Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 5.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Seitsmes sillake aitab teil ületada Otu oja. Aarde kätte saamiseks on vaja abivahendit. Metsa alt seda ei leia, õige asi peab endal kaasas olema. Ära ürita aaret kätte saada toore jõuga. Mõtle välja plaan ja kui on tunda, et ei toimi, siis loobu ja mõtle uus plaan.
Aare on peidetud 2019 aasta advendiseeria soojendusaardena.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (5), lahe_teostus (5), lastesõbralik (2), lemmikloomasõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8GF3R
Logiteadete statistika: 81 (86,2%) 13 5 2 2 1 0 Kokku: 104
Mingi aeg tagasi oli plaan üht teist aaret leida, aga sattusin hoopis siia. Siis sai selgeks, mis abivahendeid vaja. Lugesin Karlile sõnad peale ning seekord siis olid kõik asjad kaasas. Mõnus teostus, jätsin TB! Tänud!
Kähkukas siin kui võrrelda kahe aasta tagust mitte-leidu. Tookord püüdsin kohapeal mingeid abivahendeid välja mõelda, seekord oli abivahend kaasas. Aitäh!
Korra olen seda sillakest varem vaatamas käinud, kuid aarde ligi kuigi kergesti toona ei pääsenud. Täna tulin uuele katsele ja lausa üllatusin kui lihtsalt nüüd läks. Leebe tööstuslik abivahend lisas kindlust, et ma miskit vussi ei keera. Tarmo oherdi-operatsioon on allpool korralikult kajastatud ja võiks justkui kõiki otsijaid mõistlikkusele manitseda :o) Abivahendi vajalikkust arvestades peaks äkki peidukoht ja maastik hoopis vastupidi olema? Igatahes võimas pommikindel konteiner, aitäh!
Tänud peitjale ja taastajatele!
Mäletan, mida siin oli varasemalt tehtud leidjate poolt ja ei saa väga aru, et miks nii üldse tehti. Võtsin abivahendi taskust välja ja käes see konteiner oligi.
Tänud peitjale ja taastajatele!
Mäletan, mida siin oli varasemalt tehtud leidjate poolt ja ei saa väga aru, et miks nii üldse tehti. Võtsin abivahendi taskust välja ja käes see konteiner oligi.
Olime valmis siin pikemaks pusimiseks aga tegelikkus oli,et mõni minut ja valmis.Aitäh!
Eelmisel kevadel oli aarde seis väga nutune. Täna sain selle üsna lihtsasti kätte. Suured tänud peitjale ja geopeituritele, kes aitasid aarde taas kättesaadavaks teha!
See oli tänane kirss tordil. Üle 2 kuu tagasi käisin siin piidlemas, aga ei pääsenud sillalegi ligi, kuna vett oli ilmatuma palju. Täna sai kenasti kuiva jala ja sirge seljaga kohale astutud. Ja käed taskus loomulikult, sest polnud õrna aimugi, mis abivahendit siin ka vaja võiks minna. Kohapeal oli muidugi kohe selge, mida oleks vaja, aga ... no polnud ju. Tuli kombineerima ja nuputama hakata. Kogu see toimetamine võttis enne võiduka lõpuni jõudmist üle poole tunni aega, aga lõpuni ta jõudis. Võidurõõm oli suur. Tänud peitjale toreda aarde eest.
Nägime, tuvastasime abivahendi vajalikkuse aga praegu pulli tegema ei hakanud. Teine kord tagasi.
Olen siin ka varem nillimas käinud, kuid pole seda õiget abivahendit kaasas olnud. Tänud Rohtsaludele aarde päästmise eest, tänu neile sain ka täna nime kirja!
Soovitan kiirelt logima minna enne kui asi jälle pekki keeratakse. ????
Tänud peitjale!
Aare on olemas, niiet ei mingit arhiivi. Peitjal on kopp, et meil kahjuks on palju otsijaid kellel lihtsalt on suva kõigest, natuke jõudu ja lähme minema...tore, et mõned üritavad ja viitsivad. Aga ega 5.0 siis lihtsalt ei saagi tulla. Äkki ühel hetkel kellelgi käib jõud taas üle :)
Sai tund, või isegi rohkem, seal pekstud ja lõpuks jäi lihtsalt prussidest puudu. Ma usun, et see ülemine oks seal prussi peal oligi see, mis kinni hoidis veel.
Nagu aru sain, siis on ka peitja väsinud taastamisest. Sellepärast see arhiveerimise soov.
No ma ei tea, ilmselt otu Otu oja ääres, peal, juures või noh, kuskil seal. Ilus oli olla, mis sest, et otu.
Juba algus oli veits raske, aga kui seal õnnestus, siis selgus, et polegi aare, hoopis pooleks läinud abivahend. Aarde enda kohta ütleks ka, et kinni kiilunud või kiilutatud. Samas kindel ei või olla, võib-olla trikikas, mida me lihtsalt läbi ei närinud. Ikkagi viiene.
Sild ise veel jõulurüüs, aga juba kevadise suurvee lõksus, midagi ületada ei aidanud. Õnneks oli väike lapp kuiva pinda siiski ka teisel pool :)
Aitäh!
Õhtul georingi lõpetades otsustasime seda värki kaeda. Ei lootnud midagi raskuse 5 tõttu. Aga kohapeal tekkisid ideed ja õnnestuski aardekarp tuvastada. Veidi hookuspookust ja nimed said kirja. Aitäh!
Olin selle aarde saagaga logide kaudu kursis, kui nüüd lõpuks kõrvalaaret noppides sillakesest üle jalutasin. Tõeliselt armas ojake oma liivase põhjaga. Kuna sel korral olid mustikakorjajad väga lähedal, siis ei hakanud seal madistama. Siiski vaatasin olukorra üle ja sai selgeks asja mehhaanika. Järgmine päev tõin ühe marjalise siia kohale. Jällegi olid mugud platsis. Õnneks jõudsin nende lahkumise ära oodata ning hakkasin kolistama. Praeguste abivahendite külluses ei olnud mingit probleemi. Võib kaks kätt taskus logima tulla küll. Autost töökindad võtta oli samas ka hea plaan :) Tänud!
Päris lahe ja mõnus aare. Natuke nuputamist ja käes ta oligi. Tänud peitjale
Siin käis tiimitöö niivõrd sujuvalt, nagu oleks selle aarde kättesaamist varem harjutanud. Ja ega pikalt jokutama poleks saanud jäädagi, sääsed kippusid elusalt nahka panema. Aitäh peitjale :)
Esmamulje võib petlik olla. Loogilisel asjal saba pihus, taipasin mõne aja pärast et nii lihtsalt me ei pääse. Veidi veel ja sain teada et asi on veel keerulisem kui hetk varem. Lõpp hea, kõik hea. Suured tänud peitjale aarde eest.
Väike mõte kaarti vaadates oli siitkaudu multiaaret lahendada, kuid see sillake seda ei soosinud. Siiski pakkus ta kohe asemele toreda väljakutse. Peale väikest vaatelmist tekkis idee ja õnneks leidus autos piisavalt vahendeid, et aare logitud saaks. Tänan väljakutse eest.
Sild tuleb kenaste ära poleerida! Siis tuleb aare ka välja ! Tänud!
Nii tore, et ahvatlevad toikad ja roikad silla lähedalt eemaldatud: kui pole materjale, millega pahandust teha, on leidmiste osakaal hooldusvajaduse teadetest kordades suurem. Täna sain kohaliku abivahendiga selle kolaka kasti ka oma silmaga üle vaadata: on paras jurakas tõesti ja ikka pikka iga talle.
Juta juba teist korda siin. Kas sul on see võetud? Loomulikult ei olnud. Juta mõnules autos ja mina pusisin aardega. 5.0 tegi küll ettevaatlikuks aga abivahendiga sai aarde kätte ja logitud. Aitäh.
Nonii, kas ma vaatasin enne aarde raskusastet või tulin mütsiga lööma, ahh. Alles autos vahetult enne nulli jalutamist lugesin teksti läbi ja lõin ausalt öeldes põnnamagi. Ilmselt siit leidu ei tule, mõtlesin, aga lähen vähemalt vaatan siis, mis abivahendiga tagasi peab tulema. Mõned abikad ju olid mul kaasas ka, lootsin salamisi, et ehk mõni neist võiks ka sobida.
Kohapeal vaatas Helena ringi ja ütles, et teeme nii! Aga ma kuidagi kas ei kuulnud või ei pannud tähele või olin oma mõtetes, igal juhul takseerisin olukorda edasi. C 5 minuti pärast ütlesin Helenale, et kuule, teeme nii. Ja tema tõstis selle peale käed taeva poole ja küsis, kas ta mitte sama ideega juba jupp aega tagasi lagedale ei tulnud. No ja siis tegimegi nii. Kahekesi oli mugavam, kõik sujus suurepäraselt. Aitäh 5.0 aarde eest, täitsa tore tegemine oli :)
Võib tõdeda, et eelnevad mitteleiud võtsid tunduvalt rohkem aega, kui leiulogi kirjutamine. Koukisime abivahendiga karbi välja ja panime nime kirja.
Eelmine kord käisin siin suure kuvalda ja raudtorudega sooja tegemas. No advendi soojendusaare ikaagi. :) Seekord oli asi õige ja lihtsaks tehtud. Nimi kirja ja mõned pilgud Ohtu ojale. Muide lapsepõlves olen näinud, kuidas siin ojas ka mõni üksik forell veel oli. Enne minu aega puudutavad jutud rääkisid, et kohalikud külapoisid käisid neid ka siin püüdmas, nagu ka lähedal asuvas Aarnemäe ojas. Aga siis tulid maaparandustööd ja edasi võite isegi arvata, mis juhtus...
Kui aus olla, siis ei olnud meil esimene kord seda aaret külastada, aga kuna eelmine visiit sattus olema enne, kui Tarmo seal imetegusid tegemas käis, siis lõppes too paraku ainult tõdemusega. Seekord oli olukord juba hoopis parem, abivahend oli aus ja nii saimegi suurema vaevata karbilie ligi. Tänud peitjale aarde ja päästjale vahendi eest.
Huvitav, mida mõtleks mugu, kes jalutab metsas ja jõuab sillakeseni ning näeb seal naisterahvast, kellel 4-kuune beebi kõhukotis ja 2-aastane sabas siblimas, selline abivahend käes.. Tänud!
Sattusime siia kanti ja avastasime, et aare on jälle kättesaadav. Arvestades aarde ajalugu, siis otsustasime aarde logida enne kui on jälle hilja ja aare tihkelt peidikus kinni. Karl hakkas abivahendit otsima ja minna jälle liivaseks saanud sillakest luuaga puhastama. Meil läks õnneks ja saime nimed kirja.
Pärast kahte tegusat päeva suvilas oli meil mõlemal soov koduteele üks aare sättida. See õnnetu 7. sillake oli täpselt see punkt mis sobis meie päevakavva. Logid lubavad, et kolmas külastus võiks olla see, mis meile lõpuks leiu serveerib.
Nullist leidsime mitu erineva pikkusega siledaks lihvitud kaigast. Silda ületades märkasime, et see oli vahepeal jälle liivaseks muutunud ja Maire asus taaskord kohapealse luuaga seda puhastama. Esialgu oli plaan aarde kättesaamiseks kasutada mõõdulinti aga kuna seda ei taibanud kaasa võtta, siis kasutasime Tarmo jäetud mega-abivahendit. Sellega oli suisa lust seda karpi kätte saada. Pärast sai kõik tagasi pandud nii nagu olime leidnud ja läksime Treppoja poodi, et premeerida edukat leidu ühe jätsiga. Aitäh aarde eest!
Õnneks me liiga otud polnud ja aare sai kenasti leitud. Emast oli palju abi :) ja see tegi talle suurt rõõmu. Aitäh peitjatele ja olukorra taastajatele/parandajatele!
Jalutasin kaks kätt taskus nulli ja võtsin aarde välja. Ilmselge mida seal ju tegema peab.
Hetkel on selle aarde võtmine lihtsalt öeldes - kukepea. Tarmo jäetud abivahendiga saab aarde hõlpsalt kätte,ei kujuta ette mis raketiteadust siin varem ajama oleks pidanud!
Koht ise on kena,aitüma juhatamast.
Hakkasin ükspäev kodus ajama, et tahan ka selle kuulsa silla ära näha, mille (taas)kättesaamise nimel terve hulk geopeitureid siin tunde veetnud. Täna siis toodi treppi… Wooohaaa, no mida konteinerit ja mida abikat, suured tänud kõigile, kes käe külge on pannud selleks, et järgmistel ka mõõduka pingutusega seda aaret leida võimalik oleks. Sellised isetud teod, kus ei kõhelda panustamast oma vaba aega, oskusi, töövahendeid ja raha selleks, et kaasmängijatele lihtsalt rõõmu valmistada on mu meelest kõige ilusamad ja usun et see saab kogukonna poolt ka märgatud ja ära märgitud, nt geojaanipäeval :).
Leitud. Teravmeelne ülesehitus 5.0 aardele. Kahtlustasin midagi palju keerulisemat. Aga jah,...
Esialgselt sai veidi vale kohapealt tuhnitud aga lugedes eelnevaid kommentaare, tuli leid lihtsalt. Tänud peitjale!
Peaks vist olema esimene 5.0 peidukaga aare. Poleks oodanud, et nii sujuvalt sellega läheb. Äge idee. Oleks ilm soojem, oleks hea meelega varbad ka vette kastnud, ilus koht!
Abivahend oli korralik tükk, selle tarvitamisel oli täitsa abi meeskonnatööst. Vahva sild ja aare. Aitäh peitjale.
Väga vahva koht. Aardeleiu ja logimiseks vajaliku eeltööga läks lihtsalt, arvestades Tarmo eelnevaid pikki ja põhjalikke ponnistusi siin, oli natuke piinlik isegi, et endal siin nii kergelt läks. Äge aare. Tänud peitjale ja suur tänu Tarmole ja Janarile päästeoperatsioonide eest, et järgmistel oleks võimalik ka leida.
Kohapealse abivahendiga on leid lihtne tulema. Täname abistajaid! Out: TB
Väga nutikas aare, veidike loogikat ja aare käes. Kiire logi ja edasi. Väga ilus asukoht. Tänud peitjale
Igal teisel geootsijal peaks olema nii asukoha kui ka logiraamatu kättesaamise kohta ideid ja teostusi varnast võtta. Abivahend ka ju olemas...
Nüüd pärast kodus logisid lugedes tundub, et meil läks ikka väga lihtsalt. Sups aare abivahendiga välja ja supsti tagasi. Mugud meid ka ei kimbutanud, ainult kahte inimest nägime eemalt. Igatahes meie tänase päeva lemmik aare.
Toimetamist segasid pidevalt möödavoorivad mugud. Täpselt ei saanud aru miks nad selle raja olid leidnud aga oli päris tülikas. Õnneks saabus ajaaken mil sain toimetatud. Tore, tänud!
Sellel korral oli kõik nii nagu peab nii abivahendi kui ka aardega ja saimegi vahva aarde välja meelitatud :) Tänud!
Kolmekesi oli selline mõnus toimetamine ja leidmine :) Tänud peitjale ja loomulikult meistrimeestele, kes seda aaret korduvalt on päästnud!
Oli juba saabunud hilisõhtu ja ühtegi jalutajat enam näha polnud, seega saime rahus tegutseda. Suur tänu Janarile, tänu kellele logimine võimalikuks sai ja peitjale ka tänud toreda aarde eest.
Meie kolmik oli lihtsalt nii nutikas, et hankisime abivahendi ja karbi kiiresti. Pärast sai oja kaldal veel imelist kevadilma nautida. Aitäh! Meie 37.
Imeilus ilm kutsus õue. Janari öised üllad teod näitasid kätte suuna kuhu tuleb minna. Ilmselgelt pikema jalutuskäiguga ehk auto jäi poole Käbimetsa tee peale. Jalutades sillani imetlesin teeäärset kivikunsti. Autoga möödasõites poleks seda ilmselt märganud, nii et kasud sees igatepidi. Selles, minu arvates, "inimtühjas" metsas õnnestus vaid mõneks harvaks hetkeks üksi jääda. Algas see kõik juba sillani jõudes, kui silla kõrvale oli pargitud neoonkollane laste kolmerattaline ning ema lapsega veetis sillal mõnusalt aega. No okei, võin ka pikema ringi metsas teha. Tagasi jõudes olin jõudnud juba abivahendiga tutvust teha, kui korraga ilmus seljatagant jalgrattur. Eks ta nägi, et ma midagi imelikku siin korraldan, aga päris vahele ei jäänud. Kuidagi õnnestus rahus ja vaikuses logi kirja saada. Ja siis. Algolukorra taastamisel läks napilt, sain tehtud, kui juba oli kohal järgmine kamp jalgrattureid. Ning tagasiteel autoni kohtasin veel metsateel jalutajaid. No mis teha, kui see mets kõiki metsa kutsub :) Lauri tänan suurepärase aarde eest imekaunis kohas!
Tegelikult käisime Miaga siin juba paar päeva tagasi. Ega me seda aaret korjata tahtnud, vaid mõtlesime, et saaksime äkki kuidagi abiks olla aarde kättesaamise juures, aga ei käinud ka meie jõud üle. Täna aga olime Netiga olukorras, kus südaööni oli veel tunnike ja kuna ei tahtnud logimisega sobi teha, siis otsustasime siia jälle tagasi tulla ja siin aega parajaks teha. Ega me nüüd päris niisama tühjade kätega ka tulnud, olin mõned abivahendid autosse pakkinud. Oh sa jeesus küll, kuida see aare nii kõvasti küll sinna suudetud kinni panna on osatud. Lähenesime nii ühelt poolt ja siis ka teiselt poolt. Kuna peale kahekümne minutilist toimetamist oli aare nihkunud ainult viis millimeetrit, siis proovisime teiselt poolt ja siit hakkas asi vedu võtma, aga ühel hetkel kiilus abivahend kinni ja nüüd oli jama käes, kuida me selle killavoori, nüüd siia jätame. Õnneks tuli abivahend välja ja jätkasime leiutamist. Saagisime, kruvisime ja uuele katsele. Nüüd läks küll asi kiirelt edasi. Neti oleks peaaegu kogu selle kupatusega vastu nina saanud ja siis tuli välja sealt üks abivahendi tükk, siis aare ja lõpuks see paharet oks. Juhuuu. Nüüd kui aare peos, vaatasime kella ja ei uskunud oma silmi, kell näitas 00.01 No küll me oleme täpsed. Peale logimist asjad kokku ja võis kodu poole kulgema hakata. Töö käigus manitses Neti mind, et varsti on politsei või kohalikud meil turjas, õnneks ei tulnud kedagi, aga kui olime auto ümber keeranud ja hakkasime suure tee poole sõitma jalutasid kaks naisterahavast meile vastu. Nu on ka selle kandi rahval alles hilised jalutamise kombed. Igatahes meil vedas, saime ilma segamata oma paugutamised tehtud. Nii meie seiklus lõppes. Tänud peremehele aarde eest, aga tuleviku otsiatele, ärge toppige igasugu jama sinna sisse. Abivahed on olemas, aga seda peaks natuke timmima, muidu laguneb see varsti ära. Natuke ma seda tugevdasin, aga vajaks natuke paremat tugevdamist.
Ei ma ei ole takistusi eest ära veel saanud aga aare ise hoolt ei vaja. Kinni ka ei pane. Tõstsin jäädavalt peidukoha 5.0 peale, sest ma ei tahtnud küll seda uskuda aga selle aarde kätte saamine vajab ikka vähe rohkem mõistust. Ei saa aru küll kuidas seda jõudu logi nimel geopeituril nii kole palju on. Gramm loogikat aga ei...
Ei teadnud, et jälle on siin õnnetus juhtunud. Kahju :( Kuna olime läheduses, siis viskasime sillakesele siiski pilgu peale. Maire kasutas puu najal olevat luuda, et vähemalt sild läikima lüüa. Proovime järgmine kord kiiremini reageerida kui keegi tubli leiab piisavalt oskust ja jõudu, et kõik oskarisu koos karbiga välja koukida.
Keegi on käinud jõudu proovimas (tegelikult oleks kena ju teade jätta, kui asi untsu läinud), aga ilmselgelt mitte Tarmo jäetud abikaga. Lihtsalt on roigas kinni surutud, ma teiselt poolt abikaga lüües ei saanud asja liikuma, mets kajas paukudest, veidi kaugemal metsas haukus koer. Minu jõud ei käi üle, pole millegagi tõmmata ega lükata ega suuremat “jõuõlga” pakkuda.
Ka juba meie külastusel avanes Mareti hooldusvajaduse teatest paistev vaatepilt. Kahekesi seda libavahendit välja sikutada ei jõudnud. Proovisime ka keerates seda liikuma saada, kuid tulemuseta. Rohekm sisse suruda ka ei tahtnud, sest see ehk oleks olukorra veel hullemaks teinud. Õige abivahendiga lähenesime teiselt poolt ka väga ettevaatlikult, sest sellega ilmselt läheb ka asi veel rohkem käest ära. Saatsime kohapealt omanikule pildi ja kirjelduse olukorrast.
Mul jooksis klots kokku aga Taavi sai aardekarbi peidust välja toodud. Plaanisin logisse kirjutada, et erinevalt Paldiskist ei kohanud siin ühtegi jalutajat aga peale seda kui aare logitud, läksin Exega ringile ja tagasi Käbimetsa teele jõudes, oli nii koeraga kui ka ilma jalutajaid. (346) Aitäh! EVEJ
Geopeiturite mõtlemine on huvitav: kui toru on oksi paksult täis, siis lööme aga neid veel juurde! Õnneks ise liiga varakult otsima ei läinud, oleks kindlasti leidmata jäänud. Tänud Tarmole päästetööde eest ja abivahendi jätmise eest, ilma selleta ei tuleks midagi välja.
Nii hea meel sai, et aare korda tehti! Nüüd oli seda väga okei ja tore leida. Tee aardeni oli hästi põnev, pea iga känd oli kaunistatud ja muidu oli ka metsaalust tavapärasest enam sätitud.
Selle silla aarde saaga on olnud küll päris omapärane tõepoolest. Enne veel kui meil tekkis üldse mõttepoeg minna seda otsima, oli see aare juba kinni kiilutud ja ametlikult kättesaamatuks kuulutatud. Järgnesid mõttevahetused ja erinevate teooriate arendamine, et mismoodi sellele asjale võiks läheneda. Kas hea või halvaga või hoopis kavalusega. Nii me siis ühel kenal päeva hästivarustatuna objektile saabusime. Ja proovisimegi nii hea kui halvaga. Ei aidanud. Kavalusega polnud mõtet proovidagi, sild oli külm nagu kala, ei kõssanudki me lähenemiskatsete peale. Seega valisime brutaalse jõu meetodi. Peale mitut head tundi rassimist pidime siiski tõdema, et oskused on meil tegelikult head, aga lihtsalt riistad jäid lühikeseks. Kuigi saime ca 130cm jagu karbile lähemale, ei jõudnud me soovitud tulemuseni ja pidime rahulolematutena lahkuma. Suundusime koju uusi mõtteid genereerima. Mõte oli sama, mis Tarmo ära tegi. Vat see on - kui ise oled aeglane, jõuavad teised ette! :)
Täna oli põhjust muretuna ja kaks kätt taskus siia tulla. Suts ja valmis, karp käes. Noh, oli mis oli, aga nüüd see siis leitud. Tänud sellise igavasse talve natuke elevust pakkunud aarde eest!
Olles lahkunud toredalt kohtumiselt Väänas kallite kaasgeopeiturite seltskonnast otsustasime et ilusat päeva ju raisku lasta ei saa. Päike paitas nii mõnusalt kui alustasime minekut kohast kuhu me tavaliselt seenelkäikudel oma auto peatame. Olles veidi kõndinud, otsustas Piia katsetada oma jäljeküti oskuseid. Oli veendunud et näeb liival Oti jälgi. Olime vaid veidi kõndinud kui juba saabuski sabaliputav ja sõbralikult haukuv Ott koos oma kaaslastega. Peale tervituste vahetamist sumpasime aardepoolde edasi. Koht oma värvide ja romantilise lookleva ojaga oli meeletult ilus. Tegin täpselt nii nagu Piia käskis ja seega saimegi varsti ka logima asuda. Väga ilus koht. Tänan
Kasutasime paari erinevat abivahendit, ei teagi nüüd kes mille jättis. Igatahes tänud aarde ja ka abivahendite eest! Tagasiteel nägin aarde suunas kahte kahtlaselt tuttavat inimest liikumas. Selle peale pidin muidugi Oti nende poole haukuma saatma. Õnneks ta kellegi säärest kinni ei võtnud ja saime ikka mõne sõna ka vahetada :)
Me väisasime seda aaret esimest korda džiibiga. Siis ei saanud aardele lähedalegi, sestap sõitsimegi ojast läbi ja edasi. Teine kord olime Bruno ja Kalloga varustatud veelgi võimsama sõjatehnikaga - bensiinigeneraator, ülivõimas puur, kuvalda, torud, torutangid jpm. Esimesed kaks ei tahtnud koostööd teha ja ega puuri pikkusest oleks ka pika puuga puudu jäänud. Sai siis meeste kombel toore jõuga kolm tundi pulk-pulga ja kuupsentimeeter haaval puusodi eemaldatud. Aga loomulikult ei viinud see ka tundidega sihile ja vaja olnuks ikkagi puuri-oherdit. Jummel tänatud, et Tarmo sellise töö ette võttis.
Täna õhtul oli meil ikka eriti hõlbus. Draiv-in. Kasutasime meie poolt eelmisel korral valmistatud abivahendit - juhuks, kui sillake kord tühjendatud saab. Vett oli täna nii palju, et lausa lust kaeda. Õnneks ei pidanud teisele poole silda kaugele minema, sai kuiva jalaga.
Aitäh Laurile pommikindla karbi eest ja Tarmole suurima vaeva nägemise eest! Aare leitav ja kättesaadav kohapealsete vidinatega. EVEJ.
Liis läks Jasperiga täna õhtul sünnipäevale ning selle asemel, et kodus rahu ja vaikust nautida, kasutasin hoopis võimalust aaret otsida. Tööpäeva viimased 40 minutit veetsin rongis kaugtööd tehes ning kohe, kui tööpäev kell 17 lõppes, jõudsin Kloogale ning sain asuda aarde poole jalutama. Metsaalune tee oli omajagu vesine ning ühes kohas oli tarvis isegi kellegi hea inimese poolt kokku kuhjatud oksi kasutada, et kuiva jalaga edasi pääseda. Jalutuskäik oli parajalt lühikene ning veerand tunniga olin sillakese juures. Natukene pani kukalt kratsima, et mis siis nüüd ette võtta, aga Tarmo logi oli meeles, et teisel pool on tummine abivahend ning koukisin algatuseks selle välja. Selle abil oli aarde kätte saamine väga lihtne ning üsna pea sain logi kirja panna. On Lauril ikka peidukas leitud aardele :D Pärast leidu taastasin endise olukorra ning kaks juppi abivahendit on jätkuvalt teisel pool. Aitäh Tarmole abivahendi ja aarde välja koukimise eest ning aitäh Laurile aarde peitmise eest. Muhe lugu selle aardega!
Neli pead ikka neli pead. Aare sai ööpimedusse ja tagasi peidukasse üsna probleemitult. Tänud
Kui Tarmolt võidukas teade sillakese aarde juurest laekus, tuli ju tehtud tööd revideerima tulla.Lisasin siinse aarde päevakavasse ning väänasin oma geotuuri kodutee väikse kaarega siit läbi. Koht oli igati tuttav ja geopeituse raames täitsa varem külastatud. Kindlasti ei olnud eelmine kord siin nii vesine kui täna. Pärast silla ületust oleks vaja olnud edasi liikumiseks veel üht silda. Või siis Tarmo kombel ujuma. Ma nii kõva mees siiski ei ole, seega piirdusin ainult silla uurimisega. Pinnasele jäänud saepuru järgi, võis ainult oletada, mis möll siin päästeoperatsioonide käigus on toimunud. Püüdsin küll kogu seda kättesaamatuks muutmise ja taas kättesaadavaks tekkimise protsessi omale ette kujutada, aga usun et täit pilti ei saanud kindlasti ette. Aga juttude põhjal tundub, et suur töö on siin päästeoperatsioonide käigus ära tehtud. Aarde leidsin kiirelt aga kättesaamine oli omaette tsirkus. Õnneks tänu Tarmo jäetud abivahendile käis kõik libedalt. Ilma selleta oleks vist päris plindris olnud ja järjekordse kättesaamatuks muutmise aktsiooni korraldanud.
Päris karmi peiduka on Laur meil siin leidnud. Hea et meie seas siis selliseid entusiaste on, kes viitsivad oma aega päästeoperatsioonidele kulutada. Omalt poolt veel aitasin seda viimastki saepuru kokku korjata ja haarasin muud sodigi kaasa ning oligi aeg koju ära kobida. Tänud.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Suured tänud Tarmole!
Konteiner oli sõna kõige otsesemas mõttes korralikult peksa saanud. Põhitegelane ise ei teinud selle peale teist nägugi, aga liikuvad osad olid sellest eraldunud. Pisut õgvendamist ja sai asja ilusti toimima. Ahjaa ja jätsin teisele poole nac tummisema abivahendi ka, et edaspidi antud olukorda vältida ;)
Mnjaa see oli selline huvitav aare mis kohe esimesel päeval kättesaamatuks muutus. Eks käisin isegi seal korda kaks kll siis n6u kui j6uga yritamas aga tulutult. Meil tekkis ka kohapeal käinutega selline tore grupp kus siis plaane pidada ja tulemustest rääkida. Päris mitu visiiti tuli vahepeal ja käidi välja ka m6ned head ideed et kuidas nyyd edasi. Sellest saime aru et ainult toorest j6ust siin ei piisa ja tuleb pisut kavalam olla. Nii hakkaski yks idee peas marineerima. Idee nimeks siis "The oherdi". Tigupuure on mul mitmeid, aga pikendustega ei ole väga yle poole meetri vaja läinud. Ega siis ei jäänudki muud yle kui tuli nac improviseerida ja poolemeetrisest sai 3,5 meetrine. Kuna pikendus koosnes mitmest detailist, siis sai kodus omajagu puurimist ja keermestamist tehtud, et elimineerida detailide lahti tulemine. Ainukene lyli mida ma ei modifitseerinud oli see kuhu kinnitus puur. Ja nagu ka karta oli sain sellest the hard way teada et see oli viga. J6udsin oma 3,5 meetrisega kusagile 2,8 meetrini kui siis puur pikenduse otsast irdus. M6tlesin et ei hullu, v6tan kastist järgmise puuri. Aga lisaks puurile oli irdunud ka stopperkruvi ja teist tagavara omat mul kaasa polnud. Nii et puuri polnud enam kuhugi kinnitada. Järgnes loendamatu arv #%&"& s6nasid. Aga 6nnex olin j6udnud siiski piisavalt sygavale et asuda järgmise faasi juurde. Selleks oli 2x3m abivahendit. Kuna aga abikäsi polnud otsa hoidmas, siis viimasest tegin ca meetrised jupid, et oleks stabiilsem taguda. Pingutasin muudkui vintsiga pinget peale ja antsin sangpommile kuuma. Justnimelt sangpommile :D. Kuna polnud parasjagu suuremat haamrit v6tta kui 2 kilone, siis haarasin kaasa hoopis 8 kilose sangpommi. Massis peitub j6ud. Ja nii ta liikuma hakkaski sentimeeter sentimeetri haaval. Kui prussi ots muutus tymaks, saagisin jälle sentimeetri maha. Oma 5-6 korda sai seda korrata. Kuni l6puks hakkas teiselt poolt tulema oksasid, harjavarsi,minu puur, n66rijuppe, stopperkruvi,... kuni l6puks ka konteiner. Sellele oli jah yhe kylje peale metallist harjavars kinni kiilunud ja teise kylje vahele toores pajuoks. Et sai ikka kuni viimase sentimeetrini j6uga rammitud. Ca 4 tundi higi, verd ja pisaraid. Peopessa sai nii m6negi villi. Harjavars oli ka pisut kurja teinud, aga peale väikest 6gvendamist hakkas asi jälle ilusti toimima. Päevaplaan nägi tegelikult ette et käin vigridega 11 ajal ujumas ja siis ca 12 paikku tulen siia. Aga ei pidanud kiusatusele vastu ja tulin otsejoones siia juba kümne paikku. Kuna päevaplaan läx nihkesse, siis otsustasin ennast premeerida siinsamas väikese suplusega. Veetase oli yllatavalt k6rge, sild oli isegi osaliselt vee all ja seal kus oli varem tee oli nyyd uus oja :D. Aga vesi oli m6nusalt pehme. Sobis ideaalselt selle v6idujoovastuse tähistamiseks. Laurile tänud selle yllatuslikult meeleoluka aardeleiu eest. Jätsin teisele poole ka abivahendi et edaspidi selliseid seiklusi vältida ;)
Vähemalt täna küll midagi sellist kaasas polnud, millega aaret kätte saada või vähemalt nähagi.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Paneme siis kinni et vältida kasutut sonkimist. Asjalikud tegutsejad teavad, et asi olemas :) Kui varsti asja ei saa, siis proovin ka mõnda ideed.
Palun ärge enam puitu sinna sisse toppige - sel ei ole mingisugust mõtet! Poolelt, mis veel tühi sai läbi raudtoru kõvasti hagu antud, kuid tulemust polnud. Teisel poolel on paraku 3 meetrit pehmet muitmaterjali vahel ja efekti sealt lüüa pole.
Suurema jama vältimiseks võiks selle aarde praegu ka kinni panna, kes teavad need teavad ja küllap see kast millalgi ka ilmavalgust näeb
Jätkub jutukeste sari seriaalist Kaks kanget sillakese kallal.
Ladusime pagassi erinevaid rauast vahendeid täis ja asusime teele. Koputasime ühelt poolt ja koputasime teiselt poolt, aga millimeetritki ei toimunud liikumist. Abiks oleks ehk see, et kui ühelt poolt, varem sinna jäetud abivahendid kätte saaks. Üks kõik siis, kas tervelt või purustatult, sest kaks meetrit puitmaterjali (sisaldab muuhulgas 2 harjavart) moodustab hetkel tõsise punni, millest meil läbi murda ei õnnestunud.
Kui mõni tõsine dziibimees läheb lähedal asuvat sildiaaret otsima, siis võiks proovida vintsida. Kualda tundub hetkel rohkem selline kingsepa tööriist olevat.
Igatahes, alla me veel ei anna. Saaga jätkub...
Mitteleiulogid v6i siis 6igemini mittekättesaamislogid kruvisid pinge yles ja otsustasin täna peale t66d tulla ja asi ise yle tsekata. Igaks juhuks varusin kodust kaasa ka RamMaster 6.0 ja HitMaster 2.0. Nii palju sooja pole ammu yhegi aardega saanud kui siin sain. Aga va sunnik istub omas pesas ikka nii k6vasti kinni et ei liikunud sentimeetritki kummaski suunas. Ehk siis vajab veelgi spetsiifilisemaid abivahendeid. Jäi ka minule seekord kättesaamatuks.
Logitud. :D Olime viimased õnnelikud, kes said ilusti aarde kätte aga kuna väike abivahend lagunes veidi ning selle kätte saamiseks oli vaja midagi paremat. Läksime koju ja leidsime väga hea abivahendi endi arvates et veel oma märgid aarde juurest kätte saada. Aga selleks ajaks jôudsid uued geootsjad ja tegid meie esimesest abivahendist kerge pudru ning aare on seal sees nyyd kinni
Sai Sandriga koos seksutatud aga kinni mis kinni. Naljaga pooleks sai mõeldud, et laseme käetoe bensiini või piiritust täis ja paneme lauatüki augus põlema ja voilaa aare peaks käes olema?! :)
Olime Mairega parasjagu jalutamas Maasturiga_huvitav aaret läbi. Järsku plahvatas, et siin kuskil oli ka üks teine uus aare. Pilk kaardile ja olime sellest vaevu 200 meetri kaugusel. Lisaks aarde nimi Sillake ning oja nimi Otu. Nende sõnade kombo oli üsna tabav arvestades mis ime trikke me ennem tegime, et üle oja saada.
Nulli jõudma hakates nägime, et seal juba on keegi. Tegin ettepaneku hiilida ja tabada otsijad teolt aga Maire laitis selle idee maha, sest kuidas sa punase jopega ikka luurad? Eest leidsime mures geopeiturid. Räägiti mis kõik juhtunud on ja kui kategooriliselt pekki kõik läinud on. Küsiti kas kirvest on. Taskus ainult saag aga kirves autos. Kui kirvega_leitav, siis tuleb ju kirves tuua. Hoiatasime, et meil autoni pikk maa ja hakkasime astuma. Päris palju kulus aega, et leida üles vahepeal markeeritud jõulukuusk. Kuid kirve ja autoga me teisele poole sild üks hetk jõudsime. Kuigi alguses oli plaan ka Pakri pangale minna, jäime siiski vaatama Bruno puutöönurga sepistusi. Kui aeg oli sealmaal, et advendisündmusele oleme hiljaks jäämas ja karp ei liigu isegi magnetiga, mis tõstaks arvatavasti isegi auto mootori üles, siis ei jäänud muud üle kui tõdeda - kinni mis kinni. Jääme ootama paremat abivahendit.
Silla osas ka kommentaar. Kummalises kohas nii korralik sild. Huvitav kellele ja milleks?
Teades, et keegi on siin mingi kamara jura kokku keeranud sai ikka asja kaema tuldud. Ehitasin igast asju seal kokku ja esimene lootus oli, et ehk saab magnetiga, aga lõpuks juhtus see, et mu magnet jäi konteineri külge, keegi on selle ikka nii kõvasti pessa surunud :O Ja teiselt poolt kiil sisse taotud, et isegi kohapeal valmis ehitatud vints ei toiminud... Aga mõningaid ideid veel on :)
Et kõik ausalt üles tunnistada, alustame algusest.
Kui meie kohale jõudsime, olid kõik varasemad leidjad oma nimed ilusti kirja saanud. Eelmistel leidjatel oli pool abivahendit küll ripakile jäänud, kuid me ei näinud selles probleemi ja jätsime omalt poolt veel hunniku abivahendeid aarde juurde. Peagi saabus publikut rohkem ja uusi ideid tuli nagu Vändrast saelaudu, kuid tops oma pesast ei väljunud. Rammisime küll nagu Kalevipojad oinaga linnuse väravat, kuid tulemust ikka polnud. Isegi magnet, mis niisama enda küljest ühtegi asja ei loovuta, ei liigutanud karpi grammigi.
Tekkis lausa dilemma, et kui ei suuda topsi oma pesast välja lükata, kas siis on maastik 2.0 või natuke rohkem? Või nimetaks seda lihtsalt saamatuseks. Hetkel ei oskagi öelda, kumba seal rohkem vaja on - mõistust või jõudu.
Vot selline hull lugu siis.
Sudisime ikka pàris kaua, leiutasime aina uusi varjante,mis et tahtnud kuidagi toimida. Aga kui lootus hakkas juba kustuma, siis tuli abivàge, ja kàes ta oligi. Tànud ;). Erko paneb FTF kella ka, endal meelde ei jàànud. Tànud ;)
Tundub, et aarde raskus on hetkel 5.0+...ehket põhimõtteliselt kuidagi kätte saadav, kui kellegi viitsimist, siis on hästi, kui ei, siis üritan midagi millalgi peale hakata. Tahtsin veel seda ainult öelda, et ei tasu karta konteineri vigastamist, see peaks vastu pidama kõigele.