Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur Nuuskm6mmik, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
"Kule.. m-loll lugu on nüüd selles, et m-ma pean siit Vanemuisest vist läbi hüppama."
Selverist Sri Lankale
Vihje: Liiklusmärk, mille kõrval Jan motikalt maha astub.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: muguoht (2), erivarustus (1), drive-in (1), lumega_leitav (1), lastesõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8G3TX
Logiteadete statistika: 60 (82,2%) 13 3 1 2 1 0 Kokku: 80
GC lehel täitsa aktiivne ikka. Käiakse järjest mitteleidmas. Me ka jõudsime 31.Dec.2020 20:24 Jõudiski Tartusse. Ei midagi. Omanik viimati lehel augustis. Aare kontrollimata, hooldamata, sulgemata ..
Ühe eelnevalt leidnud geopeituriga koos veendusime, et aaret pole algses peidukohas.
Keset päist päeva on seal küll veidi kahtlane akrobaatikat teha, aga kuna pool Tartut oli maratoni jooksmas, siis oli mugude tähelepanu siiski mingil määral mujal. Valisime hetke, kus kedagi ei tundunud läheduses olevat ning ajasime näpud ainuvõimalikku paika. Paraku oli see aga tühi. Ja kohe kui alla sain, ilmus meie kõrvale üks tegelane, keda enne ei olnud tähele pannud ning ütles, et õigest kohast vaatasime. Koos vaatasime siis veel ja veendusime, et seal, kust tema leidnud oli, aaret tõepoolest enam pole.
Olin just jõudnud Tartusse ja teel majutuskoha poole kui märkasin selle aarde nullis tuttavaid tegelasi.Ega pikka mõtlemist ei olnud,peatasin auto ja olin isegi õnnelik ,et ei pea siin üksi tsirkust tegema hakkama.Eelmisest külastusest olid detailid paigas ja silmside aardega olemas.Seekord vaatas samast kohast vastu tühjus.Karl aitas küll Maire õigesse kõrgusesse olukorda siiski üle tsekkama,kuid polnud seal miskit ja jätsime aktsiooni pooleli.Ilmselgelt vajab taastamist.
Seda aaret olime korra juba varem otsinud õigest kohast ja lahkunud mitteleiuga. Nüüd olime taaskord Tartusse jõudnud ja suundusime uuele katsele. Ennem kui otsida jõudsime hakata, peatus meie kõrval auto ja välja astus Allan [thunder]. Esimese hooga poleks peaaegu ära tundnudki, sest kui geopeitur ei ole metsariietes vaid hoopis veidi viisakamalt riides, siis on ju hoopis teine inimene. Saime infot, et kus ta seda viimati oli näinud. Nüüd seal valitses aga tühjus. Saatsin Maire objektile, kes katsus siit, sealt, igaltpoolt. Midagi aga näppu ega silma ei jäänud. Ammu pole seda aaret ka leitud. Kas on äkki kaduma läinud?
See oli kuidagi ootamatult lihtne. Nõustun Heikiga, et võibolla vajaks üle vaatamist kas asi on õiges kohas ikka. Tänud!
Sai siin uuritud, kuid ei jäänud konteiner kuidagi silma. Ühel hetkel pöörasin pilgu ajutise lahenduse peale ja seal ta oligi. Liiga ajutine on see koht talle ja omanik võiks üle vaadata, kas peabki seal olema, sest rännuoht on suur. Abivahendeid ei olnud meil vaja ja ega ka jõu ja ilunumbreid mitte. Tänud!
Vigade parandus tehtud. Nüüd oli teada millist abivahendit oli vaja. Pimeduse varjus saabusime kohale, õnneks ühtegi taksot ei olnud. Parkisime taksode alale, redel välja, üles, aare välja, alla, logimine, üles, aare tagasi, alla, redel autosse, gaas. Väga rahulik oli, alles siis kui redelit kokku panin läks üks mugu mööda. Aitäh!
Leidsime sobiva muguvaba hetke ja saime abivahendiga logitud. Ime küll, aga tehtud. Aitäh.
Sarnaselt Tarmole tuvastasin küll konteineri ,kuid pole antud Porzingise ega Sabonise pikkust :)
Jõudsin ennem teisi fooriga jalakäigust üle ja nüüd oli paar minutit vabat aega. Sõrkisin kohale, tuvastasin konteineri, noogutasin tervitavalt taksojuhile ja sõrkisin tagasi teiste juurde. Päise päeva ajal ja üksi pole siin kll midagi teha :D Next time
Logisid lugedes oli selge, et lihtsalt keset päeva möödaminnes siin aardeleidu kirja ei saa. Käisime päeval korra vaatamas, millega täpsemalt tegu ja panime paika strateegia, kuidas karp kätte saada. Peale õhtust georingi olime umbes kella 10 ajal taas kohal. Tartlased on tublid perekesksed inimesed ja õhtuti ülemäära väljas ei konda. Seega uudishimulikke mugusid läheduses polnud ja saime abivahendi paika panna. Kiire akrobaatika ja oligi aare käes. Siis muidugi tuli meelde, et siin pidi ju logiraamat täis olema. Seega läheb natuke rohkem aega. Lõime siis auto tagaluugi valla ja avasime mobiilse aarde hoolduspunkti. Konteinerisse sai uus logiraamat, mängujuhend ja kogu see kraam minigrip kotti pakitud. Peale seda vaatasime taas ringi, kas õhk endiselt puhas ja toimetasime aarde ilusti oma pessa tagasi. Päris tore aare!
Korra seisin aarde all, kuid mugusid oli aarde ümber nii palju, et tsirkuse tegemine ei tulnud kõne alla. Hiljem jalutasime Sveniga korra veel ja pätikaga sai aare leituks. Kahjuks pean aga tõesti Anne seisukohaga nõustuma, siin oleks muid ja toredamaid viise peitmiseks küllaga. Aitäh aarde eest.
No öelge nüüd vanale inimesele, mis asi see siin on, mis idee, mis peidupaik, mida tutvustab? Ma ei saanud ühest ega teisest aru. Seisin ja jõllasin, siis liigutasin ühte liiklusmärki, ronisin ja tulin kähku tagurpidi tagasi, sest oli lauspäev, ilgelt kuum ja ma lühikese seelikuga, kingadega, no raudselt oleks pollar kohale kutsutud ja mida ma oleks neile seletanud, no geomängust ilmselgelt mitte.
Mõelge natuke peitmisel läbi ideed, lahedaid teostusi on võimeline iga inimene kontorilauatagant välja mõtlema, ka mikrot kuusekülge annab tuunida ägedaks ja Tartu latt on teil ju Phantomi näol ees, oeh küll...
Õnneks oli elul tänaseks paremaid seikluseid pakkuda!
Aarde peidukoha olin juba varem tuvastanud, seega teadsin, et niisama seda kätte ei saa. Valmis plaan tulla öösel autoga, ajada see kõnniteele ja katuseraami kasutades see ära logida enne, kui politseile vahele jään.
Tänast ööd alustades sõitsin siit mööda. Asi on halb, siia on tekkinud ajutine taksopeatus koos taksodega. Taksodes istuvad mugujuhid ja nii ei saa ju oma autot kõnniteele ajada, logimisest rääkimata. Kui tagasi tulin, oli kell nii neli saamas. Võiks olla suht rahulik aeg. Ajutises taksopargis enam kedagi ei olnud. Tagurdasin ilusti topsi alla, ronisin katusele ja võtsin aarde peidukast välja. Politseibuss sõitis mööda Riiat alla. Eeee... Nüüd ruttu logi kirja ja .... No fakk, logirull täis tuubitud. Täiesti täis, kuhugi kirjutada pole. Leidsin mingi suvalise kahe logi vahelise tühimiku ja panin kiirelt nime kirja, rull topsi, tops peidikusse, hops alla, hääled sisse ja koju magama.
Silmside aardega oli, aga isegi meie legendaarse taburetiga poleks selleni ulatunud. Muid riistu polnud parasjagu käepärast ning trippima minev seltskond kogunes aina ning oli oma õllekastid ja -kohvrid juba kenasti minibussi ümber tõstnud ning näitasid igati üles valmidust pühenduda suitsule ja tsirkust tegevale perekonnale. Muutusime ujedaks ja lahkusime.
Kõrgeks jäi. Pikad Tartu kossumehed kindlaste rebivad selle hüppega välja, aga mina mitte. Redeliga tagasi kunagi. Tegelik maastik 3,0. Aitäh!
Aare oli kiirelt leitav aga logimiseks pidi tegema meeskonnatööd, üksi ei oleks kindlasti kätte saanud.
See oli meie esimene leid Tartus. Peidukoht ei olnud raske, kuid nõudis meeskonnatööd ning sai ka mitu korda uuesti proovitud :)
Esimene leid ja väga raske oli kätte saada
Geopeituse valikkursuse raames tulime aardeid otsima Tartusse. See oli meie esimene aare siin. Veidike raske oli kättesaamine ja üksinda ei oleks seda ilma abivahenditeta kätte saanud. Oli põnev ja sai nalja. :D
Nullile lähenedes polnud enam kahtlustki mille küljes aare ennast peita võib. Peagi saavutasime ka topsikuga silmside. Erko esmast emotsiooni oli lahe vaadata. Ei teagi kas teda tabas eufooria hoog või oli ta sekundiks ülierutatud, teades mis nüüd toimuma hakkab. Õnneks oli tänav ebaloomulikult inimtühi ja kannatas tsirkust teha küll. Selle vastu meil abivahendit ei olnud, seega saime ainult koostööle loota. See tuli meil hästi välja ja ka see riugas sai ära vormistatud.
Tänud.
Seda aaret käisime piilumas juba nädalake varem, aga siis mõtlesime, et parem on oodata hiliseid öötunde, et mitte mugude silmis hämmeldust tekitada. Nii saimegi ta kätte volbriööl, öösel kahe paiku.
Ükskord möödudes oli ta kohe silmas, ootas oma aja ära. Leitud.
Õnneks oli käepikendus-prüginäpp autos ning saime ilma redelita.
Kuidagi tuleb ju meie moodsa sotsiaalse distantsi tingimustes lihavõttepühi ilmestada. Ma tegelt arvasin juba ammu, et see treppredel, mis meil garaažis on, selle aarde jaoks piisab. Aga kohapeal selgus, et ... panin 2cm mööda sellega. Sai siis kasutatud seda abivahendit, mis siiani paljude aarete leidmisel marjaks ära kulunud - agarat noorgeopiturit. Politsei mööda ei sõitnud õnneks nende minutite jooksul, mil me seal taidlesime. Aitäh!
Kui endine põnev elu, mis näis nii loomulik on ühel hetkel ootamatult selja taha jäänud näib ühtäkki suure sündmusena ka teise linna külastus ja toreda tuttava näo nägemine teeb rohkem rõõmu, kui ei kunagi varem. Plaan oli otsida neid aardeid, mis mul veel leidmata ja neid pole just kuigi palju, seega valiku tegime lihtsalt nii, nagu geps dikteeris, et mida ta mulle järgmiseks lähimaks leidmata aardeks näitaks - sinna ka liikusime.
Tänase teise aarde juures sai selgeks, et Jan´i me ei kohanud ja kes kõik seal meid näha võisid ei tea, valikut ikka oli aga keegi ei tihanud uurima tulla. Ei tea, kas nad siis hoidsid distantsi või oli asi milleski muus. Alguses sai taas kaalutud variante aga siis, kui mulle üks nendest ilme ette võttis asusin tegutsema pikemalt mõtlemata. Cärolynil ei jäänud muud üle, kui lihtsalt vooluga kaasa tulla, sest kaua Sa ikka kaaslasel sellises kohas kükitada lased :P Tänud!
Katsu sa seal õngitseda, kui iga kolme minuti tagant sõidab politseipatrull mööda.
Poleks oodanud, et 2.5 maastik tähendab seda, mida me seal tegema pidime. Isegi praeguses inimtühjade tänavatega olukorras oli ebameeldivalt kahtlane olla. Aga kätte me ta saime (ja tagasi pandud ka). Abivahenditeks vaid me ise. Tänud peitjale!
Jõudsime jah... Kolmel korral olin varem juba noolimas käinud ja täpselt sama lähenemist kaalunud nagu sookoll paar kuud hiljem kirjeldas. Jällegi kasutasime viiruseohu tõttu erakordselt tühjaks jäänud tänavaid, et pimeduse varjus "huligaansustega" tegeleda.
Esialgu pargin viisakalt nulli kõrvale, seadistan tuled nii, et need jooksva mootoriga ei põleks, ajan töökindad kätte ja igaks juhuks pealambi pähe (kuigi eeldan, et viimast ei lähe vaja). Passime ideaalset momenti, kui keegi parasjagu nulli poole ei liigu ega vaata (niipalju kui seda üldse näha võime). Sobiva momendi saabudes tagurdan kõnnitee servale, ronin rooli tagant välja, edasi katusele, haaran kiirelt topsi ja hüppan alla. Kõik kokku ehk 20 sekundit. Poetan topsi aknast Andromedale, et ta logi kirja paneks. Ise samal ajal vahin vaikselt ringi ja ühtäkki märkan, et teatri poolt laskub minu poole otsustaval sammul neli tumedas camo-riietuses asjameest. Politsei tunnusmärgid on samuti mitte-helkur-tüüpi ning muutuvad selgeks alles 10 meetri peal. No persse... niimoodi teolt tabatud... amatöör, ma ütlen krt. Järgneb lühike vestlus, minupoolne selgitus, kainuse kontroll kontaktivaba puhumisega, politseipoolne luba kahtlane aktsioon lõpule viia ning nende öhe haihtumine (tagasi teatri poole). Ma ei oska muud arvata kui et korravalvurite põhifunktsioon antud ajal oli 2+2 reeglist kinnipidamise jälgimine (mida nad ise küll pisut eirasid). Igatahes geopeituslikul eesmärgil osaliselt kõnniteele parkimine ja kesklinnas akrobaatika harrastamine loeti ilmselt piisavalt kahjutuks tegevuseks, et selle kohta mitte protokolli koostada.
Leitud. Kuid tõenäoliselt mitte seal, kus ta olema oleks pidanud logide kirjelduse järgi. Aga panime kerge gümnastilise treeninguga aarde sellesse kohta, kusvta tõenäoliselt pidanuks olema.
Otsustasin kasutada tühja linna, et mugurohkes kohas lõpuks aardesse nimi kinni panna. Nimi kirjas ja tops sai eelmiste leidjate näpunäidete järgi oma õigele kõrgusele tagasi. Tänud
Aare oli tõesti kergemini kättesaadav, kui esimesel vaatlusel mõned nädalad tagasi olin tuvastanud. Nüüd käis asi päris kähku. Loodame, et jääb sellisel kõrgusel püsima ka. Aitäh!
Viimane leid Tartus täna. Pole just kindel, et keset linna peaks selliseid liigutusi tegema, aga kui on vaja, siis on vaja. Lups ja valmis, nimed kirja ning tagasi sai isegi pisut madalamale. Aardepotsik kombes. Film oli ka tore. Vaata või veel. Tänud meenutamast!
Kirjeldusest ei saanud midagi aru, filmiga pole kursis, aga teadsin, et siia tulekuks tuleb leida sobiv aeg. Kui selgus, et Maril plaanis enne sündmust sellega aega parajakse teha, tunduski aeg sobiv, sest kahekesi on tola mängida ikka lihtsam. Kuna ma Mari sea juures kattevarjuna ära kasutada ei saanud, siis tegin seda siin. Kaubik oli end meile soodsalt parkinud, nii oli oluliselt vähem vaja ümbrust jälgida. Meie õnneks keegi väga siin ei jalutanudki ja aardega läks piisavalt kiiresti, ei saanudki kellegi imestavate pilkude osaks. Üksi oleks keset päeva siia sattudes vaid silmanurgast piiludes mööda jalutanud. Tehtud.
Mul polnud mõtetki, et see aare võiks päeva ajal leituks saada. Tuleb välja, et liiga palju mõtelda pole mõistlik. Igatahes läksime vaatama, kus see aare pesitseb ja siis langesid kõik juhused ja asjaolud meie kasuks - ma võiks isegi ütelda, et mulle kukkus õnn aarde näol sülle. Ühe valge bussi juht oli oma sõiduvahendi aardeleiuks soodsalt parkinud ja enne kui ma suu maigutamise lõpetasin, olin sunnitud kiiremini käsi liigutama, et aare kinni püüda. Saime rahulikult logida ja Merle võis aarde oma kohale tagasi asetada, sest - uskumatu - laupäeval kella kolme kandis ei kõndinud meie poole ega meist mööda mitte keegi. Ju siis oli õige hetk ja õige kooslus. Nii tore, et kõik esimesel korral sedavõrd hästi laabus! Aitäh aarde eest ja toredale kaaslasele osavuse eest!
Õhtusel jooksutiirul olime jälle siinkandis ja mõtlesime, et kuna olud on veidi privaatsemad, riided veidi venivamad, siis võib ju proovida. Üllatus oli suur, kui nägime, et seal, kus aare aastavahetusel pesitses, teda enam ei olnud. Täitsa kaotsis ta ka polnud - oli liikunud mõnikümmend sentimeetrit mujale. Tegime ahviliigutused ära ja panime tagasi sinna, kust ta saime. Peitja peab vist üle vaatama, et kus tal siis ikkagi see õige koht on...
Lõpuks leitud. Korduvalt varem luurel käidud ja lõpuks leitud.
Algul võttis natuke nõutuks, siis saabus ootamatult kergemat sorti abijõudu. Proovisime igasugu koostööd, aga ei saanud asja. Lõpuks kukkus ikka loomingulis-akrobaatiline ettevõtmine välja. Aitäh.
Lihtne leid aga kättesaamine nõudis leiutamist. Aarde juures võiks kirjas olla, et kui sa just 2.5m pikk ei ole, siis on seal abivahendeid vaja. EVEJ Heiki ja Linda
Aardeni jõudes ootas seal ees juba kamp lätlasi, kes ilmselt pidasid nõu, kuidas aaret kätte saada. Näitasime neile esmalt ette, kuidas aardeni ulatuda, ja nemad tegid järele ning nimed saime logiraamatusse kirja mõlemad.
Nojah, meil oli küll abivahend kaasas, aga veel paremaks abivahendiks osutusid Läti geopeiturid, kes parajasti meiega samal ajal aarde juurde trehvasid. Nende mõõtmed ületasid meie omi ja nii see varandus siis leitud saigi. Täname.
Abivahend mahtus autosse ja aare sai kambaka. Aitäh!
Võtsime abivahendi kaasa ja lendasime kambaga peale. Aitäh!
Vahepeal on mõni päälinlane lõunasse jõudnud ja avaldanud soovi ikka üle kontrollida, kui väga ma seda putru ikka peaksin juurde sööma. Näitasin sündmuskoha ette, leidsime ideaalse momendi, ronisin Kaupsile kukile ja hõissaa, oligi käes.
Ja jõudsingi Tallinnast Tartusse. Liisi oli olukorda hindamas käinud ja lootusetuks tunnistanud. Ma soovisin siiski ära näha, et mida järgmine kord kaasa võtta. Aga ei olnud midagi keerulist ning saime ruttu logitud. Film meeldis väga, üldse Uuspõld meelib.
Hetk nõutust aarde leidmiseks, teine hetk nõutust aarde kättesaamiseks, kolmas hetk nõutust tagasipanemiseks. Tõepoolest, saab ka nii. Aitäh!
Mul oli juba mõnda aega plaanis siia lähedale üks aare peita, mõõtsin juba nulligi välja, aga munesin sellega niikaua et üks hetk oligi munetud. Poisid otsustasid päeval väikse ümbermaailmareisi teha "ja jõudsid Tartusse" just sel ajal kui siin nullis ka ilma kollase vestita tsirkust teha kannatab. Läksime lootusrikaste nägudega, käed-taskus nulli, tops aga meile poole posti peale vastu ei roninud nagu võiks lubada maastik. Kahjuks 2.5 ei ole see ka batuudi peal hüppava Taneli jaoks. Pärast sipsniuhti abivahendi järel käimist hakkas juba lubama ja logimine toimus juba temaatiliselt siniste vilkurite taustal. Aitäh aarde eest!
Vaatasime nulli juures olevat liiklusmärki iga külje alt pealt aga midagi silma ei jäänud.
Aarde otsimise plaanid ootamatult muutusid, sest lähedale oli tekkinud midagi uut ja huvitavat. Jõudsime kiirelt kohale ja siis järgnes Taneli soolo. Logileht oli täiesti tühi, said sinna mõned märked tehtud. FTF kell 14:05 Aitäh peitmast
Tahtsin täna kindlast aaret leida. Hakkasin juba minekule sättima, kui selgus, et nina alla uus aare tekkinud. Nulli jõudsin kiirelt, vaatasin ringi, aga aaret ei paistnud kusagil. Lõpuks ta siiski silma jäi, aga minu arvates on maastiku raskusaste küll alahinnatud. Esimesed nimed said logiraamatusse kirja kella 14 paiku. Aitäh peitjale.