Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
*Ükskõik siin ilmas, millele Sa toetud
Kas vastu klaverit, või piljardit
See kõik ei loe. Vaid päevad need on loetud,
paarkümmend tuhat, mitte miljardit
Juhan Viiding*
Aarde peitmise päeval saab peitjal loetud ja unustuste jõel igaviku ookeani kantud 18262 päeva. See oli ka aarde peitmise põhjus. Peitmise päeval olen kindlasti päevavalges, aga tõenäoliselt ka kauem nulliümbruses liikvel. Kõik on kutsutud
Vihje: Nullis otsi inimtekkeliselt objektilt
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: telkimiskoht (2), soovitan (2), piknikukoht (2), lõkkeplats (2), ilus_vaade (2), ujumiskoht (1), rmk_matkateed (1), lumega_leitav (1), lemmikloomasõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8GWG7
Logiteadete statistika: 57 (91,9%) 5 1 1 0 0 0 Kokku: 64
Logid viitasid sellele, et kõik pole lõpus enam ideaalne. Täpset olukorda ei teadnud ja lootsime, et päris kinni vast panema ei pea. Nullis on koordinaat leitav. Asukohtki selline, et mugud ei tohiks segada ja lõpus polnudki olukord nii hull. Arvan, et põhjuseks ei ole kuri inimene ega karu, vaid lihtsalt gravitatsioon.
Kinnitasime aarde oma kohale tagasi ja nautisime koha hilissügist ilu.
Need loetud päevad ajasid ikka kordi närvi. Ma arvan, et ma mingi kolm korda olen siin küll enne käinud, aga tõeliselt popi kohana polnud kunagi vajaminevat vaikust siin platsil Korra talvel isegi ei läinud lõpuni, sest kilked ja jutuvada kostusid juba kaugele. Kuna täna olin niikuinii siinkandis, siis ega ma küll lootnud, et löögile pääsen, aga kohale tulin ikkagi. Ja näe jumalime, pühapäevane päev ja imeilus ilm ja kuskil ei hingelistki. No mis sa hing veel ihkad. Kusjuures eelnevatel kordadel olin jõudnud arusaamisele, kuhu poole kulgema peaks hakkama, aga nüüd koordinaadid sisse toksinud, keerasin sellele suunale selja ja astusin ikka tegeliku aardeni. Väga tore jalutuskäik oli ja see väikene turnimine ning mõni raokene risti jalus ei rikkunud kah seda toredust kohe kuidagi. Tänud toredale amburile (need on parimad, tean omast käest) endale nii vahvat kingitust tegemast, nüüd teistel ka tore. Otsida muidugi ja leida loomulikult.
Grillimiskoht oli küll hõivatud. Väike selgitus, mida ma siin otsin. Väike otsing ja edasi. Natuke ukerdamist valejõesängis ja saigi nime kirja. Tänud kutsumast. Leopold naudise sellist üles-allaminekut täiega.
Pühapäev oli väga sobilik väikeseks talviseks geomatkaks. Alguspunkti poole astudes tundsime kerget lõkkelõhna, aga õnneks mugusid ei paistnud. Natuke otsimist ja leidsimegi edasi viivad koordinaadid. Lõpp-punktini pääsemiseks tuli natuke libedal maastikul ronida, aga saime nimed kirja. Tänud matka eest meie lemmikjõe kaldal!
Sumpasime täna kohale. Alguspunktis jälgi ei olnud, seega olime üpris rahulolevad, et saame privaatselt toimetada. Kusagil poolel teel aga oli mingi harutee ja kellegi jäljed. Hakkasime juba ärrituma, et kas päriselt ka keegi grillib seal täna? Aga ei - ei grillinud seal keegi. Kõigepealt läksime samasse valesse kohta kui eelmisel korral, aga siis korrigeerisime oma tähelepanu keset ning asusime uurima. Päris kaua uurisime ja mul oli mingi teine ring käimas, kui midagi silma jäi. Wingmänil oli seal ka juba paar tiiru tehtud, seepärast ta veidi imestas, et mis tal siis nüüd niimoodi 2 silma vahele jääda võis. Aga näe - midagi ikka oli :D Igatahes ei läinud tundigi ja siis siirdusime juba rõõmsasti lõpukoordinaatide suunal edasi. Nii vaikne on metsas - jõudsin just mõelda, sest tuult ei olnud üldse ja vesi voolas ka hästi tasa-tasa ja vaikselt-vaikselt. Aga siis luges mingi lind vist mu mõtteid ja kukkus piuksuma, mis hirmus. Aga väga ilus jalutuskäik oli, nii õhulise lumega täiesti mõnusas tempos käidav. Kui nüüd sulama ja külmetama hakkab, siis on ikka hoopis teine tera seda koorikut ja rasket lund künda:) Aitäh peitmast!
Ise olen suutnud alles 16000 loetleda. 18000ni on veel minna. ca 100 päeva tagasi oli koht hõivatud ja pealiskaudse piilumisega ei leidnud midagi. Täna oli plats vaba tegutsemiseks. Catiberg leidis vähem kui 10 minutiga vajaliku. Ei jäänudki muud üle, kui läbi paksu lume aardeni sumbata. 923. Aitäh!
Nii kui täna siia piknikule saabusime, võtsin kohe ära esimese punkti, kuna kohe algas suur nosimine ja lobisemine, siis jätsin lõpu hilisemaks. Peale nosimist võtsime veel ära naaber aarde. Seejärel tulime tagasi ja otsustasime veel ka selle aarde lõpu ära korjata. Tegime poistega päris head edasi liikumise tempot ja seega jõudime ainult meie kolmekesi aarde juurde. Kohapeal tegime kraami vahetust ja logi kirja. Nüüd siis võis tagasi jalutada. Mõlemad poisid suutsid oma vahetatud kraami mitu korda ära kaotada ja üles leida, aga lõpuks jõudsime teiste juurde tagasi. Suurde tänud toreda aarde eest.
Mugude ees oli imelik võimlema hakata, seega pealiskaudne pilguheit oli tänane maksimumsooritus. Varsti tagasi.
Gepsule ikka meeldib mind tögada, aga õnneks oli vihje, mis mind õigele rajale tagasi tõi. Muidu kena jalutuskäik ilusas looduses. Aitäh!
Alguses ega lõpus me kedagi ei kohanud. Väike jalutuskäik tehtud. Tänud
Hommikul polnud üldse tahtmist end välja ajada, aga kui päike juba piiluma hakkas, siis tulime ikka tiirule. Auto õnnestus ilusti parklasse jätta ning kolisime kelgule üle. Vaatasime esimese punkti üle ja asusime teele. Tuli päris korralik ja mõnus jalutuskäik ilusas paigas. Aitäh!
2021 jaanuaris käisime esimesel katsel, kuid lastelaager oli siis täiega seal hoos ning meil pressis aeg veidi peale. Täna polnud siin kedagi ning oli hea rahulikult otsida (ja leida!) Jalutada oli täitsa mõnus ning ka naha sain märjaks kellegi jälgedes sammudes. Lõpp jäi ruttu silma ning tore oli looduses liikudes nädalat alustada. Aitäh! EVEJ
Meie saabudes oli plats hõivatud suure hulga välismaalastastest noortega, kellest justkui mustmiljon mahtus ära laua ümber olevatele pinkidele, sama palju oli neid aga selle ümber.
Laveerides Otiga nende ümber, läksime nulli, kust leidsin ühe puu ümbert mingi lindi, aga sellel polnud mingit abistavat infot. Kuna kahtlustasin, et peitja ei pidanud inimtekkelist objekti selle all silmas, siis läksime paarkümmend meetrit tagasi parkimiskoha suunas, kus märkasin läheduses loogilise objekti küljest vajalikku infokandjat.
Edasi oli juba lihtne ja mõnus jalutuskäik. Lõpus kahjuks avastasin natukene lõhutud peidukoha. Tundub, et keegi oli kasutanud jõudu seal kus poleks pidanud. Andsin sellest teada. Seejärel logisin aarde ja läksin jõe lähedale aega maha võtma ning vaadet nautima. Aitäh!
Ma ei saanudki aru, kuidas inimesed sinna platsile autoga said. Meie jätsime ta igal juhul silla juurde. Ma polnud selle kohta olemasolust teadlikki. Väga ilus koht, Taevaskoja moodi. Aitäh!
Mina siia varem sattunud ei olnud. Eks vahel ikka pidasin plaani, aga asja ei saanud. Nii oligi rõõm kuulda, et Maris on just selle aarde ja selle puhkeplatsi välja valinud, et oma 365 päev kokku lugeda. Ilm ilus, seltskond lõbus ja päeva lõpuks sai aare ka logitud. Tähtsa päeva puhul sai Maris Helenilt ja Salmelt kingiks toreda raamatu "365 lõõgastumisviisi". Raamat pidi ilmselt Marisele kätte andma suunad järgmiseks 365 päevaks ning kui Maris pöördus oraakli poole ja esitas selle küsimuse, et mis lõõgastumisviis tuleb valida järgmiseks . . siis raamat lahkelt väitis, et "Võiksid mängida veidi geopeitust. Tore mäng, vahvad kaaslased ja ilusad looduskaunid kohad" . . Nii et läheb aga käima uus aastaring :) Aitäh!
Muidugi on päevad loetud, mina näiteks olen oma 15983 seni elatud päevast 2721 olnud geopeitur, neist omakorda viimased 365 päeva see erigrupp, kes 365-challenge sabas iga päev kuskile kraavi või metsa jookseb :D. Ja viimane aasta kokku on olnud üks paras emotsioonide tivoli ka, siia on sattunud üliägedaid käike nii suuremas seltskonnas kui Indyga aga olen saanud ka pillida, nii selle pärast et inimesed on nii ilusad ja head kui ka selle pärast et viimase piisana lumi läks vastikult saabastesse sel ajal kui ma, ise intensiivset tööpäevast surmväsinuna, kuskil kottpimedas metsavahes mingist liiklusmärgist kinnijäätunud topsi üritasin välja kangutada…
Täna tulime siia mu järjestikuse jada viimast aaret leidma ja lihtsalt natukeseks istuma. Helge tõi piduliku sündmuse puhul kaasa koguni sefiiritordi, see hakkab juba omamoodi tavaks saama, et Marise suuremate geotähiste markeerimisolengutel üllatab Helge sefiiritordiga :). Ja mmmmm kui hea oli see värske tort Pihlaka kondiitrist, karbilt kaant maha võttes viskas isegi värskes õhus selle alt üles sellise lõhna et mul jooksis automaatselt suu vett täis :D. Ja Helen ja Salme tõid mulle kingiks veel puhkamisõpiku - käsiraamatu, kuidas peale oma supersooritust nüüd 365 päeva ka puhata ning ülla-ülla, raamatut leheküljelt 53 lahti lüües pakkus teos üheks puhkamislahenduseks „Mängi geopeitust!“ :D. Ehk et paistab siis, et oma 7 aastat tagasi valitud hobist pole mul pääsu ka geoväljakutsejärgses puhkuses ;) aga ma valetaksin küll, kui ütleksin, et ma pole aasta jooksul jõudnud ootele panna tervet hunnikut peituseväliseid plaane, millega nüüd, kui aeg jälle kohustusliku karbi järgi käimisest prii, tegelema saab ehk hakata :).
Uskumatu sõit on see väljakutse ikka olnud, ma aasta-kokkuvõtte-tüüpi postituse plaanin sellest teha 365 aarde enda alla ja parimad momendid piltides lisada 52 x 7 aarde juurde ja… Huuu, logivõlgu on mul ka veel niiiiiii palju aga sellest nõiaringist loodan samuti millalgi väljuda, igapäevaselt vähemalt ühte kirjutamist vajavat aardelogi enam peale ju ei viska ;).
Aitäh Mari, Maris, Helge, Salme ja Helen et täna minuga siia tähistama tulite, et nii paljudel kordadel mulle otsingutel seltsiks olite või oma käikudele kaasa hõikasite :). Aitäh ka kõigile teistele, kelle aarded mulle selle väljakutse täitmist võimaldasid ja seiklusi pakkusid ning Piiale/Peetrile tänud nii mõnusasse kohta sätitud aarde eest, olime siin juba lihtsalt ilusa olemise pärast kohe pikema lobaõhtu :).
Njah, päevi on antud meile erinevalt, kellele rohkem, kellele vähem. Kasutagem siis neid hästi.
Maris igatahes on oma päevad kangelaslikult ritta pannud ja ei mingit viilimist. Tullime kõik koos tema 365-t päeva tähistama. Õhtu oli imeliselt soe, laud oli lookas ja juttu jätkus kauemaks. Lõpuks tuli meelde aare ka ikka ära logida. :D Tore õhtu, tore koht, tore seltskond ja tore peidik. Tänan.
Esimene punkt sai juba eelmisel päeval üles otsitud. Järgmisel päeval oli geohuvilisi juba rohkem platsis ning siis suundusime lõpp punkti otsima. Vahva jalutuskäik, nostalgia radadel, kui kunagi sai Ikla-Oandu matkarada läbitud. Täname!
Päev hakkas õhtusse kiskuma, samme oli tehtud palju, kuid siiski leidsime endis veel jaksu üheks väikeseks matkaks. Esimene lõkkeplats oli tühi, teise juurest hakkasid inimesed just lahkuma ja kolmanda juures käis pidu alles täies hoos.
Alguspunkti koordinaadid näitasid meil täitsa metsa ja algul üritasimegi sealt midagi leida, kuid siis ikka läksime kahtlust äratavat objekti uurima ja oligi otsitav leitud. Meie andemetel koordinaadid umbes 20 meetrit mööda, kuid vihje abil leitav.
Edasi jalutasime, vaatasime jõe voolamist ja ei läinudki palju aega, kui kohtusime aardega. Väga vahva ja meisterlik teostus, kiidame ja täname!
Päris kaval peidukas, nii vahekoordinaadid kui lõpp-punkt. Vaeva nähtud :) tore.
Olen toetunud nii klaverile kui piljardile.
Olen loendanud nii kilomeetreid kui lambiposte.
Paarkend tuhat päeva, aga elamused millised!
Vaid see loeb, Kellele sa toetud ja mitte millele...
Ega igapäevaselt selle loendamisega ei tegele ju ka. Ja siis arvutades võib üllatusena tulla, kui lähedal enda 18262. päev on. Kas ta nüüd nii palju tähtsam ongi kui näiteks 20000. päev? :o) Igatahes siht on suht oluline. Teekond sinnani - märksa olulisem. Kellega seda sammud - vahest olulisem veelgi? Kelle juurde naased oma elu peateel - kõige olulisem!
Aitäh Peeter, õnne ja jõudu sulle õnnelikuks ja jõukaks jätkuks järgmise paarikümne tuhande päeva elamisel!
Ei saanud vahepunktist otsida, nagu lastelaager oleks olnud. Popp koht :)
See jäi päeva viimaseks aardeks. Alguspunkti jõudsime viimaste valguskiirte saatel ja kuna aega sai seal nende suuniste otsimise peale kulutatud omajagu, siis edasine teekond kulges juba üsna pimedas. Aga kohale me saime ja nimed kirja saime ka. Tänud aarde eest!
Milline rahu ja vaikus, millised vaated ... tänud peitjatele.
Ei ole seal veel hooaeg lõppenud. Või ongi seal terve aasta hooaeg?! Igal juhul oli nullis palju väljamaakeelseid inimesi, kes kõik askeldasid ja meieni jõudis grillimise lõhn. Ei olnud kuidagi viisakas minna sinna segama.
Eip. Öösel 2x proovitud, et äkki saab rahus nullis toimetada. Hommikul veel ärkasin varem, et äkki ikka saan. Ei. Nulli ligiduses juba elu keeb ja imelik nii otsida. Läksin hoopis laagriplatsile tagasi ja panin just põit, kui mu ligiduses maandus puu otsa händkakk. Lihtsalt vahtis seal mind huvitatult ja ma siis vahtisin vastu. See kulmineerus sellega, kui ta keeras kogu kehaga mu poole ja hakkas peaga õudseid ringe tegema küljelt küljele. Siis sain aru, et nüüd läheb peoks, et siit tuleb kohe jälle miskit, milleks ma valmis pole ja pagesin.
See aare jääb rahulikumaid aegu ootama. Küll need ka tulevad.
Miskeid aegu tagasi olen siin ka varem ringi matkanud. Lõkkekoha oli hõivanud hulk slaavikeelseid tegelasi ja telke oli püstitatud 7-8 tk. Meie toimetusi see muidugi karvavõrd ei seganud. Esimeses punktis saime vajaliku info kiirelt kätte ja marssisime lõppu. Tänud igati mõnusa jalutuskäigu eest!
Alguses vaatasin nullis ringi ega tulnud ühtegi head ideed. Kui kõht oli täis söödud kiikasin vihjet ja logisid. Esimene tegi asja palju selgemaks ning teine valmistas mind vaimselt ette pikemateks otsinguteks. Esimene punkt tuli aga hetkega ja saigi asuda jalutuskäigule, mis jäi juba üsna öö peale.
Mõnus RMK kohake, kus aeg maha võtta ja natuke lihtsalt olla. Mõnusat jätkuvat juubeliaastat peitjale! Aitäh!
Alguses vaatasime nõutult nullis ringi, polnud seal ühtegi inimtekkelist objekti. Laiendamisime siis otsinguala lähima inimtekkeliseni ja ka seal läks pikalt aega enne kui otsitava leidsime. Edasi oli juba tore jalutuskäik aardeni.
Aarde avaldumise päeval ei saanud kahjuks ise tulla peitjale õnne soovima, kuigi teada oli muidugi, et koht on kena ja külastamist väärt. Võtsime selle külastuse siis täna ette. Parklas oli ka kaks muud autot, aga ei seganud nemad meid ega meie neid. Leidsime info, mis vaja ning liikusime edasi. Mõnus jalutuskäik looduses. Selliseid on eestlased viimase kuu jooksul ohtralt teinud. Tundub, et ka päris palju uusi geopeitureid on tekkinud me sekka. See on loomulikult ainult tervitatav. Looduses liikumine on kasulik, igal ajal. Nii liikusime meiegi ning peagi leidsime, mis vaja. Täname aardemeistrit ning soovime, et neid päevi (neid, mis loetud) loeti talle looja poolt palju. Ikka väga palju. Aitäh.
Väike jalutuskäik ja jõudsime sihtpunkti. Päris kena koht. Aitäh peitjale aarde eest!
Nullis sai käidud juba eelmisel aastal, aga kuna siis hakkas päike juba loojuma ja tervis oli ka põduravõitu, siis jäi lõpus käimine ära. Täna siis ragistaisn läbi võsa kohale ja ei leidnud midagi. GPS ka muidugi keerutas omajagu. Tuli välja, et olin suutnud mingi täitsa vale koordinaadi salvestata. õnneks oli foto alles ja panin õiged numbrid sisse. Kohale jalutades oli hoopis kenam koht ja aaregi täitsa olemas. Aitäh peitjale.
Täna oli see päev kui tegime geotiiru minu sinise suksuga, mis oli seni vaid linnatänavail sõitnud. Tee oli parajalt künklik kuid parklani jõudsime vaid ühe kraapega põhjal. Edasine oli väga mõnus jalutuskäik. Alguses ei saanud kohe pihta millist inimtekkelist objekti otsida, kuid Karl hammustas läbi ja suundusime edasi. Lõpus imestasime miks on kobras kuuske närinud, tavaliselt nad neid vist ei jära. Ju see kobras soovis kodu kuuseokstega kaunistada.
Siia aarde juurde soovinuks tulla juba avaldumise päeval aga kahjuks pidime töölainel olema. Hilinenud õnnesoovid seega takkajärgi!
Nüüd kutsus ilus kevadilm loodust nautima. Võtsime suuna Loksa ja Võsu piirkonda. Minu jaoks oli see päeva esimene leidmata aare. Kohalesõit läbi väikeste külade Murski ja Parksi oli juba täitsa tore ettevõttmine. Nullist leidsime väga ilusas kohas oleva RMK platsi. Kui oleks päev vähe kaugemal olnud, siis võinuks siin vabalt lõunat pidada või isegi grilli üles seada. Asusime siiski vaid aaret otsima.
Esimest punkti ajasime päris pikalt taga. Alles siis, kui olime piilunud nii vihjet, lugenud paar logi ja rakendanud loogikat, jõudsime eesmärgini. Edasi oli tore jalutuskäik. Klõpsisime pilte, tutvusime kobraste tegudega ja panime nimed kirja. Aitäh uut RMK platsi tutvustamast!
Võtsime täna plaaniks minna loodusesse ja seega valida koht kus ruutmeetril vähem kui kaks inimest :) Oli mõnus retks ja saime kis soovisime ! TFTC!
Pole nagu päris mitteleid, sest kämpivad ilmselt isa ja tütar jälgisid mu vaatlevaid pilke nii teraselt, et ei saanud neid inimtekkelisi seal lähemalt uurima asuda. Aga jalutasin siis niisama metsas ja jõe ääres ringi. Kopra-jälgi nägin ka rohkelt, kuigi kahtlustan, et minu vabalt valitud siht ja suund ei pruukinud lõpp-punkti suunaga ehk ühtida. Eks millaski tagasi.
Peale 7 aussi kutsika pesemist/föönitamist/pildistamist oli väga vaja lõdvestavat jalutuskäiku. Suundusime Valgejõe äärde ja hoolimata mugulandiast lõkkepaigas, saime sealt kiirelt juhised kätte. Peale mõnusat kulgemist looduskaunis paigas rikastasime aaret oma nimedega ja hirmutasime kopraid oma kohaloluga. Päev sai loetud. Tänan kutsumast.
Kõrval olevat aaret olin küll leidnud mitu aastat tagasi, kuid ei teandud, et siin ka nii ilus telkimiskoht on. Mugud oli kohal, kuid me neid ei seganud ja sõbralik pere ei olnud ka meist huvitatud. Läksime lõppu ja tõesti ilus koht oli leitud. Kvaliteetne aare, meile meeldis. Tegime pärast autos väikse eine ja nautisime ilusat ilma.
Ilus lugu aardega seoses :) Nullis läks meil omajagu aega, õnneks jäi tegelikult loogilises kohas lihtsasti leitav info silma. Lõpus läks ka natuke aega, aga kui ilus aare leitud sai, siis sai hea tuju küll. Aitäh ja loodame, et aardele ja aarde omanikule on antud palju-palju helgeid päevi!
Esimese punkti läheduses olevad piknikukohad olid ülimalt rahvarohked. Ilus koht jalutuskäiguks. Tänud!
Kui päevad on loetud, siis tuleb kiiresti reageerida. Suurejoonelisele avamise gaalale jäime küll lootusetult hiljaks, kuid kindlasti on see koht, kus võiks teinekordki aega veeta. Imetlesime kaunist lumist loodust ja panime nimed kirja. Aardest võtsime ühe ränduri vähemaks. Täname loodusesse kutsumast!
Sellises metsas jalutamine on täpselt minu tassike teed ja minu poolest oleks see multi võinud vabalt ka viiest või kümnest punktist koosneda. Kahjuks poisid nii entusiastlikud ei olnud, aga veerand tundi siiski kannatasin need "veame kihla, et nad istusid siin" ja "veame kihla, et lõpp on seal" laused ära, liiati kui liigse pirisemise eest lubati rebane ilma pikema jututa taimetoidule üle viia. Kuna porgandid olid juba puu vahele valmis pandud, mängisin mõnda aega hirmuga metsasügavustes kaasa, aga peagi olid potentsiaalsed peidukad ametlikult otsas. Kui teised parasjagu kuskil puude taga olid, toksisin koordinaadi gepsu ja panin ees jooksu. Pärast ülimõnusat jalutuskäiku üksinduses leidsin ka aarde täiesti vastupidisest suunast ja mõni minut hiljem jõudsid ka kirvepoisid kasti juurde. Tänan megamõnusa metsaka eest ja et neid päevi oleks veel niipalju lugeda, et nii suuri numbreid peitja koolis ei õppinud! :)
Sai tehtud väike geotuur senikäimata radadel,aitüma peitmast/juhatamast.
Palju õnne Peetrile ning edaspidiseks soovin ka põnevaid avastusi georadadel.
See oli aare, mille otsustasime rahulikult võtta ning lasime suurematel massidel eelmine päev ära käia. Nullis tõmbas korra õõnsaks, kui nägime, et keegi on koordinaadid ära rebinud ning ainult aimatavad riismed olid alles. Õnneks leidsime dubleeritud koordinaadid ning peale pisikest kirvetamist loogilises kohas tegime kõik ausalt läbi. Mõnus jalutuskäik aaret väärt kohas, aitäh! Minu poolt ka palju, palju õnne edaspidiseks! Päriselt!
Märkasime uut aaret õhtul kui pime juba käes. Nii et kiiret enam ei olnud. Hommikul jalutasime ammusest ajast tuttavale platsile ja asusime infot otsima. Peaaegu oleksime sama tarkade ja headena minema läinud kui lõpuks midagi silma jäi. Aardega vähemalt läks kiiresti. Kostitasime end juubilari auks kohvi ja koogiga ning suundusime edasi jugasid vaatama. Aitäh ja palju õnne!
Eile küll ei jõudnud õnnitlema tulla kuid hilinenud õnnesoovid pididki rohkem õnne tooma. Palju õnne, Peeter!
Tänud pidusse kutsumast ja lisaks ka metsa saatmast!
Hommikul vaatasin kaarti ja nägin, et seal 2 võtmata aaret kõrvuti. Lähiümbruses ka ühteist noppida, et läheks sõidaks veidi. Esimeseks vaadatuks jäigi see multi, 3km enne viskasin korra aarde kirjeldusele ka pilgu peale ja ohoo, just avaldatud aare ja et oodatakse tulijaid :D Mõtlesin, et tulen viskan korra pilgu peale ja kui peitjad ise ka kohal siis mitte leidu vast ei tule. Kohapeal juba istumine käis, veidi umbes 2h hiljem sai ka aaret otsima mindud. Koht oli ilus ja loomisega oli ka vaeva nähtud, suured tänud :) Pärast sai veidi veel tiksutud ja ilusat sooja õhtut nauditud
Aga palju palju õnne veelkord :)
Pooleldi sidurita me kohale kulgesime, teadmises et oleme endiselt oodatud. Kohale me ikka jõudsime ja saime päevakangelase piiramisrõngasse sätitud, säras teine kui ladvaõun lõkketule valguses. Pimedas õhtus tekitas mõnusasti lisavalgust kaks priskemat jaaniussi peolaua kohal. Sügisõhtus sõõm parajalt kuuma glögi ja juttu jätkus kauemaks. Aardekest käisime ka kopra valdustes otsimas. Tänud kutsumast.
Toimetasime meie rahulikult Seeneküla metsades kui saabus teade Lahemaalt, et sealses kaunis metsatukas täna miskit tähtsat toimumas. Nagu muuseas tegi meie grupijuht uued plaanid ning pärast lõbusat päeva Vääna kandis võttis sohver suuna Nõmmeveskile. Oli suur rõõm näha, et ka pärast päevavalguse kadumist oli peategelane koos sõpradega veel endisel nulli lähedal liikvel. Veelgi enam, meid ootas väga uhke vastuvõtt, pärast õnnitlustseremooniat sõõdeti meil kõhud lõkkel küpsetatud verivorsti ja muud head-paremat täis.
Oli mõnus olemine, lõbusa lobisemise taustal meenus lõpuks siiski ka aardeotsing. Pisut tiirutamist ja lampidega vehkimist ning saime edasised juhised. Väga vahva koht, tore, et siia aare lisandus, kindlasti tasub tulla päevavalguses, et kaunist loodust nautida. Kuna ise olen siin rajal on päris palju käinud ei olnud väga kahju, et seekordne jalutuskäik kottpimedas toimus, kas see oli tore. Jõekohin taustaks imetlesime kopra kätetood, leidsime eeskujuliku aare ja kiitsime peitjate meisterdamisoskust;). Palju õnne veelkord! Peitjapaarile aitäh aarde eest ja palju toredaid aardeid järgmise 18262 päeva jooksul.
Väga armas oli pimeduses helkleva tule juurde jõudes kohata tuttavaid silmi, mis rõõmsalt särasid. Ju siis oli nende loetud päevade hulgas olnud palju toredaid hetki ja kohatud inimesi.
Alguses lobisesime päevakangelase ja tema inimestega ning nautisime armsate inimeste kokakunsti, seejärel leidsime koordinaadid ja jalutasime kobraste paradiisi ning kena aarde juurde. Vahetasin 1 tb ja üritasin ülejäänusid koos Merle kapuutsiga pildistada.
Aitäh kutsumast! Jätkugu P&P tiimil toredaid GP emotsioone ja retki veel kaua!
Aarde avaldumise hetkel olime Moori moori juures kanasitta kaevandamas. Õnneks polnud seda üleliia palju vaja ja pool tundi peale avaldumist saimegi tähistamise poole suunduda. Üle kivide ja kändude parklasse saabudes olid peitjate ja Carolina-Aare tiimid juba ees. Pidulaud oli kaetud sedapsi, et kui iga uue aarde juures selline vastuvõtt ootaks - nagu mõnest detsembrikuu seeria aardestki mulje on jäänud - hakka või isegi tormama :-D Sööke-jooke, sooja-külma, väikestele-suurtele - tundsime end tõeliselt oodatuna nagu kõik teisedki külalised, karvased ja sulelised.
Kui olime pool tundi õnnitlenud, juttu ajanud, lõkkesooja nautinud oli aeg (peaaegu) nulli esmaotsijatele appi minna. Koordinaadid leidsime kümmekond meetrit enne päris nulli, aga hilisem vihje ei jäta eksimisvõimalust. Edasi algas riburadamisi jalutuskäik mööda kaunist paika. Ilusad vaated, mõnus matkarada, hea jutuvada. Juba olimegi järgmise punkti manu, kus koprapapa oli vist oma kolm poega pikali kukkunud puu äärde üles rivistanud ja käskinud võrdse pikkusega lõkkepuid hakkima hakata :-D Carolina teadis veesolevat vulisevat kivi miski peene naisenimega nimetada - ikkagi erudiit.
Viksi ja viisakat naiselikku kätetööd revideerisime hoolega esimestena kell 12:40. Eemaldasime ränduri, aga Carolina puistas karpi vist lausa neli uut asemele. Eeskujulikult pakkides suutsime karbi siiski sulgeda ;-) Jalutasime peolauda tagasi, kus veetsime mõnusalt aega kuni mitme pimedusetunni jagugi. Tore, et Nogravity-Sandergi meiega lõpuni jutustama jäi. Pimedas liitusid meiega pealinnast kaugemal tuuritanud läänevirukad, aga minu üllatuseks oli külalisi siiski napilt. Ei tea, kas oli põhjuseks, et selle päeva/õhtu aare pidi Pärnumaal avalduma. Igatahes, kes tuli, neil olid üliägeded tunnid metsas. Ainuüksi koht on suurepärane.
Aitäh Piia+Peetrile=2 x süda aarde eest! Palju-palju õnne Peetrile ja jaksu ning häid leide ka järgmisel poolsajal aastal! B-)
Zuckerberg teatas meile juba eile, et tuleb aidata Peetril väärikalt uus 18262 päeva vastu võtta. Hommikul avanenud aare oli vaid kinnituseks, mida täna ette võtma peab.
Nulli saabudes oli laud hea ja parema all lookas. Vahetasime paar sõna kohalolijate ning äsjasaabunutega ning suundusime aaret otsima. Null keerutas siia-sinna ning ega me õiget kohta ei tuvastanudki enne, kui kogenumad geopeiturid meile appi tulid. Annab ikka tunda, kui mitu nädalat järjest aare päevas otsitakse. ;) Edasi järgnes mõnus matk jõe kaldal ning väga korraliku kätetöö leidmine. Võtsime esmaleidjate geomündi välja ning panin terve portsu asemele.
Laua äärde naasnuna ootas meid ees mõnus tähistamine heade sõpradega. Aitäh põhjuse eest kokku saada ning õnne-õnne-õnne!