Tüüp: Virtuaalne aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Virtuaalse aarde logimiseks tuleb minna Keila jõe lõppu. Seal on kahel pool väikesed muulid ja ühe või teise pealt tuleks teha endast foto, ning lisada see logile.
Juttu wikipediast:
Keila jõgi on Soome lahe vesikonna pikim jõgi, voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil. Jõgi saab alguse Kuimetsa külast 5 km lõunakagu pool ja suubub Soome lahte. Tähtsamad lisajõed on Atla ja Maidla.
Keila jõe pikkus on 111,8 km, koos lisaharudega 127,3 km. Valgala on 669,3 km². Keila jõgi on Eesti pikimate jõgede seas viiendal kohal.
Keila jõe algusosa jääb Kõrvemaale, oma põhiosas voolab ta Põhja-Eesti lavamaa territooriumil. Jõe lähe asub Viirika soo lääneservas. Algusosas teeb jõe jõesäng suurema kaare lõunasse ja kogub rohkesti vett Kaiu ümbruse suurtest allikatest Karitsa küla kohal. Edasi käändub jõgi loodesse ja jätkab selles üldsihis, enamasti looduslikus sängis, voolamist kuni suudmeni. Jõgi suubub Lohusalu lahte Keila-Joa aleviku pargis.
Keila jõgi läbib võrdlemisi tiheda asustusega piirkondi ja jõe kallastel paikneb rohkesti asulaid. Keskjooksul asub Kohila alev, Kurtna ja Kiisa alevik. Alamjooksul paiknevad Keila linn, Karjaküla alevik ja Keila-Joa alevik.
Keila jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 75,1 m ja suudmes 0. Jõe keskmine lang on 0,65 m/km. Suurim on lang alamjooksu viimasel viiel kilomeetril (keskmiselt 4,46 m/km), kus jõgi murrab läbi Põhja-Eesti paekalda. Keila-Joa pargis, 1,7 km kaugusel suudmest, on jõel 6,1 meetri kõrgune Keila juga.
Keila juga on merest tulevatele siirdekaladele praktiliselt ületamatu ja mõjutab Keila jõe kalastiku koosseisu.
Minevikus voolas jõgi praeguse Keila linna juures kahe haruna ja harudevahelist ala nimetati Keila jõesaareks.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: ujumiskoht (2), lumega_leitav (2), lühem_matk (1), lemmikloomasõbralik (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC88ZMY
Logiteadete statistika: 86 (98,9%) 1 1 0 0 0 0 Kokku: 88
Alguses oli mõeldud ainult jõe ääres olla aga jõudsin siia välja.
Muudetud omaniku palvel mitteleiuks. Põhjus: pilt ei vasta nõuetele.
Jalutades aardeni sai metsas mõnes kohas helkivaid kitsesilmi näha. Tundus, et nad olid inimestega harjunud. Tänud
Oli üks tore jalutuskäik perega munavõttepühade puhul. Leidsin pildi, mis siia sobib.
Jalutuskäigu viimane punkt ja nüüd tagasi kodu poole.
Palju eramaad, ning teisel pool jõge lausa erasadam. Tore jalutamine, tänan!
Käidud ja foto tehtud - arvestades, et see muul oli niivõrd sisse piiratud aedadega, siis sinna naljalt niisama ei satuks
Huvitav, kuidas eravaldurid olid oma territooriumi tihedalt ära piiritlenud, aga õnneks oli ikkagi lähenemistee ka olemas. Äge koht külastamiseks, aitäh kutsumast!
Ikka jupi aega läks lähenemistee otsimisele, aga lõppeks tuli meeldiv jalutuskäik
Kõigepealt käisime ühel muulil ja siis jalutasime ringiga ka teisele. Seega sai see virtukas topelt pildid. Tänan.
Kuna aardeotsimised jäävad õhtutesse siis muidugi väga head pilti ei saanudki, aga kuna olime selle teekonna sellise ilmaga ette võtnud, siis loodan, et sobib seegi:)
Pilti oli veidi keeruline täna teha, lained olid kõvasti üle pea, pidi kiirelt jooksma ja pildistama. Tänud
Mõnus pargimatk tipnes selle kohaga. Rannal valmistusid kohalikud muinastulede lõkkeid. Väga maitsvad kibuvitsad on muide see aasta! Aitäh kutsumast.
Keila-Joal olen käinud ma palju kordi, kuid mere äärde pole kunagi jõudnud. Nii ilus koht - sile meri ja päikeseloojang. Aitäh! Pilt Marite logis.
Vaatlustorn seljatatud, uurisime korra kaarti. Tundus, et muul on üsna lähedal, seega võtsime nõuks ka siin ära käia. Et kui juba siis juba. Sellest sai pikk matk, sest otse muulile ei pääsenud kuidagi, suur lahmakas eramaa oli ees. Aga rannalähedane metsaalune oli kena, küllap suvel on veel mõnusam. Suure tuulega saime pildi ka tehtud. Aitäh!
Vaatasime, et kui juba suudme lähedal oleme, siis käime muuli peal ka ära. Muide, virtuaalsete aarete läheduses oleme varem olnud küll ja küll, aga kordagi pole loginud. Täna on siis see päev käes, et saab ka ühe virtuaalse leidude alla kirja. Tuul oli mega ja nagu pildilt näha, siis püüdsime end teineteise tuulevarju hoida. Täname!
Ilusa ilmaga mõnus jalutuskäik. Silt keelas võõrastel merremineku ära, aga ega me sinna ei kippunudki.
Aitäh!
Jätsime südamete juures uurimised pooleli, sest nii külm hakkas. Matkasime vahelduseks mere äärde. Tänud peitjale.
Minul küll veel alguses käimata aga alustame siis lõpust. Tänud aarde eest!
Kuna tulime Vürst Volkonski poolt võsast, siis ei saanud minnes väga arugi, et nii keeruline ja keelatud koht on. Tagasi tulles möödusime isegi valvuriputkast. Keegi siiski kusagil midagi ei küsinud.
Tükk tegemist oli, et mere äärde saada. Muidu huvitav koht. Üks paat läks ka just teele, või noh merele. Ilus oli olla. Tänud
Leitud. Väga tore jalutuskäik, sai isegi mustikaid veel süüa.
Joa ääres oleme mitmeid kordi käinud, jõe äärt mööda suudme poole ühe korra ja jõeäärseid aardeid oleme ka noppinud. Täiesti lõppu polnud me kumbki veel sattunud ja arvestades kui keeruliseks see tehtud on, siis ega siia vist väga asja ei olekski kui siin just pilti ei oleks vaja teha. Tänud kutsumast! Jälle uus koht nähtud.
Muulid on siin ikka meres mitte jões. Tavaliselt peaks nulli pildistama, aga praegu tuleb lihtsalt pildil ühel muulil olla. No ma siis vähemalt teen Keila jõe suudmest pildi mitte merest.
Tegelikult polnud mul üldse plaanis seda aaret täna külastada aga üks asi viis teiseni ja nii ma lõpuks siin olingi. Auto parkisin Türisalu pangale, sealt hakkasin mööda mere äärt liikuma. Peale Türisalu panga aarde leidmist oli tuju hea, ilm fantastiline ja ainus valik oli oma matkamist jätkata. Väga mõnus jalutuskäik inimtühjas või üsna hõredalt hõivatud rannapiirkonnas. Ilusat liivast kallasriba oli sadu meetreid. Kuna ma eriti (jahedasse)vette ronima ei kipu, siis minu jaoks ongi maailma parim rand selline, kus natuke liiva ja ilus kividega kaunistatud kallas. Türisalust aardeni ja tagasi kogunes lõpuks üle 10 km jalutamist, mis oli tõeline kvaliteetaeg.
Ilusat ja seikluslikku suve peitjale ja kõigile teistele geopeituritele!
Tavaliselt mind need mereäärsed eravalduse sildid ei häiri, aga siin olid need kuidagi väga ebameeldivad. Eks iga kivi on rannas ka nii sätitud, et sa ikka mõistaksid, et sa pole siia oodatud. Jalutasime viitade järgi randa ning käisime muulil ära. Silver jõudis selle väikse jalutuskäigu jooksul suure hulga kivikesi vette loopida ning Kaspar väikse uinaku teha.
Linnas oli ilm küll tuuline, kuid otsustasin siiski kohale minna. Väga õige otsus, sest mere ääres polnud tuult ollagi. Soe päikseline ilm, meri luiki täis, lisaks sai veel trummipõrinat kuulata... mis sa hing veel ihkad. :) Tänan peitjat siia kutsumast. :)
Kui juba röövkalamehe aarde juures olin, siis jalutasin edasi ka selle aarde juurde. Kahjuks oli koht ise üsna ebameeldiv. Kohalikud eravaldurid olid teinud kõik, et inimesed end siin võimalikult ebameeldivalt tunneks, kõik kohad ähvardavaid eravalduse silte täis topitud. Rääkimata sellest, et selline jõeäärse kallasraja sulgemine ei ole ilmselt üldse seaduslik, aga eks siin riigis on kahjuks nii, et kui palju raha on kokku ahnitsetud, siis seadused väga ei loe. Kurb iseenesest. Õnneks mereranda mööda sai paraja ringiga siiski ligi. Aitäh peitjale.
Haakisime täna endale mugudest fotograafid kaasa, kes nii kui nii siinkandis ringi jalutasid. Meie võtsime ilusti poosid sisse ja võiski fotosessiooni alata. Tänud aarde eest.
Jalutasin kohale ja jäin kohe pikalt merd nautima. Kogu oma lapsepõlve olen elanud Keila jõe ääres, kuid alles nüüd nägin lõpu ka ära. Tänan kutsumast.
Leitud, merele on vägailus vaade ja majad on ka väga võimsad. Aitüma????????????
Kõmpisin kohale, hakkasin pildistama ja kuulsin telefoni helinat. Tahtsin vastu võtta, aga telefon oli kokku jooksnud. Tükk aega mässasin külmunud sõrmedega, enne kui ta taas tööle sain. Tagasiteel imetlesin seda, mis meri puutükkidega teinud oli. Aitäh! Mina olin siin esimest korda.
Siia jõe lõppu jõudmine oli katsumus omaette. Esmalt proovisin läheneda vist valelt poolt jõge kuna igal pool põrkasin ma vastu märke ja väravaid. Teiselt poolt oli juba paljulubavam. Hülgasin masina teepeenral ja asusin päikesepaise saatel rannale ligipääsu otsima. Õnneks maaomanikud on vaeva näinud ja ekslejatele ilusti viidad välja pannud. Mida lähemale ma aga rannale jõudsin, seda tuulisemaks kiskus.Samm-sammult tuli kõikvõimalikud lukud ja nööbid kinni tõmmata. Ja kui päris jõe lõppu jõudma hakkasin, jäin suisa lumetormi kätte. Nagu wtf, talvekuudel ootasime lastega pikisilmi lund mis praktiliselt kohale ei jõudnudki ja nüüd aprillis tuiskab! Koht kuhu kunagi asja pole olnud, sai ära külastatud. Kui auto juurde tagasi jõudsin, paistis taas päike.
Mulle siin meeldis, tänud.
Peale karuluagu ja sinilillede korjamist otsustasime ka siit läbi tulla. Tuul oli kõva ja seekord ei kannatanud seal kaua olla. Ilma tuuleta tahaksin kindlasti tagasi minna ja kuidagi ka teisele kaldale sattuda.
Lapsepõlves ja ka geopeituse ajal olen siin muuli otsas käinud kümneid kordi. Mõlgutanud aarde peitmise mõtteidki. Sel korral oli plaan hoopis Keila jõe äärest karulauku korjata. Kui kotti oli kogunenud lehti rohkem kui küll, siis jalutasime edasi mere äärde. Kaua ei kannatanud seal aga olla, sest sattusime tugeva tuule valla. Pärast fotosessiooni panin paika plaani, et esimest korda tahaks ka teisel pool jõge ära käia. Aitäh mõnusa virtuaalse eest!
Plaanis oli teha drive-in, aga nähes inimest hoovis, siis jätsime selle plaani katki ja jalutasime kohale, sest mere ääres elavad inimesed enamasti on kurjad. Siin olin kolmandat korda elus. Esimene kord enne geopeitust käisin uudistamas, mis siin on. Teisel korral sattusin Allani ja Kaitsi tiimiga EKS aardeid otsides.
Jalutasime mööda mereranda idapoolsema muulini. Kumbki meist polnud siin varem käinud, huvitav koht. Aitäh!
Päeva eesmärgiks oli koguda erinevaid aardetüüpe.Logisid lugedes on näha,et sarnase motivatsiooniga oli veel ringi hängijaid :)
Lund,lund,lund - terve tund, sajab alla...
Väljas oli hullem torm ja maru ning muidugi tahtsime seda lähemaltki näha elik kuhugi mere äärde minna. Kuna nagunii oli ka siin lõpus käimata, siis ekspromt saigi see käik ette võetud. Mõtsime ka alul, et kaeme läänemuuli, aga ei osanud miskit sobivat teed sinna leida ning läksime siis ikka idapoolsele kaldale.
Muidugi, mida lähemale merele, seda valjemaks mühin ja kohin läks. Oli aru saada, et paras möll seal käib. Leppisime juba, et võime siin täna nn leiuta jääda kui muul üleni vee all ja meil seal midagi teha pole. Loomulikult oli väljas juba ka kottpime. Et reaalselt olime ju küll jõe lõpus, aga kui teed pildi, kus taga on ainult pimedus, siis see on selline kahtlase väärtusega pilt ning seda ka teha ei tahtnud. Teine probleem, Kuigi piltidel paistis, et muuli otsal on see viltune post, ei teadnud me, kummal kaldal see on.
Siiski-siiski, selgus, et kuna tuul oli otse merelt siis puhus see piki muuli ning muul oli kuiv või kergelt märg. Lained sellest üle igatahes ei käinud. Paljulubav! Jõudsime tipule väga lähedale, püüdsime teha pilti, et mõlemad peale jääks, aga no, esikaameral välku netu, taskulamp ka ei aidanud, ei tulnud välja. Siis tegin Annast paar klõpsu ning seejärel püüdis tema minust. Korraga aga siis see rahulik meri lõi ühe laine üle muuli ja kõik neli jalga olid korrapealt märjad! :)
Seejärel ruttu paar klõpsu minust ja padavai minema. Jah, saime show'd kogu raha eest! Nägime ja saime seda mäslevat merd nüüd õite lähedalt näha ja tunda.
Tänud siia kutsumast, oli põhjust tulla!
Kuskilt oli meelde jäänud, et läänepoolsele muulile saab paremini ligi. Jätsime auto värava taha ja ilusti suunaviitade järgi jõudsime mereni. Kallasrada oli üsna kitsuke ja vahepeal pidi lainete eest pagemiseks kiiremaid liigutusi tegema.
Nii super ilus koht oli! Alguses pelgasime koera, aga see tahtsi vaid mängida - saba keerles taga nagu Karlssoni propeller. Jooksis meie ümber. Haa, tal on mingi op olnud - õmblust nägin! Ja siis tuli päeva parim vau-effekt - juudas, MILLISED lained! Tegime vähe kepsakamaid samme, et randa rulluvad lained üle papude ei jookseks. Omaette sport on lainete rütmi tabada ja siis nende eest ära sigata. Igatahes! Täitsa - whaaa!
Tore, et kohapeal sildid väljas, kus ilma maha laskmata kõndida võib. Siia polnud ma küll varem sattunud. Aitüma!
Sombune päev ja laineid samuti küllaga. Taas üks uus koht külastatud.
Olen siin muulil päris tihti käinud. Aga et lained oleks nii tihedalt üle varvaste käinud, küll ei mäleta.
Tänud, virtukad hakkavad järjest rohkem mulle meeldima :)
Geopeitust tutvustava tuuri esimene soojendusaare. Selline talv mulle meeldib, kui on natuke külma, päikest ja ümbrus sätendab härmatisest. Aitäh Laur toreda aarde eest!
Keila-Joa kandis olen päris palju liikunud, jalgsi, rattaga, orieteerudes aga jõesuudmes asuvatele muulidele ei olnud veel oma jalga varem saanud tõsta. Tänud siia juhatamast!
Kui kohale jõudsime, oli juba hämar. Muul oli jäine ja lained kõrged, kuid see ei takistanud meid lõppu trügimast. Tänud!
Kui aare avaldus ja lugesin kirjeldust. Tekkis kohe idee kuidas seda logida. Ühe või teise muuli pealt... hmm või hoopis kahevahelt ? ;P plaanisin tegelikult ära oodata kui pisut lund ka oleks, aga sellega oli eelmine aasta nagu oli. Leanne keelas esialgu minu plaani ära. Kuna jõe põhi oli mulle tundmatu ja muuli külg libe siis kompromissiks pakkusin et ujukate asemel lähen kalipsoga ja kaldalt mere kaudu ümber muuli. Tänaseks aasta esimeseks päevaks sobiski üks mõnus jalutus, sulps ja piknik. Laurile suured tänud õue meelitamast ja head 2020 ;)
Head uut aastat! Nii tore, kui on sellised vahvad aarded, mis meelitavad soojast toast välja vahuste laineharjadega mere äärde. Aitäh!
HEAD UUT GEOAASTAT! Ilus enne lõuna ja sai käidud läbi. Aitäh, ei olnudki siin varem käinud.
Neid muule olen kaardipealt ennegi piilunud. JA mõelnud, et võiks sinna ka minna ükskord aga kuna jõesuue on ju piiratud igalt poolt "ERAMAA"-ga siis mõtteks see siiani ongi jäänud. Nüüd sai see jalutuskäik ikka ette võetud.
Mõnus väike jalutuskäik, sinna polnudki kunagi sattunud. Tänud peitjale!
Kuna Türisalu pangal õnnestus küll napilt ellu ja tervekski jääda, ent aardeleidu sealt ei tulnud, veeresime lääne poole edasi, et tänase päeva leid kirja panna. Mõte oli minna läänepoolsele muulile. Seal aga takistasid meid 20 minuti jooksul nii keelumärgid, eratee sildid, tõkkepuud kui suletud väravad. Käige kanni, eramaaomanikud, ausõna.
Ida poolt lähenedes oli märksa lihtsam, ei tahtnud isegi nii kaugele trügida, kui oleks saanud. Veerand tundi ja 1.5 km mõnusat metsa- ja mererannamatka ning saimegi käidud kohas, kus mina vist küll enne käinud polnud. Aga vanduma ajas siingi, sest isegi sadamasse oli maaomanik hulgi peletavaid keelumärke erekteerinud, s.h. jalgsi kõndimist keelavaid.
Aarde juurde sai siiski ausa näo ja teoga. Tegime vajalikud klõpsud ja rohkem veel ning jalutasime tagasi autoni, korjates teelt ka peotäie sodi mererannast ära. Aitäh Laurile uude paika kutsumast! Tore kakspakk aardeid. Üks kord jõuame jõelätte manu ka.
Aitäh siia juhatamast. Tänud peitjale :)
TFTC!
。◕‿◕。
。◕‿◕。 。◕‿◕。
Õhtul pimedas kombates sai õige koht ikka ülesse leitud, pimedas pildistamisega on see, et võid pildi ka vannitoas teha ja öelda, et jah käisin xD Aga õnneks oli seal üks eriliselt ära tuntav objekt mis sai ka pildile paigutatud. Kusjuures olin siin täitsa esimest korda, suured tänud :)
Loodan, et kvalifitseerub, pole ju endast tehtud vaid keegi teine tegi minust.
Päris hea lainetus oli, Karl natuke kartis pimeduses seda merelainete kohinat. Pimeduses pilt natuke udune, aga midagi ikka jäi peale. Tänud peitjale.
Et õhtul võiks jõululauas heal-paremal julgelt maitsta lasta, olin juba enne üheksat Keila-Joa radadel samme tegemas. Noppisin aardeid ja jõudsin otsaga siia. Edasi ei pääse, eks siis astub juba tuttavaid radu mööda tagasi. Häid pühi!
Làhened yhelt poolt jôge, saad yhe muuli peale, tuled teiselt poolt, saad teise muuli peale. Aga üle jôe ei saa :)