Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kuna antud aarde peitja ei soovi, et aaret oleks võimalik geopeitus.ee lehe info põhjal leida, siis aarde koordinaat on vale (veekogus) ning kogu aarde leidmiseks vajalik info on leitav geocaching.com lehel. Täpse aarde lingi leiad natukene allpool "Geocaching.com kood" järel oleval aarde GC koodil klikates.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (3), lahe_teostus (3), võsa (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8EV32
Logiteadete statistika: 66 (98,5%) 1 2 0 0 0 0 Kokku: 69
Ootasime nime ja kirjelduse järgi palju rohkemat, aga logitud siiski saime. Ja ilus aasalilledega ääristatud rada oli ka väärt vaatamist.
Päike mõnusalt soojendas ning sai alustada jalutuskäiguga. Korraks kaldusime ka rajalt kõrvale, kuid saime jaole ning aare paistis juba kaugelt.
Arvasin juba ammu enne, et midagi on siin pähe peidetud - nagu lubatud. Kujutasin küll midagi õõvastavamat ette, ise oleksin nii teinud. Polnud midagi sellist, aga üllatav siiski. Koordinaat on (nüüdseks?) täitsa kombes ja oma pliiats oli kaasas. Aitab küll, lähen seltsi tagasi.
Teostus oli okei, aga koht meie jaoks veidi arusaamatu võsa :)
Tegime aarde lähedal väikese lõunapausi. Oli jah täpselt pähe peidetud. Aitäh!
Kelle pähe peidetud? Ahaa ... OK tore igatahes. Found it: 28.Apr.2022 19:29 Pähe peidetud / Hidden on top. Olime tagasiteel öömajale. Saaremaad hülgamas, sest homme oli juba Muhu päev. Aitähh ja kraaps.
Kui peitja kohe üldse ei soovi, et tema aardeid leitakse, siis tuleb seda soovi austada.
Orissaare wherigo vahepeal põikasin üle vaatama, kelle või mille pähe siin peidetud on. Tore metsarada. Aitäh.
Inna nägi vist ussi. Päike paistab. Super seltskond :)
Miskipärast on kogu aeg rajalt kõrvale jäänud. Täna siis vormistasime ära.
Äärepealt oleks selle aarde maha maganud. Õnneks saime õigel ajal pidama ja õnnestus seda külastada õhtu jooksul lausa kaks korda. Logirull oli täis ja lisasime sinna õhtul uue logilehe. Tänud
Tagasiteel mõned Orissaare kandi aarded. Autoga sõites oleks nulli poole päris poriseks ajanud kui mitte kinnigi jäänud. Jalutamiseks seal aga kenad terviserajad. Tänud kutsumast. Selle aarede võib kohe geoperituse nunnukonkursile saata.
Mida kõike ei pea tegema, et päevas üks logi kirja saada. Nojah, kevad on käes ja Saaremaa metsaomanikud lõugavad, et vaja istutada taimi. Ma just eile käisin ERR võttemeeskonnaga metsas ja Hannes Hermakülaga istutasin võidu taimi. Ja täna siis abistava tegevusena võtsin traktori ja jõudsin Orissaare lägedale ööbima. Kohe siia külje alla. Nojah. Veidi vara jõudsin. Ja seljakarvad hakkasid mingit tunnet evima, et kindlasti on mõni TBin aare kohe siinsamas. Surusin tunde maha aga üle ei läinud. Kindlasti on. Oijah. Mul premiumit pole, audalt öeldes võiks see gramm odavam olla, sest ma ei kasuta teda põhimõtteliselt üldse. Aga TBin aarded seda nõuavad ja teadmata, kas see maks nüüd ka tulu toob, kergitasin rahakotiraudu ja hakkasin siis vaatama, et kas jälle läks raha mutiauku. Aga ei! Seljakarvad juba ei eksi. Vaid 500m kaugusel! Selge, jätin oma autopargi kus see ja teine ja hakkadin aga kõmpsima. Homme hommikul künnan aga vagu aardest vaid 100m. Vaatasin selle langi ka üle. Kohalr jõudes mõtlesin küll, et misasja. Et kelle või mille pähe on mida peidetud. Aga siis lähemalt silmitsedes sain aru küll. Saamuel Pliuhkam olgu kiidetud! Asi ants ja logi kirjas. Päris mõnus teine, võib jälle tänada.
Siia liikudes kasutasime viimast päevavalgust, mis iga hetkega kustus. Ah selline asi siis. Aitäh!
Parkisin auto terviseraja parklasse. Jätsin Henriko ja Kessu autosse ning ise lippasin, heledad botased jalas, mööda porist ja rööpas autoteed aarde suunas. Üsna tihti pidin end tee servas puude ja põõsaste alt läbi suruma, et mitte porisse astuda. Sellele vaatamata jõudsin üsna kiiresti aarde juurde. Varem olin logisid lugenud, et karp on kellegi või millegi pähe peidetud, nii nagu nimigi ütleb. Lõplik tõde selgub ikka kohapeal. Vähemalt suu nurgad tõusid sellist peakest nähes üles. Mis puutub tagasiteed auto juurde, siis see kulges mööda siledat ja multšiga kaetud terviserada. Aitäh.
Hulkusin metsas ja lootsin seeni leida aga ei midagi. Hoopis aarde leidsin. Tore konteiner ja tänud!
Ma küll suutsin eelnevalt juba igasuguseid mõtteid mõlgutada, et kuhu peitja nüüd selle aarde peitnud on. Aga kohapeal oli ikkagi üllatus, sellist teostust ei osanud ette näha :). Tänud!
No sellist pähepeitmist ei osanud siit küll oodata! Väga lahe, kui nüüd saaks veel piiluda Levia konteineripoodide listi ka… :D. Aitäh ja pöidlad/südamed preemiaks minult :).
Ah et nii pähe peidetud aare. Nojah. Äge. Aitäh! Siin lõpetasime meie seekordse Saaremaa tuuri. Alustasime tuuri Levia poolt peidetud suurepäraste aaretega Muhus ja lõppakordiks said kaks toredat aaret Orissaares. Need kaks viimast olid ikka sellised fantast ägedad. Lõid meile sisse sellise mõnusa õnnestunud geotuuri tunde. Aitäh peitjale!
Oli kivi, oli aare - polegi midagi muud tahta. Aitäh!
Kuna antud aarde peitja ei soovi et kohaliku lehe kasutajad tema aardeid leiaksid siis klikkisime lingile ja käisime vaikselt ära.
Leitsime????, aga pastakat polnud nii, et kirjutada ei saanud????
Leidsime kõigepealt pea siis otsitava.Aitäh!
Ühtäkki olime tuttavas kohas, natuke eemalt leidsime põneva otsitava. Tänud peitjale.
Siin me olime juba olnud. Siis teiste plaanidega. Täna tulime teisest kandist ja teiste mõtetega. Mulle meeldis, et ei olnud vaja liiga palju võsas ragistada, no ja kalambuurid on ikka lahedad. Suur tänu!
Aare leitud, siis sain ka aarde nimest aru. Äge.! Aitäh peitjale!
Auto jäi parklasse. Väheke jalutamist matkarajal. Aardeni viis väike georada. Igati tore teostus. Tänud peitjale!
Kolmas aare sarjast "geopeitus.ee mängijatel sinna asja pole". Tänu kaaslasele ikka oli sinna asja. Parkisime auto kuskile pärapõrgusse ja lähenesime mööda metsateed, et jõuda kenale väikesele jalutusrajale ja avastada hiljem, et täitsa tsiviliseeritud koht ju. Aare ise tõi küll muheluse suule.
Täna siin metsas Orissaare seenelise jälgi ajades tegime ka selle aarde juures peatuse. Tänud aarde eest!
ootan selle seerja järgmist aaret kui sinna kuskile Estonia juurde kasvab kunagi riigipea
Eelmisel suvel sai sellel matkarajal jalutatud ja aaret lahendatud. Tookord sai auto kuhugi pärapõrgusse ja parklat ei märganudki. Seekord aga panime auto tsiviliseeritud inimeste kombel parklasse ja jalutasime aardeni. Aitäh toreda jalutuskäigu ja aarde eest.
Telefoni geps keerutas jupp aega, aga lõpuks õnnestus õige pea siiski leida. Aitäh!
Matkates kohalikus metsas jäi see aare teepeale. Kahjuks jõudsime siia liiga hilja ning pähe peitmist enam ei märganud. Panime nimed kirja ja rassisime edasi.
Saarema/Muhu tuuri teiseks päevaks lubas terve päeva vihma aga joppas, et olime just selleks päevaks planeerinud SPA päeva. Kuid ennem Kuressaarde minekut pidime siiski käima ühe aarde juurest läbi, mis eelmisel päeval kogemata kahe silma vahele oli jäänud.
Sõitsime autoga lähimasse punkti aga see oli paras õudus. Rööpasse sõidetud tee oli muutunud täielikuks mudamülkaks. Mitu korda olin valmis Mairele juba ütlema, et siia me nüüd vist jääme. Siiski, siiski.. Kuidagi vedas kõigest läbi aga tagumised rattad liikusid hoopis teist radapidi kui ninaotsas olev vedav telg. Aardega läks ilmselgelt päris ruttu aga oleks olnud oluliselt mugav see eelmise päeva jalutuskäigu ajal ära noppida.
Pärast leidu tegime suure ringi, et tulla tagasi matkaraja algusesse ja valmistada laua taga hommikukohv ja võtta paar suutäit näljapeletus snäkki ennem Kuressaare hommikusööki. Aitäh aarde eest!
Eile siinkandis tiirutades jäi see aare kuidagi kahe silma vahele ja täna tulime vigadeparandust tegema. Kuna õues sadas, siis vaatasime kui lähedale autoga saab. Saime päris kõrvale, kuigi auto natuke libises rööpas olles. Aardeni silkasime märjas rohus. Leidsime kiviküraka ja päris laheda aarde. Peale edukat leidu keetsime endile lähedal asuvas varjualuses hommikukohvi.
Vaimusilmas kujutasin ette midagi umbes taolist nagu seal, kus vein otsa sai :o) Aga ei - peitjale meeldib sõnadega mängida ja fantaasiat jagub ka piisavalt. Mis on loomulikult väga tore.
Proovisime esialgu lühemat teed.. kahjuks meie auto maastur ei ole, seega keerasime otsa ringi ja tulime pikemat teed pidi lähemale. Viimased selline sada meetrit olid kahtlased ja jätsime auto sinnapaika, klaasile viskasime LP. Maaomanik teate ja uhasime lume-veepudrus nulli poole. Tee on kevadtalviselt kohutav ja suure kirumisega saime aarde pihku.
Kohapeal saime aru, mis aarde nimi tähendab. Väga lahe värk. Otseloomulikult lähenesime läbi võsa.