Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 4.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Mädalepikuks (teiselpool järve) kutsutud puudesalus oli väike paadisild, kust auruparv käis teisele kaldale Rosenbergi tellisetehase suvekohviku „Altana“ juurde, mida pidas endine Paistu köster Schneider. Aare on selle koha lähedal, kuhu Viljandi Paadimees suvel pidutsemasjaid tõi. Võibolla on rannas olevad suured kivid veel sellest ajast… Kes teab… Ka praegu on siin KIK-i poolt paigaldatud paadisilt koos redeliga, et oleks mõnus suplema minna… Aaret on võimalik leida ka öösel, sest sellel on helkurkleebis küljes. Vajalik abivahend aarde kätte saamiseks. Leitav vaatlemise teel. Aardes on pliiats aga teritajat ei ole.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: ujumiskoht (1), ronimine (1), lumega_leitav (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8GXFK
Logiteadete statistika: 85 (83,3%) 17 4 4 1 0 0 Kokku: 111
Kui ma olin pärast aarde asukoha tuvastamist valmis edasi liikuma, siis härra sattus hasarti ja polnud enam nõus lahkuma. Algul turnis udjakate otsas, kuid ikka tunnistas, et niisama ei ulata kuidagi. Ragistas siis siin ja sealkandis, et leida sobiv abivahend, aga ka nendega oli häda. Paar korda juba sättisime minekut, aga no ikka viimasest võssapõikest tuli uhkelt välja sobiva abivahendiga ja no näedsa - saigi kätte. Ja mis veel olulisem - sai sama koha peale tagasi ka ;) Aitäh!
Palun aare tagasi panna sinna, kus see oli, mitte sinna, kuhu on mugav panna. Aitäh!
Ei üritanudki kuna abivahendit ei olnud ja mugud peesitasid paadisillal.
Siin tuli nüüd ise üks abivahend kokku keerata. Geokotis oli kõik vajalik olemas ning varsti vehkisime seal juba uhke vahendiga ringi.
Tänud!
Ilma abivahendita siin tõesti ei saa, aga õnneks meil oli abivahend. Aitäh peitjale!
Vedasime abivahendi kohale ja kasutasime ka teist abivahendit . Tänud
Nii nagu teistelgi - nägime küll aga abivahendi puudumisel jäid nimed kirja panemata.
Nähtud. Kraanat polnud. Kalale lähen, siis tulen ka siit läbi.
Piilusime samuti, aga isegi aaret ei näinud.Ega nägemine polekski mingit indu juurde andnud, sest tuttavat oravat kaasas paraku polnud.Algul arvasime, et aardepuu on üldse minema viidud, aga ühest eelmisest logist selgus, et nii see ikka ei ole.
Tegime peatuse järve ääres, vaatasime ujujaid ja alustel järvel kulgejaid, korraks piidlesime puid ka,aga isegi silma ei jäänud. Tõtt öelda eelnevaid logisid ja vihjet lugedes otsimiseks me väga motiveeritud polnud. See aare ilmselt jääbki mitteleituks, sest kui juba "kraanat" vaja, siis sellega me siia küll ei tule... aga paadiga sõitma või ujuma ehk küll :)
Käisime ümber puu, millele oli koordinaat pandud ja ei jäänud üldse silma. Kuna ka kommentaarid osutasid,et aare on lootusetult kõrgel ja ise ka ei näinud võimalust sealt üles ronida siis jätsime sinnapaika. Kahju, et igaühele see aare mõeldud pole.
Visuaalne kontakt saavutatud, kuid kraana jäi seekord koju:)
Lugesin esimese hooga aardekirjeldust valesti. Sain aru, et märkamiseks on vaja pimedat ja taskulampi. Kui aare jäi silma ilma abivahendita, tundus, et pool tööd on juba tehtud ning alla vandumine ei olnud enam laual. Aarde sai kätte ilma abivahendita kui käed-jalad ja loodus välja arvata. Kõrval pakkus noor looduslik abivahend platvormi alumiste pulkadeni. Edasi sai veidi kallistatud ja ennast üles vinnatud. Logides võttis käe veidi värisema küll. Kui karantiini ajal on ronimissaalid kinni, tuleb looduses improviseerida. Eto zizn
Nähtud, logimiseks jäi kas vaimu või füüsist väheks.
Siin tunnistasin end liiga lühikeseks ja pidin abi ootama. Peagi jõudis Marko kohale ja kehastus kalameheks ning oligi aare käes. Tänan.
Kõik oli täpselt nii nagu Mari rääkis: kolm tiiru aardeni, neist kaks redel kaenlas ning i-le panid täpi harjavars ja kahvel :D. Sport massidesse igatahes, selle aarde juurde viiv korduv mäevallutus koos erinevate pikkuselisajatega käisid täna küll 100% jõusaalitrenni ette :D.
Seda aaret sai täna lausa kolm korda külastatud. Kõigepealt kui matkarada läbisime. Siis tulime Marise autoga siia tagasi, aga tema redel jäi meile liiga lühikeseks. Siis käisime minu auto järgi ja vedasime kohale redeli, harjavarre ja kahvli. :D Selle varustusega saime logi ka kirja. Tänan.
Oli juba teada mis ees ootab, tore koht. Veidi mässamist ja peagi oli aare käes, aitäh :)
Enne tuurile suundumist uuris Airi, kas mõni ronimisaare ka plaanis on? Selle peale vastas Kristjan lahkelt, et midagi ikka ja seeria kuuenda aarde juures nii tõepoolest oligi. Kuigi tops oli võrdlemisi madalal, siis ikkagi piisavalt kõrgel, et niisama selgroogu piiikaks venitades logima ei ulatunud. Sättisime varustuse üles ja oravad said ronimishaigusele natuke leevendust. Ise paigutasin end seekord mugavalt kõrvalvaataja rolli - vähene kõrgus ei pakkunud pinget :D
Mingi hetk tabasime endilt mugude pilgud, aga eks ole ennegi tsirkust tehtud, seega jätsime nad tähelepanuta. Mugud osutusid hoopis geopeituriteks, kes olid suurepärase ajastuse valinud ja seetõttu said samuti veidi selga sirutada ning nimed raamatusse maalida. Tänud peitjale!
Kolmepäevase geotuuri ainus ronimisaare. Üles vaadates erilist vaimustust just ei tekkinud, sest kõrgust nagu polnud ollagi aga võtsin seda asja siis lihtsalt mõnuga ja kiikusin ronimise vahepeale. Alla laskumise hetkel märkasin, et paar inimkogu seisavad eemal pisut segaduses olevate nägudega. Selgus, et geopeiturid Marju ja Mihkel olid rajale jalutama tulnud ja selle aarde juurde sattudes polnud nad maastiku raskusastmeid vaadanudki. Igatahes nende ajastus oli super, ning neil oli võimalus see aare peale mõnda kerget liigutust logituks saada ja seda võimalust nad juba kasutamata ei jätnud! Aitäh!
Kuna me III Paadimehe manu Hannesega kokku trehvasime, sai seal peetud plaani, kuidas see pärdikuaare kätte saada. Minul oli arvamus, et kuna maastik ju päris 5.0 pole, siis peaksin suutma ka ära ronida. Ent eks ole ennegi nii mõnedki 5.0-d abivahendita kätte saadud, samas kui mõnda 3.0-3.5 lolli näoga alt vaadatud ja jäädudki kukalt kratsima. Aarded ja raskusastmed pole vennad. Nagu õedki mitte.
Siin jõudsime lõpuks meie ees sooje jälgi teinud naistetriole järgi. Nagu võluväel oli ka Hannes seal juba kohal. Lasin per aspera ad astrat endale kätte näidata ning jõudsin juba telefoni ja muud väärisesemed Marjele usaldada. Endal tegelikult hea plaan puudus, kuidas seda väga raskelt ronitavat puude-duot plätudes turnida. Ja siis ta tuli - mees metsast. Haaras sergeibubkaliku kergusega isetehtud hiidteiba ning sooritas sellega filigraanse liigutuse, mille tulemusena pälvis kõigi pealtvaatajate lõppematud ovatsioonid ja igavese austuse. Vähe sellest! Ta suutis sama liigutust ka tagurpidi sooritada. Filigraanne, evolutsiooni tipphetk. Tõeline win-win-win situatsioon meie kõigi jaoks. Panin telefoni enda taskusse tagasi.
Kenas kohas, ilma mugudeta oli lausa lust seda kõike pealt kaeda. Minu jaoks ilmselt lihtsaim 4.5 maastikuga leitud aare. Sama hästi kui käed taskus. Pisut piinlikki. Aga eks järgmise 5.0 juures teen karma tasa. Aitäh peitjale, kaaslastele ja Hannesele kastani tulest välja toomise eest!
P.S. Logi võib sisaldada ilukirjanduslikke liialdusi. Kõik tegelased, nimed ja nende teod on siiski kajastatud muutmata kujul.
Eelmises logis just mainisin, et aarded lähevad ludinal ja siis põmaki. Meie oleks sinna tähtede poole ainult vaadanud, aga siis tuli mängu õnnelik juhus. Puu all passis väga kahtlaselt üks mees. Natukese aja pärast saabus veel rahvast. Meid tuvastati nimeliselt ja ka meie saime teada, et oleme kohtunud speedy ja hpalang1-ga, mis oli muidugi väga rõõmustav, andis päevale kohe uue jume. Ise me seal puu all rohkem ei võimelnud, nimed saime kah kirja. Ühesõnaga õppisime meistrite käest erinevaid tehnikaid.
Kõigepealt nautisin vaadet ja lasin koerajalutajad mööda, et seejärel rahus oma tegemistega jätkata. Alles siis kui hakkasin juba kahtlema nii enda oskustes kui aarde olemasolus taipasin raskusastmeid vaadata. Seejärel märkasin ka konteinerit aga sinna see minust seekord jäi.
Leitud! No ikka nii rõõmus olen, et see lõpuks leitud sai, sest eelmine kord kui käisin oli aare arvatavasti kadunud. Ise kätte ei saanud, pikem inimene aitas kätte saada. Suured tänud aarde eest!!!
Saime kas tünga või oli tops alla kukkunud. Igatahes oli selles leitud rohelises kenasti logiraamat sees ja nimed eelmiste leidjatega ka. Mõnede varasemate muigel logide järgi eeldasime, et me siiski leidsime. Found it: 25.Aug.2020 19:18 Paadimees 6 / The Boatman of Viljandi 6. Kõrgemani me ei ulatunud seekord oma teooriat kontrollima. :( Korras või mtte?
Ja ongi Paadimeestega kõik. Maastikult kõige raskem sai viimaseks jäetud. Ilmselt rada powertrailina läbides, oleks siine leid mul vormistamata jäänud aga kuna oli aega eeltööd teha, siis oli kaasas abivahend. Paha ei teinud ka Anni elukaaslane Sander, kellel on omajagu pikkust. Kaasavõetud abivahendeid kombineerides kohapealsetega, saimegi topsi kätte. Peaaegu, et oleksime tagasi peitnud ilma pliiatsita kuna Silver oli vahepeal topsi tagurpidi pööranud. Sai siis uuesti karp kätte võetud, lahti keeratud ning uuele tagasipaneku katsele saadetud juba pliiatsiga. Võttis ikka omajagu aega aga tehtud sai.
Siia tulekut sai juba mitu päeva planeeritud. Kõige rohkem jumet võttis paadiga üle järve tulek, kus oleks üsna mugavalt ilma abivahendi tassimiseta hakkama saanud. Sellele plaanile tõmbas kriipuse peale aga L-P järvel toimuv võistlus ning laupäevane jahedam ilm.
Selle aardega täitus mul 500 järjestikust aarde otsimise päeva, millest vähemalt 19 on kirja saadud just Paadimehe seeria aaretega. Enne kui suvi lõppeb võiks ühes jutis ka ringi ümber Viljandi järve ära teha! Ring Viljandi järvel SUPiga sai juuli lõpus tehtud 2:33:49 ning 10.45 km.
Aitäh peitjale mõnusa seeria eest!
Täpselt ei teadnud, et mis ees ootab. Sander tassis redeli kohale ja nähes aarde asukohta soovis ta meile algul vaid edu. Selge oli see, et mingit suuremat ronimist siin teha ei saa. Otsisime siis kohapealse abivahendi välja ja Sandril õnnestus sellega tops ikka kätte saada ja pärast ka tagasi oma kohale paigutada. Tänud!
Nägime, aga kätte ilma abivahendita ei saa. Ronimisjulgust ka seekord kaasas ei olnud. Mõni teine päev, mõni teine tuju.
Uus aarde konteiner nüüd paigas ning maastiku raskusaste 4,5, et juhuslikud möödakäijad ära ei viiks. Uude konteinerisse said logiraamat ja pliiats. Samuti on leitav vaatlemise teel nagu esimene konteiner. Palun panna täpselt samasse kohta tagasi! Edu!
See aare on totaalselt Per Aspera läinud. Võibolla leidis komeedis sõbra ja läks. Kui uue valmis saan siis saab seda aaret ka otsida. Seniks on kättesaamatu!
Üks kord sai juba ujumas käies otsitud, kuid ei midagi. Täna siis spetsiaalselt otsima minnes ikka ei midagi. Ei tea kas peaks öösel tagasi minema, et siis otsida.
Mina pildistasin Viljandit, Margus tegeles aardega. Aitäh!
Siin sain vaid abivahendi valmis teha, aga logimiseks ruumi ei jäetud.
Kui minu geps näitas ikka korralikult mööda, siis Pille oma viis meid ilusti kohale. Seega otsustasime enne lõunapausi tegemist nimed kirja saada. Abivahend oli tõesti jalgealt võtta ning nii me selle natukese ukerdamisega alla saime. Selleks hetkeks oli jaks nii otsas, et otsustasime enne süüa ja siis aarde tagasi panna. Ütleme nii, et polnud just targem tegu. Meie viimaste ampsude ajal tuli paar mugusid samuti sinna chillima. OOtasime, et nad ära läheks, kuid juhtus hoopis nende vahetus järgmiste vastu. Ah, võtsime südame rindu ning läksime õigesse kohta. Õnneks polnud neil sinna eriti head vaadet nning meie tegevus muutus kohe efektiivsemaks kui silmad kuklas olid. Nii saimegi konteineri mõnekümne sekundiga tagasi. Kiikasime veel korra igaks juhuks silmade poole, kuid neid meie tegevus ei huvitanud. Huh! Aitäh!
Nädalavahetusel tuleb ikka üks väike matk ette võtta. Seekord otsustasime Paadimehe kasuks. Künkast üles-alla, nats ka vihma kallas. Vaatamata sellele viimasele oli siiski tore päev koos matka ja aardeleidudega. Aitäh peitjale!
Oeh, sellega läks ikka aega. Algselt juhatasid koordinaadid päris täpselt kohale, kuid siis ma va loll hakkasin logisid lugema. Jõudsin ka täitsa vale puu otsas ära käia juba (äkki see asi seal on ikkagi tehislik, silikoonist vms :D ) Lõpuks jäi siiski ka õige asi silma. Kuna kohapeal oli ka abivahend, siis sain asja alla ning ka ülesse tagasi. Peitjale tänud!
Meil näitas koordinaat pisut eemale, aga nägime siiski aaret. Abivahendi abil läks kiirelt. Panin nimed kirja ja ulatasin konteineri sama rada käivatele geokolleegidele.
Seni, kuni meie pead kuklas aaret otsisime, jõudsid meile järele teised geopeiturid. Koos märkasime varsti ägedat konteinerit. Abivahendiga oli konteiner meil peagi käes ja nimed kirjas. Täname!
Selle aardega oli päris keeruline. Algul ei märganud seda kuidagi, aga kui piirkonda laiendasime, siis jäi lõpuks silma. Meie õnnetuseks saabusid siis randa kaks preilit, kes ilma nautisid ja pilte klõpsisid. Tegime siis meiegi aega parajaks. Ühtlasi oli selge see, et kuigi ma oma füüsilise vormi üle (veel) väga nuriseda ei või, siis puhtalt oma jõuga seda aaret kätte saada pole võimalik. Seega abivahend on vajalik ning võib maastikuastme sinna 4,5 või 5 kanti liigutada küll.
Kui preilid lahkusid, otsisime meiegi sobiva abivahendi ning sellega saime aarde kenasti kätte ja pärast tagasi ka. Täname.
Tükk aega veetsime siinses ilusas kohas ja püüdsime aaret leida. Karuonu isegi ronis kuskile. Lõpuks andsime alla ja võtsime geokõne kallodele. Siis saime nägijaks, kuid jupp vaeva oli veel vaja näha, et aare kätte saada ja tagasi panna. Mäed jätkuvad, ratas on peamiselt käekõrval veel.
Kui mäe pealt päikeseloojangut vaatad on võimalik ka aaret näha. Kätte-saamine on juba omaette osavus :) Tänud peitjale!
Ilm läks aina ilusamaks ja vaated aina paremaks. Mugusid mugistas ka teiselt poolt üsna palju tulla, aga õnneks nad keegi eriti pika pidamisega polnud, et püsivalt paigale jääda. Tegelikult tuul natuke puhus ka. Alguses tundus, et nullis küll aaret pole, aga seekord õnnestus isegi minul see esimesena leida. Kaaslase hooleks jäi abivahendiga opereerimine. Õnneks laabusid nii võtmine kui ka tagasipanek tal esimesel katsel. Aitäh peitjale!
Mina ronida ei viitsinud, kaaslane kõõlus ja kui midagi ei leidnud, siis jalutasin eemale ja tegin Ohhoo. Õnneks tiimitööga ja kõkutamisega saime pärast mitmeid katseid aarde tagasi ka. Tänud kutsumast, koht ilus!
Siin läks otsimisele omajagu aega, sest otsisin maastiku 3 raskusesga kohtadest, mida aga nulli läheduses polnud. Lõpuks ta siiski silma jäi, aga see maastik on küll konkreetselt 5 mis 5. Õnneks leidus läheduses sobilik abivahend, millega asi ära lahendada. Vahva konteiner. Aitäh peitjale.
Siin oli mõnevõrra pusimist. Aarde tagasi panemine võttis rohkem aega kui leidmine koos logimisega. Tänud!
Alguses vaatasime rumalate nägudega ringi, siis juba targemate nägudega õiges suunas. Ideaalne abivahend oli ka kohapeal võtta. Aitäh!
Õige abivahendi leidmine võttis veidi aega. Seejärel tõin mina vidina alla ja Andre sokutas ta õigesse kohta jälle tagasi. Aitüma, saime täitsa ukerdada siin.
Jalgrattal ümber järve. Üheteistkümnes. Veidi eemal saagisid töömehed infotahvlile kukkunud puud tükkideks. Riigipüha ja topelttasu. Ei olnud sel logiraamatul häda midagi. Aitäh!
Niiskunud logiraamat vahetatud uue niiskuskidlale RITR paberile trükitu vastu. Aare pandud tagasi ta algsele asukohale. Edu!
Väga lahe. Ei uskunud, et kätte saan. Ei uskunud, et tagasi saan. Logiraamat on niiske
Aarde juures selgus üsna pea kummal meil on enam kosmonaudi kannatust. tagasiteel tabas meid aga üllatus, vahepealse vähem kui tunni jooksul oli üks suuremat sorti puu ennast otsustanud pikutama visata. Kui elevandid kaklevad (aga ka siis kui nad armastavad) saab alati muru tallutud. Kui puu viskab end puhkama siis loomulikult jääb talle ette inimeste loodu
Kätte saime, tagasi saime. Olime juba kilomeetrite kaugusel, kui avastasime et geps jäi siia maha. Tuli tagasi tulla. Tänud peitjale
Viljandisse on selle ajaga mil viimati siin käisin palju aardeid siginenud. Tulime vaatama mida need endast kujutavad ja muidugi ka koera jalutama. Nelja käppa veoga pani meist igal tõusul mürinal mööda ja matkas veel teekonna hulga pikkemaks, kui meie seda suutsime. Ega küll küllale liiga tee,pidime oma ajameeelsuse pärast siin uuesti käima. Tänud peitjale aarde eest.
Aarde kätte saamiseks ei pidanudki nii palju vaeva nägema kui selle tagasi panemiseks. Siiski teostatav, tänud!
Abivahendit tuli natukese eemalt otsida aga kätte me ta saime. Tänud
Abivahend nagu maast leitud ja koos vihmasabinaga said raskused ületatud. Tänud, tore tops!
Siin aarde juures saime päeva suurima vihmavalingu. Seega jäi vaate nautimine tahaplaanile. Ainult puid imetlesime hoolega ja põhjalikult. Tänud!
Et oli valge, siis helkurkleebisest suurt abi ei olnud, aga ega sellest polnudki midagi. Tops sai kiirelt leitud ja kohaliku abivahendi abil logimistasandile toodud, aga siis alles läks huvitavaks. Tee mis tahad, korki maha ei saa, geokotis olev varustus ei sisaldanud ka midagi sellist, mis võiks abiks olla ja nii ma seal katsetasin erinevaid metoodikaid kuniks see tops lõpuks avanes. Ilmselt siis jõudis korgi vahele tekkinud jää vahepeal ära sulada. Muidu tore konteiner, tänud aarde eest!
Päris mõnus aare õhtupimeduses otsimiseks. Konteineri tabamiseks mingeid hulle trikke tegema ei hakanud, üks sobilik abivahend oli lähedusest võtta.
Aitäh aardepeitjale!
Paadimehe seeria oli päeva eesmärgiks. Mulle meeldis, et aarded olid mõnusate vahedega matkarajal, nii, et sai kord veidi jalutada ja siis jälle otsida. Aitäh õue ja Viljandisse kutsumast!
Siin aarde juures hindasime järve laiust, kõõlusime paadisilla peal ja muidugi pimesikutasime aarde enese kallal. Alles siis kui viskasin pilgu enda eeltöö paberile, siis meenus, et olin sellele lausa märke teinud, et mida vihje tähendab. Saime nägijaks, hindasime maastikku 1-1.5 palli kõrgemaks ja meisterdasime kättesaamiseks abivahendi.
Õhtuks proovisime leida, üle terve Viljandi linna, temaatilist Mulgi õlut nimega Paadimees aga edutult. Natukene teiste nimedega kohalikku kraami siiski saime, mille kõrvale siis harjutasime siis ristsõna koostööd. Aarde vihjes kohatud ladinakeelne väljend leidis mugavalt kasutust.
Aitäh aarde eest ja silmaringi laiendamast!
Hea, et päike paistis ja saime ruttu nägijaks. Tänud peitjale.
Täna sai siis 4-10 võetud.Oli tore matkata ja oodata igat järgmist,et millega see küll üllatab.Lihtsaid ja vähem lihtsaid ning ka aega nõudvaid leide tuli ette.Aitäh toreda matka eest.
Pimedas taskulambi valgel leidsin kenasti üles, kättesaamine võttis kukalt kratsima. Lõpuks otsustasin mitte pusima hakata, kartuses, et ei õnnestu üksi aaret tagasi panna. Aitäh põneva leiu eest!
Me ööd ootama ei jäänud, logisime kohe ära. Ladinakeelsed sentensid on lahedad. Citius altius fortius asemel kasutasime aju ja nii ta tuli. Aitäh!
Meie tänaseks ülesandeks oli metsa jalutama viia jahikoer Rüüt. Kuna meil olid kõik Paadimehe aarded leidmata, siis saime kaks kärbest ühe hoobiga: koera jalutatud ja meile georõõmu ka. Aarde leidsime peale mõningast ringi tiirutamist. Abivahendi abiga saime kiirelt kätte. Väga lahe konteiner.
Poolpäev Viljandi uute aaretega. See järvetagune terviserada on aarete otsimiseks päris meeldiv. Meenub aga ,et neid nukke rattamaratoni viimastel kilomeetritel pole eriti meeldiv võtta. :) Meeldis, et Paadimehe seerias on ka erineva teostuse ja raskusastmega aarded, tubli töö, tänud ja jaksu edasiseks!
10 Paadimeest oli avaldunud, nii et otsustasime korraliku jalutuskäigu Viljandi järve ääres teha. Kuna neid siiani avaldub, siis oleks pidanud vist natuke veel ootama. :) Aga noh, ma olengi kärsitu. :D
Mulle meeldis see rada väga ja eks see ole iga geopeituri unistus - iga 200 meetri tagant saad erineva teostusega aaret otsida. :)
Suured, suured tänud peitjale kõigi aarete eest. Koht on väga hea ja teostused ka. Kiitused ja soovitan hea meelega!
Selle aarde juures olime juba harjunud, et koordinaat pole just kõige täpsem. Või siis tänane tähtedeseis ei soosinud meie gepsude tööd. Peidukaid nagu polnud ja aaret ka mitte. Ju siis olime liialt harjunud ka seniste raskusastmetega. Pärast aardekirjeldusega tutvumist, tuli leid juba kiirelt. Sellest üksi oli aga vähe kasu, kuidagi tuli ka logiraamatuni veel jõuda. Arvestades meie gängi ronimise võimekust, tundus antud ülesanne kukepea olevat. Aga võta näpust, ilma varustuseta tundus kuidagi abitu olukord olema. Mitte kõigil muidugist, mõni ahv teeb ainult tahtejõuga ka imelikke manöövreid. Aga seekord tegi arenenum liik ahvile ära nii mis säriseb. Logisime ja lasime liblika tagasi lendu.
Tänud.
Mõnus matk toredal rajal jätkus. Kui maastiku raskusastmele tähelepanu pöörasime, jäi otsitav kohe silma. Kättesaamiseks oli paar varianti, ega kaua ei läinud, keegi jõudis paar soojendusliigutust teha, keegi tegi samal ajal tulemusliku sirutuse ja oligi tore konteiner logimiseks pihus. Tänud.
Siin saime katsetada paari kättesaamise teooriat v6i siis 6igemini praktikat, kuni l6puks leidsime k6ige kasutajas6bralikuma lahenduse. K6ige rohkem aega kulus aga pärast hoopis muguvaba hetke tabamisele et tagasi panna. Yllatavalt palju rahvast oli liikvel siinsetel radadel. Tänud peitjale
Algul ei jäänud silma, kuid kui nähtud, siis olümpiatiim tegi võimsaid jõu- ja ilu- ning lõpuks loogikanumbreid
Viljandi geotuuri XV leid. Meie tegime maastik 3.0 pingutuse ja ka logiraamat oli korras. Kui suvel kuumaga selle seeria läbinuks, siis teinuks mitu ujumispausi. Täna ujuma ei kutsunud.
Leitud, logitud! Logiraamatul ei olnud viga midagi.
Anne tahtis juba redeli järgi joosta, sest meil ju on igaks elujuhtumiks kaasas. Aga lahendasime olukorra kohalike vahenditega. Aitäh :)!
Meie otsimine kippus taas hilisõhtusse ning antud Paadimehega ongi pimedas lihtsam. Abivahend oli lähedalt võtta ja minu meelest on tegu väga armsa teostusega! Kõrget lendu! Aitäh!
Assamait. Eelnevad logid, mis rääkisid maastiku raskusest ja kotist võetud abivahenditest, viisid pilgud õigele suunale. Meil kotsit abivahendeid võtta polnud, kottigi polnud meil kaasas. Küll agagi oli keegi geokobras jätnud ühe tööriista kõrvale maha, mille abil lunastasime aarde ja panime nimed kirja. Olles oma aarde peal sama liigutust harjutanud, ei valmistanud meile ei võtmine ega panemine raskusi. Aitäh!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
。◕‿◕。
。◕‿◕。 。◕‿◕。
Suvel ehk on maastik 3,5. Aga praegu 4,5-5,0. Õnneks Mikil ja Priidul nutikust jagub. Miki võttis kotist abivahendi, natuke pusimist ja saimegi konteineri kätte. Logiraamat märg, kuidagi saime nimed sinna kirjutatud, aga Arweto kleeps seal enam küll kuidagi ei püsinud. Miki ütles, et konteineri kork kehv ja laseb vett läbi. Kui nüüd miinused tulevad, siis logirulli küll lahti ei aruta. Tänud peitjale.
Leitud. Kättesaamine oli lihtne, tagasipanemisega veidi pusimist. Tänud peitjale! Logiraamat niiske.
Taskulampidega vehkides hakkas tõesti paremini silma. Silma hakkamiseks kahjuks ei piisa, vaja ju kuidagi kätte ka saada. Õnneks oli kopraonu teinud pool rehkendust. Meie tegime siis teise poole ja nii see tops alla sadas.
Siin on maastik julgelt 4,0.
Peaaegu oleksime koju abivahendi järele sõitnud, kuid loodus pole meid kunagi hätta jätnud. Nii see FTF kell 16:07 tuligi. Tänud!