Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur Peeruleek, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
Võtke ette üks jalutuskäik Rätsepa järve äärde ning leidke üles rätsepa niidirull.
Enne aarde poole teeleasumist, palun tutvu Männiku harjutusvälja liikumispiirangutega SIIT.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (8), lahe_teostus (6), lumega_leitav (2), pikem_matk(>1km) (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8HG7V
Logiteadete statistika: 70 (100,0%) 0 1 0 0 0 0 Kokku: 71
Aarde uks ei sulgu korralikult, puu on paisunud. Aare ise korras.
Meie geoarsenali lisandusid abivahendid, mis tahtsid kohe testimist. Seadsimegi siis sammud metsa. Teekond kulges radadeta maastikul ja nahk oli peagi märg. Aare sai leitud ja logitud. Aitäh!
Huvitav, kuidas selline asi sinna sai. Kas enne oli aare või aardelaegas? Igatahes on vaeva nähtud, pandud sobima millimeetri pealt. PS! Sööge mustikaid, seal väga suured.
Kuna samme on vaja, siis tegime oma pikema jalutuskäigu siia. Varem oleme miskipärast kanti vältinud. Tegelikult oli üsna mõnus kulgemine. Päike oli ka hea soe. Niidirulli leidsime, uks oli irvakil ja saime aardele näpud taha. Aitäh!
Märten tegi ettepaneku täna siia tulla ja natuke samme koguda. Mõeldud-tehtud. Seda, et siin kaitseväe harjutusala, avastasime alles kohale jõudes. Õnneks täna siinkandis midagi ei toimunud ning saime julgelt aarde poole sammuda. Täitsa mõnus käik. Konteiner ka väga teemakohane. Aitäh!
Tänase rabamatka esimene aare. ATV jälg tõi peaaegu kohale, räätsad jäidki kaenlasse. Aitäh!
Mõnus räätsamatk mööda raba serva. Niidirull on täitsa olemas. Suurepäärane aare! Tänud!
Korduvkülastus tuttavasse kohta. Äge mõelda kuidas aare siia toodi. Siia võiks veel aardeid panna, mõnus maastik. Aitäh!
Peale jahutavat ujumist tulime seda aaret otsima. Enne järve oli silt ees, et edasi ei tohi kaitseväe õppuste ajal minna. Karl helistas sildil oleval numbril ja saime loa edasi minna. Õige peal olime järve ääres ja leidsime ka aarde.
Plaanisime ujuma minna ja käisin välja idee, et võiks Rätsepa järve minna. Kui Maire kuulis, et see on rabajärv, siis langes see idee ära, sest oletatavasti ta ei saaks sealt morsa kombel välja. Korrigeerisime oma plaani ümber ja käisime siis hoopis Liivajärves suplemas. Pärast jahedat kosutust võtsime suuna siiski Rätsepa järve juurde. Jätsime auto kuhugi kaugusesse ning jalutasime mööda matkarada edasi, mis peagi muutus ATV rajaks. Ja siis oli ees silt STOP ja käsk uurida, et kas mingeid laskmisharjutusi on hetkel toimumas. Helistasin numbril 5034102 ja sain teada, et võime küll minna aga peame hommikuks alalt lahkunud olema. Pärast kodus veebilehte uurides nägin, et seal oli märgitud ala suletuks kuni 23:00ni. Ehk mõistlik oleks teine kordki helistada õhtusel ajal ja uurida võimaluste kohta.
Edasi jalutades võitlesime vahelduva eduka sääskedega. Kaardi järgi tundus tee minevat sirgjooneliselt aga ATV rada läks väga sinka-vonka. Jalutuskäik oli siiski mõnus ja üks hetk jõudsime ka järve äärde. Nägime ära, et siinne vette minek ja välja tulek kõige mugavamad poleks olnud. Seega hea, et päris ujumiskohas ära käisime. Kui järv leitud, otsisime üles ka niidirulli. Väga osavalt sinna ära peidetud. Aitäh aarde eest!
Tänud peitjale! Lootsin oma augu pükstes kinni õmmelda, aga tutkit, niiti njetu.
Väga mõnus jalutuskäik oli. Niit oli kõik ära kulutatud, pool täitsa tühi aga aaret endas peitis. Tänud
Otsustasime täna ära võtta jaanuar 2020 aarde. Nüüd 2020 challange tehtud. Jätsime ränduri aardesse. Super ilus oli metsas jalutada ja mugusid ei olnud palju. Kahjuks ei saanud korralikult kinni aaret, panime kiilu alla vahele. Aitäh!
Hommikul tundus, et ilm tuleb vinks-vonks ning võiks ühe väikse jalutuskäigu ette võtta. Eelmisel korral lähenesin Rätsepa järvele Luige poolt, nüüd otsustasin, et proovin ka teise suuna ära. Jätsin auto Viljand mnt äärde ja jalutasin sealt Raku järveni, mööda järve äärt siis seni, kuni sobiv tee Rätsepa poole pööras. Muidu oli täitsa ok astumine, kuid raba servas olid ATV-entusiastid hakanud massilisemalt läbi pinnase vajuma ning seeläbi siis selle olemise seal üsna mudaseks muutnud. Enamus teest oli ikkagi igati mõistlikult astutav. Kohapeal oli täitsa uhke niidirull. Vaatasin üle ja panin nime kirja. Aitüma peitjale!
Niidirulli leidsime ja logi kirjutasime. Siiani jäid jalad veel kuivaks aga järgmise aarde juurde jõudes see enam nii ei pidavat olema. Nii vähemalt varemleidnu väitis. Ja ta ei eksinud. Tänud!
Sai vaikselt kohale hiilitud ja rull leitud. Niit oli juba pihta pandud. Tänan peitmast.
Rahulik jalutamine, niidirulli otsimine läks ka lihtsalt, väga vinge peidik tehtud, tänud peitjale.
Väike jalutuskäik. Ilus koht, palju vesiroose. Lahe teostus. Tänan aarde eest!
Vanaema niidirullidega on küll kunagi mängitud. Päris hull oli kui niit maha jooksis ja see sinna tagasi tuli kerida. :) Selle rätsepa niidirulli leidsin kergelt, niit paraku kadunud, samuti on vaja leida veel nõel. Tänan ja jätkake!;)
Täna jalutasime Niidirulli, Madise logi järgi parkisime Männi tänavale ja sealt edasi viskasime jala. Mõnusa astumise saime ja ehkki üsna hommik oli alles, olid Iksid enne meid siin juba täna visiidil käinud :). Tore teostus Niidirullil, aitäh.
Rattaga. Täna 16.06 GP kaarti lapates jäi silma, et see ja naaberaare on millegipärast kollased, ometi oleme mõlema juurde higipull otsaees vändanud ja ratast käekõrval lükanud.
Nüüd pea kuu hiljem võttis hulk aega, et aarde leiukuupäev välja peilida.
Aarde lähedusse jõudes märkasin mina kahtlast objekti. Jäin seisma ja lasin Jossil ka avastada. No läks aega mis läks aga .. aega läks. Ja pärast leidmist konteinerit kätte ka poiss ei saanud.
Pärast logimist vaatasime kella ja siis hakkas kiire - enne lahkumist tuli veel Rätsepa aare leida ja siis ruttu koju tallata.
Täname lõbusa aarde eest :)
Tänane valik sai paika pandud vajadusest Stamina tervisejooksu distants ära teha. Peale mõningat kaardi vahtimist ja arvutusi osutus õnnelikuks võitjaks just Rätsepa järv. Boonuseks oli siit lausa kaks aardekest noppida. Asukoht on kaunis, kohtasime veel luigepaari kes andunult võidu keset järve võidu häälitsesid. Kaaslasele mainisin vaid, et tegu suure konteineriga ja näpuga näitasin suuna. Üks hetk tegi ta eemalt teatavaks "oo, mingi niidirull on puu all, äkki see on mida otsime?" Niiet nimetus igati tabav ja asjakohane :) Meie täname ja aardesse jäi meeneks geomünt.
Tuttav rada ja metsatukk ootasid juba mõnda aega taaskülastust. Mõnus õhtune jalutuskäik toreda niidirullini. Aitäh.
Korra varem olin üritanud ka sellele aardele läheneda, aga siis usaldasin liigselt GPSi ja tulemus oli see, et pärast kehvadel teedel ukerdamist leidsin end sellisest mülkast, kust isegi jala edasi ei kannatanud minna. Täna sai teise nurga alt lähenetud ja oli mõnus õhtune jalutuskäik aardeni. Vahva teostusega asi. Aitäh peitjale.
Väga ilus, rahulik järveke. Päikeseloojang juhatas aardeni, kus juba ühed meist ette olid jõudnud. Teolt tabatud: keliskelli
See niidirull ootas juba pikemat aega külastust. Olin ta koheselt liigitanud "mine perega" lahtrisse. Pakkisime kodust piknikukraami kaasa ja asusime teele. Ühe niidirulli juures olen kunagi virumaal juba käinud ja aimasin juba teostust ette. Kui minnes oli isegi tunne et saame ilusti kontaktivabalt ilma teiste inimesteta ära käia, siis korvalaarde juurde minnes ja piknikku tehes nägime veel peret jalutamas plus vähe aja pärast kümmetkond atv mööda müttamas. Aare ise igati viisakas ja konkreetne nende linnamikrode vahele. Tänud peitjale
Mõnus jalutuskäik aardeni ja siis veel ümber järve ka. Puhastasime natuke ilusat järveäärt ka grillijäänustest. Ulme kuidas inimesed jaksavad kraami järve äärde tuua ja tühjendada, aga tagasiviimiseks prügikasti enam jõudu ei jätku :-( Aare ise oli väga kena ja mõnus. Täname peitjaid siia taaskord kutsumast.
Mõnus ilm rattasõiduks. Metsavahetee oli mõnusalt tugeva pinnasega ja kandis hästi, juurikate ületamine ja kurviline tee tegi asja huvitavaks. Ühes järjekordses kohas, kus oli vaja ratast üle langenud puu tõsta avastasin, et olen gepsu ära kaotanud. Pärast aardeleidu sai mitu korda mööda metsateed sõidetud, et geps üles leida. Otsimine oli edukas. Tänan siia kutsumast, väga lahe oli!
Parkisime auto viimaste majade juurde ja hakkasime mööda rada aarde poole liikuma. Korraks ehmatas kaugusest tulev paugutamine aga hindasime ohu madalaks ja liikusime edasi. Mööda ATV-rada oli matkata hea, kraavi ületamiseks üsnagi kobe purre. Niidirull oli aus ja nii puhta ja nunnu aarde leidmine valmistas vaid rõõmu. Järv on ka tegelikult väga ilus.
Umbes paarikümne sentimeetri sügavune raske lumi ja sissetallamata rada - raskusaste oli täna kõrgem kui muidu, aga millegipärast lasin end veenda ning olin nõus tulema. Silmailu kompenseeris vaeva. Ilus talvine matk. Aitäh.
Rada viis kenasti kohale ja niidirull sai leitud. Tänud peitjale.
Neljajalgne vajas jalutamist ja nii saigi võetud ette väike rabaring. Auto pargitud, tuli raba poolt üks tuttav nägu. Natuke sai infot vahetatud ja suundusime siis ka järve poole. Niidirull jäi kiirelt silma ja peagi olid nimed kirjas. Aitäh.
Autoga sõites sadas mõnusasti, parklasse jõudes enam mitte. Hea oli järve juurde minna koos sõpradega mööda sissekäidud rada. Eelmine kord seiklesin jupp aega mööda metsa, kuigi parkisin samas kohas. Aarde leidsime kenasti. Aitäh! Tagasi lonkides kohtusin järgmiste toredate geopeituritega, kellega natuke mõnusasti juttu puhutud või karva sasitud sai.
Võtsime poisiga täna ette väikse jalutuskäigu, kui saab meie jalutuskäiku väikseks pidada. Ma tegin lihtsalt vea ja parkisin auto bensiinijaama juurde ja sealt oli mööda metsa poiss süles jalutamine päris õudukas. Aga tagasi tulek oli juba lihtne ja kerge. Aare muidugi oli hullult äge. Poisile muidugi meeldis aarde peal kõndiv sitikas, kes oli talveunest üles ärganud. Suured tänud aarde eest.
Mõnus õhtune jalutuskäik. Ja oli see alles niidirull! ;) Tänud!
Ei saa kuiva pühapäeva toas passimisele kulutada, tulin jalutama. Tee oli selline, et tule või jalgrattaga, purde ületamine ka nagu käkitegu. Aare uhke ja hea.
Naaber aarde juures käisin 2011 septembris. Ma mäletan, et auto jäi kuskile kortermaja juurde ning edasi murdsime vapralt aardeni. Võib-olla see on selline romantiline mälestus noorusaegadest ja roosa manna päikeseloojangutest. Autoga Luigele sõites sai piilutud erinevaid kaardiversioone ning proovitud ühte lähenemisteed, peaaegu oleks lõpetanud küll kellegi hoovis aga see tee oli siiski ainuõige. Praeguse sooja jaanuari ilmaga oli lähenemistee üpris mudane. Suutsin siiski grupi motivatsiooni üleval hoida "koera jalutamise" tähe all. GPSi patareid olid tühjad nagu ikka, nii sai telefoniga sihtud lõppu omajagu. Vahva tükk! (284) Aitäh! EVEJ
Otsustasime ilusa pühapäeva krooniks teha mõnus matk looduses. Aga ega niisama tühja ka ei raatsinud minna, kui juba siis ka tuli planeerida ka mõni aare teekonnale. Kui olime juba kohale jõudmas kohtusime vastutulevat Silveri pere kellega sai törts juttu vestetud ja seepeale liikusime edasi kumbki omade sihtmärkide poole. Kuhale jõudes pildistasime järve, ilusat päikesepaistelist ilme jne... Ah ja ikka niidirull vajas ju ka leidmist. Seadsime siis sammud niidirullini, oli teine vast pirakas, kuid pool oli tühi ja katkised kohad jäid nõelumata,nimed raamatus seadsime sammud tagasi. Samas kohas kus Silveriga kohtusime tuli vastu juba järgmine ekipaaz, koodnimi niidirull vahetatud tõmbasime matkale joone alla ja liikusime tagasi auto juurde. Meie täname, oli tore!
Liiklus oli seal tihe, kui meie läksime, siis eelmised tulid ja kui meie tulime, siis järgmised läksid. Aare ise oli tubli tükk, tänud peitjale!
Möödunud käik siinse järve äärde oli üsna märg ja meeleolukas. Jalad said tookord läbimärjaks ja külmusid läbi. Õnneks jäi mäletamistmööda uus aare kuivemale poolele ja julgesin seekord isegi pere kaasa võtta. Ühe poisi metsa meelitamine oli küll paganama raske aga tuli ka temagi. Mõjukate argumentidega mõjutamise eest sain terveks teekonnaks vastutasuks ühe undaja kraesse. Proovisin sellest hoolimata käiku nautida. Vähemalt hommikune vihm oli kenasti lakanud ja päikegi piilus puude vahelt. Läbi mängu ja müramise möödus aeg kiiresti ning peagi olime juba niidirulli poleerimas. Pärast väikest vastuhakku jäi meie jõud siiski peale ning võisime logiraamatut määrima asuda. Väike pilk veel järvele ning teekond tagasi võis alati. Rulli juures oli naine mingeid hääli kuulnud. Kui esimese hooga arvas ta, et need vaid tema peas kostuvad, siis pudelikaela juures Indreku perega kokku trehvates, sai selgeks, et mõistusega ikka veel kõik korras on.
Mõnus jalutuskäik oli, siia võib veelgi tagasi tulla. Tänud.
Tänud taaskord siinsetele radadele kutsumast. Ühteist on muutunud miskit meenutatav. Tahad kogeda midagi uut mine tagasi käidud radadele
Sven virises juba hommikust saati, et vaja jalutama minna. Mina aga sihituid jalutuskäike eriti ei armasta. Ikka tuleks jalutada nii, et mõni aardeleid ka kaasneb. Seetõttu olen alati eriti tänulik, kui keegi linnalähedasi metsaradu avastab ja sinna mõne aardetopsi poetab.
Ega see niidirulli peitmine ka siin mingi raske tegu pole olnud. Tõenäoliselt kuskilt hotelliketi "sewing kitist" saab sellise niidirulli taskusse peita ja siis metsa vahele jalutades see ära peita :) Tegelikult ma kujutasin ikka ülielavalt ette, kuidas see niidirull sinna jõudis ja tundsin peitjale ikka kaasa :)
Äge aare, mõnusas kohas, mis sa hing veel tahad. Superaitäh!
Nii ilusa ilmaga ei tihanud toas istuda. Lohetama ka ei saanud minna, sest tuult polnud vist piisavalt või oli kergelt liiga jahe. Ja ükski aare oli vaja ju niikuinii üles leida. Kui olime 200 ja 300 jutipäeva väljakutsetesse nimed lihtsalt pulli pärast kirja pannud, tulime siia jalutama. Väga mõnus! Saime kohe kenasti raja peale, mis viis väikse vimkaga aardeni välja. Iidammusest Rätsepas käigust mäletan, et kummik ei teinud tookord paha. Täna aga polnud neid vaja, sai lõdvalt ilmagi hakkama. Mõnus matk ja lahe aare, mis veel tahta.
Võtsime aardest rändava sinise legoklotsi Brian. Kõik oli parimas korras, meeled ka head. Lähme vaatame ka Rätsepa üle. Aitäh peitjaile soovitatava aarde eest! Kujutan ette, kuidas seda siia peideti :-D
Hommikul aknast välja vaadates valdas täitsa kummaline tunne - päike! Uskumatu! Meie selle aasta talves paistab ka päike! Et seda üürikest hetke mitte raisku lasta, võtsimegi selle jalutuskäiku nõudva aarde ette.
Aastad tagasi siin naaberaarde juures oleme käinud, seega oli suund selge. Väljas olid ka miinuskraadid, täpsemalt 1 ning see aitas mõnevõrra kaasa, kuna muidu pehme metsaalune pinnas oli veidi kahutanud ja tahedam. Distants vähenes kiirelt ja peagi olime järve ääres. Järvel endalgi oli kerge jääkirme peal, küll osaliselt. Siis leidsime ka niidirulli, täpselt seal kus olema pidi. Nimed kirja ja tuldud teedpidi tagasi. Täname kerge matka ja aarde eest!
Kunagi ammu olin siin käinud, nüüd tuli uuesti parkla asukoht meelde tuletada. Seal oli tundmatu auto, aga eeldatavalt geopeiturite oma. Tee oli tõesti parem kui eelmine kord siin käies, polnud viga midagi. Varsti nägime geopeitureid ning järgmiseks olime aarde juures. Lahe värk, ei kujuta ette selle kohale toomist. Järgmiseks läksime vana aarde juurde ning siis autosse, mõnus jalutuskäik looduses.
Pärast pikemat samblas paterdamist olin vaimus valmis teiseks mitteleiuks selle kena järve ääres. Nagu öeldud, jäi vanem Rätsepa aare minust nägemata, kuna tühi telefoniaku jättis võimaliku otsimisala pisut liiga laiaks. Nõnda ma siis seadsin sammud teisele poole kraavi niidirulli otsima. Mäletasin kodus vaadatud pildilt vaid, et eelnenust lähtudes peaks järve perimeetrit pidi umbes veerandi jagu edasi liikuma. Noh, eksisin loomulikult, kuid nii suurt konteinerit otsides laiendasin otsinguala. Kõigepealt leidsin kännuhunnikust pingi. Siis laua, ilusasti vilditükid jalakeste all ja puha. Logimine oli juba lausa lust - puhtas karbis lahedalt suurde logiraamatusse. Isegi kena geomünt oli neljandale leidjale veel jagunud.
Eelnevate logide järgi oli teada, mida otsida tuleb. Auto jätsime Kaja ja Bruno kõrvale parklasse ning sammusime meesperega aardeni. Kohale jõudes oli rõõm teistsugusest temaatilisest konteinerist ning sai nautida täitsa värske aarde ilu korraliku ja terve karbi, kuiva logiraamatu jne näol. Aitäh toreda aarde eest!
Auto jätsime Madise soovitatud parklasse ja sealt tsip-tsip-tsip aardeni. Aardesse jätsime ränduri ja pastaka.
Seekord sai kenasti mööda rajakesi kohale ja minema ka. Mäletan, et Rätsepa juures käies üritasin tagasi minnes mingit shortcuti teha ja see ei olnud just parim mõte. Seekord aga tõesti mõnus jalutuskäik tuulises metsas ja minu üllatuseks lausa TTF :) Tänud!
Rätsepa järve ääres sai ka juba eile käidud. Olime aastavahetusel peitja perel külas ja Ergo rääkis, et tal garaažis aare valmis, mille vedamisel oleks abi vaja, see tal enda autosse ei mahu. Viskasin pilgu peale ja eile hommikul mõõtsin aaret, mõõtsin enda auto pagasiruumi ja leidsin, et mahub ära küll.
Veeresime Männi tänava otsast veel mõnisada meetrit edasi ning seejärel läks niidirulli vedamiseks. Mingi maa lükkasime, mingi maa tassisime kahe vahel. Jõudsine purdeni ja käisime vaatamas, kas sobivat kohta oleks. Kuuse varjus oli hea koht ning sinna ta lõpuks tassisimegi.
Peitja jäi aardega sinna toimetama, mina tegin järve ääres vaikuse minuti ning seejärel saigi tagasi minna. Ergo pakkus küll, et võin testleiu teha, aga ei soovinud ning seda mõttega, et oleks põhjus teinekord tagasi tulla.
Tänasest hakkas mul puhkus ning Liisil oli vaja laupäevaseks eksamiks õppida. Võtsin Jasperi kaasa ja läksime ilusat ilma nautima. Jasper kukil möödus teekond kiirelt, veidi võttis aega purde ületamine ning olimegi järve ääres.
Tegime mõned pildid, panime logi kirja ja asusime tagasiteele. Aitäh peitjale, et selline lahe asi sinna järve äärde sai!
Peale avaldamist mõtlesin, et võiks isegi piiluma minna kuna ise olin laagris veel. Mõte oli muidugi laagris 1 veel ära noppida aga kuna Ove juba helistas ja seltsi kutsus siis sai otsejoones sinna mindud. Ootamatu oli see, et logiraamat oli tühi. Tore konteiner :) Tänud :)
Kui märkasin uut aaret minu Rätsepa aarde naabruses, siis oli kohe plaan minna seda otsima. Kutsusin kaasa Sanderi ja saime koos juba tuttavas parklas kokku. Teekond aardeni möödus ruttu ja kohapeal leidsime kohe ka niidirulli. Niit oli kahjuks otsa saanud, järgmised leidjad võiksid siis seda kaasa võtta. Üllatus oli suur kui leidsime eest tühja logiraamatu ja saime FTF-i reale on nimed kirja panna.