!
Ma polnud sinna kanti juba mõned aastad sattunud. Nüüd jätsime auto sellisesse paika, et saaks mõnusa pea 10 km-se jalutuskäigu ning näeks erinevaid huvitavaid paiku. Nautisime nii rabamatka kui järvevaateid ning künkaid ja orgusid. Väga mõnus käimine oli ning õhtul ei saanud ka une üle kurta. Paukjärve ümbrus on väga lahe paik ning igati tänu-väärt, kui siia jälle tagasi satun. Aitüma jälle põhjust andmast!
Võtsime lapselapse kaasa ja tulime põnevat puud vaatama. Kolmeaastasele oli see kolm kilomeetrit täitsa paras käimine. Aitäh!
Alles paar nädalat tagasi käisime siin üht teist aaret otsimas aga tookord oli meil Bella mõisatus veel lahendamata. Tegime siis uuesti sama matkaringi ja panime nimed kirja. Avastasime nii mõnegi muutuse looduses ja lastel oli matkarajal põnev.
Meie geopäev hakkas lõppema ja jäänud oligi vaid üks aare. Olime terve päikselise päeva metas mütanud ja selle aarde juures tegime pausi, istusime mättal ja nautisime vaikust.
Põhja-Kõrvemaa oli meie peamiseks eesmärgiks. Soov teha ilusa ilmaga üks korralik matk. Tee kaksiksilla parklasse oli päääris kohutav. Ei saanud aru, et kas parem oleks sõita kiiremini ja lennata üle 3 löökaugu ja saada neljandas põrutada või sõita aeglaseks ja lasta roppumoodi ennast raputada. Mõlema variandiga oli autost kahju. Kohale siiski jõudsime ja parklasse oli näha, et üks auto oli peale meie selle kadalipu veel läbida suutnud.
Matk oli meil üle 10km. Ilm oli ideaalne. Kevadine päike ja soojus. Järved kergelt jääs. Matkarajad peaaegu inimtühjad. RMK platsidel oli üllatavalt palju puid. Kui eelmine päev poleks sattunud grilli sööma, siis oleks kindlasti teinud siin selle aasta esimene RMK chill&grilli. Nüüd jääb see veel oma aega ootama. Noppisime Mairel leidmata aardeid ja hooldasime ühe vanakoolika. Vahepeal sain ka ainsa endal leidmata Kõrvemaa aarde logitud. Väga mõnusa matka lõpetuseks oli nägu omandanud punase jume ja keha valdas ramp väsimus. Aitäh siia kanti aaret peitmast! Jään ootama järgmisi.
Kui ma seda aaret teiste tänase päeva geotuuris nägin, kahmasin kummarid kaasa, sest kunagi vaatasin, et ilge raba. No selge, siis jääb ootele.
Täna parklasse jõudes tahtsin ma oma potikud võtta kui teised naerma hakkasid, et kos sa nondega läed? Jalutamisaare on ju! Vaatasin siis ringi ja parkla oli tuttav. Olin siin ju kalli Timixi ärasaatmisel olnud ja meenus tõesti kena kant. Päris piinlik, et ka niipalju kodutööd ei tee, et zuumiks siis enne kaarti.
Tänud kutsumast, mõistatus tore, koht ilus, ilm hea, seltskond mõnud, no mida veel tahta! Tahta ma tahtsin küll, sest nägin siin maastikul oma marineeritud seenesaagile lisa, et oleks tahtnud teist aastaaega.
Mõistatusi hetkel meeldib otsida, sest 1000 mõistatuse challenge on käega katsuda. Selle lahendamisega probleeme polnud. Siin kandis on mõnus olla, kahjuks aga kruusateed on uskumatult auklikud. Kindlasti tuleb kunagi siia veel aardeid, jään ootama.
Korra varem olen neil kenadel radadel matkanud. Aitäh tagasi kutsumast.
Palju õnne Bellale, kelle aarde leidsime napilt enne tema 9 aasta ja 3 kuu sünnipäeva:). Teel aardeni tervitasime Tambet Tuisku. Minul olev gps tegi mingeid imetrikke, Kaupo võlus aarde välja. Väga ilus paik!
Õnneks oli siin väikesem laulupidu kui Õhtulehe andmetel Viru rabas, aga parkla ja natuke tee äärt olid täis siingi. Kell oli juba viis läbi, nii et saime parkida ühe lahkuva auto kohale. Alguses tuli mitu peret vastu, siis otsustasime Siimuga läbi metsa otse minna ja edasi ei näinud me kedagi. Aare oli pandud kenasse kohta. Natuke vaatasime niisama ringi ja mõlemal oli meeles punktikohti või võistlustel läbitud radu ja sihte. Tagasi auto juurde tulime teistkaudu. Tore jalutuskäik oli. Aitäh kutsumast!
Kuna siit-sealt kostus kerget jorinat, siis muutsin mõistatuse raskusastet raskemaks. Mõistatus ise ja geokontrolli mitteolemasolu jäi samaks, sest kuna tegemist on looduskauni koha ja mitte väga hullu rapikuga, siis kõndimine tuleb ikka kasuks :) Meeldivaid leide!
Ma pole küll ise Bellat otsima jõudnud veel, aga kirjelduse põhjal paistab ülesanne olema olema üheainsa lahendusega lihtne täppisteadus, mis geokontrolli kindlasti ei vaja. Üldiselt kardan, et liiga agar inimõiguste laiendamine koos GC 2 miili reegliga võib kaasa tuua kiviheitemasinate populaarsuse kasvu. Me ju ei taha, et GP geokontrolli juurde ilmuks lisaks robotikontroll, mis teeks tavalise käsitsi kontrollimise ebamugavamaks...
Edit:
Paavol on õigus - tuleb jah 2 kohta, kuid ainult 1 neist vastab antud maastiku raskusastmele.
Vabandust, aga kas sellisel lihtsaimal, 1.5 raskusega mõistatusel ei võiks/peaks ka 10-30 meetri täpsusega geokontrolli võimalus olema, et enne pikemat matka olla vähegi kindlam, et õigesse kohta tammutakse? Vähemalt mina tunnen küll pärast ligi tunniajast erinevate kaardirakenduste kangutamist geokontrollist puudust. Võib-olla olen ise juhm ja nendega mitteosav. Aga ehk pole ma ainus. Geokontroll peaks olema inimõigus :-) Aitäh!
12.01.2020 kl 08:38 vastan Esko ülalolevale postitusele (et siia mitte liia palju logisid lisada). Mis ühe jaoks üheainsa lahendusega lihtne täppisteadus, võib olla teise jaoks raketiteadus. Minu meelest tekib selle täppisteadusega kaks kohta, mitte üksainus. Aga ehk ma eksin. Ja seda enam tunnen, et võiks olla geokontroll, et olla enne õue minekut veendunud.
GC-ski tuleb geokontrollis üksainus linnukene vajutada, mis protsessi just eriliselt ei raskenda ega pikenda. Ning 10 geokontrolli 10 minuti jooksul ongi paras, et robotite tööd välistada.
Kohe, kui aare avaldus tegin selle esimest korda lahti. Vaatasin ühtepidi ja vaatasin teistpidi ning otsustasin, et selle kahtlase asjaga ei ole tegelikult kiiret. Järgmisel päeval tuli välja, et väga õige otsus oli.
Täna oli üle pika aja päikseline ilm ja see tähendas vaid ühte. Kodule lähima pikemat jalutamist ootava aarde aeg oli kätte jõudnud. Parkla oli autodest punnis hoolimata väga rappeauklikust ligipääsu teest. Entlebuchid Katja ja Kribu said mõnuga metsa nautida ja tõusudel vedamis võtteid harjutades meie elu kergemaks muuta. Aare ootas meid täpselt seal, kus arvasin teda olevat. Katja suutis aarde tagasi paneku keerukaks teha sest Priidu ässitusel oli ta minu logimise ajal kogu kamo multsiks muutnud... Kribu aga sai nautida ka süles kandmist sest trepp osutus tema jaoks liiga hirmsaks katsumuseks, kuid üles tahtsin ma ta saada. Tänan kutsumast, meil oli tore.
Jalutasime kaunil talvepäeval metsades ja nii sai ka see logitud.
Mõnus jalutuskäik looduses.Aardel väga nunnu karp.Tänud!
Aegviidu poolt tulime ja Narva mnt kaudu läksime, tänase päeva seisuga soovitan läheneda Narva mnt poolt. Matkasime ja leidsime. Tänud peitjale.
Täna Kiiult Aegviidu poole sõites mõtlesin mitu korda kas tulla või mitte. Lõpuks kui tee otsa jõudsin arvasin, et ah käib ikkagi ära.Hiljem selgus aga, et oli kokkuvõttes vägagi vale otsus.Esiteks see tee parklani mida on mõistlik läbida ainult traktoriga.Olen siin kümmneid aastaid käinud ja tulnud küll Kemba-Liipeksi kaudu kui Aegviidu poolt, aga sellist õudust pole veel näinud.Aastaid tagasi sai suvel-sügisel käidud siin mõnikord isegi 5-6 korda kuus ja tee oli täitsa korralik.Arvan, et juba selle tee pärast peaks aarde raskusastmed keerama kõik 5 peale :) Kogu siinoleku aja mõtlesin mis moodi asfaldi peale õnnelikult tagasi saab.
Aarde avaldumise päeval uurisin ka enamvähem sobiliku koha kaardil välja kuhu minna, aga täna jäi see kahjuks leidmata.Konsuli aarde juures pealampi väja võttes avastasin, et see hõõgub ainult, mis rikkus kõik ilusa.Teadsin kindlalt, et lamp töötab kuna panin just kaks päeva tagasi uued patareid.Tagavara on mul alati autos olemas kuid täna ei võtnud neid meelega kaasa.Hiljem kojusõites selgus kahjuks telefonivestluses, et eelmine öö olid kodused "päkapikud" selle lambiga öösel rändamas käinud ja patareid tühjaks lasknud. Nüüd kuna valgusallikat enam polnud, siis keerasin otsa ringi ja kiirustasin auto juurde tagasi.Viimased viissada meetrit sai tõesti juba käsikaudu liigutud, aga kohale jõudsin. Kahju, et nii läks kuna jäigi aarde eeldatav asukoht kontrollimata.Ise arvan, et ega mul enam palju minna ei olnud, aga see selleks.Teinekord tuleb lihtsalt ise hoolsam olla, mitte kohapeal alles avastada, et plaanitud missioon tuleb katkestada. Millal uuesti saab siia tulla ei oska küll prognoosida, sest autost hakkab kahju kui selle tee peale jälle mõelda. Tagasi sõites käisin korraks Sportlandi matkakeskusest läbi ja võtsin ühe kuuma kohvi.Seal leti ääres teenindajale sellest "õuduste" teest rääkides naeris ta vastu ning ütles, et olen juba kolmas täna kes seda kurdab.
Kui jumal lund annab ja tänu sellele auklik tee siledamaks muutub, siis äkki üritab uuesti.
Tänu locusmap töövahenditele oli lahendamine kiire ja tõhus. Hommikul olime metsavahel esimesed, startisime selleks Tallinnast hämaruses ja see kõik tasus end. Teerajad oli neitsilikult puutumata valge lumega kaetud..... Peale meie läbitrampimist see enam nii polnud. Aarde leidsime veidi külmununa täpselt välja arvutatud kohast. Tore miniatuurne karbike, sinna mahtus ka üks rändur. Tagasitee valisime ringiga et ilu veelgi enam süüa. Suured tänud ilusa hommiku eest.
Liigse kiirustamise pärast mõistatuse lahendamisel on ennegi karistatud. Kuigi enda arvates ei kiirustanud ja mõõdistamine sai alles mitu tundi pärast avaldumist ära tehtud, selgus hommikul, et saab veelkord harjutada. Nojah, mis seal ikka, juhtub. Ja harjutamine tegevat meistriks, harjutame veel.
Hommikul ei kiirustanud, võtsime rahulikult ja suundusime kõigepealt geosündmusele, kus oli punt toredaid peitureid kohal, nii mõnegi puhul oli veendumus, et ilmselt eilse värske aarde juures juba käidud.
Pärast ürituse ametliku aja lõppu võtsime jalutuskäigu plaani. Parklas oli autosid hulgim, rõõm näha, et matkarajad isegi sellisel hallivõitu päeval populaarsed on. Jalutasime kohale, tuvastasime vihjes viidatava koha ja maskeeringu alt leidsime ka karbi. Hannes lappab logiraamatut ja valmistub eiteamitmendale leheküljele sirgeldama, aga on segaduses, saan käsu ka logiraamat üle vaadata. Lappan minagi üht ja teistpidi, aga peale peitja nime ja peitmiskuupäeva rohkem pastakajälgi ei leia. Imestame, muigame ja sodime rõõmsalt esimese lehe ära. See oli üllatus, et kell juba üks järgmisel päeval ja logiraamat veel tühi.
Tänud peitjale. Mõnus koht, siin palju käidud, aga hea meelega tulen jälle.
Sigrid ja Herki - suured vabandused veelkord, ma nii lootsin, et keegi ei jõudnud enne otsima...
Kui see aare avaldus, olime meie sobivalt Lenska maanteel. Mõistatus oli muidugi selline, et telefonis küll lahendada ei soovinud. Sai siis kõne Rainerile võetud, et hakka ringitama. Algajana kulus tal selleks loomulikult igavik. Tund oli möödas avaldumisest ja temalt ikka tulemust ei saanud. Sai pöördutud sama murega Stina poole, kes pidi lähiajal koju liikuma hakkama. 20.24 laekusid Rainerilt koordinaadid ja 20.37 laekusid Stinalt koordinaadid. Loomulikult olime me piinanud ka enda telefone ja mõttetult akut raisanud. Lõpppunktis kammides oli kasutegur null. Tatsasime seal niikaua, kui kõikide telefonide akud olid täiesti tühjad. Õnneks oli kaasas pealamp, mis päästis täielikust pimedusest. 10000 sammu sai täis mängleva kergusega. Tagasiteel autoni õnnestus korraks telefonile pilt ette saada, et tuvastada, kas oleme õigel teel. Oli tore jalutuskäik metsas. Koju jõudsime 22.30 näljast nõrkenuna. Nii pikka õhtut küll ei planeerinud.
Ja siis, kui veebi tekkisid peitja vabandused, vot siis võttis küll ropendama! Jagasin lahkelt peitja vabanduslogi ka Raineri ja Stinaga.
Tagantjärgi on hea, et me Jõelähtmel otsa ringi pöörasime ja aarde otsima minekust loobusime. Kolmekesi olime täiesti kindlad, et antud kirjelduse järgi ei ole võimalik aaret leida. Kodus arvuti taga kaarti näppides oli selge, et ise olin rumal ja ei saanud varem aru. Teinekord :-)
Kui keegi jõudis juba otsima, siis vabandused minu poolt, sest mõistatuses oli tekkinud erinevate kaardiprogrammide tõttu viga, mis nüüd õnneks sai tänu Miki abile (Suured tänud!) ära parandatud :) Muutus nulli ja aarde vaheline kaugus ja Jõekäärukese koordinaat